Rott (0)

Põhikool - Loodus - Loodus

5 VÄGA HEA

Mustvee Kool
Liina Krehova
6. klass
Rott
Referaat
Õpetaja Aale Sildaru
Mustvee 2016
Sisukord:

Tutvustus

Käitumine

Pidamine ja elutingimused

Toitumine

Paljunemine

Pildid rottidest

Rändrotid
Rott (Rattus) on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste
perekond.
Tutvustus
Rotid kuuluvad kõige intelligentsemate näriliste hulka, neid võrreldakse tihti koertega. Nad on väga uudishimulikud loomad, kes on valmis inimestega suhtlema .
Vastupidiselt levinutele arvamustele on lemmikuna peetavate rottide esivanem rändrott . Rändrotid on pärit Hiinast, kust nad keskajal üle maailma levisid. Kodutama rotte hakati 18. sajandi paiku. Lemmikloomana on rotid parema iseloomuga kui nende esivanemad.
Rottide koige iseloomulikum tunnus on nende saba: see on sama pikk kui nende keha, kerge karvastikuga ja lihaseline. Rott kasutab oma saba nagu viiendat jalga – sellega saab ronimise ajal võrest kinni haarata ning tasakaalu hoida. Erinevalt oma esivanematelt ei ole rotid ainuld pruunid – nad võivad olla ka valged, mustad või oranzikad.
Rotid elavad keskmiselt kaks aastat aga võivad elada ka neli aastat.
Nende pealmiseks terviseprobleemiks on hingamisteede probleemid, või kasvaja .
Käitumine
Rotid on karjaloomad, seega on suhtlemine liigikaaslastega neile väga oluline. Kuna inimesel ei ole lihtsalt võimalik ööpäevaringselt rottidele seltskonda pakkuda, peaks rotte pidama vähemalt kahekaupa, näiteks kaks õde või kaks venda. Samas isast ja emast rotti ühes puuris hoides on emane kogu aeg tiine ja see vähendab eluiga.
Rottidel on puuris ranged reeglid – kes kelle sõna kuulab. Selle paikapanekul võib ette tulla omajagu kähmlusi kuid see on paratamatu.
Tähtsaimat rotti nimetatakse alfaks ning kõik teised kuulavad tema sõna.
Alfa ei pruugi olla tingimata vanim või tugevaim rott – kuigi oma võimu kehtestatakse teisi selili pannes, on tegelikud suhted keerukamad. Samas tasub alati jälgida, ega kellelegi liiga ei tehta ; kui keegi veriseks hammustatakse, ei ole see enam lihtne suhtlemine.
Uusi rotte tuleb teistele rottidele kõigepealt tutvustada: kohe puuri paneku asemel lasta nad kokku neutraalsel pinnal, mida vanad rotid enda omaks ei pea, ja neid pidevalt jälgida. Mida nooremad rotid, seda tõenäolisemalt nad omavahel läbi saavad. Samuti tuleb uut rotti endaga aegamööda harjutada: esialgu võib lihtsalt puuri juures istuda ja rotiga rääkida, et ta inimese hääle ja lõhnaga harjuks.
Kui rotti on väiksest peale inimestega harjutatud ning temaga iga päev tegeletakse, on rott väga sõbralik ja aktiivne suhtleja. Siiski armastavad rotid pigem omaette toimetada ja ainult vahepeal inimeselt pai nuruda, aga mõnedest rottidest võivad ka süleloomad saada.
Roti kätte võtmiseks tuleb pista talle käsi kõhu alla või lasta tal endal oma käele tulla – nii on tal mugavam ja turvalisem. Mitte mingil juhul ei tohi rotti tõsta sabast – see on rotile väga valus !
Rottidel on kombeks ka üksteist ja kõike endale kuuluvat (sealhulgas ka inimesi) pisikeste lõhnatute pissitilkadega märgistada. Selle pärast ei tohi rotiga pahandada – ta annab niiviisi märku, et see asi kuulub talle.
Pidamine ja elutingimused
Kahele rotile sobiv puur peaks olema vähemalt 60x60x40cm. Puur peaks olema kindlasti traatvõrega – akvaariumid ja plastmassist terraariumid ei võimalda rotil ronida, samuti on raskem neisse puuridesse sisustust lisada. Sama probleem on ka merisea- ja küülikupuuridel. Hamstripuurid on reeglina liialt väiksed – kuigi need võivad paista väiksele rotile sobivat , tuleb arvestada, et täiskasvanud rott on kuni 5 korda suurem kui rotipoeg. Rott peab saama end puuris välja sirutada! Tuhkru- ja tšintšiljapuurid on väga head, kuid ei sobi noortele rottidele, kes võivad läbi võre välja pugeda.
Üks põhilisi elemente puuri sisustuses on riiulid. Need peaksid olema plastmassist – võreriiulid on roti käppadele kahjulikud ning puidust riiulid võivad ajapikku haisema hakata. Muu sisustuse osas võib lasta fantaasial lennata: torud, majad, rippkiiged ja nii edasi. Neid on saadaval loomapoodides, kuid internetis leidub ka hulgaliselt soovitusi , kuidas ise midagi meisterdada. Sisustus peab olema rotile ohutu: värvimata, liimivaba ja võimalikult looduslähedane. Kiikede tegemiseks sobib hästi fliis, kuna sinna ei jää roti küüned kinni. Jooksurattad ja jooksupallid ei sobi rottidele, sest need põhjustavad selgroo kahjustusi.
