Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Nimetu (3)

2 HALB

Esitatud küsimused

Kuidas algab teos?
Kust tuleb pere varandus?

Kuidas algab teos? Miks see motiiv ?
Teos algab rongis, kui Mõškin ja Rogožin üksteist märkavad.

Mõškini kirjeldus. Nimi. Rogožini nimi, suhted perega
Mõskin- seljas šveitsipärane keep . U 26-27 aastane, suhtselt pikk, tihedate juustega blond, väike habe. Suured sinised ja arukad silmad, pilk oli vagur ja raske. Epileptik. Meeldiv, kõhn ja peenike nägu, mis oli jumetu. Kaasas oli tal ainult pambuke. Saadeti Šveitsi epilepsiat ravima. Arst pidas teda 2 aastatoma raha eest üleval ja andis tee peale ka kaasa. Puhtsüdamlik ja otsekohene .
Rogožin- u 27 aastane lühem, tumedake kähras juustega, kiiskavate hallide silmadega. Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled ja tihti ülbe muie näol, kõrge otsaesine. Kahvatu ja kurnatud ilmega, kuid tugeva kehaehitusega, terav ja upsakas pilk. Ta oli soojalt riides, lambanahast kasukas. Oli kuu aega Pihkvas usuhullust tädi juures, isa suri, keegi talle ei öelnud. Vend on jobu, ahne . Isa oli talle taha andnud, et ta selle kontorisse viiks, kuid ostis selle eesti hoopis N. F. Kõrvarõngad. Isa läks tema juurde ja põlvil palus ehteid tagasi, N.F viskas .

Lebedevi olemus
Lebedev on ametnik , selline, kes teab kõike kõigi kohta. Tähtsamad elulised huvid ja vaated tal puudusid. See kõiketeadmine pakkus temasugustele lohutust, eneseväärikust ja mingit tüüpi vaimset rahuldust.

Nastassja filippovna astmeline tulek teosesse, välimus, pere
Esimest korda mainiti teose alguses, kui Rogožin hakkas rääkida, mis teda Moskvasse viib, rääkis, et just Nastasja pärast sai isa ta peale pahaseks ja siis ametnik rääkis veel temast. Järgmisena näiteb Ganja kindral Jepantšinile tema portreed sel ajal, kui Mõškin kirjutab, ja ta tunneb hiljem ta pildi järgi ära. Kui Mõškin läheb Ganja juurde koju tuleb lõpuks Nastasja sinna ise kohale.
Pere elas Totski mõisas, isal alati halb õnn. Kord põles nende mõis maha, ka naine põles sisse. Mees läks hulluks ja suri ka ära. Totski võttis kaks last endale. Nooresm suri ära, Nastja jäi alles. Mõneks ajaks läks välismaale, kuid kui tagasi tuli nägi, kui ilus ta on ja hakkas temaga aina rohkem aega veetma . Tuli kasvataja, hiljem läks elama maale.

Jepaltšinite pere. Kust tuleb pere varandus? Naispere- Aglaja
Vürstinna Jepatšina oli Mõškini kauge sugulane. Nad elasid suures majas , millest viis kuuendikku oli üürile antud, sealt tuli ka suur osa pere varandusest. Neil oli veel üks maja, mis tõi ka palju raha sisse, veel oli neil suur mõis ning kusagil veel suur tehas. Varem oli kindral Jepantšin olnud maksurentnik. Ta oli rikas ja paljude tutvustega tähis mees, kuid harimatu ja päritolult sõduripoeg. Ta teadis alati, kus ta koht on. Kuldses eas, nõrkus kaardimängu vastu, kuid tal vedas tihti. Tal oli naine ja kolm tütart. Oli noorena abiellunud mitte väga ilusa naisega. Naine pidas oma pärisolust väga lugu. Tütred olid Aleksandra , Adelaida ja Aglaja. 25, 23, 20, kõik ilusad, haritud ja targad. Kell kümme kohv, hommikul emaga hommikusöök. Meheleminemisega anti tütardele vaba valik. Aglaja oli neist kõige ilusam, ning kõik hoidsid teda.

Toapoisi hinnang vürstile lk 23
Ta otsustas et vürst on tohmus. Ta meeldis talle, kuuid samal ajal tekitas pahameelt. Ta oli imestunud, et vürst oma ülariided selga jättis ja esikus ootas ning temaga vestlust aretas nagu inimene inimesega, mitte vürst toateenijaga.

Arutlus surmanuhtlusest lk 24-25; 67-70
Vürst leidis, et surmanuhtlus on kõige hullem surm üldse, hullem kui piinamine , sest et kindel teadmine, et varsti tapetakse kindlalt ära, ajab inimese hulluks. Piinamisel säilib see viimane lootus, et äkki pääseb eluga, kuid surmanuhtlus ise, ootamine karistuse täideviimiseni on juba piin omaette , hullem kui surm ise. Pigem piindelda haavade käes piinamisel lootusega eluse kui et teada täpselt ette oma surma ja siis vaimselt piinelda. Ta rääkis ka, et kõik mehed on enne surma nutma hakanud. Enne kindlat surma tundub iga hetk pikem. Võetakse elulu mis võtta annab. Nt üks mees, kellel oli 5 min elada, otustas, et 2 min jätab sõpradega hüvasti, 2 min mõtleb enese üle järele. Ta väitis, et surmanuhtlus on hullem kui kuritegu , mille eest karistus on määratud.

