Õpetamislugu, millest ma kirjutada tahan, on sellest ajast kui olin õpetaja abi. Õpetajad, kellega ma koos töötasin, olid staazikad pensionärid. Üks nendest suhtus oma töösse väga kohusetundlikult ja teise õpetaja suhtumine oma töösse oli kergemeelne ja vastutustundetu. See vastutustundetu õpetaja oli loomult hea suhtleja ja oskas juhatajaga manipuleerida. Veel võiks mainida, et ta oli väga silmakirjalik inimene. Igal hommikul kogunes puhketuppa kindel seltskond niiöelda hommikukohvi nautima, kuhu kuulus ka minu rühma õpetaja. Ja vahel kestis see kohvitamine päris pikalt. Samal ajal pidin mina lapsi vastu võtma, kes tulid kella üheksaks lasteaeda. Päris mitmel korral soovisid lapsevanemad õpetajaga rääkida ja lihtsalt midagi küsida, kuid õpetajat polnud tol momendil rühmas. Mina, kui õpetaja abi, ei olnud päris kompetentne igale küsimusele vastama. Palusin
10 meetrini. Liustikusetetest moodustusid ka paljud meie künkad, millele tekkisid esimesed kindlustatud asulad ehk linnused: Mandri-Eestis Otepää mägilinnus, Alatskivi Kalevipoja säng ning ka Saaremaal Valjala ja Kaarma maalinnad. Järelikult just tänu jääajale sai alguse küll väga algne, kuid siiski oluline ühiskonnakorraldus ka Eesti aladel juba 7500 eKr. Samuti tekksid mandrijää taandumisega ürgorud, millest kujunesid erinevad veekogud: jõed, järved ning ka sood. Sulamisvesi kogunes nõgudesse ning moodustusid Peipsi ja Võrtsjärv. Pärast jääaega oli Võrtsjärv tohutu suur ja temast voolasid veed praegusesse Pärnu lahte. Hiljem murdsid Võrtsjärve veed endale tee Peipsi järve, tekkis Emajõgi ja Peipsist sai suur järv. Pärast jää sulamist jäi vett vähemaks ja veetase järvedes ja jõgedes alanes. Veekogudes hakkas ka elu tekkima, mis tõi ka inimesi Eesi aladele kala püüdma. Ka tänapäeval on
ajast on möödunud okupatsioonireziimi all. See ei ole pikk aeg ka üksikisiku vaatevinklist minu vanaema on Eesti Vabariigist vaid mõned aastad noorem. Ometi on sellest lühikesest ajast ka vaid umbes neljandiku jooksul räägin taasiseseisvumisest tänapäevani toimunud tohutuid muutusi. Kuhu me siis jõudnud oleme ja milline on tänapäeva Eesti? Hiljuti algatas meie president kampaania, mille käigus said inimesed võimaluse öelda, miks on Eestis hea elada. Vastuseid kogunes palju, osa neist pandi plakateil linnadesse üleski. Mida siis kiideti? Meie väiksust, mille tõttu igaüks loeb; meie vähest bürokraatiat ja kiiret asjaajamist; e-riiki jm it-lahendusi; kaunist loodust ja nelja aastaaega. Ma nõustun nendega, kes peavad Eestis heaks elupaigaks ja kodumaaks. Nende poolt nimetatud ja paljud teisedki põhjused ja asjaolud teevad Eestis elades rõõmu, aga nagu alati, on kõiges heas ka midagi halba. Mis on Eestis halvasti?
rindelt rindele. Põhjus võis olla selles, et sõjas saadi aru,kes on tugevam ja ei tahetud kaotaja olla. Eestlastel oli Teises maailmasõjas üks valik veel. Nimelt need kes ei tahtnud minna i Punaarmeesse ega Saksa väkke, need läksid metsavendadeks. Nad varjasid ennast metsas, et ei peaks väkke minam, mis oli nende jaoks vastuvõetamatu. Mida rohkem metsavendi kogunes, seda aktiivsemalt hakkasid metsavennad sõjas kaasa lööma, rünnates väiksemaid Punaarmee üksusi. Metsavennad olid justkui illegaalne rühmitus ja nende vastu loodi mitmeid hävituspataljone. Eestil oli Teises maailmasõjas mitmeid valikuid. Ometi polnud see kellegi soov sõdida ühel või teisel poolel. Tegelikult tahtsid eestlased oma iseseisvat Eesti riiki. See aga ei õnnestunud ning Eesti sai Teises maailmasõjas tõsiselt kannatada ja peale sõda langes Eesti
Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikmeks aastatel 1916 1922. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Samalaadne liikumine sündis
Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses
ülestõusmise, tulevase uue eluvaate ennustajaks. ( lk 516 ) Edith Leht 11c 4. Kuritöö abil saadud materiaalne heaolu ei korva hingepiinade valu. ,,Kõik kanalisse visata, küll vesi kõik jäljed peidab, ja asi tahe" (lk 103 ) ,,Uppunud! Uppunud!" karjusid kümned hääled; inimesed jooksid kokku, mõlemad kaldapealsed said pealtvaatajaid täis; sillale, Raskolnikovi ümber, kogunes rahvasumm, teda tagant lükates ja surudes. (lk 152 ) Tema südames valitses tühjus. (lk 163 )
Aleksandr Sergejevits Puskin (1799-1837) oli 19. sajandi Venemaa autor, keda tihti on peetud oma kodumaa suurimaks poeediks ning moodsa Vene kirjanduse algatajaks. Puskin segas vanaslaavi ja kohaliku vene keele rikkalikuks meloodiliseks keeleks. Ta oli esimene kes kasutas oma luules igapäevast kõne. Puskini romantismi kaasaegsed olid Byron ja Goethe, aga tema iroonilist ellusuhtumist võib seostada 18. sajandi kirjandusega, eriti Voltaire´iga. Puskin kirjutas umbes 800 lüürikat 1000 jutustava poeemiga. Lapsepõlv Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Nende perekond oli kultuurne, kuid vaene. Tema emapoolne vanaisa oli mustanahaline abessiinlane, kes oli Peeter Esimese soosik. Puskin ise oli mustade juuste ning tõmmu jumega. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse käsitamatu ükskõiksusega. Ta oli jäetud lapsehoidjate, prantslastest eraõpetajate ja guvern...
