Kordamine ühiskonnaõpetuse eksamiks Nüüdisühiskond Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Heaoluriik Esping-Andersen: riigi kohustus tagada baasiline heaolu tase oma kodanikele Encyclopdia Britannica: valitsemise viis milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel ja edendamisel. Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid Heaoluriigi kaks põhilist tunnust Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.
Et liikmesriigid on endiselt Euroopa Liidu aluslepingute peremehed ja jätkuvalt suveräänsed, see on varem kokkulepitud ning on võimalik üle kontrollida, eurointegratsiooni abil ühendatakse liikmesriikide jõud. 15. Mida tähendavad Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse ja vahetu kohaldatavuse põhimõte ja millist eesmärki need põhimõtted täidavad? EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine, mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. Vahetu kohaldatavus- on otse kohaldatav, näiteks: määrus on vahetu kohaldatavusega, see tähendab, et kui Euroopa Liit annab välja määruse, siis
Euroopa Majanduspiirkond on Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolme Euroopa Vabakaubanduspiirkonna liikemsriigi ühine majanduspiirkond. Pärsia Lahe Koostöönõukogu koondab Pärsia Lahe äärseid araabia riike. Kokkuleppe kohaselt kohustuvad kõik Pärsia Lahe koostöönõukogu liikmesriigid kohtlema võrdselt kõiki kaupu, mis on sisenenud ühenduse territooriumile, nii tööjõud kui kapital saavad liikmesriikide vahel vabalt liikuda ning kõiki seaduseid, mida kohaldatakse oma kodanikele, peab sarnaselt kohaldama ka teiste liikmesriikide kodanikele. Paljud regionaalsed ühenduse on ühisturu loomise ning kaupade teenuste, inimeste ja kapitale vaba liikumise saavutamise sedanud oma kaugemaks eesmärgiks. Kaupade ja teenuste vaba liikumine Rahvusvaheline kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse. Paratamatult kaasnevad vaba kaubandusega ka kaotused, ent summaarne võit suurem kui kaotus. Kui võitjad kopenseerikisid
tähestiku põhjal. Antropomorfsus inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Kreeka jumalad olid antropomorfsed Aristokraatia rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased Barbar kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele, kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega vähemalt kord kuus riigi asju Faalanks Kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste pillihelide saatel vastu vaenlastele. Ateena faalanks koosnes 8 viirust, viirgude vahe rünnakurivis 2m, rünnakul 1m ja kaitsel 0,5m, 8000 mehelise faalanksi laius 1km Gümnaasion spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis ja riietusruum "alastioleku koht"
PÕHIKOOL Iseseisev töö teema: EESTI RIIK JA ÕIGUSTE KAITSE NING TAGAMINE 9a klass Eesti vabariigi Põhiseadus on võetud vastu rahvahääletusel 28. juunil 1992, mille järgi Eestis kuulub kõrgeim võim rahvale, kes teostab oma võimu riigikogu valimisega, rahvahääletuse ehk rehverendumiga. Igal inimesel on õigused, vabadused ja kohustused. Õigusi ja vabadust võib piirata ainult siis,kui see on kooskõlas põhiseadusega.Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed.Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise või muude veendumustega, varaliste ja sotsiaalse seisundi asjaolude tõttu. Diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja see on karistatav. Ku...
Aristokraatias kuulus võim aristokraatidest riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus eriline tähtsus. Algselt oli Ateena polis korraldatud tavapärase aristokraatiaga. Olukord muutus 594 eKr, kui riigimees, seaduseandja ja poeet Solon tegi aristokraatlikes seadustes mõningaid kärpeid ja andis lihtrahvale suurema kaasarääkimisvõimaluse riigiasjades. Nii kujunes 5.saj. Ateenas, Periklesega riigi eesotsas, tugevalt demokraatlik riik. Kogu võimutähtsus kuulus kodanikele. Kodanikkonna Ateenas moodustasid kõik täiskasvanud Atika põliselanikest mehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja esineda oma ettepanekutega. Riigielu koosolekute vahel korraldas 500-liikmeline nõukogu ja teised ametnikud, kelle seast valiti välja 10 strateegi. Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud, riigiametnikud ja ka nõukogu liikmed määrati ametisse liisu teel, valitud kanditaatide seast.
