Paargu – suveköök rätiku piha) Elupealne – pööning, katusealune, ülemine korrus Kahjatsema – Tuhlis – kartul kahetsust tundma Kupat tuhlid – koorega keedetud kartulid Mütu – mitu Nott – paks soust Soo oma- sinu oma Tuhlimoos – kartulisalat Moo oma- minu oma Leiges – kaalikas Kessiku- kolmapäev Nasv(a) – meremadalik, leetseljak (siit ka laupa- laupäev kohanimi Nasva) sahkamine- maa kündmine Lember – remmelgas (pajuliik) Palitu- jope Kirs – säde Interniit- eterniit Tonger – piirivalvur taherberi - lahja õlu
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
jõuavad peensoolde. Söömise vahepeal sapp koguneb sapipõide. Kaksteistsõrmiksoole käärul eristatakse pea- ja sabaosa. Peensooles kõikide ainete lõpllik lõhustamine. Jämesooles lõhustataske toidu kiudained (polüsahhariidid tselluloos, pektiinid). Taimsete toiduainete kestades ja taimsetest toitudest pärit, herned, oad, nende kaunad, kõrvits, kaalikas, peet, ploom, õunakestas. Need lõhustatakse jämesooltes bakterite ensüümi poolt. Toimub seedekulglas kõhunäärme ja ensüümi enda poolt ja nõrgalt aluselise keskkonna loovad peensooles vesinikkarbonaatioonid, mis jõuavad peensoolde kõhunäärmenõrega, sapiga, peensoolenõrega. Maohape neutraliseeritakse peensoolses vesinikkarbonaatide osalusel. HCL + Na+ -HCO3 - > NaCl + H2CO3. Peensooles toimub süsiveskute lõhustamine monosahhariidideks, milleks on glükoos, galaktoos, fruktoos
.................................8 Õendusplaan............................................................................................................................9 5. PATSIENDI NÕUSTAMINE NEERE SÄÄSTAVA DIEEDI OSAS....................................11 6. PATSIENDI ÕPETAMINE KOMORBIIDSETE SEISUNDIGA TOIMETULEKUL.........12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14 NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM Kristi Kaalikas on 32-aastane naispatsient, kes on tulnud vastuvõtule ja kurdab väsimust ja uimasust ning üldist halba enesetunnet. Anamneesist selgub, et patsiendil on 8-aastaselt diagnoositud I tüübi diabeet. Lisaks on tal diagnoositud krooniline neerupuudulikkus diabeetilise nefropaatia tüsistusena. Patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt hemodialüüsil. Kristi Kaalikas on kahvatu, kõhn, tundub kergelt pidurdunud. Patsiendi nahk on kuiv ja soe, turgor on langenud, limaskestad kuivad
Kokku: 0,257 2,570 Omahind 0,440 Hind km-ga: 0,528 Valmistamise tehnoloogia: 1. Kaalikad, kartulid pesta, koorida ja viilutada. 2. Haki murulauk peeneks. 3. Klopsi lahti muna ja sega vahukoorega. Segule lisa küüslagu pressi abil küüslauk, hakitud murulauk ja maitseained. 4. Määri vorm tilga õliga kokku. 5. Blanšeeri kaalikas ja kartul. Laota köögiviljad tihedalt vormi. 6. Vala peale segu ja pane see eelsoojendatud ahju. Küpseta vormi 180 kraadi juures ligikaudu 45 minutit või nii kaua, kuni vorm on pehme. 7. Küpsetada fooliumiga. 10 minutit enne lõppu küpseta ilma. Serveerimine: Serveerime koos sidruni-karri kastmega. Supp Supiks valisime tomatipüree supi. Kalkulatsiooni tabeli koostas Aleksandr Bazarov, toidu valmistab Karl Viitkar. Supi maksumus peaks olema 40 ja meie supi maksumus on 36 senti.
