Alice Juliette Uusna
Kirsika
Sepp ROTT on hiirlaste
sugukonda kuuluv
liigirohke näriliste
perekond.
Nt:
kodurott ja
rändrott
ROTT (RATTUS)Rott sööb palju ja
ükskõik mida:
elektrijuhtmeid,
kummivoolikuid,
viljateri, puitu,
nahka, toiduaineid –
kõike kuni
prügikastides
olevate jäätmeteni.
Kuid ta eelistab
taimetoitu: puu- ,
tera - ja köögivilju
ning pähkleid.
Sööb ka putukaid.
TOITUMINERott on ööloom, kuid
otsib toitu ka päevasel
ajal.
Kodurotid elavad
rühmades, kus
domineerivad isased.
Grupisisesed kaklused
on
tavalised ja neid
algatavad emasloomad.
Kompimis-, maitsmis-,
lõhna- ja
kuulmismeel on kodurotil
suurepärased,
nägemine on tal
kehv .
Rotid on sotsiaalsed
loomad.
ELUVIISEmane rott paaritub
paljude isastega.
Igas pesakonnas on
6–12
poega . Juba
kolme nädala
pärast võivad need
pojad omakorda
järglasi saada.
Aastas
poegib emane rott palju
kordi . Aasta jooksul
võib emasel rotil
sündida 800
PAjär
Lelt
JUu
Nlijat
E.
MINEPÄRITOLU JA LEVIALA
Koduroti looduslik levila on Indias. Sealt on ta inimese kaasabil
levinud üle maailma.
Vahemere maadess jõudis ta Vana-
Rooma ajal, sest
roomlased importisid
Indiast vürtse. Vahemere maades elas rotte ennegi,
aga need ei olnud kodurotid ega rändrotid. Ajalooliselt on
kodurott seotud laevandusega, sest ta levis eeskätt laevade abil.
Eestisse jõudsid kodurotid 13. sajandil, enne Eestis rotte ei
elanud. Kodurott levis kiiresti üle Eesti ja muutus kõikjal
tavaliseks.
Rändrott jõudis Euroopasse 16. sajandil ja levis pikapeale üle
Euroopa, kodurotti välja tõrjudes.
Eestisse jõudis rändrott 18. sajandil.
Kodurott on levinud paljudes piirkondades üle maailma ning
samuti on paljudes piirkondades rändrott ta välja tõrjunud.
Rändroti
kasukas on tihe ja
pruun või
tumehall. Aluskarv on
helehall või pruun.
Rändrott on jässaka
kehaga, tema saba on
lühem kui keha. Rändrotil
kõrvad ja silmad on
väikesed, ninamik tömp.
Karvadest vabad
kehaosad (kõrva sisemus, käpad,
saba ja ninaots) on
rändrotil enamasti roosad,
vahel
pruunid , ninaots on
roosa .
Karv on tuhmim ja
kohevam kui kodurotil.
Rändrott oma
peremeest naljalt ei hammusta ja
lubab end isegi vannitada,
kuigi see on talle
Reb
Äa
Nmee
Dldi
Rv.
OTTKodurott sarnaneb
rändrotiga, kuid nende
vahel on väikesi erinevusi.
Kodurott on tavaliselt
tumedam, saleda kehaga,
tema saba on pikem kui
keha. Koduroti kõrvad ja
silmad on suured, nimamik
on
terav . Karvadest vabad
kehaosad (kõrva sisemus,
käpad, saba ja ninaots) on
kodurotil tuhakarva
hallid ,
välja arvatud ninaots, mis
on erkroosa. Koduroti karv
on läikivam ja hoiab
rohkem keha ligi. Kodurott
võib kergesti peremeest
hammustada. Unest üles
äratatud kodurott lööb
äratajale kõhklemata
Kh
ODambad
U kä
Rtte
O.
TÕnn
Teks on
tal rändrotiga võrreldes
pisemad kihvad ja nõrgem
hammustus.
Indias Karni Mata
templis peetakse
kodurotte pühadeks
loomadena.
Külastajatelt
oodatakse , et nad
toovad rottidele toitu,
ja neil on keelatud
jalanõusid kanda, et
nad
kogemata rottidele peale ei
astuks. See on
maailma ainus
poolkodustatud
kodurottide
asurkond .
ROTT KUI PÜHA LOOMKoduloomana
peetakse rändrotte.
Rotid on
inteligentsed
loomad, neid saab
õpetada nagu koeri.
Paljudes riikides
tegutsevad
rotikasvatajate
ühingud, mis
olemuselt sarnanevad
koerakasvatajate
ühingutega.
RR
OTändro
T tte
K ka
U aretatakse.
I KODULOOM HUVITAVAD FAKTID Kodurotid olid antiik- ja keskajal peamised
katku
levitajad .
Rotid hoolitsevad oma haigete ja vigastatud
liigikaaslaste eest. Neile, kes endale ise süüa
ei saa hankida, toovad teised rotid toitu.
Rotid krigistavad rõõmust hambaid.
Rotid ei saa oksendada.
Rott reguleerib kehatemperatuuri saba abil.
Nad võivad süüa šokolaadi.
KASUTATUD ALLIKAD:
https://et.wikipedia.org/wiki/Kodurott
http://lemmikloom.delfi.ee/loomad/nut i
kad-narilised-14-hammastavat-fakti-rot
tide-kohta?id=74911855
https://et.wikipedia.org/wiki/Rott
https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4n drott
Document Outline
- Slide 1
- Rott (Rattus)
- Toitumine
- Eluviis
- Paljunemine
- Päritolu ja leviala
- Rändrott
- Kodurott
- Rott kui püha loom
- Rott kui koduloom
- Huvitavad faktid
- Kasutatud allikad:
Kõik kommentaarid