võidelda eksamite süsteemi vastu. AlgasHiina kultuurielu moderniseerimine. 1861 rajati diplomaatide kool. 1898. aastal aga pandi alus Pekingi ülikoolile. Euroopa keeltest tõlgiti ilukirjandust, õpikuid, käsiraamatuid. 1870. aastatel hakkasid ilmuma uut laadi ajalehed ja ajakirjad.Euroopas ja Ameerikas hinnati kõrgelt Hiina portselani, lakitud tarbeesemeid, siidimaali jms. Et ühiskond ja lultuur veelgi kiiremini edasi liiguks kogunes üle 1200 õpetlase Kang Youwei reformiprogrammi, kuid sajapäevane uuenduste periood lõppes vanameelsete vastuseisu tõttu siiski tulemusteta. Lõuna-Hiinas püüdis tegevust arendada 1894. aastal loodud Hiina Taassünni Ühing, mis püüdis uuendusi läbi viia relvavõitluse teel, 1895. aasta mässukatse Kantonis aga ebaõnnestus. Hiina ühiskonna ja kultuuri areng aga jätkus aeglaselt.
1801-1809 USA president. Valitsemiskorraldus Riigivõim: Inglismaa kuningas => volikiri kaubakompaniile või tähtsale isikule => määravad kolooniale kuberneri. Omavalitsuse kujunemine XI) 17. saj seadusandlike kogude teke kõigis 13s koloonias. XII)1754 Põhja- Ameerika kolooniate liidu projekt 1) Seadusandlik- parlament e suur nõukogu 2) Täidesaatev võim- valitsus eesotsas peapresidendiga XIII)1774 kolooniate esindusena kogunes esimene Kontinentaalkongress 3) Katkestati kaubavahetus Suurbritanniaga Teine Kontinentaalkongress 1776 XIV)Loodi regulaararmee, mille ülemjuhatajaks sai George Washington XV)Võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas kolooniad iseseisvaks ja deklareeris kõigi inimeste võrdsust ja vabadust. XVI)Iseseisvus sõda 1776- 1783. kolooniad Briti impeeriumi vastu. Neid toetasid Prantsusmaa, Holland ja Hispaania
Kindlasti oleks tervislikum süüa rohkem kiudaineid, näiteks salateid ja puuvilju. Toitu valmistasime nii värskest toorainest, aga laisemal päeval ostsime poest valmistoitu, mida oli vaja ainult soojendada. Samuti on enamus meie poolt tarbitavast toidust pakendatud, sest enam eriti ei esine pakendamata kaupa kauplustes. Meie rühm eelistab keskkonnasõbralike pakendeid, mida saab hiljem ära põletada v6i uuesti kasutada. Nädalaga kogunes meie rühmal umbes1 6o pakendit. Meie rühm koosnes linnalastest, nii et pead kokku pannes leidsime, et meie toidust moodustas kodutalust pärinev väga väikse osa, milleks oli 1/9. Põhiliselt toome kodust ainult kartuli. Lisaainete rühmad · Toiduvärvid (E100-E199) · Säilitusained (E200-E299) · Antioksüdandid (E300-E399) · Emulgaatorid, stabilisaatorid (E400-E499) Lisaks nimetusele on kasutusel veel lisaainerühmad nagu happesuse regulaatorid, jahu
Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses
mune. Paast lõpeb kannatusenädala laupäeva öösel vastu pühapäeva, mil ristilt mahavõetud ja kaljukoopasse peidetud Kristus legendi järgi surnust üles tõusis ning taevasse läks. Sellest hetkest võib süüa, mida hing ihkab. Nii võid, kohupiima kui mune kogunes aga vanasti kuuga sahvritäis. Sealt ka komme süüa mune ning koorest, võist ja kohupiimast segatud rammusat pashat. Sõrnikud Vene köök Vene köögist pärit pontsakad kohupiimakotletid, mis on kõige maitsvamad soojalt koos hapukoore või mõne mõnusa keedisega. .
Ka meie kodus ja vanavanemate seintel on metsloomade sarved ja mõnegi otsas ripuvad tihti külaliste üleriided. 14. sajandil loodi suured firmad, mis tegelesid vana mööbli restaureerimisega. Minu ema on vana mööbli armastaja, tal on kodus tuba, kus on kõik vanaaja mööbel. Alguses ei meeldinud mulle plaan teha selline tuba, kuid kui see valmis sai, siis hakkas see mulle väga meeldima. Pikkadel ja pimedatel õhtutel kogunes pere kamina ümber või kolde ette. Tihti teen ka mina seda oma õe, vendade, ema ning kasuisaga. Keskajal oli peolaud kindlasti kaetud linaga ning söömise ajal rääkimine keelatud. Mina arvan, et need kombed ning käitumine on siiani pühad. Keskaeg on tähtis siiani, Tallinna Vanalinn on üks põhilisemaid kohti, mida Eestis külastatakse, kuna seal on keskajast väga palju säilinud. Seal korraldatakse igal suvel keskaaja
Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist Armas Otto Väisänen 1923. aasta suvel.Anne oli küll osav sõnaseadja, aga veel tuntum oli ta ämmaemandana. Sellepärast tuligi koguja lauliku juurde lapse sünniga seonduvat kombestikku küsitlema, ent Anne pani ta hoopis kibedasti tööle laulusõnade jäädvustamisel.Värsse kogunes pea 9000. Lauliku vanaduspõlve ei saa kuidagi nimetada muretuks. Ta perekonda tabasid mitmed ootamatud sündmused.1950-ndate lõpus suri poeg Arvo kaelale tekkinud paisest.1926. aastal läks vabasurma Anne eelviimane poeg Mihhail.Hoolimata surmadest säilitas Anne laululusti ja elurõõmu.Ta oli alati valmis esinema kohalikel pidudel, ning igatses pääseda laulma kaugematesse paikadesse. Anne Vabarna suri 7. detsembril.1964.a., enne oma 87. sünnipäeva. Ta maeti sama kuu 12.
kunstlikku valgust. See hämarus ja need varjud ei saa enam kunagi olla selline nagu vanasti. Enam ei istuta õhtuti elava tule paistel, vaid televiisori valgel. Tuba saab enamikul soojaks elektriga. On nii palju kõikvõimalikke lampe ja valgusallikaid, et paljude elust puudub elus tuli täiesti, see mis kunagi oli igapäevane on nüüd eriline. Selle tõttu ka armas. Ka piimapukk on selle armsa kadunud unistustemaailma sümboliks. Sinna kogunes hommikuti suur osa külaelanikke, kes jutustasid ja arutasid maailma asju. Seal oli koht kus jagati oma elu teistega. Tänapäeval on kõik jagamine internetis. Seal istusid ka lapsed, mõtiskledes ja unistades. Tänapäeval sellised paigad puuduvad. Selle asemel on internet, puudub päris suhtlus. 4. See tuletab inimestele meelde kuskohast nad pärinevad, kui imeline saab olla elu ilma moodsate mugavusteta, kui palju rohkem sa siis märgata ja väärtustada suudad. See on koht
Sellepärast algas sundvärbamine ja mõni aeg hiljem sundmobilisatsioon. Paljud eestlased suundusid nüüd Soome, minnes appi soomlastele, kuna nad ei tahtnud võidelda Saksa sõjaväes vaid koos soomlastega Punaarmee vastu. Neid hakati nimetama soomepoisteks. Neist oli palju abi hiljem Tartu kaitsmisel Üldmobilisatsioon kuulutati välja 10. jaanuaril. Sellega kutsuti rahvast kommunistide ja kommunismi vastu võitlema. Eestlased tahtsid väga oma kodumaad kaitsta ja neid kogunes kokku pea 40 000 ja kõik olid valmis Eesti eest võitlema. Venemaa alustas küll terrorirünnakuid Eesti linnadele, aga see tegi eestlasi veel vihasemaks ja eestlased hakkasid veel raevukavalt võitlema venelaste vastu. Nooremad eestlased hakkasid ka vastu, luues illegaalseid gruppe, mis asutsid Saksa võimudele vastu. Neist kasvas välja lõpuks Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Omariikluse taastamiseks toetuti 1937. aatsa põhiseadusele, ning presidendiks sai Jüri Uluots
paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20. sajandi algusaastail kui nõukogude okupatsiooni ajal. Idee Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 18. sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm)
ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele. Esimeseks suurimaks ettevõtteks oli 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimees. See ajaleht pani püsiva aluse eesti ajakirjandusele. 1864. aastal kolis ta Pärnust Tartusse. Suureks abiks isale oli Jannseni tütar Lydia Koidula(1843-1886). Nende perekonna alusel loodi laulu- ja mänguselt Vanemuine. Jannseni õlul oli ka esimese eesti üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal Tartus. Laulupeole kogunes ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat. See oli esimene kord, kus eestlase üle kogu maa kokku tulid 14.Jakob Hurda tegevus. Pärast laulupidu tõusus Rahvusliku liikumise etteotsa Otepää kirikuõetaja Jakob Hurt(1839- 1907). 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus eesti taluperemehi ja haritlased. Seltsi ülesandandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine(kooliõpikud).
Futurism kui programm sündis enne kui vastavas stiilis kunst Futuristid avaldasid manifeste, milles kirjeldati oma plaane (ettekandmised (F. Depero ja rahvakogunemistel, ajakirjandus) F. T. Esimene futuristlik manifest maailma kunstipealinnas Pariisis Marinetti) 1912 kogunes futuristide tuumik Pariisi , tutvus sellega ja sai tuge kunstivoolu ALGUS Huvitavama pealkirjaga näited manifestidest 10 manifesti 26 st 21 aasta jooksul on avaldanud F.T. Marinetti Futuristliku naise manifest (Valentine de Saint lendlehena) Lauseehitus lammutamine - väljendus ilma lausete-sõnadeta-vabaduses Kõlade, mürade ja lõhnade maalikunst (Carlo Carra) Universumi futuristlik rekonstruktsioon (Giacomo Balla, Fortunato Depero) Sõda, maailma ainus hügieen (Marinetti)
loa ajakirja "Sovremennik" väljaandmiseks. Puskini abielu osutus õnnelikuks. Ta sai neli last. Ta armastas Nataljat ja oli uhke tema ilu üle. Seitsmendal veebruaril 1837 pidas Puskini duelli D´Anthesiga oma naise pärast, tolle kuul tabas poeeti kõhtu. Mehiselt kannatas ta välja piinava operatsiooni, surus alla oiged, et mitte naist ehmatada, ja ütles, et valu ei tohi tahet lämmatada. 10. veebruaril Puskin suri. Sõnum tema surmast levis kulutulena üle Neevalinna ning peagi kogunes poeedi maja väravasse tuhandeid inimesi. Luule Puskini säilinud luuletustest varaseim pärineb 1813. aastast. Juba varakult kujunes Puskini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Tsaadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Puskini armastusluule pärliks on "A. P
kukutati paleepöörete tagajärjel. Troonilt tõugatud keisrid kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantsi esimene õitseaeg oli keiser Justinianus I (527-565) ajal. Ta arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja pani kirja ka Rooma õigusel rajaneva "Tsiviilseaduste kogu". 532.a surus ta maga ka Nika ülestõusu Konstantinoopolis. Eesmärgiks võeti ka Rooma keisririigi alade taastamine. Konstantinoopolist sai sild Hommiku- ja Õhtumaa vahel, kuhu kogunes kasumeid orjadest, siidist, sametist, klaasist jne. arvelt. See lõbu ei kestnud aga Bütsantsil kaua, 6. saj tungisid Balkani ps. Slaavlased ning rajasid Bulgaaria riigi (681- 1018). 7.-9. saj. vallutasid araablased Palestiina, Süüria, Aafrika ja Vahemere saared. Mantzikerti lahingus 1071 a. saavutasid Bütstansi üle esimese võidu ka türklased. Riigis elavad feodaalid said keisrilt lääne teatud riigifunktsioonide täitmise eest, kuid suur osa
Poisi tööd olid nii head, et Chirlandaio hakkas oma õpilase annet kadestama. Michelangelo hakkas aga rahutuks muutuma, ta hakkas huvi tundma skulptuuri vastu, kuid maalitöökojas ei saanud ta kivitahumist õppida. Peagi lahkus Michelangelo Chirlandaio töökojast ning hakkas tegelema savist skulptuuride voolimisega. 1492. aastal oli Michelangelost saanud edukas noor skulptor. Ta oli 17 aastat vana ja töötas võimuka patrooni alluvuses. 1494. aastal kogunes Prantsuse kuninga Charles VIII juhitud armee linnamüüride taha ja ähvardas linna vallutada. Paljud inimesed, nende hulgas ka Michelangelo, põgenesid Firenzest. Michelangelo läks Venetsiasse. 1497 aastal tellis Prantsuse saadik kardinal Jean Bilheres de Lagraulas Michelangelolt uue öö, mis pidi kujutama Neitsi Maarjat, kes hoiab kätel surnud Kristust; selline kujutis oli tuntud kui Pieta. Michelangelol kulus kaks aastat enne kui ta Pieta valmis sai ja see
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust.Inimese poolt korda saadetud teod olid kas jumalale meelepärased ehk kiriku poolt heaks tunnistatud või paganlikud ehk kiriku vastased.Inimesed,kes ketserlikult mõtlesid hukati. Sellest järeldub,et keskaja inimene oli kiriku suhtes aupaklik ja Jumalale alluv. Keskajal jagunes ühikond kolmeks:vaimulikeks,feodaalideks ja talupoegadeks.Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega.Talupojad pidid kandma koormisi.Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent.Elati väikestes külades,kus majad paiknesid tihedalt koos. Elamuteks olid muldpõrandaga,korstnata suitsutared mida kattis õlgedest või roost katus.Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ahi.Kütmise ajal täitus tare suitsuga.Mööblit leidus tares napilt.Peamised mööbliesemed olid söögilaud ja kirst rõivaste hoidmiseks,jõukamatel talupegadel olid ka voodid...
Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise. Sõjategevuses osalesid Venemaa, Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski vajaliku summa kokku koguda ja ära maksta, pakkumine lükati tagasi. 1559 valiti ordumeistriks Gotthard Kettler, kes üritas venelastele vastu hakkamiseks leida raha ja sõjaväge. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid jättis asja rahapuuduse pärast pooleli. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Saare-
juhitud Eesti Rahvaerakond ning Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilast ja teiste elualade esindajaid. 23. aprillil 1919 kogunes 120-liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 20. detsembril 1920 lõpetas Asutav Kogu oma töö ja ametisse astus I Riigikogu. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond,
tunduvalt. Võimude soosingut kasutas bengali kirjanik RAM MOHAN ROY, keda on nimetatud India uueks prohvetiks. Ta rajas Calcuttas ilmaliku Hindu KolledZi ning bengalikeelse ajalehe.Ta nõudis ühiskonna arengut takistavate tavade kaotamist ning India avamist Euroopa mõjudele. · 19.sajandi II poolel arenes kiiresti india kirju haritlaskond. Islami intelligentsi taimelavaks kujunes Aligarhi orientaalkool. Üle maa sai hoogu rahvuslik liikumine. 1885 aasta lõpul kogunes Bombaysse 72 haritlast üle kogu India. Nad rajasid India rahvuskongressi, mis oli esimene ülemaailmne poliitiline partei. Rahvuslikus liikumises domineeris vool, mis nõudis reforme ja pooldas samal ajal koostööd inglastega.