oleks talle vääriline koht. 19.sajandil olid peamised toiduained pärit oma majapidamisest:rukkijahu, tangud, odra-ja nisujahu, herned, kartul, soolaliha. Väljastpoolt osteti ohtrasti silku. Põhitoiduks oli leib ja kartul. Traditsiooniliseks joogiks oli õlu. Üsna tihti keedeti jahukörti, mille kohta õeldi, et see seisab kõhus niikaua kui üle aia ronida. Sügiseti pandi tareahju tihti naereid ja kaalikaid küpsema. See oli harilikult karjalapse töö. Küpsebud kaalikas oli väga maitsev, eriti siis, kui ta oli jahtunud. Sellest siis ka ütlus, et küpsed kaalikad ja ämmad on ainult siis head, kui nad on külmad. Tänapäeval käiakse aga tihti kohvikutes ja restoranides, raisates palju raha kallite roogade peale . Oma kodus on igal perel oma toidukombed ja igal pool ei ole ainult kolm või kaks söögikorda päevas, paljud söövad rohkemgi. Mõned inimesed ei söögi korralikult, näiteks sooja toitu, vaid ostetakse igast snäcke ja rämpstoitu
❏ vähendamaks nitrosoamiinide teket, ❏ foolhappe ja B12-vitamiini ainevahetuseks, ❏ aju normaalseks funktsioneerimiseks, ❏ vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, ❏ luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, ❏ raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. ❏ Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. Kasutatud kirjandus: ❏ http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoovitused/vitamiinid.html ❏ http://www.gritamin.ee/sites/default/files/u3/Dvitamins.jpg ❏ http://mybody.ee/wp-content/uploads/2014/08/vitamiinid1.jpg ❏ http://www.skinvitality.ca/blog/wp-content/uploads/2013/06/vitamins.jpg ❏ http://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2013/11/C.jpg ❏ http://www.chilli.ee/upload/1668e731a7931c41ed05317df5bcc1c4_1401641766.jpg ❏ http://www.vitatrops
sibul, porgand, piim (kartul, kõrvits, keefir (kanaliha, porgand, kartul, rõõsk koor, piim, kaalikas, herned) BA tomatipasta, veiseliha, õli) MEN äädikas) ÜÜ TEISIPÄEV Apelsini- Hakkliha- Päikesesalat, vesi Singi-porruvorm TÄIS kodujuustu salat, köögiviljahautis, (porgand, mais, toortatrast, mahl
Valgamaa Kutseõppekeskus Sille Ivanova PIDULIK ÕHTUSÖÖK Kokk I kutseeksami kirjalik aruanne Valga 2011 Menüü Menüü põhjendus Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid Maitseained arvestatakse ettevõtte juurdehindlusprotsendi hulka Valmistamine: Maitseained arvestatakse ettevõtte juurdehindlusprotsendi hulka Valmistamine : Maitseained arvestatakse ettevõtte juurdehindlusprotsendi hulka Valmistamine: Töövahendid ja nõud Köögi sisustus Kogus Elektripliit Auru- konvektsioonahi või küpsetusahi Plaatgrill või salamander Vahustaja Juurviljatükeldaja(köögiviljakombain) Hakklihamasin Käsimikser, sausegur Kaalud (elektron vm) Külmkapp Sügavkülmkapp Töölauad Mikrolaineahi Nõudepesukohad(masinad) Kraanikausid Väikevahendid Kastrulid 1l, 2l, 3l Auru-keedukastrul Pannid: (wok-pann, malmpann, teflonpann, portsjonpann Kausid 0,5l, 1l, 2l...
Dekaad/ Valgus- Opt.id. Nimi Teaduslik nimi Otsekülv idaneja Temp. Id.-aeg märts Mugulbegoonia Begonia tuberhybrida 1 V 23 C 10-14 päeva Rippbegoonia B. tuberhybrida pendula 1 V 23 C 10-14 päeva Roosbegoonia B. x hiemalis 1 V 22-27 C 2 nädalat Alatiõitsev begoonia B. semperflorens 1 V 22-24 C 10-14 päeva Harilik heliotroop Heliotropium arborescens 1 V 18 C 14-20 päeva Baklazaan 1 20-30 C 8-12 päeva Varane kapsas 1 18-20 C 3-4 päeva Kurk 1 ...
Põllutööd Vanimaks teraviljaks oli oder. Kasvatati ka nisu, kaera, hernest, uba, naerist ja lina, hiljem lisandusid kapsas ja kaalikas. Tänase tähtsaima leivavilja, talirukki kasvatamine algas 11. saj. teisel poolel. Talirukki levimine tähendas muutust kogu maakasutuses. Kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi tekkeks, mille puhul vaheldusid talivili (rukis), suvivili ja kesa. Vimalik, et selline põllumaa kasutamine oli tuntud juba 13. sajandil. Alates 16. saj. esimesest poolest oli kolmeväljasüsteem üldlevinud ja tavaline nii talu kui mõisapõldudel. Sõnnikuvedu
on, aga sa möirgad vahel kui põrsas, minu vanaema oli ikka laulja, Kungla rahvas tuli kohe soravalt ja selgelt, mingit huilgamist ei olnud. Britney No milline skandaal, keegi pole mind varem põssaks nimetanud ! Olen harjunud ikka teiste hellitussõnadega, nagu näiteks kiisuke või printsess . Ansip Kiisuke on liiga armas sinu jaoks ja mingit printsessi ma küll siin ei näe. Sa näed mõnda siin ? Britney- (näost kaame kui kaalikas ja lausub väga ärritanult ) Mina olengi printsessike, kelleks sa küll end pead ? Ansip ( imestunult ) Mina vä, mina olen eesti peaminister ! (Britney lahkub väga mossis olekus ) ( Ansipi poole liigub Ahmed ) Ahmed Mina ei saa aru mis nendel ameeriklastel viga on. Ise olen surnud, aga ikka ajavad taga. Kuskil rahulikult olla ei saa, kohe on nad kallul. Peaks vist vaherahu tegema. Kaua ma nendega ikka jändan, tahaks nagu rahulikku surnu põlve nautida.
lisada manna; kuumutada, kuni paisunud 2. Mass jahutada 65º lahtiklopitud munad ja maitseained (sool, suhkur, muskaat, maitsetaimed; magusate puhul kaneel) 3. Vormida kotlett paneerida jahus või riivsaias väheses rasvas mõlemalt poolt kuldkollaseks järelvalmima praeahju 4. Iseseisvalt sulavõi, hapukoore, piima- või hapukoorekastmega ja maitserohelisega Sööjale 2 kotletti tavaliselt Kõrvits, kaalikas kabatsok Koorida keeta poolpehmeks viilutada paneerida jahus, munasegus, riivsaias väheses rasvas kuldpruuniks järelvalmima praeahju Iseseisvalt sulavõiga, hapukoorega või hapukoorekastmega Tomat Eemalda nahk, poolita, maitsesta soola ja pipraga, prae vähese rasvaga Lisandina liharoogade juurde Iseseisvalt hapukoore või hapukoorekastmega Kastmega üleküpsetatud Pann või portsjonnõu määrida rasvainega kuumtöödeldud kv kaste riivjuust või
aastast said USA ja NSVL rivaalideks, lõpuks vaenlasteks, ning nende riikide vastasseisu, kus otsesest sõjalisest konfliktist hoiduti, hakati nimetama Külmaks sõjaks. Üsna peatselt pärast pärast Teise maailmasõda jagunes maailm kaheks: kaks suurriiki, kellele mõlemale antud nimetus ,,võitja" ei mahu korraga ühele pulgale. Selgitamaks välja, kumb on seda rohkem, algas võistlus erinevatel aladels. Aluseks sai maailmavaadete erinevus, ms on küll vähem avaldunud, kui siiski kaalikas aspekt. USA-le kui demokraatlikule riigile oli vastuvõtmatu NSVL-u diktaatorlikkus ja kommunism. USA püüdeid NSVL-u mõjusfääris olevaid riike läänelikumaks muuta blokeeriti. Kõik läänelik kuulutati halvaks, raadio jms saated keelustati ning ei edastatud rahvale. ,,Ida" elas ,,raudse eesriide" taga. Kumbki riik propageeris vaid enda tõekspidamisi. Teise maailmasõda tagajärjeel vabaks saanud Inglismaa ja Prantsusmaa koloniaalalaad siesid
KALKULATSIOONIKAART Roa nimetus Ühepajatoit Ettevõte nimi VKHK kuupäev 01.04.2009 omahind 3,90 Portsjoni kaal 0,150 kg müügihind 14,00 Portsjoni arv 10 l/kg hind 25,98 Koostaja Tooraine bruto 1-le ühik kao % neto 1-le bruto x-le neti x-le ostunind hind kartul 0,077 35 0,050 0,769 0,500 3,18 0,24 porgand 0,038 20 0,030 0,375 0,300 5,08 0,19 kaalikas 0,040 25 0,030 0,400 0,300 5,08 0,20 kapsas 0,032 22 0,025 0,321 0,250 3,31 0,11 hakkliha 0,045 0 0,045 ...
Korteri Korteri Elektri- Külma vee Eesnimi Perenimi number pindala kulu Külm vesi Elanikke tasu Killu Ülle 103 45,7 m² 246 kwh 3,4 m³ 2 2,38 kr Paju Triin 104 58,1 m² 263 kwh 4,0 m³ 3 2,80 kr Päike Kaidi 102 95,3 m² 290 kwh 4,8 m³ 4 3,36 kr Kalamees Kaarel 107 46,3 m² 208 kwh 3,2 m³ 2 2,24 kr Lill Malle 108 65,1 m² 224 kwh 4,3 m³ 3 3,01 kr Kask Tiina 110 42,4 m² 196 kwh 3,0 m³ 1 2,10 kr Kapp Sander 101 102,0 m² 274 kwh 4,4 m³ 4 3,08 kr Pähkel Paul 105 58,1 m² 243 kwh 3,5 m³ 3 2,45 kr Vaarikas Rulle 109 48,9 m² 217 kwh 2,9 m³ 2 2,03 kr Maasikas ...
Miks ? 6. Aga tammetõru, viljatera, "kastanimuna", kõrvitsaseeme ? 7. Millise tunnuse tõttu on sugulased maasikas ja võilill ? 8. Millise tunnuse tõttu on sugulased maasikas ja õunapuu ? 9. Miks hernes ja sibul on kaugemad sugulased kui hernes ja tamm ? 10. Paiguta järgmised taimed süstemaatilistesse rühmadesse sellisele tasandile kui Sinul on võimalik (kasuta ka taimemäärajat): Lehtsalat Kaalikas Kartul Maasikas Tomat Õunapuu Porgand Maikelluke Seller Võilill Kapsas Rukis
ORANZ · Oranz ehk puhas värvitoon, on kollase ja punase omavahelisel segamisel saadud soe toon ja tema vastandvärviks on sinine. Oranzi sünonüümideks on eesti keeles ,,apelsinikarva, apelsinivärvi, apelsinikollane, kuldpunane". Samasugust värvitooni on varem nimetatud ka pomerantsivärviks. ÜLDISELT Oranzis ühinevad punase ja kollase energiad, andes pahvatavat rõõmu, uusi mõtteid ja ideid. Oranz on tulvil julgust, riske ja kartmatust. Ta paneb oma tundeid väljendama. Oranz värv tugevdab nõrka eneseväärikustunnet ja annab elutahet juurde ning on ühtlasi ka tõhus masenduse eemaldaja. Oranzi vaatlemine mõjub kiirejvavalt vere ringvoolule. Psühholoogiliselt mõjub oranz ergutavana ja aktiviseerivana. Vabastab pingeist, avardab meelt ja toob uusi mõtteid ning annab elujõudu. Segamisel valgega saame aprikoosivärvilisi ja...
Nõlva kalle d) veestik- kanalid niisutamiseks majanduslikud: a)kapital b)tööjõud c) turg d) valitsuse poliitika * ekvatoriaalne: kautsukipuu, bataat, jamss, maniokk lähisekvatoriaalne: kohvipuu, hirss, kakao, banaan, maapähkel, suhkruroog, dzuut, teepõõsas, õlipalm troopiline: datlipalm, oaasides banaan, riis lähistroopiline: viinamarjad, oliivid, apelsin, greip, sidrun, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsas, puuvill parasvööde: rukis, nisu, oder, kaer, suhkrupeet, päevalill, kaalikas, sojauba, *ekstensiivne põllumajandus toodangu saagikuse suurendamiseks laiendatakse põllumaid või ostetakse rohkem loomi intensiivne põllumajandus toodang suureneb ühe ühiku arvelt, ei suurendata pindala või loomade arvu *põllumajandusega kaasnevad probleemid liigne niisutamine: sooldumine, põhjaveetase võib alaneda monokultuuride kasvatamine: mulla viljakus väheneb raskete põllumasinate kasutamine: tallamine, tihenemine üleväetamine: mürgised taimed satuvad toiduahlelasse
Vajalik ühendavate veritsevad mustsõstrad, mangaan d, kudede moodustamiseks igemed, haavade astelpaju, suitsetami nahas ja luudes (- säilitab aeglane kiivi, paprika, ne, veresoonte elstsust); paranemine, tsitruselised, rasestumis Aju normaalseks stress kaalikas ja vastased funktsioneerimiseks; kartul. tabletid Tasakaalustab vere kolesteroolitaset; Vajalik luudele, hammastele ja igemetele; Soodustab paranemist; Antiosüdant, kaitseb vähi ja südamehaiguste vastu; B1 Energia tootmiseks Avitaminoos, päevalillesee Teised B- Rafineerit
segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga). Lõuna- ja Ida-Eestis oli tuntud hapendatud kaerapuder kiisel või kile. Puder, tavaliselt odrajahust, -tangudest või -kruupidest, oli taluperes armastatud toit, millel oli ka teatud rituaalne tähendus. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Tänapäeval kutsutakse Eestit sageli "kartulivabariigiks" Ladina-Ameerika "banaanivabariikide" eeskujul, ehkki kartul jõudis siia suhteliselt hilja. Munatoidud olid Eesti talurahva toidusedelis haruldased, munapuder ja
paberitööstusele. Puit on vajalik materjal nii ehituses kui ka mööblitööstuses. Inimtegevuse tulemus Praeguseks on suur osa Ameerika parasvööndi metsadest maha raiutud ning endised viljakad metsaalad on asendunud põllu- ja karjamaadega. Metsavööndi, eriti sega- ja lehtmetsavööndi kliimatingimused sobivad hästi paljude teraviljade (nisu, rukis, kaer, oder jt), kartuli ning mitmete köögiviljade (kapsas, porgand, kaalikas jt) ning lina kasvatamiseks. Probleemid Metsade vähenemine, põllumaa saamiseks. Taime ja loomaliikide vähenemine Metsad pakuvad inimesele, kuid eelkõige loomadele varju, toitu, ning värskendavat õhku, sidudes süsihappegaasi ja tootes hapnikku.
