Abramovitš- millised isiklikud tegurid viisid ta edule?Roman Abramovitš (sündinud 24. oktoobril 1966) on Venemaalt pärit
miljardär, keda on hinnatud maailma rikkuselt 51. inimeseks. Ta ei
armasta avalikke esinemisi ega meedia tähelepanu (nii ei olnud mitte
ühelgi telekanalil ega ajalehel kuni 1999. aastani isegi tema
fotot ), kuid raamatu „Abramovitš – miljardär ei kusagilt“
autorid Dominic Midgley ja Chris Hutchins on pärast pikaajalist
uurimistegevust suutnud välja kaevata piisavalt infot, et anda
ülevaade selle avalikust elust kõrvale hoidva mehe kujunemisest
selleks, kes ta täna on.
Abramovitši vanemad
Irina ja Arkadi Abramovitš elasid
Komi pealinnas Sõktõvkaris, kuid oma esimest
poega läks naine sünnitama
hoopis Saratovisse oma ema juurde. Seal linnas on aegade jooksul
sündinud palju kirjanikke, mõtlejaid, lauljaid ja dirigente ning
seetõttu peavad venelased seal ilmale tulnuid õnnetähe all
sündinuiks. Kuid noore Abramovitši elu ei läinud sugugi
roosiliselt. Enne kui ta oli saanud üheaastaseks, suri ta ema abordi
tagajärjel veremürgitusse. Tema isa, kes muide oli
juut , mattus
seejärel töösse ning last hakkas kasvatama hoopis tema emapoolne
vanaema
Tatjana ning enne kui poiss oli saanud kolmeseks, suri
tööõnnetusel ka tema isa. Seega kasvas
tulevane miljardär üles
orvuna ning seda on pakutud üheks põhjuseks, mis võisid teda edule
viia - teda ei rõhunud vanemate ahistavad ootused ja lootused, mis
kõigile teistele piirangud seavad.
Varsti adopteeris noore Romani tema onu Leib ning nad asusid elama
Uhtasse (umbes poolteist tuhat kilomeetrit Moskvast
kirdes ), kus teda
koheldi suurepäraselt (üheks põhjuseks oli kindlasti see, et
Leibil endal oli ainult 2 tütart ning seega sai Romanist tema ainuke
meessoost järglane). Uhta on linn, mis kasvas välja Gulagist: seda
ehitasid ja asustasid poliitvangid ja selle tulemusena kogunes sinna
kosmopoliitne segu dissidentidest, alustades balletitantsijatest ja
lõpetades füüsikutega. Eriti oluline oli Abramovitši seisukohast
fakt, et paljud sealsed elanikud olid
juudid ning seetõttu suhtuti
temasse normaalselt (mujal Venemaal oli tavaks juutide
tagakiusamine ). Üldse peeti linna väga kultuurilembeseks ja
valgustatud kohaks, mis oli kindlasti suurepäraseks kasvukeskkonnaks
võrreldes kommunistliku ideoloogia all ägava ülejäänud
Venemaaga.
Tulevaseks
eduks andis oma tõuke ka see, et täna onu Leibile sai
Abramovitš algteadmised turu toimimise reeglitest juba ajal, mil
eraettevõtlus keelatud oli. Nimelt oli Leib kohaliku puidufirma
varustusülem, mis tähendas, et tal oli ligipääs defitsiitsetele
kaupadele ning võimalus need mustal turul tunduvalt kõrgema hinnaga
maha müüa kui ta tegelikult oleks pidanud need
paberite järgi
töölistele müüma. Samuti kasutas ta osavalt oma
sidemeid , et
näiteks õnnelikuks Lada-omanikuks saada. Seega nägi Abramovitš
juba noorest
peast , kuidas on võimalik edukalt raha teenida,
hiilides kõrvale riiklikest käskudest ning kasutades vajalikke
tutvusi.
Iseloomult oli noor Roman väga viisakas ja korralik laps, ka koolis
õppis ta kohusetundlikult, kuigi ei olnud just eriti andekas. Samas
oli tal palju nn „tänavatarkust“, mis andis talle
teistega võrreldes edumaa. Tema klassikaaslased meenutavad teda kui
uudishimulikku poissi, kellel oli kustumatu janu teadmiste järele.
Tema iseloomu kujunemise võtmeetapiks peetakse aga hoopis sõjaväge,
mis tegi ta katsumustele tugevamaks, õpetas
suhtlema ning andis
suure hulga iseseisvust ja eneseusku. Samas oli tal nii palju õnne,
et ta jäi kõrvale reaalsest sõjaolukorrast (Afganistaani sõda oli
lõppenud ning Tšetšeenia sõda polnud veel alanud).
Pärast sõjaväest naasmist oli Venemaa poliitiline olukord täiesti
muutunud: Nõukogude liit oli lagunenud ning
seadusloome ei jõudnud
Jeltsini edumeelsetele majandusreformidele kuidagi järgi. Abramovitš
oli piisavalt tark selleks, et näha naftas tulevikupotentsiaali ning
seaduseauke ning isiklikke suhteid osavalt ära kasutades sai temast
oligarh, kes ei
omanud mitte ainult suurt hulka raha vaid ka
poliitilist võimu. Teadmised, õnn, julgus ja ka
paras ports
nahaalsust viisid ta tippu- tehes kolkaküla poisist maailmatasemel
rikkuri.
Kõik kommentaarid