Õhuke riik liberaalne riik Paksu riigi tunnused : riigi aktiivne sekkumine majandusse suur maksukoormus suur riigi ettevõtlussektor laiaulatuslikult riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustus sektor Õhukese riigi tunnused: ,,abikäsi" Riik ei sekku majandusse vaid tagab üldise korra ühiskonnas Kodanike üldinse toimetulek sõltub enda majandulikust aktiivsusest Eesti on õhuke riik, millel on mitmed paksu riigi tunnused. Ühishüved hüved, mida pakub riik kodanikele. majanduslikud hüved kaubad-teenused riigipoolt (meedia, infrastruktuur, linnaruumid, toetused,rahvuskultuur) mitte majanduslikud hüved (arstiabi, koolisõvõrgustik, politsei, kaitsevägi..) Anarhia valitsemise ja juhtimise puudumine riigis. (Tähendab üksikisiku piiramatut vabdust) Anarhism ühiskond ilma riigita Ühiskonna liikmed Kaks võimalust, kuidas inimesi jagada. A) bioloogilised e. kaasasündinud tunnused
Kaasaegsed IKT võimalused ja interneti levik on muutnud lihtsaks ja kiiresti kontrollitavaks andmete kogumise, töötlemise, võrdlemise ja edastamise protsessid. Digitaalset teavet annab kodanik enda kohta pidevalt erinevate kanalite kaudu: mobiiltelefoni ja pangakaarte samuti kliendikaarte kasutades, veebikeskkonnas infot otsides ja e-kirju vahetades, e-maksuametis deklaratsioone täites, ID-kaarti kasutades erinevateks toiminguteks jne. Digitaalseks infovahetuseks riigiga annavad kodanikele riiklikud andmebaasid (X-tee andmestik). Seega interneti vahendusel toimivaid e-riigi andmekogumeid (riiklikud andmebaasid ühendatud X-tee jmt andmestikega) võib käsitleda kui keskse ja kõikehõlmava digitaalse jälgimissüsteemina . Probleemid aga kerkivad esile ettevõttes seoses investeeringutega. IKT investeeringute tegemise mahu määrab ära ettevõtte suurus, väikesed ja keskmised ettevõtted jätavad raha pigem kulutamata, kuigi võiksid eelistada nii nimetatud
Tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Kõige olulisemad olid Aristotelese saavutused loogika vallas. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust. Inimene oli Aristotelese meelest riiklik elusolend. Ideaalseks pidas Aristoteles sellist riiki, kus kodanikuõigused kuuluksid eeskätt keskmise jõukusega elanikkonnale. Riigi eesmärgiks oli tema arvates tagada oma kodanikele õnnelik elu. Selleks tuli hoiduda äärmustest ja leida aristokraatia ja demokraatia vahel kuldne kesktee. Aristotelese peateosteks olid ,,Metafüüsika" ja ,,Eetika". Ta asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli.
lk 68, 69) Korruptsioon-pistisevõtmine, ametnike äraostetavus, ametiisiku õiguste ja ametiseisundi kasutamine isiklikel eesmärkidel, kõlbeline laostumine. Meelehead võib pakkuda näiteks selleks, et rahvaesindajad kavandaksid mingi seaduse pistise andjale soodsaks. See on kahjulik,sest see rikub ausa konkurentsi reegleid. Nepotism- onupojapoliitika, sugulaste eelistamine ametikohtade täitmisel. 4. Kodanikuühiskond ühiskkonnatüüp, kus kodanikele seadusega antud õigusi kodanikud ka tegelikult aktiivselt kasutavad. Kodanikuühiskond on vajalik, et inimestel tekiks ühiskondlik ja kultuuriline tunnetus. Et inimesed oleksid informeeritud ehk teadlikud, mis ühiskonnas toimub. Inimene hakkaks usaldama rohkem üksteist, jne. Kodanikualgatus · Üksikisiku või kodanikuühenduse tegevus poliitiliste otsuste mõjutamiseks Nt: Avaliku võimu kaasamiseks mõne probleemi lahendamisse.
Inimesed (MISA) toetus pikka aega Eestist eemal viibinud või välisriigis sündinud eestlaste ja Eesti kodanike Eestisse naasmise osas, makstes abivajajatele tagasipöördumistoetust. Eestis tegeldakse riigi atraktiivsemaks muutmisega meie oma inimestele. Multikultuurses maailmas, kus on tavaline rahvaste rändamine, on rahvusriigi säilimine muutunud keeruliseks. Eesti on teinud teatud samme, nagu võõrsil elavatele Eesti kodanikele tagasipöördumiseks toetuse maksmine või meie kultuuri tähtsustamine rahvusmuuseumi abil, et eestlus püsiks. Samas pole täiusliku rahvusriigina eksisteerimine võimalik ja isegi vajalik, kuna inimesed liiguvad riikide vahel: otsivad paremaid võimalusi eneseteostuseks ning elus püsimiseks. Tegu on tänapäeva normaalsusega, kus Eesti panustab rahvuslikkusele arenedes samal ajal edasi ja minnes kaasa trendiga olla multikultuurne ning võõrrahvaste vastu tolerantne.
