laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Hawaii saared ja Kanaari saared. 8. Vulkaani ehitus 9. Kilp- ja kihtvulkaani erinevus (kuju, magma omadused, esinemine) Kihtvulkaan: rikas ränist ja gaasidest, happeline, laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked, mandritel ja laamade vahevöös (Etna, Vesuuv, Kilimanjaro) Kilpvulkaan: räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus, kõik ookeanide vulkaanid (Kilauea) 10. Vulkaanidega kaasnevad nähtused Laavavoolud, vulkaaniline gaas, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, maavärinad, geisrid, tsunami, kliimamuutus 11. Maavärinate esinemine (Richteri ja Mercalli skaala: mida mõõdetakse, millega mõõdetakse, mõõtühik, skaala)
6. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? Tooge näide 3+3p. a) Tardkivimid näide: (purskekivimid-tuhk,laava)nt. b) Settekivimid näide: Liivakivi, lubjakivi, põlevkivi c) moondekivimid näide marmor, gneiss 7. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu? 2+2p MAGMA KOOSTIS VULKAANIDE KUJU PURSKE ISELOOM kilpvulkaan Voolab lõõrist eemale aluseline stratovulkaan Purskub kõrgele õhku happeline 8. Miks ja kuidas hakkab kivimiaines vahevöös liikuma? 2p. Miks: Vahevöös on kivimid plastilises olekus, kus osad kivimid on ära sulanud laamaks Kuidas: Temperatuur on seal juba kõrge, mis sulatab osa kivimeid ülesse 9
Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: · laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) · mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis nn kuumad täpid). KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid kihid Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema
Kuid ka sisealadel nii kuuma täpi kui ka kontinentaalse rifti piirkonnas. Vulkaanid purskavad seetõttu, et vulkaani lõõri koguneb palju gaase mis otsivad teed maapinnale, ning gaasid pohjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja hakkab purskama vedelat laavat. Oma seisundilt võivad olla kustunud, suikunud, aktiivsed. 80% vulkaanidest paikneb Vaikse ookeani tule rõngas (ring of fire). KILPVULKAAN KIHTVULKAAN TEKE Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest väikese viskoosusega basaltsest rikastunud ning märgatavalt magmast suuremaviskoosusega. KUJU Lame mägi maapinnast kõrgem, ilma Kõrge nagu mägi, terava tipuline kus kraatrita, purskeid ei toimu vaid on kraater ja toimub purse.
Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Settekivimid tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid tekkinud magma või laava tardumisel graniit, gabro süvakivim basaltpurskekivim Moondekivimid settevõi tardkivimite moondu misel gneiss, marmor · Kilpvulkaan räni ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused · Lõõmpilved gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu
algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad või on lühikesed, tardub juba vulkaanilõõris. 2) kilpvulkaan, liikuv magma liigub maapinnale ja valgub laavavooludena laiali, moodustub lame vulkaanikoonus. Kuumaveeallikas: vesi kuumeneb, tekib aur. Kui auru rõhk on suurem kui veesambal, siis tekib purse, seda nim.geisriks. Pursete vahe sõltub geisrist.Geisreid on Uus- Meremaal, Islandil, Kamtsatkal. Maavärinad tekivad: 1)laamade liikumise tõttu (tektoonilised maavärinad).Levivad seismilised lained, epitsenter on maavärina koldest otse üles maapinnal. Seismograafiga mõõdetakse
kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11
kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11
inimestele ohtu ei osuta. Viimane tõeliselt suur purse toimus 1669. Aastal, seda on nimetatud viimase 300 aasta tugevaimaks purskeks. Paar päeva enne seda purset toimus maavärinad, mis hävitasid laastavalt ümbrkonna külasid, vulkaanipurskega leidsid mõned külad enda täieliku lõpu. Samuti surid paljud inimesed. 4. Millise kujuga on vulkaan (kihtvulkaan, kilpvulkaan, lõhevulkaan)? Kui kõrge on see vulkaan. Seostage kuju magma omadustega. Leidke internetist mõni pilt sellest vulkaanist ja lisage tööle. Etna on kihtvulkaan, selle kõrgus on 3330 meetrit, kõigub tegevuse käigus. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Kihtvulkaan on tavaliselt järsunõlvaline, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, kurrutus, murrang, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, maavärin, epitsenter, mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, laamtektoonika, maalihe;
,,sulatab" maakoorde augu. Nt. Hawaii saared, täpselt seletada ei osata. Vulkaani kuju ja purske iseloom sõltuvad magma (laava) omadustest. Kuju järgi liigitatakse: I. Kihtvulkaan kasvab kõrgusesse. Laava on räni- ja gaasiderohke, pursked lühiajalised, kuid järsud. Laava võib tarduda ka lõõris (tekib kork), gaaside kogunemisel kork purustatakse. Nim. ka happeline e. graniitne laava. II. Kilpvulkaan pigem lame, esineb rohkem ookeanides. Laava voolab rahulikult, aeglaselt, aga pidevalt. Laava ise on aluseline e. basaltne. Suuri purskeid ei ole, räni- ja gaasidevaene. Liigitus purskesageduse järgi: 1. aktiivsed Etna, Kljutsi 2. kustunud vulkaanid (inimajaloo jooksul ei ole pursanud) Elbrus, Kilimanjaro 3. seiskuvad vulkaanid (purskavad kindlate vaheaegade tagant, vahepeal seiskuvad) MILLISED NÄHTUSED KAASNEVAD VULKAANIDEGA? 1
LITOSFÄÄR Astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. 2. Maa siseehitus: Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Astenosfäär Vahevöö Välistuum(vedel Ni,Fe) Sisetuum (tahke Ni,Fe) Mandriline maakoor: Moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moonekividest.80 km. Ookeaniline maakoor: Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest,mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku-basaltse magma-tardumisel.Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted.5-10 km. 3.Ookeaniliste laamade kügsuunaline lahknemine: Keskahelikust lähtuv.Magma tõusuvool rebestab ookeanilise maakoore,magma tardub,maavärinad, vulkaanid.Island asub Atlandi ookeani keskahelikul. Ookeanilise maakoore hävimine: Süvikud ookeani ääres:maakoor vajub vahevöösse ja sulab,magmast tekkivad vulkaaniliste saarte kaar,mandri serva vulkaaniline mäestik,mandri se...
kirjeldada kivimiringet; 9. iseloomustada erinevaid laamade liikumise viise (5); 1) Kahe mandrilise laama põrkumine 2) Ookeanilise- ja mandrilise laama põrkumine 3) Kahe ookeanilise laama põrkumine 4) Laamade küljetsi liikumine 5) Lahknemine 10. võrrelda kiht- ja kilpvulkaane; Kihtvulkaan - Tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites, toituvad graniitsest magmast, mõõtmetelt väiksemad kui kilpvulkaanid. Kilpvulkaan - Kerkivad ookeanist, toituvad enamasti basaltsest magmast, mõõtmetelt palju suuremad kui kihtvulkaanid. 11. kujutada vulkaani osi joonisel; 12. nimetada vulkaane; Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau. 13. kaardil kujutada maavärinate ja vulkanismiga seotud piirkondi; selgitada mõisteid - astenosfäär, kivim, sette- , tard- ja moondekivim, laam, laamtektoonika, tsunami, kuum täpp, kontinentaalne rift, maavärina kolle ja kese,
* Mandrid triivivad, kuna toimub konvektsioon, mille tõttu hakkavad laamad liikuma (lahknema ja põrkuma) ning sellega kaasneb mandrite triiv. * Aafrikas on vanemad kivimid, kuna Aafrika, kui maa, on kauem olnud, kui Atlandi ookeani keskosa, mis on alles kerkinud ja mille maakoor on veel õhem. * Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik. * Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures aga ookeaniline ja mandriline põrkuvad. * Kuna Andid asuvad ookeanilise ja mandrilise laama äärealal, kus toimuvad nii maavärinad, kui vulkaanipursked, Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad. * Vulkaani omadused on väga tihedalt seotud, teda toitva magma sulami koostise, gaaside sisalduse ja temperatuuriga...