Puuris peab olema aluspanu. Selleks sobib peaaegu kõik peale paakuvate kassigraanulite ja ajalehtede; samuti ei sobi hein, kuna see läheb kiiresti haisema. Suurem osa rotipidajaid kasutab poes müüdavat saepuru (kindlasti ei sobi lõhnastatud saepuru!) või paberi baasil aluspanu. Osasid rotte saab treenida ka pissinurka kasutama.
Joogi- ja sööginõude osas on lai valik. Vee jaoks sobib kõige paremini seinale kinnituv joogipudel. Vett võib ka kausiga panna, aga sel juhul tuleb seda mitu korda päevas vahetada. Söögikausiks sobivad eelkõige seinale kinnituvad metallist või plastikust kausid, aga võib kasutada ka raskemat keraamilist kaussi, mida rotid ümber ei aja.
Rotte ei pea üldiselt pesema ega kammima – terved rotid hoolitsevad oma välimuse eest ise. Pesta võib rotti siis, kui ta on väga määrdunud või ei suuda ennast ise puhastada .
Toitumine
Rotid on kõigesööjad: neile võib anda nii liha kui taimset toitu, tuleb ainult jälgida, et see ei oleks liiga soolane , magus, vürtsine või rasvane . Rottidele ei tohi anda gaase tekitavaid tooteid(herned, oad, kapsas jne.) ega gaseeritud jooke – rotid ei suuda gaase väljutada!
Kuivtoiduna võib kasutada ainult rottidele mõeldud segusid. Tuleks eelistada graanultoite, kuna neist ei saa rott endale meeldivaid palasid välja valida. Suurem osa poetoitudest ei ole piisavalt hästi tasakaalustatud ja seega ei sobi rottidele põhitoiduks; kindlasti tuleks juurde anda ka värskeid aedvilju .
Maiustusteks sobivad näiteks pähklid, rosinad, keedetud vutimunad, kuivatatud puuviljad ja koeraküpsised. Kindlasti ei tohiks nendega liialdada.
Loomapoes on saada ka mineraalkive, mida võib rotile puuri panna – neid närides saab rott oma dieedist puuduvaid mineraalaineid.
Paljunemine
Rotid saavad suguküpseks 3,5-4 nädalaselt, tiinus kestab 22-24 päeva. Pojad (keda võib olla 1-20) on sündides paljad ja pimedad ning vajavad koos emaga rahu. Poegi ei tohi loovutada enne 1,5 kuu vanuseks saamist.
Rändrotid
Rändrott on inimese kaasabil levinud üle peaaegu kogu maailma, elutsedes enamasti inimasustuse läheduses. Vabas looduses esineb ta peamiselt stepivööndis. Tundra , metsatundra, taiga , poolkõrbete ja kõrbeteveelahkmeil teda ei kohta.
Seal, kuhu rändrott jõudis, tõrjus ta koduroti välja. Rändrott on suurem ja agressiivsem, suudab paremini taluda äärmuslikke ilmu ja suudab süüa mitmekesisemat toitu. Talle tuli ka kasuks üleminek puitehitistelt tellis - ja kiviehitistele, sest rändrotid kaevavad endale urge.
Rändroti tüvepikkus on 18–25, harvem kuni 27 cm. Saba moodustab tüvepikkusest ligi 80%. Rändroti kasukas on tihe ja pruun või tumehall.Rändroti mass on isastel keskmiselt 550 g ja emastel 350 g, aga väga suured isendid võivad olla kuni 900 g rasked.
Rändrott on kodurotiga küll sarnane, kuid vaatluse abil siiski sellest selgelt eristatav . Koduroti saba on kehast pikem, rändrotil lühem. Kehakuju on kodurotil sale , rändrotil jässakas. Kõrvad ja silmad on kodurotil suured, rändrotil väikesed. Koon on kodurotil terav, rändrotil tömp. Vabas looduses sigib rändrott ainult soojal aastaajal, aga ehitistes aasta ringi. Pesakonnas on keskmiselt 8–10 poega , aga võib olla kuni 17. Aastas poegib emane vabas looduses korra, harvem 2–3 korda.
Rändrotti peetakse inimesele kõige kahjulikumaks näriliseks kogu maailmas. Ta hävitab ja saastab toiduaineid ning närib hooneid ja mööblit. Ta on peamine katku,rotiriketsioosi ja leptospiroosi levitaja , aga lisaks levitab ta veel ligi kolmekümmet muud inimesele ohtlikku haigust.
Rändrott on kasutusellaboriloomana.Loomaaedades, sealhulgas Tallinnas kasvatatakse rotte ja rotipoegi toiduks teistele loomadele.
Rott rotilõksus
Rändrott

.ODT Laadi alla originaalfail 9 lk · .odt · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LiinaKrehova Õppematerjali autor

Referaat roti kohta

rott rotid puur

Sarnased õppematerjalid

Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt

134

docx

Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt

I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus).  eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist  eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.):  huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed  nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse  järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobl

Etoloogia

M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat

281

docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus