Mili Balakirev Sisukord
Sisukord..........................................................................................................................2
Elulugu........................................................................................................................... 3
Balakirevi muusika .........................................................................................................4 Despootlik, domineeriv ja tagatipuks isegi reaktsiooniline sellisena kirjeldasid ajastukaaslased virtuoosset pianisti ja ideeküllast heliloojat Mili Balakirevi............4
Võimas Rühm.................................................................................................................5
Kasutatud kirjandus........................................................................................................6
2 Elulugu
Mili Aleksejevits Balakirev sündis Nizni Novgorodis 2. jaanuaril 1837-
ndal aastal vaeses perekonnas. Oma esimese muusikalise hariduse sai ta
tänu emale, kes viis Mili 10-aastasena Moskvasse muusikatunde
Alexander Dubuque'lt saama. Rahaprobleemide tõttu ei saanud Balakirev
seal kaua õppida ning pidi tagasi Nizni Novgorodi minema. Õnneks ei
jäänud Mili talent märkamata: ta sai tuttavaks Aleksander Oulibitseviga
ning tänu temale sai Balakirev väärtusliku muusikahariduse.
18-aatstasena, kui Balakirev oli lõpetanud matemaatika õppimise
ülikoolis, läks ta koos Oulibitseviga Peterburgi. Seal tutvus Mili Mhhail
Glinkaga. Viimane soovitas Balakirevil alustada muusiku karjääri ning
seda ta tegigi. Ta tegi oma debüüdi 1856 -ndal aastal oma
klaverikontserdiga. Glinka sisendas Balakirevisse rahvuslikkust ning
Võimas Rühm "Võimas rühm" (vene keeles " ") oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad: Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal konservatooriumites valdavalt levinud akadeemilisele suunale. Nii näiteks pidas rühm samal ajal Moskva Konservatooriumiga seotud Pjotr Tsaikovski loomingut liiga "läänepäraseks". "Võimsa rühma" liikmete arvates pidi tõeliselt venepärase muusika loomiseks hoiduma üldse akadeemilisest muusikaharidusest. Mitmed rühma liikmed olidki muusikaliselt iseõppijad ehk diletandid
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõžski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Kokkuvõte Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 – rajati Peterburi Konservatoorium 1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõzski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Pjotr Tsaikovski Kokkuvõte VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 rajati Peterburi Konservatoorium 1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht
Võimas rühm. Borodin. Võimas rühm "Võimas rühm" oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad: Modest Mussorgski, Aleksandr 1Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal levinud akadeemilisele suunale. "Võimsa rühma" liikmete arvates pidi tõeliselt venepärase muusika loomiseks hoiduma üldse akadeemilisest muusikaharidusest. Mitmed rühma liikmed olidki muusikaliselt iseõppijad. Aleksandr Borodin näiteks oli elukutselt keemik, kirjutades oma ainsat ooperit "Vürst Igor" aastakümneid teadustöö kõrvalt. Modest Mussorgski klaveripartiid
Vene muusika areng 19.saj keskel: "Võimas rühm" vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad: Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal konservatooriumites valdavalt levinud akadeemilisele suunale. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale(ooper, soololaul)ning programmilisele muusikale. Vene oma prof. helilooming hõlmas ainult vaimulikku koori muusikat. Pillidel mängiti
Alates 17. sajandi keskpaigast pääseb kirikulaulus mõjule mitmehäälsus, mis levis Ukrainast. 17.sajandi nimekam teoreetik ja helilooja oli ukraina päritolu Nikolai (Mikola) Diletski, kes tegutses Moskvas. Koorimuusika areng oli seotud koorikapellide tegevusega. Tsaar Ivan III ajal 15.sajandil asutati diakonide koor Moskvas. 18. sajandi alguses asutati Peterburi õuekapelli koor. Ligi kahe ja poole sajandi kestel töötasid õukonna koorikapelliga Dmitri Bortnjanski, Mihhail Glinka, Mili Balakirev, Nikolai Rimski-Korsakov jt. Koore asutasid ka vene bojaarid, krahvid, vürstid oma õukondade juures. Eriti kuulus oli Seremetjevi koor. 18.sajandi II poolel kujuneb vene algupärane ooper. Jevstignei Fomin on oma ooperites kasutanud rohkesti koore. Ooperiloojatest võiks nimetada veel M.Sokolovskit, V.Paskevitsit. Ka 19.sajandi ooperile on tüüpilised ulatuslikud kooristseenid eriti M.Glinka ja M.Mussorgski ooperites. D.Bortnjanski ooperid on
Moskvas Nikolai ja Peterburis Anton. Vene muusika on tugevalt mõjutatud õigeusukiriku traditsioonidest, seetõttu kasutatakse vene muusikas palju koori. Väga palju kasutatakse vene muusikas ka kirikukellasid. Võimas rühm ,,Võimas rühm" oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad Modest Mussorgski,Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. Nad pöörasid tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale ja programmilisele muusikale. Nende eeskujuks oli M.Glinka ooper ,,Ruslan ja Ludmilla". See rühm andis lühikese ajaga suurepärase panuse vene muusikasse ja selle professionaalsele arengule. Anni Larin 11B Mihhail Glinka (1804-1857) Tema teosed kajastavad ühiskondlike probleeme. Kirjutas oopereid, mis olid seotud rahvusliku teemadega ja muusikaga
Glinka elujaatav, rahvalik, meloodiline ja vormipuhas looming on vene muusika arengut tugevasti mõjutanud. Aastast 1960 korraldatakse Glinka-nimelisi lauljate konkursse (vt. pilt 6). Pilt 6. Mariinsky teatri lähedal olev Glinka monument. 2. MODEST MUSSORGSKI Venepäraseim ja omanäolisim vene helilooja, oli üks 19.sajandi originaalsemaid muusikalisi mõtlejaid.(vt. pilt 7) Pilt 7. Modest Petrovits Mussorgski 2.1 Võimas rühm ehk Vene viisik Sinna kuulusid: Modest Mussorgski, Mili Balakirev, Aleksandr Borodin, César Cui ja Nikolai Rimski-Korsakov. Peterburi noorte asjaarmastajate muusikute rühmitus, kust võrsus kolm kõrgelt hinnatud vene heliloojat - M.Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov (1844- 1908), Aleksander Borodin (1833-1887) Kõik nad taotlesid rahvuslikkust. Lõid laule, oopereid ja programmilisi instrumentaalteoseid. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu
Kõik kommentaarid