Kas selle suurimpeeriumi häving oli aga õnn või õnnetus? Positiivne külg on kindlasti see, et paljud riigid (taas)iseseisvusid ning tekkisid väikesed rahvusriigid. Hakkasid taastuma nende rahvuste identiteet ja kultuur. Idablokis olles oli see nimelt tugeva kontrolli all ning igasugust kõrvalekallet või liigset rahvuslikkust peeti vaenulikuks ja see suruti maha. Endised idabloki maad hakkasid üles ehitama uut riigikorda, hakati juurutama demokraatlikku valimissüsteemi. Nende riikide kodanikele oli see kindlasti õnn, sest nende vabadus suurenes, tugev tsensuur kadus ning inimestel oli taas õigus avalikult arvamust avaldada. Teine positiivne aspekt on minu arvates see, et hakati taas vaatama läände, üha enam sooviti ühte sulada Euroopaga. Inimesi haaras nn läänevaimustus, mis tulenes sellest, et aastakümneid oldi läänest ära lõigatud. See aga oli tõuketeguriks majanduse ja ühiskonna
Osavõtt valimistest - õigus või kohustus? Valimised on inimestele võimalus valida endale esindajad, kes nende eest olulisi otsuseid teevad ja enamikes riikides, sealhulgas Eestis, on tegemist just nimelt õiguse, mitte kohustusega. Kuid näiteks Austraalia, Belgia, Kreeka ja Luksemburg on läinud seda teed, et teinud oma kodanikele valimaminemise kohustuslikuks ning määranud ka teatavad karistused selle tegemata jätmisel. Euroopas on probleemiks madal valimisaktiivsus, mis seab küsimärgi alla meie võimude legitiimsuse. 2009. aasta Europarlamendi valimistel oli näiteks ainult 9 riiki, kus valimisaktiivsus oli üle 50 % ja Slovakkias jäi see isegi alla 20%. Õigustatult tekib küsimus, kas sellisel teel võimule saanud poliitikutel on õigust väita, et nad esindavad rahva huve, sest
paremini toime tulla. Ajakirjandus on juba aastaid olnud inimkonnale vajalik. Rahvas on saanud lugeda oma riigis ja mujal maailmas toimuvatest sündmustest. Seega on meedial üsna tugev mõju ühiskonna arengule, sest kõike, millest päevalehtedes kirjutatakse või telesaadetes räägitakse, enamasti ikka usutakse. Kui poleks reportereid, siis ei informeeriks rahvast keegi otsustest, mis Riigikogus on vastu võetud. Meedia töö pole vajalik ja kasulik mitte ainult riigi kodanikele, vaid ka valitsusorganitele. Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada valijate suhtumis neisse ja nende otsustesse. Kahjuks on ajakirjanikud sageli elanike poolel ning kaitsevad nende huve, tuues päevavalgele valitsusliikmete alatud teod. Samas peavad jälle Riigikogu liikmed reportereid süüdlasteks selles, et rahvas neid ei usalda, kuna ajakirjandus on inimesed üles ässitanud. Minu arvates on selline arusaam väär. Kõrvuti kasulikkusega on meedial ka negatiivseid külgi. Üsna
Muudes riikides on noored vabamad pere looma kui meil ning nagu näha võib, ei plaani ka pere loomiseks sobivasse ikka jõudvad noored tulevikus niipea ennast pereloomisega siduda. Arvan, et meie ühiskonna vananemise põhjuseks on siinne majandus ja tööturg. Noored ei tunne ennast nii kindlalt, et olla vlamis võtma vastutust ja riske mida toob kaasa lapse kasvatamine. Meie riigis leviva rahulolematuse põhjus on segadus. Vaja oleks selgitustööd, mis annaks kodanikele tuge ja suuna kuhu poole püüelda. Tuge saab anda vaid usutav tulevikunägemus ning endile olemasolevate probleemide, aga ka väärtuste teadvustamine. Seda kõike meil hetkel napib.
Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Kuigi riigiametnikud valiti enamasti rikaste kodanike seast, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus ka vaesematele kodanikele teatava poliitilise kaitse. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkad sõdisid ratsaväes, keskmiselt jõukad raskerelvastusega jalaväe osades ning vaesed sõdisid vibulaskurite ja lingumeestena. Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president. Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament-Riigikogu. Eesti Vabariigi
Tundub küll hea valitsemisviis, kuid see on petlik, sest kodanike hulka kuulusid Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, nii et ülejäänud rahvas oma soove avaldada ei saanud. Seega arvan, et see ei olnud siiski kõigi jaoks hea, sest naised ja mittekodanikest mehed ei saanud oma arvamust avaldada. Plussideks loeksin veel selle, et rahvakoosolek toimus tihti, iga kümne päeva tagant, ja igaüks võis seal oma ettepanekuid esitada. Samuti selle, et vanematele kodanikele maksti palka, mis ei olnud tohutult suur, et tekiks suur ebavõrdsus, vaid piisav, et mehed saaksid ära elada ja tegeleda ka riigiasjadega. Kuid see, et riigiametnikud määrati liisu teel, minu arvates hea ei olnud- võis juhtuda see, et tähtsatele kohtadele asusid ebakompetentsed mehed. Siiski hea oli veel see, et ka rikkad pidi kaasa aitama üleriigiliste pidustuste ja sõjavarustuse rahastamisele ehk jõukad ei olnud märkimisväärses eelisseisundis selle koha pealt
terviklikku heaolu, väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühliikmete vahel, samas ka hästi korraldatud tervishoiu ja haridussüsteemis. Sõltub inimesest, kuid ka riigi ja erasektori oskustest. Inimarengu indeks (elukvaliteedi mõõtmiseks) lähtutakse 3 näitajast: 1) oodatav keskm eluiga 2)haridus- täiskasvanute kirjaoskus erinevatel tasemetel, õppijate vanus 3) elujärg- SKP ühe in kohta USA $-tes Heaoluüh riigid, mis suudavad tagada oma kodanikele kõrge elatustaseme. Suur osa tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale (abirahad, pens, med, haridus). Sotsiaalhoolekanne vahendite süs, mis peab tagama sots. turvalisuse ja abivajajate toimetuleku; jaguneb: 1)sotsiaalteenused(paljulapseline pere saab tasuta ujulat kas) 2)sotstoetused. Eestis saavad abi sotshoolekandest alalised elanikud elamisloa alusel, siin elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimatu sotsabi saavad aga kõik Eestis viibivad isikud
Lisaks oleks tegu kindla teadusmeetodiga, mida kritiseeris juba Feyerabend. Kuid kas filosoofia on tänapäeva teaduse jaoks surnud? Tänapäeval teevad filosoofid tihedalt tööd koos teadlastega, aidates neil leida vigu ning püstitades hüpoteese ja küsimusi. Näiteks on hinnatud teadusfilosoof Joseph Rouse Hawkingi teooriale vastupidist väitnud. Filosoofia olevat mitte ainult elus, vaid ka hädavajalik kõigile 21. sajandi arukatele ja arvestavatele kodanikele. Teadus on muutunud interdistsiplinaarseks, sest muidu võiksid olulised detailid märkamata jääda. Seda võiks võrrelda nägemisega vaadata võib nii ühe kui teise silmaga, kuid parim on vaadata kahe silmaga korraga, et näha tervikut. Selle tõttu on vaja nii humanitaar- kui reaalharidust ei piisa sellest, kui üks inimene vaatab ühe, teine teise silmaga. Parim tulemus on, kui üks inimene vaatab sama uurimisobjekti korraga kahest küljest.
