Lisaaineid saab jagada ka looduslikeks, loodusidentseteks ja sünteetilisteks. Looduslikud lisaained on inimesele kõige ohutumad, sest enamasti saab organism nende lagundamisega ise hakkama. Loodusidentsed ained on looduses esinevatega samalaadsed, ainult kunstlikult valmistatud. Nõnda ei põhjusta needki tervisele suurt muret. Märksa ohtlikumad on aga sünteetilised ained, mis ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda. Ülitundlikel inimestel võib sünteetiliste ainete kauaaegne tarbimine tekitada allergiat. Samas on selliseid lisaaineid odav toota, need täidavad toidus kindlat ülesannet ning on väga tõhusad. Kuid kaugeltki kõik E-koodiga tähistatud ained pole kahjulikud. E ja numbrikood märgib kõiki toidus kasutatavaid keemilisi ühendeid, mis on Euroopa Liidu maade toiduainetööstuses lubatud. Nii võivad E-koodi taga peituda ka näiteks vitamiinid. LISAAINETE ESIKÜMME Lisaainete rohkuse poolest paistavad üsna ootuspäraselt silma värvilised joogid ja maiustused
Kasulik toime naatrium on: Vee hulga reguleerija kudedes Vererõhu mõjutaja Happe-leelise tasakaalu reguleerija Närvisüsteemi töös närviimpulsside edasikandja Soola kasutamine Toiduvalmistamisel maitseainena Konserveerimisel säilitusainena Meditsiinis Seebi- ja pesuainete tootmisel Keraamikatööstuses Paberitööstuses Keemiatööstuses riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete materjalide valmistamisel Soola tarbimine Soola tarbimisel kehtib tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega mitte liiga vähe Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest jne Keskmise inimese jaoks peetakse vajalikuks 3-5 g soola ööpäevas 1.2 Suhkur Suhkur on tänapäeva toiduainete turul üks ohtlikumaid aineid. Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja
Kõik kommentaarid