avaus, siis hakkab magma suure rõhumõjul seda pidi ülespoole kerkima.Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustes tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel, kui magma on tekkinud, hakkab see liikuma ülespoole. Vulkaanid tekivad, siis kui magma jõuab maapinnale.Vulkaanid levivad laamade piirialadel.*Laamade äärealadel nt : Hekla, Etna *Mandrite sisealadel nt : Kilimanjaro *Kuuma täpi kohal ookeanides nt : Mauna Loa. Kilpvulkaan – Lameda kujuga, mis meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See onvedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahultsuuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea.Kihtvulkaan - koonilise kujuga
Viskoossus on sulam või vedeliku omadus vastu seista voolamisel. Sulanud kivimite viskoossused varieeruvad suurel määral. Magma viskoossus on määratud põhiliselt kolme faktori poolt: 1)sulami keemilisest koostisest, 2) temperatuurist 3) gaaside sisaldusest Vulkaanil on mitmeid erinevaid tüüpe, näiteks Slakikoonus, Maar, Kaldeera, Supervulkaan, Merealune vulkanism,ning põhilised kiht- ja kilpvulkaanid Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani.Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest
KUUMAD TÄPID-Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared KIVIMID Settekivimid tekkinud setete kivistumisel ( lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi) Tardumisel graniit, gabro- süvakivim basalt-purskekivi Moondekivimid sette-või tardkivimite moondumisel ( gneiss, marmor) · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös NÕLVAPROTSESSID Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess
P-Ameerika ja Vaikse ookeani laam Geoloogilised protsessid · Uue maakoore teke · Vulkaanilised saared · Vulkaanipursked · Maavärinad · Kurdmäestike teke · Süviku teke · Ookeanilise maakoore hävimine KUUMAD TÄPID Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared KILP-JA KIHTVULKAAN · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös VULKAANIDE ESINEMINE · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa
Nihkumine (aeglane liikumine, mida silm registreerida ei suuda), autode liikumisest põhjustatud vibratsioon nt. Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne ja kustunud vulkaan, laamtektoonika, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift Mõisted õpite ise! PALUN!
· laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) · mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis nn kuumad täpid). 7 · KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid kihid Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema
Olympus Mons'i ja teiste Marsi vulkaanide võime "vett kergitada" tuleneb nende suurest kogumassist, nad ei ole mitte ainult kõrged, vaid väga suure ulatusega ka horisontaalselt. Nagu tabelist näha on Olympus Mons'i läbimõõt jalamil üle 600 kilomeetri, palju ei jää alla ka teised Marsi hiidvulkaanid. Olympus Mons on sedavõrd suur, et täies ulatuses on see nähtav ainult Marsi orbiidilt alla vaadates. See nn kilpvulkaan meenutab keskelt paksenevat pannkooki. Vulkaani kilp lõpeb järsu nõlvakuga, mis millegipärast Marsi teistel kilpvulkaanidel puudub. Seejärel ümbritseb vulkaani lai madala vallikraavi taoline moodustis. Ka järgnev konarlike, kurruliste laikudega ümbris, Olympus Mons'i oreool, on nähtavasti kuidagi seotud vulkaani tegevuse ja kujunemisega (NB - joonised leiab huviline trükinumbrist!). Marsi pinnal liikudes pole Olympus Mons hiigelmäena tajutav ja võib seetõttu tulevastele
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus ...
Mõisted:Laam-litosfääri plokk,mis triivib astenosfääri.Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend millel on iseloomulik kristallstruktuur.Kivim-loodusliku tekkega mineraalide tsemsnteerunud mass.Tardkivim-nii maakooress kui ka maapinnal magmast tardunud kivim.Settekivim-teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa,liiva,savi jt setete kuhjumisega,kivimiks saab sete alles kivistudes.Moondekivimid-maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri(200-650C)tingimustes moondunud kivimid.Maak-majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid.Ookeani laamade külgsuunaline lahknemine e spreeding- lõhesid mööda tungib maakoorde magma,tardub seal ja tekivad okeanilist maakoort moodustavad kivimid.Ookeani keskahelik-mäestik milles on üksteisega paralleelselt risti olevad lõhed.Mandri triiv-mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel.Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale maapinnal tekib vulkaan või ...