käigus 11.detsember 1937 MURRANG armee suurenemine välisabi Inglise laevastik, Soome, Rootsi, Taani vabatahtlikud paranes sõjaväe varustatus korraldati ümber vägede juhtimine ja kõik väeosad allutati sõjavägede ülemjuhatajale vabatahtlike väeüksused: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon soomusrongid Riigielu ümberkorraldamine aprill 1919 Asutava Kogu valimised 23. aprill Asutav Kogu kogunes esimesele koosolekule Tallinnas (August Rei) Rei 9. mai ametisse astus esimene seaduslik valitsus eesotsas Otto Strandman Kaks tähtsamat seadust: maaseadus 1919 ja I põhiseadus juuni 1920 Kes on kes? Vene Põhjakorpus I maailmasõja lõpul Punavägede eest Eestisse taandunud vene väeosa, keda toetasid võitluses enamlaste revolutsiooni kukutamisega Antanti riigid Landeswehr baltisaksa aadlikest koosnev
· 5.saj. - 338 eKr Klassikaline ajajärk. Sparta ja Ateena polised domineerivad. Otsene demokraatia õitseng. · 338 30 eKr Hellenism. Kreeka keele ja kultuuri õitseng Kreekast väljaspool. Ateena · Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek · kogunes iga 10 päeva tagant · Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi · Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku · Ateenas valitses otsene, vahendamata demokraatia st rahvas ei valinud esindajaid riiki juhtima, vaid tegelesid sellega ise · Kuigi kehtis demokraatlik kord, ei olnud aristorkaadid poliitikast tõrjutud
Muusikaelust lähemalt · 1907 aastal asutati Jõhvi Hariduse selts mis aga suleti 1913 aastal võimude poolt.Taastati uuesti 1918 aasta algul ning kandis uut nimetust Jõhvi Haridusseltsi Koor. Vanimaks seltsiks Jõhvis oli Jõhvi Laulu Selts. See oli Joosep Siegfried Saare poolt asutatud. · Jõhvis toimusid neljal korral Jõhvi laulu- ja muusikapäevad (aastatel 1926,1927 ja 1930,1932). See oli väga tulus ettevõttmine sest igakorraga kogunes aina enam rahvast. · Jõhvi laulukoor võttis osa kõigist seitsmest üldlaulupeost. · Pärast esimest üldalulupidu loodi Jõhvis ka pillikoor. · Jõhvi muusikaelus oli kindel koht 1923 aastal loodud sümfooniaorkestril, mille põhituumikud moodustasid Jõhvi kooli õpetajad. · Detsembris 1953 avati Jõhvi Muusikakool, kus alusats õpinguid 27 noort õpilast Jõhvi kultuuritegelased · Peeter Veevo- 1919. aastal alustas Jõhvis tööd koolmeistrina.
Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso. Tema isa oli kunstiteadlane, kes tegutses peamiselt kohalikus muuseumis kuraatorina. Picasso esimesed kunstialased teadmised on just pärit isalt, näiteks õlimaalide tegemise oskus. Kogu lapsepõlve kestel külastas Pablo mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis. Vaatamata suurele kogemustepagasile mis nende aastatega kogunes ei lõpetanud Picasso kunagi Madridi Kunstiakadeemiat. Picasso esimesed kunstikatsetused leidsid aset Barcelonas. Peale Esimest maailmasõda muutus Picasso radikaalseks patsifistiks. Suurkunstnik ei võtnud osa Esimest maailmasõjast, Hispaania kodusõjast ega isegi Teisest maailmasõjast ainuüksi patsifistlikel printsiipidel. Peale Esimest maailmasõda austas ta kõrgelt kommunistlikku elulaadi, olles ise äge kommunist. Selle
Metsanurk kui ka uustulnukad August Mälk ja Enn Kippel. Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori koondudes ,,Arbujate ,, rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, Augusust Sang, Uku Masing, Benhard Kangro. Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983)
ahistavad ootused ja lootused, mis kõigile teistele piirangud seavad. Varsti adopteeris noore Romani tema onu Leib ning nad asusid elama Uhtasse (umbes poolteist tuhat kilomeetrit Moskvast kirdes), kus teda koheldi suurepäraselt (üheks põhjuseks oli kindlasti see, et Leibil endal oli ainult 2 tütart ning seega sai Romanist tema ainuke meessoost järglane). Uhta on linn, mis kasvas välja Gulagist: seda ehitasid ja asustasid poliitvangid ja selle tulemusena kogunes sinna kosmopoliitne segu dissidentidest, alustades balletitantsijatest ja lõpetades füüsikutega. Eriti oluline oli Abramovitsi seisukohast fakt, et paljud sealsed elanikud olid juudid ning seetõttu suhtuti temasse normaalselt (mujal Venemaal oli tavaks juutide tagakiusamine). Üldse peeti linna väga kultuurilembeseks ja valgustatud kohaks, mis oli kindlasti suurepäraseks kasvukeskkonnaks võrreldes kommunistliku ideoloogia all ägava ülejäänud Venemaaga.
1208Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. Kaitsesid end vapralt, korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. 1210Ümera lahing, mille eestlased võitsid. Suurendas nende eneseusuku. 1217 1) Korraldasid ugalased koos sakslastega sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Otepää linnuse piiramine, sakslased olid kohustatud kogu eestist lahkuma. (Sinna alla kogunes Venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi) . 2) Eestlased tahtsid oma võitu arendada ja plaaniti minna Riiat ründama, koguti 6000 meest Lembitu juhtimisel.Madisepäeva lahing, mille eestlased kaotasid. Suri Lembit. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II , kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Tallinna kivilinnus, võidukas lahing. 1224 Tartu linnus , mida aitas kaitsta vürst Vjatshko Blyatj Suka , hõivati Augustis tormijooksuga.
ning tänu temale sai Balakirev väärtusliku muusikahariduse. 18-aatstasena, kui Balakirev oli lõpetanud matemaatika õppimise ülikoolis, läks ta koos Oulibitseviga Peterburgi. Seal tutvus Mili Mhhail Glinkaga. Viimane soovitas Balakirevil alustada muusiku karjääri ning seda ta tegigi. Ta tegi oma debüüdi 1856-ndal aastal oma klaverikontserdiga. Glinka sisendas Balakirevisse rahvuslikkust ning Balakirevi ümber kogunes grupp inimesi sarnaste maailmavaadetega. Seda gruppi hakati kutsuma Võimsaks Rühmaks. 1872. aastal võttis Balakirev muusikast puhkust ning töötas mitmetel ametitel kuni 1895. aastani. Peale seda läks ta Peterburgi ning seal ta ka suri 29.mail 1910. 3 Balakirevi muusika Balakirev oli tuntud sellepärast, et ta võttis alati kaua aega oma teoste lõpetamiseks
muutuvad ka enda teadmata ja koos inimesega ka tema vaated. Elus edasi liikumiseks ongi vaja muutusi, kas me neid tahame või ei. On juhuseid, kus me peame millestki lahti ütlema, et edasi minna. Suured sündmused nagu sõjad või ülestõusud, muudavad eelkõige rahvast kui tervikut. Aastail 1987-1988 Eestis toimunud Laulev revolutsioon on kindlasti üks pöördepunkt meie ajaloos. Taastati Eesti Vabariigi isesesvus. On ka öeldud, et eestlased laulsid endid vabaks, sest lauluväljakule kogunes lausa üle kolmesaja tuhande inimese, kes üheskoos laulsid isamaalisi laule. Sellised sündmused tugevdavad ühtsustunnet ja see on ühtse riigi üks olulisemaid tunnuseid. Veel nüüdki, mitmeid aastaid hiljem, tuleb paljudele seda meenutades pisar silmanurka ja seegi vaid rõõmust. Selle revolutsiooni käigus muutus meie riik ja riigiga koos ka meie inimesed. Mõned, esmapilgul mitte nii olulistena näivad uuendused võivad hiljem muuta aga kogu maailma elukorraldust. 1776
väljaviimiseni. Esialgu nägi Saksamaa, et NL ei sekku idablokis toimuvasse, seega aktiviseeruti. Helmut Kohl seadis Saksamaa taasühinemise oma peamiseks eesmärgiks. Ida-Saksamaal laienes liikumine läände ning Lääne-Saksa saatkonnad sattusid tugeva surve alla. Ida-Saksamaal hakkasid peale Ungari piiri avamist Läände suured meeleavaldused. Vahetati välja Ida-Saksa vanameelsed juhid ning uus valitsus avas inimestele pääsu Lääne-Berliini. 10. november 1989 kogunes rahvamass Berliini müüri juurde ning hakkas seda siis mõlemalt poolt lammutama, hommikuks oli müür maas. Nõukogude sõjaväeüksused ei sekkunud, seega varises Ida-Saksamaal kommunistide võim kokku ning kommunistlik partei sunniti oma võimust loobuma. Ida-Saksamaal korraldati valimised, mille võitsid kristlikud demokraadid. Hakati korraldama läbirääkimisi mõlema Saksamaa vahel ning Venemaaga. Gorbatšov ei olnud esialgu nõus sellega, et Saksamaa jääb
Lendab tuhk ja tolm! Läbi laane, läbi luha, kes oli väga varakas. marjamaale, metsa taha, Tal oli pesa asju täis, nagu tuhk ja tolm. Üks, kaks, kolm! kuid veelgi otsimas neid käis. Ei varastanud ta, ei-ei! Vaid kohe lihtsalt leidis neid. Miks jäeti asjad laokile ja ukse-aknad paokile! ÕHTU Nii juurde kogunes tal koli, Helgi Muller et lõpuks endal kitsas oli, Tulid järvelt kalurid jäi ilma ulualusest, vatijoppides. kuid harakas ei hoolind sest. Soomus läikles säärikuil, Siis tuli külm ja varbaid pures, kalad kottides. tuul kibedasti nahutas. Ent temal oli ainult mure, Jalgades veel tuuleõõts,
Levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut keskkonda konstruktivism. Nõuti piiride kustutamist kunst ei tohtinud olla üksik. Keelustati, kui Stalin sai võimule. 5. Kuulsamad vene konstruktivistid on VLADIMIR TATLIN, ALEKSANDR RODTSENKO ja EL LISSITZKY. Vennad ANTOINE PEVSNER ja NAUM GABO arendasid konstruktivismi teooriat ja lõid tehnitsistlikke osalt liikuvaid skulptuure. 6. Hollandis asutatu 1917 ajakiri ,,De Stijl" ja selle ümber kogunes samanimeline rühm P. MONDRIAN, THEO van DOESBURG ja arhitekt GERRIT THOMAS RIETVELD. Olid veendunud, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Põlgasid ehitiste ja esemete dekoreerimist. On võimalik leida kooskõla üldiste seaduspärasuste ja praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. Ühiskonna hädadeks on individualism subjektiivsus tuleb allutada üldisele objektiivsele harmooniale. Mondrian
Periklese ajal kerkis Ateena akropolile e ülalinnale imeline Parthenon2. Herm Periklese büstiga. Vatikan. Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30. eluaastast), kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega iga kümne päeva tagant riigi asju. Seega oli linnriigi e polise kõrgemaks seadusandlikuks organiks rahvakoosolek e EKLEESIA, mis kogunes turuplatsile, sageli ka teatrisse või odeionisse 3. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli VIIESAJANÕUKOGU. 10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel
Kool 9 Klass Nimi Taara Usk Referaat Asukoht 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS TAARA USKU………………………………………………………...3 2. TAARA USU AJALUGU……………………………………………………………….....4 3. TUNTUMAD TAARALASED……………………………………………………………..5 4. USU PÕHIMÕTTED……………………………………………………………………….6 5. TAARAUSU KALENDER………………………………………………………………...7 6. KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………………….8 1. Sissejuhatus Taarausku Taarausk on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine.Kõige levinum oli ta 1930. aastatel, kuid eksisteerib tänapäevalgi. Taarausk on nime saanud pooleldi hüpoteetiliselt eesti muinasusundi jumaluselt Taaralt.Praegu on Eesti Vabariigis registreeritud kolm taarausuliste usulist ühendust, Päikese Hiis, Tarbatu Hiis ja Mäe Hiis. Enne Teist maailmasõda olid taaralaste ühendustena olemas peale Tallinna Hiie ka Pühajõe Hiis Võrumaal ja Kose Hiis Harjumaal.Taarausu põhimõtted sõnastati 1920.-30. aastatel. ...
elemendid moodustasid maakera ümber gaasikesta. Gaase tuli maale ka meteoriitide ja komeetidega. Maakera jahenedes langes veeaur vihmana maale, mis viis vähehaaval jõgede, järvede, ja merede moodustumiseni. Tekkis hüdrosfäär e. vesikest ligikaudu 3 miljardit aastat tagasi. Vesi koosnes tol ajal H2O, CO2, Cl, S, F, N. Esimesed veemassid olid planeedi pinnal reaktsioonilt happelised. Vesi muutis kiiresti maakera. See murendas maakoort ning nõnda kogunes vette uusi keemilisi komponente- Na, K, Mg, Ca ning vesi hakkas muutuma tänapäevasele sarnaseks. Esimesed elusorganismid tekkisid vees, kus nad olid kaitstud Päikese ultraviolettkiirguse eest. Rohelised taimed eraldasid fotosünteesi tulemusel hapnikku ning kujunes atmosfäär. Hapnikust moodustus ultraviolettkiirgust neelav osoonikiht, mis võimaldas elul siirduda merest maale. Hapniku hulga suurenemine tõi kaasa oksüdeerumisprotsessi. Merepõhja tekkisid raudoksiidid ja
Pisut suurema osa kartulist lootustandev on aga piirituse ajamiseks ning see, et järgmisel vahetavad seda nädalal hakkab vihma teravilja vastu. sadama, aga mitte Talupoegade olukord kauaks. on aga niivõrd halb, et Laulupidu 18.-20. juunini 1869. "Vanemuise" selts aastal esimene hakkas nimelt üldlaulipidu. Tartus läheneva priiuse toimunud esimesele 50.aastapäevaga laulupeole kogunes seoses taotlema luba kokku ligi tuhat lauljat üle laulupeo ja pillimeest. Esinesid korraldamiseks. vaid meestkoorid, kuna Ametliku loa saamiseks segakooride osalemist kulus kaks aastat. Kogu pidas Jannsen organiseerimistöö kõlbmatuks. Eesti võttis Jannsen enda koorilaule oli esimese kanda. laulupeo kavas vähe. Laulupeo Lauldi Kunileiu ettevalmistamine viisitatud laule Lydia
Barbar- antiikajal kreeklaste ja roomlaste jaoks võõramaalane, kes oli nende meelest vähem arenenud. Hellenism - Kreeka kommete, hariduse ja kasvatuse omaksvõtmine mittekreeklaste seas pärast Aleksander Suure vallutusi. Eepos - heksameetris kirjutatud luuleteos. Müüt - pärimuslik lugu maailma või nähtuste tekkimisest ning lugudega seotud kangelastest. 3. Ateena – demokraatlik valitsemisviis Lihtrahval oli sõnaõigus Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati loosiga kõik tähtsamad ametnikud Sparta - aristokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast) Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid(10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud
Neis lõi leek taas lõkkele ja domineerivaks sai jalgpall. Nimetatud koolide harrastus levis. Ent igal keskusel olid oma mängureeglid. 19. sajandi keskpaiku asutasid mainitud koolide vilistlased hulgaliselt klubisid ja ringe. Kitsaskohti põhjustas kosstöö puudumine. Järgiti koolis õpitut. Peagi leiti, et on tarvis klubide vahel side luua ning võistlus määrusi ühtlustada. Lõpuks jõuti mälestusväärse päevani kaasaegse jalgpalli sünnipäevani. 26.oktoober 1863. Sel päeval kogunes grupp härrasid 'Freeman's Taverni' restorani Londonis. Nad esindasid suuremaid klubisid, tulid kokku esimeseks kongressiks, et ühtlustada võistlusmäärusi ning luua liit ühtse tegevuse paremaks korraldamiseks. Juba enne koosolekut eksisteeris kaks mängureelglite varjanti. Professor J. C. Thring Uppinghamist oli avatud trükis 10 reeglit. 1848. a. olid kirja pandud teised üksikasjalikumad määrused, - Cambridge'i jalgpalli reeglid. Nende arutamine tekitas kaks leeri.
tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Vassili Kandinsky: peetakse abstraktsionismi rajajaks. Ta on öelnud, et toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionism, Matisse-, Picasso looming), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid samuti midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. Kandinsky ümber kogunes (Saksamaal) rühmitus Sinine Ratsanik, selle liikmetest on kuulsamad Klee (Senecio); Macke (Tüdrukud puude all); Marc (Võitlevad vormid), kes nagu Kandinsky rõhutasid puhaste, kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku jõudu. Liikmeid huvitasid mitmesugused müstilised õpetused, mida nad püüdsid väljendada ka kujutavas kunstis. Taheti luua täiesti uus loodusest sõltumatu objekt, mis vastaks nende tunnetele. Sinine Ratsanik pani aluse abtraktsionismi ekspressiivsele suunale
kanda isiklikku relva ja pidi võitlusvõtteid harjutama. Ta saatis oma isandat sõjakäikudel, kuid lahingus hoidsid nooremad kannupoisid tahapoole. 18-21-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust. Turniirid Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil, mis olid treeninguks ja ettevalmistuseks sõjas. Turniirid olid suurejoonelised üritused, kuhu kogunes palju rahvast ja mida peeti mõne feodaallossi läheduses. Rüütlite jõuproovid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa. Tavaliselt võideldi nüride relvadega, kuid sellest hoolimata polnud turniirid päris ohutud. Turniirid ei olnud ainult sportlikud üritused, vaid ka pidustused, kus kohtuti teiste aadlikega ja kus esinesid ka muusikud ja poeedid. Feodaalide relvastus
Alguses iseseisva eesti idee puudus see tuli aja pikku kui saksamaa vallutas Riia tuli tõnisson maanõukogu istungil välja ideega et antaant võiks toetada balti neutraalse puhverriigi loomist.( baltoskandia, eesti soome unioon) 15 nov 1917 maapäev kogunes toompeale ja v6ttis vastu j2rgmised otsused : eesti riigikorra määrab asutav kogu , kuni asutava kogu koosolekuni on kõrgeim võim maapäev, eestis kehtivad ainult maanõukogu seadused. 18 veebruar 1918 alustavad sakslased pealetungi ja enamlased põgenevad nii jääb aega et iseseisvus manifest ette lugeda.. manifesti autorid on j. Kukk ja F. Peterson. Võimalus ettelugemiseks tekkib 23 veebruaril pärnus ja ettelugejaks on hugo kuusner
Roomas pälvis noor, kuid andekas Bernini kunstnik Annibale Carracci ja Paavst Paul V tähelepanu ning Bernini hooldajaks Roomas hakkas Paavsti nõbu kardinal Scipione Borghest. Oma esimeste tööde valmistamisel sai Bernini inspiratsiooni hellenistlikest skulptuuridest. Bernini edasine areng toimus väga kiiresti ning peagi tõusis ta õpipoisist meister skulptori staatusesse. 1665. aprillis, olles juba väga tunnustatud skulptor, läks Bernini Pariisi. Väljendamaks Berninile imetlust, kogunes rahvas tänavatele, et suurmeistrit oma silmaga näha. Bernini suri Roomas 1680. Aastal. Teosed Skulptuurid · ,,Aeneas, Anchises ja Ascanius" (1619)- skulptuuril kujutas Benini kolme erinevas vanuses meest, püüdes väljendada nende erinevaid oskusi ning arusaamu maailmast. · ,,Prosepina röövimine" (1621-22)- Berninit paelusid röövimis stseenid, et näidata jõulisi kehasid ja pinges lihaseid. Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas
Kõrgkeskaeg:12-13.saj paavsti hiilgeaeg.Paavsti poolt organiseeriti ristisõjad.Tugeva keskvõimu,kuningate võimu tugevnemine.Katoliku kiriku lõhe. Kõrgkeskajal valitses edukas kuningas.Kuninga ümber kogunes suurvasallidest koosnev nõukogu,mis andis talle soovitusi poliitilistes küsimustes.Nõukogu aitas kanda kuninga põhiülesandeid, milleks olid kõrgeim kohtumõistmine ja finantsasjade korraldamine ning valitses kuninga äraolekul. Nõukogu moodustasid mõjuvõimsad ülikud. Samuti olid esinduskogud,mis tegid otsuseid üksmeelel:kuningas kutsus kokku suurfeodaalid,kes tema otsuse kinnitasid. Esindusvalitsemine lähtus põhimõttest:''Sellel, mis puudutab kõiki,peab olema kõigi heakskiit''
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