Sherilyn Karin 9 B klass Presidendi Kõne Arutlus ''Lugedes presidendi juubelikõnet'' Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas 24. veebruaril 2013.aastal Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul kõnet, milles ta rõhutas meile, kui Eesti kodanikele ja rahvale, et me peaksime rohkem rõhku pöörama sellele, et me mõtleksime rohkem tuleviku peale, nii endi suhtes, kui ka riigi ühtsuse mõttes. Presidendi eesmärk oma kõnes, oli panna meile südamele, et me tunneksime rohkem muret oma riigi pärast, tuua välja meie riigi head ja halvad küljed, asjaolud millele peaksime rohkem või vähem tähelepanu pöörama. Toomas Hendrik Ilvese arvates peaks Eesti Vabariik välja paistma oma leidlikuse
Riik sekkub liberalismi korras indiviidi igapäevaellu vähe, kuid peab tagama julgeoleku ning sõltumatu kohtusüsteemi. Majanduses on oluline vaba konkurents, avatud turg ning võimalikult vähene riigi sekkumine. Liberaalid ei poolda rohkeid seaduseid ega kõrgeid makse. Riigi kohustuseks on inimeste motiveerimine rohkem töötama. Sotsiaalliberalism riik sekkub rohkem kui teeb seda klassikalise liberalismi puhul kuid peab looma majanduspoliitika, mis tagab kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Konservatismi all mõeldakse alalhoidlikkust, kus püütakse säilitada seda, mis on juba saavutatud. Põhineb üldjuhul traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel ning eelistatakse järk-järgulisi muutusi väga järskudele muutustele. Kogukonna ning kollektiivi arengut peetakse tähtsamaks üksikisiku arengust. Majanduses ei pooldata liigset sekkumist kuid ollakse kõrgete maksude poolt. Hinnatud on eraomandi puutumatus, traditsiooniline peremudel ning religioossne moraal
Ajalugu Eesti Vabariigi väljakuulutamine: Saksa okupatsioon. Päästekomitee moodustamine ja tegevus, Saksa okupatsiooni algus. Saksa okupatsioon: algas 18. veebruaril 1918. Vene armee riismed põgenesid kiirelt, bolsevike Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19. veebruaril 1918. aastal Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud eelkõige tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvumise väljakuulutamiseks. Koosnes 3 liikmest poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik. Päästekomitee tegevus: 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvus manifesti teksti. Samal päeval tegid Vilms ja Päts katse Haapsallu sõita, et ...
18. koostöö teiste ametiasutuste, välisriikide asjakohaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 19. muude ametile õigusaktiga pandud ülesannete täitmine. Maks on seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. Läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Ainuüksi sotsiaalsfäärile, haridusele ja julgeolekule kulub 57% riigituludest. Lisaks suunatakse raha kultuuri toetamisse, teedeehitusse, keskkonna kaitsesse, kohtutele, vanglatele, põllumajandusse jne. Jättes maksud maksmata ei ole Sulle kättesaadavad: koolid, lasteaiad ja ülikoolid (õppimine) haiglad ja tervisekindlustus (perearst) julgeolek ja turvalisus (Politsei ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsevägi)
ehitaja. Hirmuvalitsus, kõik kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Ka F ja N- hirmuvalitsemine, oma rahvuse ülistamine, vaenlased tuleks hävitada. Neil kõigil lubati avalikult tegutseda, see tõi raskeid tagajärgi, ohjad haarasid enda kätte dikatuuri pooldajad. 1919-Weimari linnas koosistuv Saksa Rahvuskogu töötas välja põhiseaduse, millega Saksamaa kuulutati demok vabariigiks. Sp nim seda ka mõnikord Weimari Vabariigiks See põhiseadus tagas kodanikele põhilised vabadused ja õigused. Saksas tegutses palju erinevaid erakondi,ametiühinguid ning teisi organisatsioone. 1924'ni oli Saksa täielikus kaoses, ning ka terav võitlus erakondade vahel. Elavnes Natsionalistliku Saksa Töölispartei tegevus. Erakond loodi 1919.a kuid oli vp keelatud, sest natsid üritasid sooritada riigipööret, nad võitsid üha rohkem poolehoidu. 1920.lõpp ja 30.a algusasendus demokraatia diktatuuriga paljudes Eur riikides:
*pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri tarbeks *riik hoolitseb inimeste eest Põhieesmärgid: *toetuste andmine *võrdsus *heaolu ühishüvede pakkumine mudelid: korporatiivne-konservatiivne * orienteeritud peamiselt palka teenivatele *pension ja sotsiaaltoetused olenevad peamiselt palga suurusest ning staazist *inimese heaolu eest hoolitsed tööandja ja töövõtja *eelistatakse vanamoodsa suhtumisega perekondi ja naisi Sotsiaaldemokraatia *orienteeritud kõigile kodanikele, olenemata palgast *pension ja lastetoetus suurus ei sõltu inimese maj seisust *inimese heaolu-riik *kõrged riiklikud maksud põhjendatud- kõik on väga kvaliteetne Liberaalne *pakub toetust ainult vaestele *madalad maksud *igaüks maksab enda eest *riigi peamine ülesanne on kõrge tööhõive tegemine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine 6. Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus 7.Diktatuurid: 8
võimalik kaitsta korralike relvade ning heade sõprade abiga. Machiavelli arvates on välispoliitilise olukorra stabiilsus väga oluline, kuna see tagab ka sisepoliitilise stabiilsuse. Et hoida ära seesmist, alamatest lähtuvat vandenõu, peab valitseja eelkõige püüdma hoiduda kaaskodanike vaenust, põlgusest ja vihast. Kui kodanikud on valitseja tegevusega rahul, on vandenõu kordaminek äärmiselt ebatõenäoline, kuna vandenõulane loodab valitseja surmaga rahuldust pakkuda eelkõige kodanikele. Vandenõulasel pole võimalik tegutseda üksi, kuid selleks, et toetaja teda enesekasu nimel ei paljastaks, peab ta olema kas vandenõulase väga hea sõber või valitseja tulihingeline vaenlane. Olukorras, kus valitsejal on peale oma võimu ja seaduste veel ka sõprade ning kaaskodanike heatahtlikkus ja kaitse, on vandenõu praktiliselt võimatu läbi viia - kui tavaliselt peab vandenõulane tundma hirmu oma teo ebaõnnestumise
riigid ja enamik arengumaid. Riigid, kelle suhtes kohaldatakse Pariisi konventsiooni, moodustavad nn rahvusvahelise liidu tööstusomandi kaitseks e lühidalt Pariisi Liidu. Astunud konventsiooni liikmeks võtab iga riik endale kohustuse rakendada konventsiooni sätteid oma maal. Vastavalt Pariisi konventsioonile kasutavad iga Pariisi Liitu kuuluva maa kodanikud liidu teistes maades neidsamu eesõigusi tööstusomandi kaitse suhtes, mida antakse käesoleval ajal vastavate seadustega omaenda kodanikele. Nende õigusi kaitstakse samuti nagu antud maa kodnike õigusi ning nad kasutavad neidsamu seaduslikke kaitsevahendeid igasuguste õigusrikkumiste vastu tingimusel, et nad peavad kinni samadest tingimustest ja formaalsustest , mis on ette kirjutatud omaenda kodanikele. Neid põhimõtteid tuntaksegi rahvusliku reziimi printsiibina. Üldtuntud märkide osas, kui antud riigi seadused seda lubavad või asjast huvitatud isiku taotlusel liikmesriigid kohustuvad tagasi lükkama, kehtetuks
oli valdav aristokraatlik valitsemisviis lühikeste vaheaegadega türannia ( N: Peisistratose ) ( valitses 546-527 eKr. ) ja tema poegade valitsemise ajal kuni 510 eKr. ). ÜLESANNE Millised olid erinevate võimuinstitutsioonide volitused Ateenast; kuidas/kellest vastav amet moodustati? RIIGIAMET VOLITUSED; KUIDAS MOODUSTATI Rahvakoosolek 1) Kõigile kodanikele kuulus õigus osaleda rahvakoosolekul ning esineda seal ettepanekutega. 2) Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, et otsustada tähtsamaid riigiasju. 3) Koosoleku vahepeal korraldasid riigi elu
Seega kui viidata mõne inimese tsitaadile ajalehes, tuleks öelda, mis ajalehega on tegu ja kunas kõnealune artikkel on ilmunud. Mingit uuringut või statistikat kasutades tuleks öelda, kes ja kunas selle on läbi viinud. Kokkuvõttes. Üks korralik argument võiks välja näha umbes nii: Väide: Eesti tuleks legaliseerida homoabielud, sest riik peab kõiki oma kodanikke võrdselt kohtlema Seletus: Demokraatlik ühiskonnas on kodanikele tagatud palju õigusi nagu näiteks sõnavabadus, usuvabadus, õigus võrdsele kohtlemisele, hoolimata isiku soost, nahavärvist või teistest kaasasündinud omadustest. Nende õiguste aluspõhimõtteks on, et kodanik võib teha kõike, kuni ta oma käitumisega ei kahjusta kedagi teist. Ka õiguse abielluda peaks riik tagama kõigile oma kodanikele, diskrimineerimata neid, kes on teistsuguse seksuaalse orientatsiooniga, sest nad ei
liikmesriigis töö saamisel samad eelised nagu selle riigi kodanikel. Võrdse kohtlemise põhimõtet ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeldu kohaldatakse ka töötamisele avalikus sektoris: riigiettevõtetes (äriühingud, telekommunikatsioonioperaatorid, ühistranspordi ettevõtted), riigi asutustes või institutsioonides (ülikoolid, riiklikud haiglad, teadusasutused) ja avalikus teenistuses. Liikmesriigid võivad siiski reserveerida teatavad ametikohad oma kodanikele. Seda tohib teha aga ainult nende avaliku sektori ametikohtade puhul, millel töötamine sisaldab avaliku õigusega antud volituste teostamist ja riigi või kohalike ametivõimude, st riigi tasandist madalamalseisvate haldusüksuste nagu linnavolikogud jne üldhuvide kaitsmist. Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on Euroopa Liidu kodanik. See staatus annab esmase ja individuaalse õiguse vabalt liikuda ja elada liikmesriikide
kuulsust ja võisid loota vabanemisele ning suurtele auhinnarahadele võitude eest. Keisririigi ajal oli nii gladiaatorite võitluste kui ka hipodroomi võistluste korraldamine keisrite aukohus. 5. sajandil gladiaatorite võitlused kui paganlikud pidustused lõpetati ristiusu mõjul. Tänapäeval võib öelda, et nad elavad edasi härjavõitluses. Viljajagamine Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru., mida neile jagati. Siit tulenebki, et vaesematele kodanikele jagati tasuta leiba. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi tavaliselt kolm korda päevas. Hommikul ja lõuna ajal piirduti eelmisest õhtust alles jäänud paladega. Peamine oli õhtusöök, mis enamasti möödus külaliste seltsis. Kergemale eelroale järgnesid praad ja magustoit, vahel ka värsked puuviljad. Joogiks pakuti lahjendatud veini. Sööjad võtsid kohad sisse kergelt kaldus lavatsitel, kus mehed külitasid
saanud ka rahvastiku vananemine, nooremate inimeste arv on kahanenud. Seoses sellega kaasneb ka tööealise elanikkonna vananemine. Nii võib järjest loetleda veel mitmeid probleeme, millest räägitakse, kuid lahendust ei leita. Iga uus probleem tekitab järgmise. Meie riigis puudub hetkel adekvaatne olukord. Rahulolematuse üks põhjusi on segadus. Vaja oleks selgitustööd, mis annaks kodanikele tuge. Tuge saab anda vaid tuleviku nägemus ning teadmine olemasolevatest väärtustest, kuid seda meil hetkel napib. Kuidas saakski olla Eesti riigi kodanik kindel oma tulevikule kui kuuleme iga päev koondamistest, surmadest, ebaõnnestumistest erinevates sfäärides. Eestlane on alati olnud töörügaja, kuid nüüd on ta muutunud ka veel ahneks. Meie ainsad ühised eesmärgid
Ise leian, et selline suhtumine on vale. Hoolimata sellest, er valimisikka olen jõudnud alles hiljuti, leian, et valida tuleks erakonna järgi võrdlen erakonna põhimõtteid ja ideoloogiat enda omaga ning alles siis valin sobivast erakonnast inimese, kes minu huvide eest seista võiks. Võiksin öelda Winston Churchilli sõnadega: ,,Demokraatia on halvim valitsusviis, kui välja arvata kõik teised seniajani tuntud viisid." Demokraatia tähendab õigust, kuid ka vastutust otsustada. Kodanikele on antud palju vabadusi, et enda õiguste eest seista. Siiski suhtuvad paljud pessimistlikult ega tee selle jaoks midagi, ning hiljem nurisevad. Kõik teevad vigu, ent nendest saab õppida. Seega pooldan demokraatiat, mitte mõnda teist valitsemisviisi, sest demokraatia on ainus tee, kuidas inimesed saavad arendada oma hüvesid jahuvisid. Ketri Leis, 12c
toimub. Sõnavõtte tegemistest mugandatakse lihtkodanike kõnepruugi järgi ning antakse neilegi võimalus olla kaasatud riigi igapäevaellu. Ajakirjanduses räägitakse faktidest, mille üle annab arutleda. Ühiskonnale on kogu meedia üks suur alustala,millega olla inimestega kontaktis ning tänu millele on sõnavabadusel see tähendus nagu sel praegu meie sõnastikes on. Ajakirjandus toob ühiskonda veidigi selgust ja mõistmist, mis muidu võib jääda kodanikele halliks uduks või segadust tekitavaks faktoriks, oma riigi usalduse osas. Igal,ka kõge väiksemal arvamusel, mida avaldatakse meedias kõvahäälselt, on suur mõju ka laiema üldsuse arvamusele . Lähtudes arvamusliidrite soovitustest ning arvamusest ollakse väga mõjutatavad. Ühiskondlikus perspektiivis on ajakirjanduse tähtsus väga suur, sest aastast aastasse suureneb interaktiivne suhtlemine ning teabe kasutamine. Meedias kajastatav on inimestele väga oluline
Ühiskonna Arvestustöö nr2 Avalik sektor. Avaliku sektori tuum on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: riik on alati seotud võimu teostamisega; riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad ; riik omad kontrolli kindla territooriumi üle; riigi institutsioonid on avalikud. Avaliku sektori põhiülesanded on valitsemine ja haldus. ( rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine) Avalik sektori koosneb riiklikest ja avalik-õiguslik institutsioonidest. Erasektor. Ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Erasektor tegutseb majanduse ja tootmisproduktide jagamisega e turuga. Moodsas ühiskonnas riik majandusega ei tegele. Riik loob majandustegevuseks vajalikud tingimused. -õigusliku keskkonna -(laenu) kred...