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma lito...
Sealt liigub maapinna poole laava. * Kraater vulkaanilise materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm. * Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. * Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurse tagajärjel maapinnale jõudnud. * Tuff pakkunud kivimmass. 13. Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist? - Kilpvulkaan Kihtvulkaan · Laava on vedel · Laava on paks · Gaase ja räni vähem · Gaaside ja ränirohke · Tardub aeglaselt · Tardub kiiresti · Lame · Moodustub kuhik · Suhteliselt terav tipp 14. Selgita: passiivsed vulkaanid, aktiivsed vulkaanid, kustunud vulkaanid.
KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete...
Atmosfäär Litosfäär Pedosfäär Hüdrosfäär Biosfäär Litosfäär- maakera jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö lemisest osast. Pedosfäär- ehk mullastik, hõlmab maakoore indmise kihi. Hüdrosfäär- hõlmab Maa mineraalidega ehk, osa maast, mis on täidetud veega. Atmosfäär- ehk õhkkond, on maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub aine sünteesja kus orgaanilised ained mõjutavad( vesi,muld, õhk) LITOSFÄÄR Maasisesed geoloogilised protsessid(maavärin ja vulkanism), tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. 1) Ookealine maakoor- maailmamere põhi, mis koosneb astenosfääri kivimite ülessulamisel. 2) Mandriline maakoor-moodustab mandreid ning koosneb tard-, sette-, ja moondekivimitest- Mineraal- looduslik tahke aine, või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindl...
jpg ) 9 Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaanidega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntuim neist on see kilpvulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Foto 7, läbilõikepilt kilpvulkaani laavavooludest ja tuhakihtidest (https://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan#/media/File:Stratovolcano.jpg) Kihtvulkaan Kihtvulkaan on üpriski suur ja pikaealine valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavadki inimesed vulkaani just kihtvulkaanina.
vulkaane mis ei ole laamade piiride peal, neid nimetataks `'kuumadeks täppideks''. Üks kõige kuulsamaid mitte laama piiril asuv vulkaan on Yellowstone'i vulkaan ja veel on on Hawaii saared. Mandrite alused kuumad täpid võivad panna aluse mandri rebenemisele, mis areneb hiljem edasi ookeaniliseks basseiniks koos lahknevate laamade tekitatud vulkanismiga (nii on tekkinud Atlandi ookean). Vulkaane on mitu sorti üks neis on nt. Kilpvulkaan. Kilpvulkaanid on suhtselt lamedad. Nende lamedus tuleb sellest, et kilpvulkaanid purskavad alselis laavat, mis on vedel, siis saab laava lalguda kaugemale mille tõttu on vulkaan lamedam. Kilpvulkaanid on enamasti teisest vulkaanidest suuremad. Kihtvulkaan on enamasti suur, pikaealine ja suurelt osalt koonuse kujuline. Kihtvulkaan on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Enamasti kujutavad inimesed vulkaanina ette just kihtvulkaani
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2007 MÕISTED: LITOSFÄÄR Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril ,,ujuvad" litosfääri laamad. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast koosnev osa. Algab umbes 2900 km sügavuselt. Vahevöö kiht maa sisemuses, asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Ulatub samuti ligi 2900 km sügavusele. Mandriline maakoor mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Ookeaniline maakoor - ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Kihtvulkaan e. Liitvulkaan koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.(suhteliselt suur ja pikaealine). Kilpvulkaan- lai ja lame vulkaan, mis mis koosne...
O=ränivaese koostisega kivimitest koosnev õhtuke maakooretüüp Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. Kiht-ja kilpvulkaan kilp= vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. kiht=suhteliselt suur, pikaealine pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisest maapinnal. Aktiivne ja kustunud vulkaan A=siis kui ta purskab või ta sees toimub veel midagi K= kui ta ei purska, ei pruugigi enam kunagi pursata, sest sees ei toimu mitte midagi Maavärin seismistest lainetest põhjustatud maapinna liikumine.
