Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Milliseid probleeme võib märgata eesti ühiskonnas (6)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid miks valitseb Eesti kodanike seas juba mõnda aega üleüldine rahulolematus?
  • Kuid millega võrreldes?

Milliseid probleeme võib märgata eesti ühiskonnas Maiu Rosin
Veel mõnikümmend aastat tagasi ei uskunud paljud inimesed, et pääseme võõrvõimudest ning omame oma riigipiire ja presidenti. Nüüdseks on meie kiirelt arenenud muutused riigis viinud selleni , et oleme jõudnud Euroopa Liitu ning isegi NATO -sse. Igapäevaselt võime näha linnu, eesotsas Tallinnaga, mis aina suurenevad ning muutuvad võimasamaks. Poodides on saadaval inimesele kõik vajalik ja isegi rohkemgi . Kuid, miks valitseb Eesti kodanike seas juba mõnda aega üleüldine rahulolematus ?
Rahulolematus on tingitud lahendamata probleemidest, millele pole vastuseid veel leitud. Juba 90nendate algul tekkis Eesti riigis tugev demograafiline probleem. Seoses NSVL -i võimu lõppemisega jäi meie riigis inimesi tunduvalt vähemaks, sest toimus suur väljaränne. Samuti on aastatega vähenenud sündide arv ning suureks probleemiks on saanud ka rahvastiku vananemine , nooremate inimeste arv on kahanenud. Seoses sellega kaasneb ka tööealise elanikkonna vananemine. Nii võib järjest loetleda veel mitmeid probleeme, millest räägitakse, kuid lahendust ei leita. Iga uus probleem tekitab järgmise.
Meie riigis puudub hetkel adekvaatne olukord. Rahulolematuse üks põhjusi on segadus. Vaja oleks selgitustööd, mis annaks kodanikele tuge. Tuge saab anda vaid tuleviku nägemus ning teadmine olemasolevatest väärtustest, kuid seda meil hetkel napib. Kuidas saakski olla Eesti riigi kodanik kindel oma tulevikule kui kuuleme iga päev koondamistest, surmadest, ebaõnnestumistest erinevates sfäärides. Eestlane on alati olnud töörügaja, kuid nüüd on ta muutunud ka veel ahneks. Meie ainsad ühised eesmärgid viimastel aastatel on olnud üleüldine edu, raha ja rikkuse taotlus . See pole aga Eesti rahvast sugugi lähendanud, pigem lahutanud.
Eeltoodule lisanduvad veel mitmed sotsiaalsed probleemid, nagu sotsiaalne tõrjutus, kasvav kuritegevus , alkoholism , narkomaania jne. Välised tegurid võimendavad veelgi sotsiaalprobleeme ja toimetulematust.Viimaste aastate jooksul on üha enam inimesi kellel ei ole võimalust normaalseks ning täisväärtuslikuks eluks ,kuid seda kõike tänu inimeste enda laiskusele. Sellest tulevnevad sotsiaalsed probleemid on hetkel vägagi päevakajalised. Probleeme meie praeguses ühiskonnas on loendamatu hulk. Ja seda mitte ainult enam a-sotsiaalide või narkomanide seas ,vaid ka kõige tavalisematel inimestel, kes on kaotanud töö või mõnel muul põhjusel jäänud oma varandusest ilma-vaesunud.
Vaesus ,kehvad riided,katkised hambad takistavad aga korralliku töö saamist ehk vaesus tekitab vaesust . See kõik tekitab üha suuremat depressiooni, enesehinnangu langust ning käega löömist. Käega löönud inimesed hakkavad aga tihtipeale end lohutama alkoholiga ning jõuamegi välja alkoholismini. Alkoholism aga ei ole mitte ainult kahjulik inimeste tervisele vaid ka üleüldisele äraelamisele. Sõltuvuses inimene ei suuda enam enese eest vastutada ning tekivad igasugused võlad-üürivõlad,erinevad arved(telefon, internet jne) ning mis veel hullem hakatakse võtma laene , mida pole võimalik tagasi maksta. Üürivõlad, oskamatus nendega toime tulla ning oht saada kinnisvarapettuse ohvriks võivad viia inimese väljatõstmiseni. Elamispinna puudumine tekitab toimetulematuse, millest inimesel endal on raske välja tulla.
Kuid inimesed on kahjuks alati näinud probleeme kõiges muus kui iseendas . Kasvavas narkomaanide hulgas süüdistatakse peamiselt koolide suutmatust selliseid probleeme lahendada; töötu süüdistab tööandjat ja väikeseid palku selles, et ta tööd ei leia; lapsevanemad süüdistavad õpetajaid laste harimatuses jne. Aga inimesed ei näe seda, mida nad ise võiks ära teha, et riigis oleks olukord parem ning siin oleks meeldivam elada. Me saaksime teha kasvõi niipalju, et toetada oma lähedasi. Rasketes olukordades mõtleme me aga ainult enda peale;v õiksime olla dolerantsemad nende vähestegi kultuuridega, mis meie riigis hetkel eksisteerivad, eelkõige vene kultuuriga; võiksime aidata enda kõrval nõrgemaid inimesi-terviseprobleemidega ja puuetega, sest neil on raske seista oma õiguste eest ning saada vajalikku terviseabi, taastusravi jne. Võiksime ühesõnaga olla üksteise suhtes hoolivamad ja toetavamad ning mitte leida alati kõiges ja kõigis üles seda halvimat. Elu on küll raske, kuid millega võrreldes?
Milliseid probleeme võib märgata eesti ühiskonnas #1 Milliseid probleeme võib märgata eesti ühiskonnas #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 178 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maiums Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tänapäeva sotsiaalprobleemid
39
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.........................................

Ühiskond
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja

Ühiskond
Tänapäeva sotsiaalprobleemid
90
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused  1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme(Kennedy), tuli päevakorrale “blocked opportunities” teooria – vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud). Ühiskonnal roll elujärge parandada. Inimestega koostöö nende edukuse edendamiseks. -- Sotsiaalprobleemid:  Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju.  Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist.  Vägivald ja kuritegevus  Pereprobleemid  Noored ja vanad  Rassi- ja rahvusprobleemid  Sooline ebavõrdsus  Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon.  Majanduslik toimetulek  Töö ja töötus

Sotsioloogia
Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

..................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ­ ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20

Asjaajamine
Uurimustöö psühholoogiast-Sõltuvushäired
25
docx

Uurimustöö psühholoogiast: Sõltuvushäired

Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari enamlevinud sõltuvushäiret ja uurime süvitsi internetisõltuvus. Analüüsime kogutud info põhjal, inimeste internetikäitumis harjumusi ja sellega kaasnevaid probleeme. Mis on sõltuvus. Alates sünnihetkest kuni surmani oleme me üksteisest sõltuvad. Ei ole inimest, kes suudaks olla kõigist sõltumatu. Meil on vajadused ja paljustki käitume me oma vajaduspõhiselt. Kui vajadused on rahuldamata siis võivad hakata tekkima käitumishäired, mis kujunevad sõltuvuseks. Kui võtta imikult ära lutt hakkab viimane nutma, ta väljub oma mugavustsoonist, tal on paha. Ta näitab oma vajadust. Kui nüüd

Psühholoogia
Sotsiaaltöö teooriad
27
docx

Sotsiaaltöö teooriad

emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta hooldajale signaali – selleks võib olla nutmine, naeratamine, liikumine vms. Hooldaja vastab sellele instinktiivselt. Laps peab saama kiindumusobjektilt pidevat hoolitsust vähemalt esimesel kahel eluaastal Bowlby (1951) väitis, et on olemas kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. Enamiku laste puhul on see vähemalt 12 kuud, kuid hoolitsuse pikkus võiks olla 2,5–3 aastat. Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis kannatab laps pöördumatute pikaajaliste tagajärgede all

Sotsiaaltöö
Tervis ja heaolu
54
docx

Tervis ja heaolu

sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel & Lipand 2007) • Tervis on multidimensionaalne mõiste, sisaldades endas nii füüsilist kui psühholoogilist heaolu, tegutsemis- ja eneseteostusvõimet, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskust ning elu mõtte tunnetust. (Kasmel & Lipand 2007) Heaolu: • on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. • Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete rakendatust, võimalust end teostada ja igakülgselt arendada, oma püüdlusi ja eesmärke realiseerida. Erinevatel inimestel ja ühiskonnarühmadel on vajaduste rahuldatusest erinevad arusaamad. Eri ühiskondades on heaolu kriteeriumid erinevad.

Inimeseõpetus
Filosoofia
15
doc

Filosoofia

ES lk 307-331) 1 Filosoofia Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus

Filosoofia




Kommentaarid (6)

mesimumm8 profiilipilt
mesimumm8: Probleemid olid kõik äranimetatud, aga liiga üldsõnaliselt.
03:39 04-03-2011
MissSunny profiilipilt
MissSunny: sain paar head mõtet siit !
13:54 30-11-2009
Eglep profiilipilt
Eglep: enamvähem :)
13:38 04-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun