Eestisse jõudsid kodurotid 13. sajandil, enne Eestis rotte ei elanud. Kodurott levis kiiresti üle Eesti ja muutus kõikjal tavaliseks. Rändrott jõudis Euroopasse 16. sajandil ja levis pikapeale üle Euroopa, kodurotti välja tõrjudes. Eestisse jõudis rändrott 18. sajandil. Kodurott on levinud paljudes piirkondades üle maailma ning samuti on paljudes piirkondades rändrott ta välja tõrjunud. Rändroti kasukas on tihe ja pruun või tumehall. Aluskarv on helehall või pruun. Rändrott on jässaka kehaga, tema saba on lühem kui keha. Rändrotil kõrvad ja silmad on väikesed, ninamik tömp. Karvadest vabad kehaosad (kõrva sisemus, käpad, saba ja ninaots) on rändrotil enamasti roosad, vahel pruunid, ninaots on roosa. Karv on tuhmim ja kohevam kui kodurotil. Rändrott oma peremeest naljalt ei hammusta ja lubab end isegi vannitada, kuigi see on talle RÄNDROTT ebameeldiv. Kodurott sarnaneb
Pesukarud ja nende sugulasedAmeerika pesukarulased on väikesed, rebasenäolised, nõtke keha ja pika sabaga, mis paljudel liikidel on rõngasvöödiline. Neil on lühikesed jalad ja viie varbaga käpad, millega nad ronivad puude otsa ja püüavad saaki. Suurem osa liike peab jahti üksinda ning väljub saaki otsima öösiti, liikudes ringi nii maapinnal kui ka puude otsas. Enamikul liikidel, välja arvatud kinkazu, on selgelt väljajoonistuva mustriga kasukas, milles leidub pruuni, punase, halli või valge värvi kombinatsioone. Kõigesööja hambad Enamik pesukarulasi on kõigesööjad nad toituvad nii loomadest kui ka taimedest. Tavaliselt on neil tugevad lõikehambad toidu hammustamiseks ja tükkide lahtirebimiseks. Pikad silmahambad sobivad juurte väljakaevamiseks ja saakloomade keha lõhkumiseks. Lõualuu tagaosas asuvad puri- hambad on taimede ja putukate peenestamiseks. PandaPanda sööb bambusevõrseid nii nagu bambuskarugi
Lydia Koidula Ema süda Üks paigake siin ilmas on kus varjul truudus, arm ja õnn. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl Kas ema südant tunned sa? Nii õrn nii kindel, muutmata! Ta sinu rõõmust rõõmu näeb su õnnetusest osa saab. Juhan Liiv Üle vee Üks laevake läeb üle vee, läeb üle vee ja lainete. Kui valge luik kaob üle vee, kaob üle vee ja lainete. Mu armuke, Mu kullake läks üle vee ja lainete! Mu armuke, Mu kullake on üle vee ja lainete! Silm kaugele käib üle vee, käib üle vee ja lainete. Ei laineke ei kõnele mul üle vee ja lainete. Siin laineke, ...
Kui keerdus nöör käte vahel vaheldumisi pingule tõmmati ja lõdvaks lasti, siis hakkas vurr nööri keskel keerlema ja pöörlema. Ilma vurriluuta ei saadud vanasti ühelgi vastlaõhtul hakkama. Teistmoodi mängud Mida aga mängisid talulapsed siis, kui väljas oli pime või väljaminekuks liiga halb ilm? Selleks puhuks olid lastel varuks keeruga küsimused või hoopiski salakeel. Mõned tuntumad keeruga küsimused: "Kas sa tead, mis on soojem, kui kasukas?" "Kaks kasukat". "Kes see on: üheksakümmend üheksa korda käib "kipp" ja üks kord "kopp?" " Sajajalgne mardikas ühe puujalaga." "Kas sa kahe kõrvaga jänest oled näinud?" " Mina küll kõrvadega ei näe, ma näen ikka kahe silmaga." Teistmoodi mängud Samuti oli halva ilma korral võimalus toas olles üksteiselt mõistatusi küsida. "Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta?" laev merel "Mekk-mäkk mäe otsas, neli sarve peas?" tuuleveski
Tal on massiivne keha ja pea ning suured kõrvad.Pandade karvastik on must ja valge . Nende silmaümbrus ja käpad on mustad. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Pandade tüvepikkus on 1,2 1,5 m , nende saba on umbes 12, 5 cm pikk ning Pandad kaaluvad 75 160 kg . Nad toetuvad lühikestele paksudele jalgadele , mille käpad on varustatud tugevate küünistega . Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks . TOITUMINE Bambus Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust , kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik
Maailma keeled Maailmas on loendatud 2500-4000 keelt. Keeli ühendatakse keelesuguluse alusel (ühisest algkeelest põlvnemise järgi) keelkondadeks. Viimaseil sajandeil võib maailma keelte arenemises märgata kaht põhisuunda. Ühelt poolt sugulaskeelte ja -murrete piirid muutuvad, sest kujuneb uusi rahvusi ning luuakse kirjakeeli rahvaile, kel seda varem polnud. Teiselt poolt palju väikekeeli ja -keelkondi hääbub suurkeelte survel (näit. Austraalias ja Põhja- Ameerikas inglise keele, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hispaania ja portugali keele mõjul) Keelkonnad Uurali keeled I samojeedi keeled (neenetsi, nganassaani, sölkupi ja kamassi keel) II soome-ugri keeled 1) läänemeresoome rühm. Lõunarühma kuuluvad liivi, eesti ja vadja keel ning põhjarühma soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karj...