Mõisted Mineraal- tahke kristalliline looduslik aine, millel on kindel või kindlates piirides varieeruv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused kivim – looduslik tahke ainekogum, mis koosneb enamasti mineraalidest, kuid võib sisaldada ka mittemineraalseid aineid (nt orgaanika); kivimitest koosneb valdav osa Maast ja teistest kiviplaneetidest settekivimid – kivimite murenemisel tekkinud setteosakestest moodustunud kivim tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivim moondekivimid – kivim, mille algsed koostismineraalid või nende kristallstruktuur on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud kivimiringe – ringahel protsessidest, milles kivimid muutuvad: tardumine, murenemine, settimine, moondumine ja sulamine maak – kivim, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis metalle ja mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas mandriline maakoor – maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate mad...
LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Ma...
Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Mineraal looduslikult tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass.
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuu...
kilisuspindadega. Põikintrusioon lõikavad kildalisus- või kihilisuspindu. Lasumusvormid: silk, lopoliit, lakoliit, fakoliit, daik, batoliit. 30. Vulkaanipurske mehhanism ja vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Vulkaaniline materjal tungib maapinnast kõrgemale läbi avavuse, mida nimetatakse vulkaanideks. Vulkaanide tüübid: (1)kilpvulkaan suhteliselt lamedad, mahult suuremad. Tuntud Hawaii saarestiku moodustav kilpvulkaan. (2)kihtvulkaan koonuselise kujuga pinnavorm. Maar vulkaani plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Madal, lai, täidetud veega. Kaldeera vulkaani kokkuvarisemise tagajärjel tekkinud pinnavorm, mille põhja võib tekkida järv. 31. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid (tefra, lapill, vulkaanilsed pommid ja plokid). Laava vedelal kujul väljavoolanud aine. Magma ja sellest moodustunud tardkivimid
o Settekivim kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. o Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivim. o Maak majanduslikult otstarbekad kivimid ja mineraalid. o Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tarduvad laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o Maavärin seismilistest lainetest põhjustatud maapinna vibratsioon ja nihked. o Epitsenter punkt maavärina tekkekoha peal maapinnal. o Hupotsenter maavärina tekkekoht Maa sees. o Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. o Maalihe Maalihe on nähtus, kus settekeha või monoliitsetest kivimitest plokk
Settekivim kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivim. Maak majanduslikult otstarbekad kivimid ja mineraalid. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tarduvad laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin seismilistest lainetest põhjustatud maapinna vibratsioon ja nihked. Epitsenter punkt maavärina tekkekoha peal maapinnal. Hupotsenter maavärina tekkekoht Maa sees. Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Maalihe Maalihe on nähtus, kus settekeha või monoliitsetest kivimitest plokk liigub
kerkinud üle merepinna. o kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. o Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. o laava on( vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.) Maapinnale jõudnud magma. o Kihtvulkaan on vulkaan. Mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustate kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o aktiivne vulkaan on pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsev vulkaan. o kustunud vulkaan on inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaan o Suikunud vulkaan on ajutuses purskerahu seisundis olev vulkaan. o Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. o maavärina kolle e hüpotsenter on tekkekoht maa sees.
- Laamade lahknemisalad - Nt Hekla, Laki, Teide - Maakera “kuumades” täppides, “kuum täpp” on vahevöö tõusvate soojusvoogude kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala - Paiknevad laamade piirist sõltumatult - Maakoor on õhuke - Ookeanide vulkaanid - Nt. Hawaii vulkaanid, Maona Loa - Murrangute vöönd Aafrikas (mandrilift) - Nt. Kilimanjaro, Keenia Vulkaanide liigid: - Kilpvulkaan - Eelkõige ookeanide vulkaanid - Tekivad räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast - Ränisisaldus on väike - Magma sisaldab vähe gaase - Laava voolab suhteliselt rahulikult maapinnale - Tugevaid plahvatusi esineb väga harva ja need tekivad sellel juhul purskamise algfaasis - Vulkaanikoonus on lame (tavaliselt) - Kihtvulkaanid
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
Aeratsioonivöönd-maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvam...
