Kuidas vanasti mängiti (0)

Kuidas vanasti mängiti
Birgit Jullinen; Thor Vaas; Kristine
Vilja; Kadi Sarap;Martina Vool; 9.
b klass
Vanema aja laste elu
Talulaste mänguasjad on olnud kättesaadavatest
looduslikest materjalidest esemed.
Nii on talulapsed mängides ehitanud mätastest ja
puuoksakestest talukomplekse koos puupulkadest
loomade, karjuse, vankrite ja muu vajalikuga. Ka lihtne
männi- või kuusekäbi kõlbas loomaks (näiteks lambaks).
Mere ääres mängiti rannakividest loomadega ja püüti
võrkudega kala. Kividest ja kaldale uhutud lauajuppidest
kerkisid uhked sadamad. Veekogu ääres olevaid kõrkjaid
on samuti kasutatud kõrkjapartide, kõrkjapärja ja teiste
mänguasjade tegemiseks.
Vanema aja laste elu
Puupulkadest lehmad
Harulisest puupulgast karjused
Puupulkadest härjad
Kõrkjatest ja lugadest mänguasjad
Niisketes kohtades kasvavad kõrkjad ja load olid lastele väga heaks
mänguasjamaterjaliks. Kõige lihtsam oli teha parti. Kõrkjavars
keerati ovaalse spiraalina kokku- nii saadi pardi keha. Seesmine
kõrkjaots murti üles pardi kaelaks ja peaks, välimine ots kinnitati
puutikuga keha välisküljele. Et pea õiges asendis püsiks, siis pisteti
teine puutikk läbi pea ja kaela.
Lugadest ja kõrkjavartest tegid tüdrukud veel rosetitaolisi
kõrkmeroose enda ja nukkud ehtimiseks. Kes viitsis, punus
kõrkjatest palmikuid ja õmbles need niidiga kokku nukutekkideks,
korvikesteks ja kübarateks.
Vigurmänguasjad
Lapsed on mänginud ka
mitmesuguste osavust ja
taipu nõudvate
mänguasjadega nagu
mustlaslukk; tohukuubik;
kassimärss; kannuskõre;
viruväravad ja traadist Enamus vigureid koosnes
vigurid. U- kujulisest traadist, mille
mõlemad otsad olid
rõngasse keeratud.
Rõngastest käis läbi sirge
traat, mis lõppes samuti
otstes rõngaga. Nii
moodustunud
traadinelinurga küljes rippus
traadist süda.
Vurriluu
Loomade sääreluust tehti ka vurre. Luu
keskkohta puuriti kaks peenikest auku.
Neist aukudest pisteti läbi nöörid ja
nööridele aeti keerud peale. Kui keerdus
nöör käte vahel vaheldumisi pingule
tõmmati ja lõdvaks lasti, siis hakkas vurr
nööri keskel keerlema ja pöörlema. Ilma
vurriluuta ei saadud vanasti ühelgi
vastlaõhtul hakkama.
Teistmoodi mängud
Mida aga mängisid talulapsed siis, kui väljas oli pime või
väljaminekuks liiga halb ilm? Selleks puhuks olid lastel
varuks keeruga küsimused või hoopiski salakeel.
Mõned tuntumad keeruga küsimused: "Kas sa tead, mis
on soojem, kui kasukas?" ­ "Kaks kasukat".
"Kes see on: üheksakümmend üheksa korda käib "kipp"
ja üks kord "kopp?" ­" Sajajalgne mardikas ühe
puujalaga."
"Kas sa kahe kõrvaga jänest oled näinud?" ­ " Mina küll
kõrvadega ei näe, ma näen ikka kahe silmaga."
Teistmoodi mängud
Samuti oli halva ilma korral võimalus toas olles üksteiselt
mõistatusi küsida.
"Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta?" ­ laev merel
"Mekk-mäkk mäe otsas, neli sarve peas?" ­ tuuleveski
"Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat ja üks parmupiits?" ­
lehm
" Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?" - sibul
Nukutegemise kunstid
Varemalt tegid tüdrukud endale tihtipeale mängimiseks
ise nukke. Kuid ka nukutegemisel olid omad nipid
olemas. Kui taheti nukule kõva pead, puistati paraja
suurusega riidelapile niisket tuhka, pingutati riie
tuhahunniku ümber siledaks ja seoti otsast tugevasti
kinni. Kuivades muutus tuhk nartsu sees kõvaks.
Voolitud nukupea oli muidugi veel kõvem, aga selle
tegemine võttis rohkem aega. Suud-silmad joonistati
nukule värvilise pliiatsiga või tikiti, juusteks kõlbas lina-
või takutuust. Nuku keha õmmeldi riidest, täidiseks
pandi kaltse, saepuru, liiva või tuhka. Käed-jalad tehti
tavaliselt eraldi, topiti täis ja õmmeldi keha külge. Särk
ja seelik selga, sokid jalga ja jäigi veel vaid nukule nimi
panna.
Poiste lemmikmänguasi
Poiste lemmikmänguasjadeks olid siiski
kargud, mida samuti ise valmistati. Tuli
võtta kaks parajalt pikka teivast ja neile
puuklotsid jalatugedeks külge lüüa.
Karkudega käima õppimine võttis tükk
aega. Korraldati ka võistlusi, kes jõuab
karkudel kõige kiiremini kokkulepitud
kohta või kes suudab seista kõige kauem
ühe koha peal. Mõnikord jälle rüseleti,
katsuti teineteist karkudelt maha tõugata.
Suuremad poisid tegid endale koguni nii
kõrgeid karke, et pidid neile redeliga otsa
ronima.