Erra Öökull (0)

Suurel näljahädal ei paistagi lõppu olevat.
Eelmise aasta septembrist alguse saanud suur näljahäda , mis tõi kaasa massiliselt levivad nakkushaigused, üleeuroopalise põua ja metsatulekahjud on jätkumas. Kõige selle põhjuseks oli ligi kolm kuud kestnud põud ning suur põud on ka sellele aastale üle kandunud ning oodata on saagi hävimise jätku . Kuna eelmisel aastal ikaldus vili kõikjal ning kõik peamised toiduvarud said otsa, loodeti sellest aastast paremat saaki, aga selle aasta esimene pool on kaasa toonud samuti üleeuroopalise põua. Kõige kehvem seis ongi teraviljaga mis lihtsalt kuivab ära. Ainuke asi mis veel kasvab on kartul , aga saatus on sellise käigu teinud, et suurem osa alles jäänud kartulist kasvab mõisate põldudel. Ning kuna mõisnike olukord on samuti kehvavõitu, siis kasutavad nad suurema osa kartulist piirituse ajamiseks ning vahetavad seda teravilja vastu. Talupoegade olukord on aga niivõrd halb, et aasta esimesel poolel on olnud sajandi suurim suremus , kõige hullem seis oli Läänemaal. Pisut lootustandev on aga see, et järgmisel nädalal hakkab vihma sadama, aga mitte kauaks.
Laulupidu
"Vanemuise" selts hakkas nimelt läheneva priiuse 50.aastapäevaga seoses taotlema luba üle laulupeo korraldamiseks. Ametliku loa saamiseks kulus kaks aastat. Kogu organiseerimistöö võttis Jannsen enda kanda.
Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku ja visa tööd. 1868 aastal meile saabunud ikaldus ja sellele järgnenud näljahäda, ei soosinud korraldamistööd. Peterbusri eestlaste juhid Johann Köler ja Carl Robert Jakobson pidasid laulupidu liig saksikuks ettevõtmiseks.
Vaatamata tagasilöökidele, toimus 18.-20. juunini 1869. aastal esimene üldlaulipidu. Tartus toimunud esimesele laulupeole kogunes kokku ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Esinesid vaid meestkoorid, kuna segakooride osalemist pidas Jannsen kõlbmatuks. Eesti koorilaule oli esimese laulupeo kavas vähe. Lauldi Kunileiu viisitatud laule Lydia Koidula sõnadele, aga ka Paciuse loodud "Mu isamaa, mu õnn ja rüüm", millele Jannsen tegi ise sõnad.
Laulupidu algas 18. juunil rongkäiguga ja Maarja kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega. Toimumiskohaks oli "Ressource" seltsi aed. Nii Jannsen, kui ka noor eesti soost helilooja Saebelmann -Kunileid hoidsid taktikeppi. Isamaaliseid kõnesid pidas esimest korda laiema avalikkuse ees noor usuteadlane Jakob Hurt . Hurt rõhutas hariduse ja isamaa ustavuse tähtsist. Meeleolu peol oli ülev ja hea, õhtused pidusöögid olid "Vanemuise" seltsi aias.
Tartusse oli kogunenud ligi paarkümmend tuhat inimest Eesti eri paikadest. Laulupidu tekitas kõikides osalejates ühtekuuluvustunnet ning andis julgust ja jõudu ka tulevikuks.
Eesti Aleksandrikooli algus
Meie rahvuse rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks on saanud hariduse idee. Meie oma Pulleritsu külakooli õpetaja härra Jaan Adamson oli asunud meid toetama , et me rajaks kreisikooli tasemel kooli, et meie oma lapsed saaksid tulevikus suurteks mõisnikeks ja rahvajuhtideks saada. Kahjuks peame tõdema, et peame kooli rajama rahva enese rahaga ja seda ka ülal pidama ja selleks summaks on 100 tuhat rubla . Selle pärast vajamegi kooli rajamiseks tuhat rubla, mis kavatsetakse kokku koguda annetuste ja heategevusüritustega. Praeguseks on rajatud igasse Eesti kihelkonda komiteed, kus saab annetada raha.
Esimene suurem heategevus üritus on Mäidu mõisas külapoiste pool korraldatav näitemäng . Etenduse pilte on 5 rubla, millest pool kogutud summast läheb kreisikooli toetamiseks. Siit üleskutse ka rahvale, kui soovite , et teie võsukesteks saaksid suure rahvajuhid, siis palun minge annetage väike summa lähimas kommitees.
Meie ajalehetoimetus sai ka lühiusutluse ühe külahärraga, mis too sellest ettevõtmisest arvab .
1. Tere härra, sooviksime teada, mis teie arvate, kas on vaja kreisikooli meie kihelkonda rajada?
-Jah ikka, sest ma sooviksin, et mu võsuke saaks endale hea hariduse ja hakkaks samasuguseks rahvajuhiks nagu härra Hurt ja F. Kreutzwald .
2. Kui suure panuse te kavatsete anda, et kool rajataks?
- Annetasin just väikse osa oma tänavuse suve viljasaagist heategevuseks, selleks oli 200 rubla.
3. Kas kavatsed tulevikus ka annetada?
-Kui saak lubab, siis ikka.
Suured tänad Härra!
Indrek Harlamov, Helen Kont , Mari-Liis Kont, Kelli Krüüger, Raul Rego