Otsedemokraatia ohud ja võimalused 21. sajandil (0)

Otsedemokraatia ohud ja võimalused 21. sajandi maailmas
Otsedemokraatlik valitsussüsteem pärineb vanadelt kreeklastelt , kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta. Selline demokraatia alaliik esineb endiselt 21. sajandil, mis pakub erinevaid võimalusi, aga omad ka teatud ohte . Millised on otsedemokraatia võimalused, kuid ka ohud tänapäeval?
Otsedemokraatia pakub rahvale heaolu, mis tähendab, et inimene näeb, et tema hinnangut võetakse arvesse ehk riik või linn annab kodanikule võimaluse osaleda „poliitikas“. Näiteks 2015. aasta 8. oktoobril algas Tartu kaasava eelarve rahvahääletus, kus tartlased said valida 24 kaaslinlase esitatud idee vahel. Iga valija sai anda hääle kuni kolme idee poolt ning ellu viiakse järgneva aasta jooksul kaks enim hääli saanud ideed. Lisaks tänu korraldatud rahvahääletusele valmis Tartus Emajõe valgustatud kaldapiire, mis on varasemast kenam ning pakub turistidele kui ka kodanikele , palju rohkem silmailu võrreldes varasema kaldapiirdega. Tänapäeval peaks maailm rohkem pakkuma otsedemokraatia võimalusi, et ka tavakodanikud saaksid kaasa lüüa vähemalt linnaelu korralduses või mõne lihtsama idee elluviimisel. Tänu otsedemokraatia võimalustele tõuseb inimeses motiveeritavus võtta osa linna- või riigielu edendamisest, sest inimene näeb, et riik või linn võtab arvesse kodaniku arvamust. Usun, et väiksemad otsedemokraatia viisil korraldatud hääletused on positiivsed, sest, kes ei sooviks valida oma kodulinna meelepäraseid ehitisi või muudatusi.
Rahva osalemine riigielu korraldamises on kõige lihtsam viis lahendada probleeme. Inimesed saavad oma hääle anda kindla idee poolt või avaldada arvamust ning probleemile lahenduse leidmine toimub kiiremal ja selgemal viisil, mis tähendab, et väheneb inimeste trots võimu vastu. Oktoobri kuus, aastal 2015 jättis Eesti Riigikogu korteriühistu vaidluse lahendamise kohtu pädevusse, mis kestab siiani. Vaidluste likvideerimine toimuks kiiremini, kui riik kasutaks otsedemokraatiat, sest suurema häältearvuga idee võidu korral saaks riik edasi toimida järgmiste probleemide lahendamistega, mitte pidada maha kuid kestvaid vaidlusi, kas siis kohtus või Riigikogus.
Otsedemokraatial on ka negatiivseid pooli. Hääletustel osalevad inimesed ei pruugi teada, mida üks või teine otsus võib endaga tuua. Tavakodanikud on tihtipeale võõrad riigi rahaasjadega ehk nad ei ole kursis, milline on näiteks projekti eelarve või milliseid lisaväljaminekuid projekti elluviimine nõuab. Lisaks võhikud ei oma oskust analüüsida, kas ja kui palju kasu antud projekt annab. Selleks on, meil professionaalsetel poliitikud ja vastavad asjatundjad, kel on oskusteave, kuidas langetada kasulikke otsuseid. Riigikogu ja poliitikud omavad vastavaid teadmisi, et riigielu korraldada vastavalt võimalustele. Neil on oskus analüüsida kõiki miinused ja plusse, seejärel langetada otsus, mille elluviimine on riigile pigem kasulik. Eesti näitel tuumajaama rajamine ei oleks hea otsus, sest puudub rahaline võimalus sellise suur objekti ehitamiseks ning samuti mõjutab rajamist ka palju muud puudused, nagu näiteks objekti läheduses elavate inimeste heaolu, aga kui inimesed otsedemokraatia kaudu selle poolt hääletaksid, oleks riik silmitsi probleemiga. Lihtrahvas näeb rohkem idee olemust, mitte selle tegelikku sisu või tagajärgi. Spetsialistid see-eest näevad asja suuremas plaanis ning ka rohkem sügavuti. Isiklikult arvan, et vähene otsedemokraatia kasutus riigielu korraldamises on parem, sest poliitikud on riigiasjade ajamises pädevamad, kuna on kursis eelarvete, kapitaliga jms.
Otsedemokraatial on nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte 21. sajandi maailmas, mis toob endaga kaasa võimalusi, kuid ka ohte. Selline demokraatia alaliik annab võimaluse inimestel kaasa lüüa probleemide likvideerimises kui ka ideede elluviimises, mis tekitab ühiskonnas võrdõiguste tunnustamist ja austust riigi kodanike suhtes. Ohtudeks on mitte läbimõeldud otsused rahvahääletuse tulemusena, mis võib tuua negatiivset kulu riigi, linna või küla rahalisse seisu. Ideed võivad tunduda uhked ja meelitavad, kuid idees peab peituma kasulikkus, mis parandaks ühiskonna heaolu. Loodan, et 21. sajandil tegustevad inimesed on piisavalt mõistlikud. Poliitikaga tegelevad inimesed hoiavad tasakaalus otsedemokraatiat ning tavademokraatiat, sest vastasel juhul võib tekkida pöördumatu kahju. Probleemidest tekivad konfliktid ja võimukorralduse ebaselgete piiride tõttu võivad viia need meeleavaldusteni, inimeste rahulolematusest tekivate kauakestvate streikideni kuni suuremate mässudeni.
17.03. 2016