Ilukirja filosoofia. Käekiri lk 37-38; 30
Vürst kirjutas kesaegses vene kirjas : oma käega alla kirjutanud kloostriülem Pafnuti . 14 saj koopia. Siis kirjutas jämedas pr. Ümarkirjas eelmisest saj. Inglise ilukiri, mis oli elegantne. Enne seda sõjaväekantsöei kiri, mis oli omapärane. Tunneb erinevate kirjade omadusi ja välimust. Hoogne joon.

Marie lugu. Lapsed-täiskasvanud
Marie oli Mõškini külast. Ta ema oli vana ja pidas poodi.marie oli u 20 a, kõhna ja nõrga tervisega , tiisikusega. Kord võrgutas prantslane ta ära, võttis kaasa ja jättis siis maha. Kui ta tagasi tuli, võeti ta viha ja põlgusega vastu, esimesena hakkas teda mõnitama ta ema ning seejärel kogu küla. Kõik kogunesid kokku, Marie nuttis maas , kõik sõimasid ja naersid ta üle. Ema oli haige ja Marie põetas teda, see aga oli kuri ja ei öelnud kordagi talle midagi head. Varsti suri ära. Süüa ta ei saanud ja tööd ka mitte, käis paljajalu ja köhis verd. Isegi lapsed mõnitasid ja sõimasid teda. Läks karjuse juurde tööle, vahel sai isegi süüa. Isegi ema matustel pastor sõimas. Mõškin andis talle raha ja suudels, lapsed nägid ja naersid. Ta hakkas lastega rääkima ning need hakkasid Mariesse normaalselt suhtuma. Siis hakkasid nad teda armastama , kuid neil keelati tamaga kohtumine . Lõpuks suri ta ära, kuid lapsed käisid tal külas ja armastasid teda.

Rogošini kodu külastus
Tuli koos lärmaka kambaga, natuke napsused. Üksi poleks nad julgenud nii sisse tulla, kuid kambana olid julged. R. Hakkas rääkima, kui palju raha tal on ja et Ganja on ainult rahast hvitatud ja pakkus talle 3000 rubla N eest. N’le pakkus ta 100000 rubla, Varja kutsus N kõlatuks, N hakkas ära minema ja Ganja tahtis õde lüüa.

Mõškini eesli lugu
See oli siis kui ta Šveitsi sõitis, tal oli masendus peal. Kord teda äratas eesli kisa turu peal, eesel tekitas temas hämmastust, ta hakkas talle kohe meeldima ning ta pea selgines. Sellest ajast peale hakkasid talle eeslid meeldima, ning ta sai ka teada et eeslid on kasulikud loomad. Nii hakkas talle kogu Šveits meeldima ning ta depressioon kadus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 64 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anette_N Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Dostojevski "Idioot"

Idioot Idioot: Raamatu pea tegelane on vürst Lev Mõskin. Romaani kallal töötades rõhutas Dostojevski, et tema raamatu kangelaseks saab ,,täiuslik positiivne" inimene , kes pole ainult oma väärtuste kandja vaid viib positiivset ideed ka ellu. Raamatu pealkiri on ka tähendusrikas Raamatus oli Vürst teiste silmis loll, kuid raamatu pealkiri ,,Idioot" oli mõeldud just kaastegelaste kohta. Vürst oli küll tõesti raskesti haige, (Dostojevski oli end oma tegelasega omistanud dostojevskil oli sama haigus), kuid ta oli pikkaaega olnud sveitsis taastusravil ja lõpuks sealt paranedes tagasi tulnud ja valmis uuesti ellu astuma. Kokkuvõte: 1osa. Sündmuste kulg on seotud vürst Mõskini eluga Venemaal.Viibinud lapsepõlvest saadik kodumaalt eemalt, tahab vürst kirglikult osaleda ühiskonna elus, läheneda inimestele, teha midagi nende hüveks. Ta jälgib pingsalt talle tundmatut elu, milles on vähe heledaid toone, kuid ei kaota usku inime

Kirjandus

doc

"Idioot" Fjodor Dostojevski

Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Pro

Kirjandus

docx

Nastasja filippovna traagika

Nastasja filppivona traagika Nastasja Filippovna Baraskova on noor ja erakordselt ilus naine Fjodor Dostojevski teosest ,,Idioot". Juba väga noorelt jäi Nastasja Filippovna ilma oma vanematest ja rikas aadel, Baraskovade naabermõisnik, Afanassi Ivanovits Totski otsustas tüdruku koos noorema õega ühe oma mõisa valitseja, saksa rahvusest eruametniku paljulapselisse perre, kasvatada anda. Noorem laps suri peagi läkaköhasse. Pärast viit aastat külastas Totski jälle seda maamõisa ja märkas väikeses, 12-aastases, Nastasjas sirugumas haruldast iludust ning rikka mehena otsustas ta neiu võtta oma armukeseks kui too vanemaks saab, kuigi ta oleks tüdrukule vanuse poolest sobinud sama hästi kui isaks. Afanassi Ivanovits saatis Nastasja Filppovna Rõõmukülla, kus rikkuril oli oma maja, seal kasvatati ja hariti noort kaunitari Totski rahakoti najal. Kui mõne aja pärast mees tüdrukut Rõõmukülla vaatama sõitis, kiindus ta neidu ja sestpeale hakkas afanassi ivanovits sinna

Kirjandus

doc

Eksamipiletid.

Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks või

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

Kirjandus

docx

Kirjandus

,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda ke

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali

Kirjandus

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus

Rohkem sarnaseid