Ajalugu 12. klass (0)

1. Naftakriis - 1973-1974 tõstsid OPEC -i liikmesriigid järsult nafta hinda. 1981 aastaks oli nafta hind kümnekordistunud. Nafta hinna järsk tõus tõi Läänemaailmas teravaid probleeme kaasa, mis aina süvendasid majanduskriisi. Tõusid hinnad, isegi arenenud riikides. tööpuudus kasvas. terved majandusharud läksid tänu tootmiskuludele pankrotti . Eriti hävitav oli hinnatõus nendele maadele, kellel polnud oma looduslikke kütusevarusid.
2. Neokonservatism - 1980-ndatel. Sotsiaaldemokraadid Saksamaal, leiboristisd Suurbritannias ja vabariiklased USA-s üritasidjätkata üldist heaoluühiskonna mudeli ülesehitamist. ilmnes , et riikliku sekkumise süsteem on sattunud sügavasse kriisi. seda näitas, et läänemaade vasakpoolsed erakonnad lükati kõrvale ning asemele tulid parempoolsed jõud. konservatiivid propageerisid: vähem on parem. põhiprobleemiks oli inimõiguste kaitsmine. neokonservatistlikke ideid rakrndati peagi kõikides arenenud tööstusriikides. neokonservatismi lipulaevadeks olid suurbritannia ja USA koos nende juhtidega president Reagan ja peaminister Thatcher .
3.80-ndate uus suund- lubati vähendada riigi sekkumist majandusellu, elavdada eraettevõtlust, soodustada konkurentsi.
4.Reiganoomika-*piirata eraettevõtluse riiklikku reguleerimist *isiku-ja ettevõtte tulumaksu määrade vähendamine *toetada tegevust, mis on suunatud rahamassi kasvutempo hoidmisele sellisel tasemel, mis pidurdaks inflatsiooni.
5.Nõukogude Impeeriumi lagunemine - maailma avalikkuse ette jõudsid Venemaa kohta anmeid terrorist rahvuste suhtes, salakavalatest diplomaatilistest lepingutest, vägivallast kommunistliku idabloki rajamisel jpm. Riigi ametisse hakkasid lülituma nooremad poliitikud . 1988 sügisest hakkasid toimuma suured muutused senises poliitiliste jõudude jaotuses. Perestroika pooldajate leer lagunes. balti vabariikides oli keskne küsimus molotovi-ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseivsus, moldaavial asendus slaavi tähestik ladina tähestikuga. Presestroikast taheti vabaneda kas järk-järgult või üldse täielikult loobuda õigustades NSV Liidu ja NLKP kogu varasemat poliitikat
6.Saksamaa ühinemine, Berliini müüri langemine : 1989.a rohke põgenikevool sundis lõpuks avama saksamaa DV piire Lääne-Berliini ja Saksamaa Liitvabariigiga. Lammutati raudse eesriide sümbol-Berliini müür. algasid läbirääkimised SM taasühinemiseks. septemris 1990 Moskvas kiitsid ühinemise heaks mõlemad Saksa riigi juhid ja II ms võitnud suurriikide juhid. 3.oktoober ühineski Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga.
7.*DISSIDENTLUS- teisitimõtlemine * HILISSTALINISM -1945-1953 sotsiaalmajanduslik kaos , peaeesmärk aatomirelva loomine, kontrollis suurt territooriumi euroopas ja aasias, kommunistliku partei XIX kongressil 1952 püüdis partei juht stalin teha parteis selliseid muudatusi, et peale tema ei oleks kellelgil võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. uus nimetus Nõukogude Liidu Kommnunistlik Partei. Kõige tähtsamaid asju otsustasid stalin, hrutšov, malenkov, beria, bulganin
8. SULAAEG -stalin arvatavasti tapeti , miljonid nutsid, miljonid rõõmustasid. tema surmale järgnes aastaid kestev võimuvõitlus, Võitlesid Hruštsov, beria, Malenkov, Bulganin. Hruštšov jäi sõelale. H pidas 1956.a XX kongressi kinnisel istungil kõne mis paljastas Stalini tegevused. See tekitas kogu maailmas palju küsimusi. nõukogude inimesed kuulsid sellest alles 33 aastat hiljem.
9.Brežnevi aeg- 1959 .a B likvideeris rahvamajandusnõukogud, käsile võeti seitsme aasta plaan, et edestada USA tööstus- ja põllumajandustoodangu hulgalt ühe inimese kohta. aastatel 1964-1985-Nõukogude Liit saavutas oma suurima sõjalise ja välise võimsuse, samas kujunesid pöördumatud vastuolud sotsiaalmajanduslikes, sise- ja välispoliitilistes suundades. neid aastaid nimetati stagnatsiooniajaks. see aeg tõi korvamatut kahju. loodust saastati, materjaalseid resursse raisati mõttetult, ehitati muudkui hüdroelektrijaamu.
10.PERESTOIKA(ümberehitamine, remont)- 1982-1985 surid 3 võimsat NLKP peasekretäri: Breznev , Antropov, Tšernenko. nende surmade järel tekkis vajadus uuendustele nii riiklikes kui parteilistes struktiirides. Perestroika hõlmas mitmeid märksõnu: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine . Uueks parteiliikmeks sai Mihhail Gorbatšov. G üritas luua korda lonkavas majanduses, mis lõppes aga raskete tagajärgedega, viinamarja istandusi hävitada, et piirata alkoholi tootmist, aga sellepärast jäi riigikassasse laekumata 37 miljonit rubla, see süvendas inflatsiooni. kohe tekkis põrandaaluse alkoholi tootmine ja levik, müügilt kadus suhkur, mida kasutati alkoholi tootmiseks, suremus kasvas, narkootikumide levik intensiivistus. 1986-1989 oli NSV Liidus sügav majanduskriis , seda võimendasid verised rahvuskonfliktid, Tšernobõli tuumakatastroof .