Litosfäär (0)

Atmosfäär
Litosfäär
Pedosfäär
Hüdrosfäär
Biosfäär
Litosfäär- maakera jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö lemisest osast.
Pedosfäär- ehk mullastik , hõlmab maakoore indmise kihi.
Hüdrosfäär- hõlmab Maa mineraalidega ehk, osa maast, mis on täidetud veega.
Atmosfäär- ehk õhkkond, on maad ümbritsev õhukiht.
Biosfäär- Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub aine sünteesja kus orgaanilised ained mõjutavad( vesi, muld , õhk)
LITOSFÄÄR
Maasisesed geoloogilised protsessid(maavärin ja vulkanism ), tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks .
1) Ookealine maakoor - maailmamere põhi, mis koosneb astenosfääri kivimite ülessulamisel.
2) Mandriline maakoor-moodustab mandreid ning koosneb tard -, sette-, ja moondekivimitest-
Mineraal - looduslik tahke aine, või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina.
Kivim - mineraalide tugevalt koku tsementeerunud kogum
Tardkivim - tekivad Maa süvakoore ja vahevöökivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel.
Süvakivimid- tarduvad maakoores
Purskkivimid- vulkaanide väljavoolavast laavast
Settekivimid- maapinna murenenud kivimitest ( liiv, kruus, savi)
Moondekivimid - tardkivimid ja setekivimid + kõrge temperatuur = uus kooslus ( mineraalid ).
Maagid - pronks, raud, Majanduslikult huvipakkuvad kivimid.
Keskahelik - paljudestparaleelseest lõhedest tükeldatud võimas mäestiku ahelike süsteem.
Ookeanide külgsuunaline lahknemine ehk spreeding .
Vulkaaniline saarkoor- vulkaaniline rida, mis valub süvikusse
Kuumad täpid- kuumade kivimite ülessulamiskollete ja maapinnale tõusukoht.
Kontinentaalne rift - Võrkkerge laes , venituspinged, kolmeharulised rebendid, mida mööda tõuseb üles magma .
Vulkaan - maakorde tekkinud lõõr või lõhe,kogu süsteem, mda mööda magma, purustatud kivimid ja gaasid paiskuvad maapinnale.
Vulkaand võivad olla kustunud, suikuvad või aktiivsed. Vulkaane leia litosfääri laamade piirialadel. Islandi ja Vaikse ookeani ''tulerõnga'' vulkaanid .Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida -Aafrika v vulkaanid. Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel. Nad on erineva räni-sisaldusega. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedal seotud teda toitma magma omadustega. Vulkanism ei ole vaid keskkonnale häiriv, vaid vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas.
Kilpvulkaanid - tekivad ränist ja gaasivaestest väikse viskoosusega basattest magmast. Hästiliikuv, ning maapinnale voolab rahulikult , valgub pikkade vooludena laiali( lamevulkaanikoonus)
Kihtvulkaanid - tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning on suurema viskoosusega, voolavad aeglaselt.
Sellistel vulkaanidel on lavavoolud harvad või puuduvad üldse. Sageli tardub vulkaani lõõris(hiljem võivad plahvatada). Tugevate vulkaanipursete käigus võib lõõr sisse vajuda, moodustade hiiglaslikku kaatri( kaldeera )
Mudavoolud- Võivad laastada linnu jne. koosnevad vulkaanilise massi ja sulandu liustike või lume segust .
Maavärinad- maapina vbratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel.
Maavärina kolle- maavärina fookus ( murrang)
Mavärina keskme- epitsenter ( maapinnal)
On P-lained ja S- lained
Seismograaf uuritakse maavärinate parameetried.
Hiidlained ehk tsunaamid
Nõlvaprotsess- kivimmaterjali liikumine, raskus ja jõu mõjul. Neil on erinev kiirus, kallak ja materjal. Tagajärjeks on nõlva kuju muutumine.
Varisemine- kivimiosakesed veerevad vabalt jalami suunas.
Libisemine - terved settekehad või blokid liiguvad mööda kindlati lihkepinda nii, et erilisi muutusi ei toimu.
Voolamine - leiab aset niiskusega küllastunud pinnases, tavaliselt tekivad sulamis perioodil, nõlv muutub astmeliseks.
Nihkumine- õige aeglasem protsess,ei piisa ainult gravitatsioonist.