maakoorde augu (nt nii on tekkinud Hawaii saared) Vulkaanide kuju ja purskeiseloom sõltuvad magma(laava) omadustest. · Kihtvulkaan (kuhik on kõrge, kihilise ehitusega) kasvab kõrgusesse, sest laava on räni- ja gaasiderohke. Pursked on lühiajalised, kuid järsud. Laava võib tarduda ka lõõris tekib kork ette. Kui gaase on palju, siis kork purustatakse, purskab. Happeline ehk graniitne laava. · Kilpvulkaan (ei kasva kõrgusesse, kasvab laiusesse). Esineb rohkem ookeanides, nt Island. Laava voolab rahulikult, aeglaselt ja pidevalt. Laava ise on aluseline ehk basaltne. Räni- ja gaasidevaene. 3 erinevust: · Kuju · Laava on: aluseline või happeline · Laavapursked pidevad või järsud. Purske sageduse järgi liigitatakse: · Aktiivsed vulkaanid (nt Etna, Kilauea) · Kustunud vulkaanid inimajaloo ajal ei ole pursanud (nt Elbrus, Kilimanjaro)
Maa siseehitus Ookeaniline maakoor 1) moodustab maailmamere põhja 2) koosneb kivimitest, mis on tekkinud atenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku, basaltse magma tardumisel 3) selle kivimitel lasuvad süvamere setted Mandriline maakoor 1) moodustab manderid 2) koosneb mitmesugustest tard-, moonde- ja settekivimitest Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravit...
rohke m 17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamitest. Maavärinate tagajärjel, kui maavärin liigutab ookeanialuseid laamu. Aasia tsunami India ookeanis, Jaapani tsunami 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted (selgita oma sõnadega): mineraal, kivim, maak, litosfäär, vahevöö, sise- ja välistuum, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, uinunud ja kustunud vulkaan, murrang, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami. mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina kivim-kindla koostisega mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina maak-mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks.
gGeograafia II kursus 1.MAA KUI SÜSTEEM Süsteem – omavahel seotud objektide terviklik kogum. Avatud süsteem – aine ja energiavahetus toimub. Suletud süsteem – aine ja energiavahetus keskkonnaga puudub. Geokronoloogiline skaala – näitab Maa geoloogilist arengut ning kihtide vanuselist järjestust. Nimi Iseloomustus Avatud/suletud Seosed Staatiline/dünaami.. Litosfäär Kivimiline kest, mis koosneb Räägitakse kui *Litosfääri pinnal kujuneb taimestik ja muld maakoorest ja astenosfäärist. suletud ja staatililine (biosfäär). Koosneb tahketest ainetest süsteem, kuna *Litosfäärist jõuavad mulda (pedosfäär) ja vette (SiO2). 40-200 km paks, kõige ...
Kilpvulkaan Võrreldes ülejäänud vulkaanidega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud on see kilpvulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaani nimi tuleb
[7] 2.3 Suuremad saared Hawaii saarte kogupindala on 16 636 km2. Kaheksa suuremat saart on: Hawaii, Maui, Oahu, Kauai, Molokai, Lanai, Niihau ja Kahoolawe. Kõik peale viimase saare on inimasustusega.[7] Hawaii saar on kagupoolseid ja kõige suurem saar. Saare pindala on 10 400 km2, mis moodustab 63% Hawaii osariigi territooriumist. Saarestiku suurim saar Hawaii ehk Suur Saar (Big Island) koosneb viiest vulkaanist. Mauna Loa, mis võtab enda alla üle poole saarest, on maailma suurim kilpvulkaan. Kõrgus merepinnast on üle 4 km ja selle jalam ulatub 5 km sügavusele ookeanipõhja. Saare tuulepealsetel külgedel laiuvad lopsakad subtroopilised vihmametsad ja aegamisi sügavale saaresse erodeerunud kanjonorud koos siin-seal asetsevate jugadega.[6] Suuruselt teine saar on Maui, mille pindala on 1883 km 2. Saar on oma nime saanud pooljumala Maui järgi. Saart nimetatakse ka orusaareks, kuna saarel asuva kahe suure vulkaani vahel asub suur org
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
