Eesti ühiskonna probleemid ja lahendused (1)

Eesti ühiskonna probleemid ja lahendused
Eestis võib üha enam märgata, et siinne rahvas ei ole praeguse riigi korraga rahul. Probleeme esineb igal tasandil ning neid võib loetlema jäädagi, millest räägitakse, kuid lahendust ei leita. Iga uus probleem tekitab järgmise.
Arvan, et kaks põhilist probleemi, mis on aluseks teiste tekkimisele, on siinse rahva laiskus ja hoolimatus kõige suhtes, mis meid ümbritseb. Inimesed suhtuvad hoolimatult enda töösse, huvialadesse, rahasse ning ka ühiskonda. Hoolimatus toob endaga kaasa palju ebameeldivusi inimsuhtetes ning kammitseb meid ja meie püüdlusi eesmärkide poole. Laiskus takistab arenemast ning piirab meie võimeid. Hoolimatuse ja laiskusega saab iga inimene ise tegeleda ning püüda ennast muuta, inimest ei saa muuta keegi teine peale tema enda.
Paratamatu probleem on Eestile ka geograafiline asukoht, mis otseselt mõjutab siinset ühuskonda. Kuna Eesti on väikese rahvaarvu ja pindalaga riik, millel ei ole ka palju väärtuslikke maavarasid , siis sõltume suurematest naaberriikidest. Viimane pühjustab aga ebakindlust meie majanduses, riigi juhtimises ja ka ühiskonnas. Me ei saa oma maa asukohta või tema viljakust muuta, küll aga võime olla osavad ja arukad suhtlemises enda naabrite ning teiste riikidega, kellest võib meile kasu olla. Näitena võib tuua Eesti suhted Venemaaga. Vana vimma ning jonni ajamise asemel tuleks suhteid parandada ning luua mõlemale poolele kasulik liit, kuna Venemaa suurusest riigist ei saa me naabritena üle ega ümber.
Selleks, et teiste riikidega tõhusalt ja oskuslikult suhelda tuleb enne kõike enda riigi tasandil asjaajamine korda saada. Eestlaste seas on väga levinud valetamine ja vassimine igas eluvaldkonnas ja igal tasandil. Meil on arusaamatused riiklikes asjaajamistes, pettused spordis , valestimõistmised haridus - ja tervishoiu süsteemides ning erinevaid mittemõistmise ja asjade ümbernurga ajamisi võibki jääda loetlema. Kuid nüüd, kui on isegi väga kannatliku loomuga Eesti rahvas asunud enda rahulolematust välja näitama, tuleb tõdeda, et on jõudnud kätte aeg teha muudatusi. Me ei saa jääda ootama ja lootma, et asjad laabuvad iseenesest või et riiki juhtivad isikud kõik meie eest korda ajavad. Arenemine ja uue suuna võtmine peab toimuma ka üksikisiku tasandil, ainult nii võib ka riigis midagi muutuda.
Muudatuste tegemine on aeganõudev igal alal, kuid rahvastiku kujundamine on üks riigi tegevuse osasid, kus uute eesmärkideni jõudmine nõuab palju aega. Eesti riigis on iive negatiivne. Meil on väikese riigi kohta väga palju pensionäre, keda peab üleval pidama väike arv töövõimelisi kodanikke. Aastatega on vähenenud sündide arv ning suureks probleemiks on saanud rahvastiku vananemine, noorte inimeste osakaal on kahanenud. Seoses sellega muutub ka riigi majanduslik olukord. Lisaks ei ole Eesti noorte seas väga levinud uue pere loomine. Laste sünd on meie riigis väiksem kui vaja oleks. Siinkohal tuleb teha riigi perepoliitikas muudatusi. Muudes riikides on noored vabamad pere looma kui meil ning nagu näha võib, ei plaani ka pere loomiseks sobivasse ikka jõudvad noored tulevikus niipea ennast pereloomisega siduda. Arvan, et meie ühiskonna vananemise põhjuseks on siinne majandus ja tööturg. Noored ei tunne ennast nii kindlalt, et olla vlamis võtma vastutust ja riske mida toob kaasa lapse kasvatamine .
Meie riigis leviva rahulolematuse põhjus on segadus . Vaja oleks selgitustööd, mis annaks kodanikele tuge ja suuna kuhu poole püüelda. Tuge saab anda vaid usutav tulevikunägemus ning endile olemasolevate probleemide, aga ka väärtuste teadvustamine. Seda kõike meil hetkel napib.