igast küljest pealtvaatajate istmetega piiratud. Rooma linna suurim amfiteater oli Colosseum, ühtlasi on see suurim osaliselt säilinud ehitismälestis tänapäeva Roomas. Sarnaselt on tänapäeval ehitatud staadionid. Amfiteatrid mahutasid kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Parimad kohad alumistes ridades, kust sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid vaesed töölised ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel, polnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Välisseina neljandale küljele olid püstitatud mastid, mille külge kinnitatud riie tõmmati vajadusel päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Mängude algusest andis märku
Inimesed, kes soovisid osa saada haridusest ja teadusest, pidid ühinema kloostriga või astuma mingil muul viisil kiriku teenistusse. Vaimulike põhiülesanneteks oli oma hinge eest hoolitsemine, pattude andekspalumine ning hauataguseks eluks valmistumine. Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast,annetustest või koguduse territooriumilt saadud maksudest. Ajapikku rikastusid kloostrid ja kirikud tänu andamitele ja annetustele. Kodanikele valmistas see pahameelt, sest kõrgemad kirikutegelased hakkasid saadud rikkust nautima ning võimalik, et jumalaaustus jäi teisejärguliseks. Ilmsiks tuli ka fakt, et paljud kirikutegelased olid oma ameti raha eest ostnud. See asjaolu külvas kindlasti rohkesti tuska inimestes ( eriti töörahvas, kes pidi vaimulike ülalpidamiseks tööd tegema). Hakkasid tekkima esimesed ketserid. Ketserid olid inimesed, kelle tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. See aga ei
muuda osalejate sotsiaalmajanduslikku positsiooni, eelistavad otseseid reaktsioone, mitte lobism, riigiülesed. 8. Demokraatliku valitsemise puudused (defektne demokraatia) Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud. Tunnused: ebaõiglane valimissüsteem; juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne, ebademokraatlikud organisatsioonid (nt. Armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või riigi üle kontrolli; võimude lahususe põhimõtte rakendamine on ebajärjekindel; üldised kodanikuvabadused on puudulikud või valikuliselt tehtud.
Perikles valiti esimeseks strateegiks 1 alates aastast 461 eKr viisteist korda järjest. Ta oli oma aja suurte skulptorite (Pheidias), kunstnike ja näitekirjanike (Sophokles) hea sõber ja toetaja. Periklese ajal kerkis Ateena akropolile e ülalinnale imeline Parthenon2. Herm Periklese büstiga. Vatikan. Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30. eluaastast), kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega iga kümne päeva tagant riigi asju. Seega oli linnriigi e polise kõrgemaks seadusandlikuks organiks rahvakoosolek e EKLEESIA, mis kogunes turuplatsile, sageli ka teatrisse või odeionisse 3. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli VIIESAJANÕUKOGU. 10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev
kellele: teema: Demokraatia minu igapäevaelus kellelt: Igapäevaselt puutun tihedalt kokku demokraatiaga. Küll erinevalt, kuid siiski on iga otsus sellega seoses. Tänu sellele, et meie riik on valitsemisvormilt demokraatlik, siis saan ka mina nii elada. Minu otsused ei puuduta otseselt riiki, kuid mõneti siiski. Kasvõi see, et kui tulevad valimised riigikokku, saan mina sõna sekka öelda. Ja minu 1 hääl miljonist on siiski piisav, et otsustada mis ootab meie riiki ees. Lubatakse küll kodanikele palju, kuid palju sellest täidetakse, selgub alles hiljem. Mingil määral ka kindlasti kodanike arvamusi arvestatakse, aga pigem kaudselt. Ja kindlasti on asi ka selles, et raske on võtta arvesse miljoni inimesi tahtmisi ja teha just nii. Minu elus on demokraatiat tunda pidevalt. Kasvõi see, et mis päeval ma enda kodutöö teen, on siiski minu enda valik. Minult ei nõuta, et teatud kuupäevaks peab olema asi tehtud, muidu võetakse pea maha. Ja kind...
b) konkretiseerib seaduses toodud regulatsioone luues seega ise uut õigust; c) on õiguse üksikakt, mille annab välja kohtuvõim. 15. Määruses on nõutav volitusnorm. Volitusnorm a) näitab, kes on määruse rakendamiseks volitatud (st kes võib määrust ellu viia); b) näitab, kes on määruse loomiseks volitatud (st kes võib määruses sisaldavaid õigusnorme sõnastada). 16. Rahvusvahelised õigusallikad a) on siduvad riikide vahel, so riigi kodanikele nad õiguseid ja kohustusi ei tekita; b) on siseriiklikele õigusaktidele alluvad õigusaktid (so nad ei tohi minna vastuollu siseriiklike õigusaktidega); c) on konventsioonid, hartad jm rahvusvahelised lepingud, mille sõlmimise kord ja viis on rahvusvaheliste normidega täpselt (jäigalt) reguleeritud. 17. Haldusakt on: a) haldusorgani tegevus (nn käitumisakt); b) igasugune haldusorgani õigusakt, sh nii üld- kui üksikakt; c) ainult haldusorgani üksikakt; d) ainult haldusorgani üldakt.
ei tohi tega negatiivseid toiminguid (spioneerimine, kalapüük, salakaubavedu, jõu kasutamine jne). Laevasõidu vabadust seal ei tohi piirata va kui laev on külastanud sisevett või seisab territoriaalmeres. AVAMERI – ookeanid ja nendega ühendatud mered, mis ei kuulu ühegi riigi territooriumi koosseisu ja on laevasõiduks, kalapüügiks , teaduslikeks uuringuteks jne vabad kõikidele riikidele ja nende kodanikele. ÜRO konventsiooni järgi ei kuulu avamere hulka majandusvöönd ja arhipelaagiriigi saarestikuveed. ÜRO lisab eelnevatele vabadustele vabaduse püstitada teatud tingimustel kunstlikke saari ja ehitisi ja vabaduse läbi viia teaduslikke uuringuid. Ülemvõimuakte võivad riigid avamerel teostada laevadel, ms sõidavad tema lipu all, piraatide ja ilma liputa laevadel, jälitamisel ja enesekaitseks.
Kõik riigi kodanikud ehk täieõiguslikud meessoost elanikud osalesid valitsemises ja sõjaväes ning osalesid rahvakoosolekutel. Rahvakoosolekute kõrval olid ka nõukogud, millel oli tihtipeale otsustav sõna ning mis koosnes rikastest ja tähtsatest kodanikest. Sparta riik Keskus Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda lisaks Lakoonikale ka alistatud naabermaakond Messeenia. Sparta kodanikele spartiaatidele, allus ülejäänud elanikkond Lakoonia elanikkond ehk perioigid (isiklikult vabalt mittekodanikud) ning orjastatud Messeenia elanikud ehk heloodid. Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Riiki juhtis ka 30-liikmeline üle 60-aastastest koosnev nõukogu. Igal aastal valiti ka viis efoori, kes kontrollisid võimukandjate tegevust. Otsuseid langetati spartiaatide koosolekul.
kodanikule võimaluse osaleda ,,poliitikas". Näiteks 2015. aasta 8. oktoobril algas Tartu kaasava eelarve rahvahääletus, kus tartlased said valida 24 kaaslinlase esitatud idee vahel. Iga valija sai anda hääle kuni kolme idee poolt ning ellu viiakse järgneva aasta jooksul kaks enim hääli saanud ideed. Lisaks tänu korraldatud rahvahääletusele valmis Tartus Emajõe valgustatud kaldapiire, mis on varasemast kenam ning pakub turistidele kui ka kodanikele, palju rohkem silmailu võrreldes varasema kaldapiirdega. Tänapäeval peaks maailm rohkem pakkuma otsedemokraatia võimalusi, et ka tavakodanikud saaksid kaasa lüüa vähemalt linnaelu korralduses või mõne lihtsama idee elluviimisel. Tänu otsedemokraatia võimalustele tõuseb inimeses motiveeritavus võtta osa linna- või riigielu edendamisest, sest inimene näeb, et riik või linn võtab arvesse kodaniku arvamust. Usun,
põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.
Minu arvates oli. Kui inimestel on üksteisele midagi öelda, tuleks leida selleks sobivam koht kui sotsiaalmeedia. Avaliku tähelepanu all olev inimene, peaks enda sõnade taha ning nende mõjule suutma rohkem mõelda. Milliseid üldisemaid ühiskondlikke probleeme / valukohti see juhtum esile tõi? Meie vs vähemused; Musta pesu pesemine ja oma arvamuse avaldamine avalikult (Eestis probleemne eriti kommentaariumites ) ; näitas nii Eesti kodanikele kui välismaale meie valitsuskoalitsiooni nõrkust.
ametite puhul diplomeid, ametinimetusi või tunnustusi. Põhjuseks on koolituskursuste ja diplomite oluline erinemine igas riigis. Igal inimesel on omad õigused EL. Pensionäridel, invaliididel ja rasedatel on samuti õigused, aga paraku natuke teistmoodi. EL kaitseb eriti rasedaid ohtude eest. Sellega kaasnevad mitmed eritingimused. Erinevalt riigis, kus sa oled on sul õigus saada vähemalt 14 nädalat puhkust enne sünnituspuhkust. EL annab kõikidele oma kodanikele head õigused. Liikmesriigi kodanikuna on sul võimalus õppida ja läbida koolitust kõikjal Euroopa Liidus. Igal õppijal on võimalus esitada taotlus õppimiseks, koolituseks või uurimistöö tegemiseks kõikjal Euroopa Liidus olenemata sellest, kas sa lähed teise EL riiki sellel eesmärgil või elad juba seal. Kui sa oled töötu, on sul võimalus läbida koolitust ja saada töökogemust kõikjal. Igat uut kodanikku koheldakse võrdselt nagu teisi.
Platon Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofid saavad riigi etteotsa. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Sokrates Ei pooldanud Ateena demokraatliku korda. Aristoteles tema arvates tuli riigil otsida keskteed, tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demoktraatia oli aga veel välja kujunemata. 10. Võrrelge kreeka klassikalise ja hellenismiajastu a) teatrit Klassikalisele perioodile olid iseloomulikud sügavamõttelised ja kodanikke kasvatavad tragöödida. Hellenismiajastu ajal eelistati komöödiaid, kus varasem poliitiline temaatika oli asendunud argieluteemadega, kreeklased
· * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations) · On suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatavad. St. Muutub automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks, on samaväärne liikmesriigi seadusandliku aktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. Kasutatakse liidu ainupädevusega valdkondades - riikideülene õigus. Määrustega tekitatakse otseseid õigusi ja kohustusi nii liikmesriikidele kui ka nende kodanikele. 2. Direktiivid (directives) · On kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduvad iga liikmesriigi suhtes, kellele on adresseeritud. Kohandamise vormi ja meetodi valib liikmesriik ise (nt määruse või seadusena) Nende eesmärgiks on riikide seadusandluse ühtlustamine ja lähendamine - kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades. Liikmesriigid on kohustatud kinni pidama direktiividega kehtestatud eesmärkidest, tähtajadest ja teisest nõuetest. 3
E-residentsus Tutvustav tekst e-residentsusest ja e-residentsuse juhist Kaspar Korjusest Mis on e-residentsus? Veebi teel Eesti riigi poolt pakutavad teenused. E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. Tegelikult on igal maailma riigil võimalus e-residentsuse abil kaupa müüa rahvusvaheliselt, mis avardaks piire ja muudaks ostlemise üle maailam palju lihtsamaks. E-residentsuse plussid Eesti riigile:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