hoovus oleks seeläbi Põhja- Jäämeres võimsam, sulataks polaarjää ja annaks ligipääsu aluspinnases olevale naftale. · Tammi ei ehitatud kunagi. LEMMIKREBASED · 1950. aastatel õnnestus geneetik Dmitri Beljajevil aretada rebased nii taltsaks, et need sõid käest ja klähvisid rõõmust, kui nende omanik saabus. · Nõukogude karusnahakaubandus eksperimendist kasu ei lõiganud, sest kodustatud hõberebasel oli laiguline kasukas, mida rahvusvahelisel turul oli võimatu müüa. · Eksperimendi tulemusel tunnustati Nõukogude Liidus taas evolutsiooniteooriat. IDEAALINIMENE · Nõukogude Liit soovis luua uue inimtüübi: töölise, kes on valmis ühiskonna heaks ohverdama. · Inimene pidi olema alati osa kollektiivist. · Naised töötasid meestega võrdselt vabrikutes ja kolhoosides. · Ematunded tembeltati iseka perekultuuri jäänukiks. · Kui kodanik halvale teele sattus, saadeti ta
tundrakanarbik, sinikas, leesikas. JÄÄVÖÖND Artiline polaarne, Pinnas kaetud Mikroobilised Loomade paks Suurem osa kaetud Tehakse Turismireisid Iglu-traditsiooniline jääst ja aastaläbi lume ja jääga. Kuiv ja vetikad ja seened, kasukas, Liigivaene, lumega, mulda uurimustöid, Suured kahjustavad, Suvel lumest valmistatus elamu. külm. kes kasutavad ajutisi Elu mereääres, praktiliselt pole. kalastajad ja hüljeste lumi sulab 2 kuuks, sulakuid, mis Plankton>kala>lind. küttijad. Kivisöe
Pullid hõõruvad neid vastu puid ja põõsaid, kuni uhked ehted maas, seetõttu võibki sarvi leida tihti just noorendikest ja võsastelt aladelt. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis ning saavutavad täismõõdu umbes kolme kuuga. Nahk, mis alguses noori sarvi katab, hõõrutakse vastu puid maha. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, saba seevastu vaid 45 cm pikkune. Põdral on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Põdra kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam kui soojal ajal; jalad on helehallid või valkjad ning kaetud lühikeste liibuvate karvadega. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Põder on aktiivne päeval, aeg kulub põhiliselt toiduotsingutele. Einete vahepeal lebavad põdrad varjulistes kohtades. Põdra toidulaud on lai alates rohust, võrsetest, lehtedest ja puukoorest kuni okste, samblike ja seenteni
loyal faithful to one's country, a person, or an idea arrogant proud in a rude way polite having or showing good manners and respect for the feelings of others mini skirt miniseelik waistcoat vest jeans teksad shorts lühikesed püksid leggings retuusid high-heeled shoes kõrge kontsaga kingad tie lips fur coat karusnahast kasukas evening dress õhtukleit suit ülikond bow tie kikilips denim jacket teksajakk trainers spordijalatsid T-shirt t-särk baseball cap pesapalli müts V-neck jumper V-kaelusega dzemper scarf sall flat shoes täistallaga kingad overalls kombinesoon polo-neck polo tracksuit spordiülikond
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8 a klass Saarmas Referaat Tõrva 2007 SAARMAS Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib
SAARMAS Kairi Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne
Põhja-Eesti; Lääne-Eesti ja saared. Põlva, Kanepi ja Räpina kihelkonda kuulusid Võrumaa koosseisu, seega Lõuna-Eesti rühma. Sellesse rühma tuleb arvata ka setude eriilmelised rõivad. Naiste ülikonna põhiosad olid Võrumaal särk, seelik, vöö, kampsun, osaliselt liistik (vest), abielunaisel lisaks põll, traditsiooniline peakate ja Lõuna-Eestile iseloomuli- kud mitmesugused ülevisked(sõba,pallapool). Ülerõivastena pikk kuub, talvel kasukas. (Vill, R ; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3) Lõuna-Eesti naise rahvariiete põhiosad 19.sajandil: varrukatega särk, seelik, vöö, põll, tanu, kampsun või liistik, õlakate sõba. Kõigi kolme kihelkonna rõivad esinesid seeliku triibustiku, särgi, põlle ja vöökirjade poolest. Rahvarõivastesse panid meie esivanemad oma ilumeele, näputööoskused, uskumused ja talupojatarkuse. Rahvarõivaid kui sümbolit on põlvest põlve edasi antud tänapäevani. 1
jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks . Kodustatud kaksküürkaameleid nimetatakse baktrianideks. Baktrian tuleb vanaaegsest Kesk- Aasia riigi Braktia nimetusest. Baktrianid elavad kodustatult Väike-, Kesk- ja Sise- Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Seal elab tänaseni tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Baktrianil on tihe kasukas, mis kaitseb Sise- Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu.. Ka baktrian kogub rasvavarusid oma küürudesse. Kui varud on ära kasutatud vajub erinevalt dromedarist baktriani küür longu. Emased kaamelid saavad suguküpseks 3- aastaselt. Isased ei osale sigimises enne viieaastaseks saamist. Jooksuaeg algab jaanuaris või veebruaris. Sel ajal toimub isaste vaheline heitlus, mis võib olla raevukas
panna neid suure valge paberi peale. Pärast seda, lapsed räägivad, kuidas nimetatakse üks või teine objekt (loodusnähtus), mis on kaardi peal, ja kust nad nägid neid. Näiteks, valge hätmatis puuoksa peal, valge lumehang maja juures. 3. Sissejuhatus/ vajamineva meeldetuletamine ja laste aktiviseerimine 1) Mina koos lastega tuletame meelde, millistel loomadel talvel on valge kasukas, ja näitan joonistusi, kus on valge jänes, lumekakk, nirk, lumepüü. Tuletan meelde, mida lapsed nägid jalutuskäigul ja seletan: ,,Sest et talve peavärv on valge lume värv, paljud loomad muudavad värvi, muutudes valgeks. Mõnele on vaja olla märkamatu, et nad saavad jahil käia (lumekakk, nirk), teistele on vaja end peita(valge jänes, lumepüü). Lapsed arutlevad, miks jääkaru jääb valgeks terve aasta. (sest põhjal, kus ta elab, kogu aeg on lumi.)
Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena naerab, see paremini naerab. Kingitud hobuse suhu ei vaadeta. Kinnas kotti, pöial matti. Kuidas küla koerale, nii koer külale. Kuri keel on teravam kui nuga. Kus suitsu, seal tuld. Kõik, mis teed, tee hästi. Käbi ei kuku kännust kaugele. Laisal päev pikk. Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi. Mets vaese mehe kasukas. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Mis täna tehtud, see homme hooleta. Nagu ema, nõnda ka tütar. Naine mehe abi, mees naiste tugi. Nimi ei riku meest. Odav kala, lahja leem. Parem istu linaharja otsa kuikoduväime koha pääl. Pill tuleb pika ilu peale. Põllunägu näitab põllumehe tegu. Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab. Salajutt läheb haisema. Sile kass, teravad küüned.
Tartu Kutsehariduskeskus Kergtööstus ja kodu- ning iluteenindus **** **** **** ÄKSI KIHELKONNA RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: *** *** Tartu 2017 SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid ...
Kõige meelsamini on nad lahvanduspiirkonnas, kus lisaks jääle on avavett ja maapinda. Jääkarud on aktiivsed kogu aasta vältel. Toidu otsimisega tegelevad nad nii öösel kui ka päeval. Peamiseks toiduks on hülged. Jääkarud on ka suurepärased ujujad nad võivad ujuda kuni 10 km/h. Vette nad libistavad end või hüppavad pea ees. Sukelduvad nad lahtiste silmade ja suletud ninasõõrmetega. Vee all on nad võimelised olema kuni 2 minutit. Veest väljudes raputatakse otsekoheselt kasukas kuivaks. Ohuallikad Suurimaks ohuks jääkarudele on globaalne soojenemine. Soojenemine põhjustab jää sulamist ning seetõttu on karudel on raskem toitu leida. Erinevalt oma sugulastest pruunkarudest, kes toituvad suvel ning talvel magavad talveund, siis jääkarud toituvad vastupidiselt talvel. Juba praegugi tekib jää merele hiljem ming karud peavad seetõttu kauem ootama enne kui jääle saavad, et jahti pidada. See muutub aga lähedalasuvatele küladele ohtlikuks, kuhu karud
garderoob. "Minu riided on aktiivsetele naistele nagu mina. Disain on pisendatud, ehkki vapustava stiiliga. Mitte iialgi igav. Ja isegi kui on lõbus kangas, meeldib mulle kuju hoida väga lihtsana." Tema disain on sünonüümne kindla Vahemere tundelaadiga Londonis. Tema poodide interjöör - mugavad sametised sohvapadjad, jahutavad matid ning värvitud klaasid. Tema riided, nii naiste kui meeste omadel on sarnane mugavus nagu lambanahast kasukas kataks siidist kleiti. Nicole tõi Türgi päritolu, prantsuse elegantsi ja keerukuse Inglismaale varajastel 70ndadel ning ühendas nende mõjud Briti ekstsentrilisusega, et luua stiil, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud oma pingevaba õmblemise, kudumite, rõivaste ülestikku kandmise ja elegantselt detailsete luksuslikke kangastega. Tema bränd on tõeliselt moodne elustiil. London Fashion Week 2008 Ta on võitnud hulgaliselt auhindu enda karjääri jooksul, sealhulgas 2008, "Eluaegne
Õppematerjal 8. klassile LIIVAHIIRED on kõrbehiirte sugulased ning koos nendega ühed arvukamad Aafrika ja Aasia kuivade piirkondade pisiimetajad. See kogukas , ligemale 20 cm pikk liivahiir elab Marokos, Alzeerias , Tuneesias ja Egiptuses. OKASHIIRE kasukas leidub tavaliste karvade seas teravaid okaskarvu. Jäigad ogad muudavad selle loomakese kiskjatele vähem suupäraseks, samuti võivad nad karvu turri ajades ennast suuremaks teha. Veelgi kindlamat kaitset pakub neile aga võime saba maha jätta. Okashiired tegutsevad vilkalt koidu ja loojangu ajal. Nad elavad kivistes kõrbepiirkondades. TAVAKEKSIKUD on üksikelulised loomad, väljaarvatud jooksuajal.Päeval topivad nad oma urusuu
teadmisi laiendada. Minu eesmärgiks on selgeks saada rasvade omadused ning tähtsus organismis. Rasvad kuuluvad lipiidide(orgaaniliste ühendite klassi) ning on vees lahustumatu aine. Rasvad on rasvhapete ja propaantriooli estrid. Nad on valkude ja süsivesikute kõrval elusorganismi peamisi koostisosi.Rasvu leidub praktiliselt igas rakus. Madala soojusjuhtivuse tõttu on nahaalune rasvkude organismidele nagu kasukas külma eest. Rasv on väga energiarikas toitaine. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvast valmistatakse õli, seepi ning kasutatakse ka toidu valmistamisel. 4 LEIDUMINE JA SAAMINE Rasva leidub peaaegu kõikides taim- ja loomorganismides. Juur- ja puuviljades on rasva vähe, vaid mõni protsent. Päevalilleseemnetes on rasva ligikaudu neljandik, linaseemneis on ligi pool kuivainest
Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanud metsistunud lammastega. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike. · PõHJAPõDRAD elavad kõikjal jäävabadel aladel gröönimaal, (kusjuures harva näeb neid karjades). Põhjapõdra kasukas on väga soojusthoidev ja koerarakendiga sõites mässitakse sageli end põhjapõdra nahkadesse. JÄÄKARUD: elavad ülekaalukalt Põhja- ja Ida-Gröönimaal, kuid tulevad lahtimurdunud jääkamakatel triivides ka lõunasse. · LOOMAD VEES Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres.
SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks fenneki, kes on küülikusuurune kõrberebane. Ta elab kõrbe- ja poolkõrbealadel Põhja-Aafrikas ning Araabia ja Siinai poolsaarel (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Põhjus, miks ma ta valisin, on see, et see armas loom on taaskord üks huvitav näide meie planeedi kireva looduse mitmekesisusest. Fennek on vaid üks umbes kümnest miljonist erinevast loomaliigist, kuid oma suurte kõrvadega köitis ta mu tähelepanu. (www.cuterush.com/471/kitty-with-fennec-fox-ears/) 1 KEHAEHITUS Fennekrebane on küülikusuurune graatsiline, teiste rebastega võrreldes suurte, öiseks nägemiseks kohastunud silmadega kõrberebane (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Kõrvad: Tal on pikad radari- või taldrikutaolised kolmnurksed kõrvad (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Fenneki hiigelsuured kõrvad töötavad nagu radiaatorid. Nad ...
uus saba, aga saba juurde uus pea ei kasva. Vihmaussid toituvad taimede jäänustest ja nad neelavad selle alla koos mullaga. Seedimata jäänused lagundavad bakterid ära. Vihmaussid on ka huumuse tekitajad. Põld, kus on traktoritega sõidetud läheb tihkeks ja õhk ning vesi kaovad vahelt ära. Kui põlde pritsida, siis muutuvad põllud väheviljakaks. Milline on mullamutt ja milleks ta kasulik on? Mullamutil on must ja lühikarvaline kasukas, ta on tömbi kehaga ja ta on hiirest natuke suurem. Mullamutt võib olla aias või muruplatsil. Seal on tihti mullamutihunnikuid, aga mutti näeb väga harva, sest ta ei kannata valgust ning on poolpime. Mullamutt elab mullas ning seal elades pole täisvalgust vaja. Mullamutt sööb vihmausse ja mullas olevaid putukate vastseid. Seega sööb mullamutt ainult sellist toitu, mille ta saab ise mullast kätte. 5
Aasta vuosi Kanamuna kananmuna Aed puutarha Kaneelirull korvapuusti Aken ikkuna Kapp kaappi Alumine korrus alakerta Karastusjoogid virvoitusjuomat Diivan sohva Kardinad verhot Dush suihku Kartul peruna Eile eilen Katus katto Elanikud asukkaalle Kelder kellari Elutuba olohuone Kevad kevät Eramaja omakotitalo Kihiline tordilõik täytekakku Esik eteinen Kirjutuslaud kirjoituspöytä Esimene korrus ensimmäinen kerros Kohupiimakook rahkakakku Garaaz autotalli Kohvimasin kahvinkeitin Garderoob vaatenhuone Kortermaja kerrostalo Gramofon lt-soitin ...
seal ära hapniku, kogub süsihappegaasi ja suundub tagasi südamesse. Väikeses vereringes liigub veri südame ja kopsude vahet, kus veri võtab hapnikku ja annab ära süsihappegaasi. Kahepaiksetel ja roomajatel on 3-osaline süda, kus liigub segaveri Lindudel ja imetajatel on neljaosaline. Ptk. 21 Kõigusoojased on algsed loomad: kalad, kahepaiksed ja roomajad. Linnud ja imetajad on püsisioojased. Ptk. 22 Raskete aegade üleelamiseks loom varub toitu, pikakarvaline kasukas, lendab lõunasse, magavad talveund, vahetavad karva, varjuvad urgudesse. Loomale on aastaaeg ebasoodne, kui pole toitu või head ilmastikku. Taliuinak on kerge unekas. Enamus, kes talveunne jäävad on kõigusoojased. Ptk. 23 Lahksugulisus- loomal on kaks sugupoolt. Mittesuguliset paljuneb vihmauss. Viljastamine jaguneb kaheks: kehasisene ja kehaväline. Viljastumine- sugurakkude ühinemine. Ptk. 24 Loode on elusolendi arengujärk sündimiseni
millest lõputult räägiti, ajalehtedes kirjutati ning kõikjal kuhu ta sattus andis kõneainet kuudeks. Paganinist loodi muusikaajaloo esimene superstaar. Niisuguse vaimustuse kõrval oli tal aga ka kadedust küllalt kannatada. Sellest tulenevalt sai ta endale külge kuradiviiuldaja ja nõiameistri kuulsuse. Kõikjal kus ta mängis oli kontsertisaal puupüsti täis, kuigi piletihinnad tõusid mitmekordselt. Külmakartuse pärast oli Paganinil ka 20 kraadi sooja juures kasukas seljas ja vankri uksed kinni. Toas istus ta selle vasta sagedasti lahtiste akende ja uste vahele, mis ta rinnahaigust suurendas. Reisides oli tal kaasas viiulikast, pesu ja mõningad riided. Ka rehnuti raamat, kust keegi peale ta enese ei võinud aru saada. Paganini ei võtnud viiulit muidu kastist välja, kui natuke enne kontserti, sest kauaaegne aheldatud viiulikülge oli suutnud temas tekitada kohati ka põlgust selle instrumendi suhtes. Paganini oli kurva loomuga, nagu
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub r...
peenike nägu, mis oli jumetu. Kaasas oli tal ainult pambuke. Saadeti Sveitsi epilepsiat ravima. Arst pidas teda 2 aastatoma raha eest üleval ja andis tee peale ka kaasa. Puhtsüdamlik ja otsekohene. Rogozin- u 27 aastane lühem, tumedake kähras juustega, kiiskavate hallide silmadega. Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled ja tihti ülbe muie näol, kõrge otsaesine. Kahvatu ja kurnatud ilmega, kuid tugeva kehaehitusega, terav ja upsakas pilk. Ta oli soojalt riides, lambanahast kasukas. Oli kuu aega Pihkvas usuhullust tädi juures, isa suri, keegi talle ei öelnud. Vend on jobu, ahne. Isa oli talle taha andnud, et ta selle kontorisse viiks, kuid ostis selle eesti hoopis N. F. Kõrvarõngad. Isa läks tema juurde ja põlvil palus ehteid tagasi, N.F viskas. 3. Lebedevi olemus Lebedev on ametnik, selline, kes teab kõike kõigi kohta. Tähtsamad elulised huvid ja vaated tal puudusid. See kõiketeadmine pakkus temasugustele lohutust, eneseväärikust ja mingit tüüpi
Kaitstavate lindude nimekirja ta küll ei kuulu, aga nii huvitava liigi elu ei tohiks siiski mingil moel häirida. Eestis on tuttpütist vändatud film "Ühe armastuse lugu". Saarmas Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom.
2 3 4 5 6 7 8 9 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Column Labels 1 2 3 4 5 6 7 8 9 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Linn Päev Tallinn nadalavahetus Saue nadalavahetus Saku nadalavahetus Keila nadalavahetus Kuupäev Kaup Perenimi Linn 10.11.2012 Hollandi juust Paju Tallinn 7.10.2012 Kasukas Paju Tallinn 7.10.2012 Vitamiinisalat Paju Tallinn 24.06.2012 Kartuli-singisalat Paju Tallinn 7.10.2012 Rakvere Lihakombinaadi lastevorstPaju Tallinn 10.11.2012 Vinegrett Paju Tallinn 10.11.2012 Vinegrett Paju Tallinn 7.10.2012 Vinegrett Paju Tallinn 10.11.2012 "Tere" piim 2,5%rasva Paju Tallinn
liiva eest. 5. BAKTRIAN Kodustatud Kaksküürkaamelid nimetatakse baktrianideks. Baktrian tuleb vanaaegsest Kesk- Aasia riigi Braktia nimetusest. Baktrianid elavad kodustatult Väike-, Kesk- ja Sise- Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Seal elab tänaseni tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Baktrianil on tihe kasukas, mis kaitseb Sise- Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Nähes nagu koer karvavahetuse ajal . Ka baktrian kogub rasvavarusid oma küürudesse. Kui varud on ära kasutatud vajub erinevalt dromedarist batriandi küür longu. 3 6. JOOKSUAEG, SIGIMINE, IMETAMINE Emased kaamelid saavutavad suguküpsuse 3- aastaselt
teiste inimeste mõtteid ja arvamusi ära rikkuma. Üks luuletus Lepiku kogust tuli mulle väga tuttav ette kuna emotsioone mida Lepik selles luuletuses edasi andis olin ma juba kogenud. Luuletuse nimi on ,,Koer ja kuumees" ja see kõlab nii. ,,Koer ja kuumees" Udu tõuseb kadakapuust lüpsikust. Sinna on lüpstud valgete pilvelehmade piim. Metsade mustrohelised saed saevad pimeduse puu halgudeks. Tuul rabab halud ritta. Öö musta ahju hõõguva suu ees konutab koer, haugub lahkuvat, kollases kasukas kuumeest. Luuletus meenutab mulle neid suvesid mida ma veetsin Märjamaal meie armsas talukeses. Ma olin päris pisike nendel aegadel kui kogu suvi sai veedetud maal, kuid mäletan ikka neid kuldseid hetki mil ma seal olin. Autor kirjeldab väga hästi minu maal veedetud suvesid rääkides koerast, lahkuvast kuumehest ja metsade mustrohelistest saagidest. 3 ERINEVAD LUULETUSED LUULEKOGUST ,,ÖÖTÜDRUK"
kasvanud, nad on siiani paljude asutuste (nt IUCN ja US Department of the Interiori) arvates väljasuremisohus. Vikunja kangast sallid, ülikond, jakk Vikunja villa saab kasutada sokkide, kampsunite, ehete, sallide, ülikondade, tekkide jms valmistamisel. Vikunja lõnga ja kanga praegune hind on 1800-3000 dollarit meetri kohta. Näiteks vikunja kangast tehtud käterätt võib maksta umbes 1500 dollarit, mehe kasukas aga 20 000 dollarit. ~6~ SIID - Siidiks nimetatakse looduslikku kiudu, mida saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. Ühes kookonis on 400-3000 meetrit niiti, millesse röövik on kookonit moodustades mähkunud. Siidi kasutamine sai alguse umbes 5000 aastat tagasi Hiinas ja Indias. Euroopas oli siid nii nõutud, et maksis sama koguse kulda. Siidi vedu Hiinast Euroopasse oli nii
Kontrolltöö Evolutsioon 2, õp lk 76-100. 1. Kohastumine, kohastumus, kohanemine, kohanemus - mõisted ja näited. Kohastumus soodus tunnus, keskkonda sobiv tunnus, soodustab liigil toime tulla ekukeskkonna tingimustega. See soodus tunnus (keskkonna poolt määratud) on omane tervele organismirühmale (liigile). See tunnus on geneetiliselt kinnistunud (edastatakse järglastele) Kohastumine protsess, mille käigus kohastumus tekib. Kohastumused avalduvad organismide: 1.) ehituses (varjekuju, nt raagritsikas, oksakujulised vastsed; varje- või hoiatusvärvus, nt aastaajalised värvused, sulandumine keskkonda, hoiatusvärvus annab märku varjatud kaitsevahendust lepatriinu, herilane, mürkmaod; mimikiri-sarnasus teise liigiga, nt orhidee tolmeldaja nagu kärbes, ohutud sirelased ja maod nagu herilased või mürkmaod, kägu nagu raudkull jne) 2.) füsioloogias (fotosünteesi eripä...
Hiidpandad on looduskaitse all. VÄLIMUS JA MUUD ERIPÄRAD Panda sarnaneb välimuselt pesukaruga. Tema hambad viitavad lihatoidulisele loomale, kuid panda on tegelikult taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Hiidpanda on musta-valgekirju karvastikuga. Täiskasvanud panda on 5-6 jala pikk ja kaalub 165-242 naela. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Panda häälitsus on lamba määgimise moodi, kuid ta võib teha 11 erinevat häält erinevates situatsioonides. Panda on kartlik ja eraklik loom. Kõige aktiivsem on ta koidikul ja hämaruses. Teda on raske bambustihnikute poolhämaruses märgata. Pandat uurivad teadlased otsivad teda sageli nädalate kaupa, enne kui ta nähtavale ilmub. Suur panda liigub maad mööda karu kombel. Ta on võimeline ka kohmakalt sörkima
Sellele kõige on vajalik lisada 0,1-0,2 g kalarasva, pärmi, kondijahu, söögisoola. • Jook: hamstril peab olema vaba ligipääs värskele joogiveele. Terve hamster • Terved hamstrid on uudishimulikud ja aktiivsed. • Head tervise tunnused, Silmad: säravad ja selged ilma rähmata, Nina: puhas ja nohuta, Suu: puhas. Ilastamine võib olla haiguse tunnus, Hingamine: vaikne ja korrapärane, hingelduseta, Keha: tugev ja pisut ümar. Ei esine ebaloomulikke mügaraid, Kasukas: mitte-pulstunud, tokerdumatu, kohev. Kodu loomine • Kui hakkad oma uuele sõbrale elamispinda valima, võid lasta oma kujutusvõimel vabalt lennata. Vanamoodsaid traatpuure peetakse üpris igavaks ning nii loomaomanikud kui ka “korteriomanikud“ ise naudivad rohkem värvikaid mitmekorrulisi plastikust “moodulelamuid“, mille erinevad osad on omavahel plastiktorude kaudu ühenduses. Neis on nii magalad, restoranid kui ka tervisekeskused, isegi vaatlustornid.
· Täismantel kuul ei lähe kehas laiali, tina ei paista. · Poolmantel kuul läheb kehas laiali (tapab selle, kellele pihta läheb). METSKITS · Tagumikul laik (kuidas talvel ära tunda?): emasloomal laiguga ka teist värvi tutt, isasloomal laigul tutt puudub. · Hädaohu korral ajavad kitsed tagumikul olevad laigukarvad turri, et ka teised märkaksid. Suurimad ligi 2x. · Septembris karvavahetus: kasukas muutub hallikaks, selle ajal (võib-olla natuke hiljem) hakkavad ka sarved langema (ennem vanemate loomadel, siis noorematel). · Sokk on kuri loom! Võitleb kõigiga, keda ta ei karda. Näiteks ka põõsastega. · Mais, juunis sünnib tall. Kitsel peavad sidet piiksudes. Juuni keskel kaovad tallidelt täpid. ULUKITE LOENDUS · Esimene printsiip: Üritatakse kindlaks teha, milline on kogu asunduse suurus ning
Ta on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Nagu nimigi ütleb, on ta orava sarnane. Kõigile tuntud oravast on ta pisut väiksem. Karvavärvuse järgi pole aga orav ja lendorav üldse sarnased. Orav on tavaliselt ikka pruun, talvekarvas veidi hallikapoolne. Aga lendorav on aastaringi halli karva, täiskasvanud haava koore värvi. Just haabade otsas see loomake enamasti ringi askeldab ja selline kasukas peidab teda vaenlaste eest kõige paremini. Kui ta juhuslikult peaks meile vastu tulema, siis tunneb ta ära ka suurte mustade silmade järgi, millesse võib lausa ära armuda. Kui lendorav puult puudele hüppab, siis sirutab ta oma külgedel oleva lennunaha välja ja planeerib järgmise oksani. Lendhüppeid tüürib ta suhteliselt pikka ja horisontaalselt lapiku saba abil, see on hea abimees ka tasakaalu hoidmisel.
Tundra, metsatundra, taiga, poolkõrbete ja kõrbeteveelahkmeil teda ei kohta. Seal, kuhu rändrott jõudis, tõrjus ta koduroti välja. Rändrott on suurem ja agressiivsem, suudab paremini taluda äärmuslikke ilmu ja suudab süüa mitmekesisemat toitu. Talle tuli ka kasuks üleminek puitehitistelt tellis- ja kiviehitistele, sest rändrotid kaevavad endale urge. Rändroti tüvepikkus on 18–25, harvem kuni 27 cm. Saba moodustab tüvepikkusest ligi 80%. Rändroti kasukas on tihe ja pruun või tumehall.Rändroti mass on isastel keskmiselt 550 g ja emastel 350 g, aga väga suured isendid võivad olla kuni 900 g rasked. Rändrott on kodurotiga küll sarnane, kuid vaatluse abil siiski sellest selgelt eristatav. Koduroti saba on kehast pikem, rändrotil lühem. Kehakuju on kodurotil sale, rändrotil jässakas. Kõrvad ja silmad on kodurotil suured, rändrotil väikesed. Koon on kodurotil terav, rändrotil tömp. Vabas
Porgandiananassi toorsalat (Porgand,ananass,segumahl,sidrunihape) Neljapäev Lõherassolnik (lõhe,kartul,porgand,sibul,tomatipasta,odrakruup,õli,hapukoor,sool) Räimevorm (räim,kartul,sibul,muna,piim,sool,pipar) Lõhetaignas valge kastmega (lõhe,muna,piim,sool,kalamaitseaine,jahu,või,köögiviljapuljong) Kasukas (heeringas,peet,porgand,kartul,muna,sibul,kurgi vedelik, äädikas,hapukoor,roheline sibul) Pidulik lõhetort (näkkileib,või,suitsulõhe,punane sibul,sidrunipipar,värske till ja petersell,zelatiin,hapukoor,lõhemari) Hiinakapsa,tomati,kurgi ja õuna toorsalat (Hiinakapsas,tomat,kurk,õun,segumahl,sidrunihape) Reede Kartulisibulapüreesupp
Kui suur on kauba jaehind? 45 ∙ ( 1−0,15 ) =38,25 soodushind h ind 100 ja km20 =120 45 ÷ 120 =37,5 alhhinnaga kauba jaehind 38,25÷ 120 =31,88 on soodushinnagakauba jaehind Kauba hind peale allahindlus on 38,25 eurot, sooduskauba jaehind on 31,88 eurot. Kaup alghinnaga 45 eurot jaehind on 37,5 eurot. 3. Komisjonipoes hinnatakse kaup alla iga 20 päeva tagant, allahindlusmääraks on alati 20%. Ühel märtsikuu päeval toodi müüki kasukas hinnaga 500 eurot. Kui suur oli selle kasuka müügihind ja jaehind kaks kuud hiljem? 0,2 1−¿ ¿ 500 ¿ 256 ÷120 =213,33.− jaehind Allahinnatud kasuka müügihind on 256 eurot ning jaehind 213,33 eurot . 4. Pealtlaetava A+ energiatarbimisklassiga pesumasina müügihind internetipoes on 429€. a. Milline on pesumasina jaehind? MH 429 N H= = =357,5 on jaehind
idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jalakatted, pealisrõivastest pikk kuub ja lambanahkne kasukas. Särk tehti peenemast linasest riidest piha ja jämedama takuse alasega, mis pandi siin pikiriidest ja laiendati külgedel siiludega. Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Pits niblati peenest linasest või puuvillasest niidist. Võrkpõhjaga pits oli 45 cm laiune, selles oli kas geomeetriline või stiliseeritud taimornamendis kiri, mida ümbritses jäme värviline kontuurniit. Pitsi kudumise
TTÜ Eesti Mereakadeemia Kiiresti riknevad lastid Referaat Õpilane: Juhendaja: Astra Avarand Tallinn 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Kiiresti riknevad lastid ................................................................................. 4 2.1. Kiiresti riknevate lastide omadused ...................................................... 4 2.2. Liha ja lihasaaduste vedu .................................................................... 5-6 2.3. Puu- ja juurviljade vedu .........................................................................7 2.4. Laeva ettevalmistus kiiresti riknevate lastide veoks ............................. 7 3. Kokkuvõte ..................................................................................
............................................................................12 Legendid siilist..........................................................................................................................13 Kuidas siil omale okkalise kasuka sai...................................................................................13 Kuidas siil endale okkad sai?................................................................................................13 Miks on siilil okkaline kasukas? Leedu muinasjutt..............................................................14 Luuletused siilist.......................................................................................................................14 SIIL.......................................................................................................................................14 SIILI SILMAD.....................................................................................................................
Sisukord I Sissejuhatus II Sinivaal Suurim loom maakeral Sinivaala hingamine Sinivaala toitumine Sinivaalade ränne Sinivaalade paljunemine Sinivaalade omavaheline suhtlemine Sinivaal ja inimesed III Lõppsõna IV Kontrolli oma teadmisi V Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Vaalad on mõistlikud olendid. Nad elavad kaugetel meredel ja veedavad suurema osa elust vee all. Vanade meremehejuttude järgi on nad suure suuga merekoletised, nagu draakonid. Tegelikult on vaalad imetajad, kes väliliselt sarnanevad kaladega, kuid erinevad neist oluliselt nad on püsisoojalised, kopsuhingamisega, emakasisese arenguga, poegade imetamisega ja rahuliku iseloomuga. Teadlased on selgitanud, et esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Umbes 55-70 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm, arvatavasti kiskjalise eluviisiga ürgsõralised kaladest kihavad jõesuud...
Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Artur Alliksaare elu ja looming Pille Poom 2012 Autorist Sissejuhatuseks Paljud Artur Alliksaare sõbrad ning tuttavad on tema iseloomustuseks öelnud, et tal oli tundlik loomus, madal valulävi ning kompromissitu vaim, sünnipärane rahutu ringirändamisvaim, hämmastav mälu. Artur oli suur iseõppija, geniaalne, heleda tõrvikuna põlev, erakordselt intensiivne, kütkestava vaimuga, püsimatu loomusega, kirglik, mängurlik, irooniline. Kuid ta võis olla tihti väsitav ja lihtsalt tüütu. Ta kõneles palju ja kiiresti ning inimesed pidid vahele hüüatama, kui nad ka rääkida tahtsid. Tema looming on aga kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Artur Alliksaare perekonnast Artur Alliksaar (kuni 1936nda aastani Alnek, nimede eestistamise tõtt...
vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad märtsis või mais. Poegi on 4…12. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahioom. Punahirv - Cervus Metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Elavad segametsades, milles on lagedaid kohti. Nad on paikse ja reeglina peidulise eluviisiga. Territooriumit märgistavad nad lõhnaga ning sarvede ja sõrgadega kraapides. Isasloomad elavad üksikult, emasloomad moodustavad koos järglastega väikeseid salku. Toituvad rohttaimedest ja puude okstest (eriti talvel). Samuti söövad nad veetaimi. Jooksuaeg on neil septembris-oktoobris. Sel perioodil korraldavad isasloomad duelle
Põdralehmad otsivad selleks turvalise paiga (näiteks tulvavees kõrguv küngas). Eelmise aasta põdramullikad peletatakse eemale. Sünnitus kestab ligikaudu poolteist tundi, kaksikute korral on nende sündimise vahe umbes veerand tundi. Noorematel lehmadel on vasikaid 1, vanematel 2 (3 või 4 järglast väga harva). Sündides on vasikad abitud (kaalub 11-16 kg) ja kaitsta saab neid ema. Kui põdralehma läheduses ei ole, siis varjuvad nad maapinnale (kulu värvi kasukas muudab neid märkamatuks). Emapiimast toitutakse umbes pool aastat, muud toitu hakkavad vasikad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Esimese viie kuuga suureneb vasika kaal umbes 10 korda. Põdravasikas Elupaik Põdrad jõudsid Euroopa aladele pärast jääaega subarktiliste metsade kujunemise perioodil vähemalt 9-10 tuhat aastat tagasi. Nad asustavad Põhja- ja Ida-Euroopat (Skandinaaviamaad, Poolast Jenissei jõeni Siberis, Tsehhi)
rõivastest. Enim andmeid on ehetest (alats 8. sajandist e.Kr.), kuna metall säilib maapõues riidest kordi paremini. Olemasolevate leidude põhjal arvatakse, et muinasaja naiste põhiliseks rõivaks oli linane särk selle peal kantava villase varrukateta umbkuuega või ümber puusade mähitud villane või linane vaipseelik, mis kinnitati vööga. Arvatakse, et ülerõivaks oli tol ajal varrukateta villane pikk-kuub ning talvel kasukas. Õlgadel kanti villasest riidest sõba või linasest riidest palakat. Rõivad olid kaunistatud pronksist spiraalikeste ja rõngakestega. Peakatted olid neidudel ja abielunaistel erinevad neiud kandsid arvatavasti peapaela, võimalik et ka võrukujulist pärga, abielus naistel katsid pead pikad linikud või seotud rätid. Pidulike rõivastega kanti ohtralt ehteid (sõrmused, käe-, ka kaelavõrud, klaashelmed, pronkskeed, rinnanõelad), valitsevaks hoburaudsõled, mida kanti juba 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