päevakübar, senna, takjas, rabarber. Erinevatest jookidest tuleks ettevaatlik olla kange alkoholiga, kohvi, coca-cola, gaseeritud jookide ja musta teega. Kasulikud toiduained:Lamba-, loomaliha ja hakkliha, maks, süda, uluki-, vasika- ja talleliha. Kaladest haug, heeringas, heik, koha, ahven, lõhe, sardiinid, tursk, vikerforell. Linaseemne - ja oliiviõli. Kreeka pähklid ja kõrvitsaseemned, kikerherned. Aedviljadest brokoli, artishokk, sibulad, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, kartul, peet, mädarõigas, naeris, petersell, porrulauk, pipar, spinat, vetikad, võilill. Puuviljadest ning marjadest viigimarjad, ploomid. Mahladest ananassi -, ploomi- ja kirsimahl. Maitseainetest karri, petersell, vetikad. Taimeteedest ingveri-, jalaka-, kibuvitsa-, peterselli-, piparmündi-, pärnaõie- ja võilille tee . Jookidest sobivad 0 tüübile ka soodaveed. A veregrupp
Nukkub kevadel, õitsemise ajal ilmub valmik, kes muneb munad noortele võrsetele. Koorunud vaglad tungivad kohe võrsetesse, kus imevad taimemahla. Tekivad pahad. Ristõieliste kultuuride kahjurid Sarnastiivalised. Kapsa tuhktäi vastsed ja valmikud kahjustavad erinevaid ristõielisi. Eritavad mesinestet, millel areneb nõgiseen. Suguliste ja mittesuguliste põlvkondade vaheldumine. Talvitub munana ja kuni 10 põkvkonda. Lutikalised. Harilik kapsalutikas kahjustus: kapsas, raps, kaalikas, redis. Vastsed ja valmikud imevad taimemahla, ohtlik noorematele taimedele. Talvitub valmikuna kivide ja taimejäänuste all. Muneb ridadena taimele. Aastas 1 pk. Mardikalised. Maakirp naeris, kaalikas, redis, raps, mädarõigas, peakapsas, valge sinep. Aastas 1 pk. Talvituvad valmikuna põllu ääres. Kultuurtaimedele liiguvad kohe nende tärkamisel. Valmikud hukkuvad peale munemist. Söövad noortesse lehtedesse augud. Nukkuvad mullas.
Defitsiidi puhul sümpotonid: kasvu aeglustumine, häired naha ja limaskestade ainevahetuses, nägemishäired, silma sarvkesta muutused, nägemisvõime kahanemine. Nt kellassepad kasutavad lisaks neid suurtes kogustes, kuna nende töö nõuab pidevalt silmade pingutamist. Täiskasvanud inimese orienteeruv vajadus on u 5000 RÜ päevas. A-vitamiine leidub loomsetes produktides, eriti rikas on kalade maks. Taimedes leidub karoteene jt ühendeid (porgandis, kaalikas, peedis), mis võivad loomorganismis muutuda A-vitamiiniks. Koensüümid, kofaktorid. Koensüümid osalevad teatud aatomite või funktsionaalrühmade ülekandeprotsessides. Koensüümid: toamiin pürofosfaat, flaviin-adeniin-dinukleotiid, nikotiinamiid adeniin-dinukleotiid (NAD), koensüüm A, püridoksaalfosfaat, biotsütiin, tetrahüdrofolaat,lipoaat. Kofaktorid- mõned ensüümid, mis sisaldavad või vajavad funktsioneerimiseks teatud aatomeid või ioone
Ülempiir -1500mg Organismis on kaltsiumi luudes, hammastes, pehmetes kudedes. Ta osaleb lihaskontraktsioonis, hüübimisprotsessis, neurottransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, membraanide läbitavuse funktsioonis, vere osmootse rõhu tagamises jne. Kaltsiumi allikad: Piimatoodetest - on palju kuid imendub sellest vaid ~30%. Lihatooted, kalad. Taimed aeduba, rooskapsas, petersell, kaalikas. Kaltsiumi imendumist: soodustavad: happeline keskkond, vitamiin D ja C, laktoos, magneesium, fosfor, mangaan, küllastumatta rasvhapped, raud. NB! Kui magneesiumi on vähe, ei omastu kaltsium (ladestub) mille imendumiseks on vaja ka fosforit, mangaani ja vitamiin C. Kaltsiumi imendumist pärsivad : oksaalhape (sokolaad, spinat, rabarber), fütaat( teraviljad). Lisamanustamine on õigustatud jalalihaste krampide korral (mis ei möödu magneesiumi manustamisel)
komm Lily kg 4,14 kokteilikurgid kg 1,52 kompott Pirnid kg 2,07 kompott Puuviljasegu kg 1,43 kondenspiim suhkruga kg 3,86 kondiitrisokolaad tume kg 4,25 konservhernes kg 1,27 konservkurk kg 0,96 konservmais kg 1,08 kookoshelbed kg 3,67 kookospiim kg 4,2 kooritud krevetid kg 7,3 kooritud kaalikas kg 1,11 krabimaitsega pulgad Esva kg 3,08 krabinuudel kg 2,99 kreeka pähkli õli l 7,7 kreekapähkel kg 15,5 kreeker soolane kg 3 kreemjuust kg 5,1 kuivatatud datlid kg 0,9 krevetid kooritud, sabaga kg 7,78 kuivatatud puuvili kg 8,3 kuiv. Must ploom kg 3,5 kuivpärm kg 18,9 kukeseened kg 7,5
8. Milliseid toite valmistatakse peedist Peeti süüakse toorena, keedetuna, ahjus küpsetatuna, konserveerituna või marineerituna. Värskelt söömiseks punapeet kooritakse ja riivitakse või viilutatakse, keedetakse aga tervelt ja koorimata. Peedilehed sobivad hästi salati- ja supimaterjaliks. Ehk sobib salatiteks, roogadeks, kotletideks, ahjuvormideks. Võib teha ka peedi mahla. 9. Miks soovitatakse eriti just kevadel kaalikat süüa? Vitamiinid, mida sisaldab kaalikas, aitavad kevadväisimusest üle saada. 10. Võrdle naerist ja kaalikat. Koor on mõlematel kollane aluse poolt, maapealse osa koor on violetse vearjundiga. Sisu mõlematel on valge või kollane. Naeris on natuke väiksema toiteväärtusega, aga on mahlakam ja pehmem. 11. Mis on õlikaalikas? Õlikaalikas ehk raps 12. Mis on õlinaeris? Õlinaeris ehk rüps 13. Nimeta varajasi köögivilju.
5. Sallivus 6. Tasakaalukus 7. Paindlikkus 8. Usaldusväärsus 9. Koostöövõimelisus ja valmidus 10. Huumorimeel 11. Loovus 12. Stressitaluvus 13. Algatusvõimelisus, organiseerimisvõime 14. Iseseisvus 15. Eesmärgipärasus, arengule orienteeritus 16. Analüüsi- ja sünteesivõime Ametijuhend 9 Kaarel Kaalikas Liis Peet Otsene juht: Töötaja: 14.04.2009 14.04.2009 Pille Pihlakas Tööandja esindaj a: 14.04.2009
· Karpkala · Auster- Aduki oad · Aprikoos · Esseni · Lõhe servikud · Kidney- · Greip leib (toores) · Brokoli oad · Kirsid · Tatar · Lõheforell · Kaalikas · Läätsed · Kreegid · Riisijahu · Punane · Kõrvits · Pal-oad · Mustikad · Riisivahvel rippahven · Küüslauk · Pinto-oad · Aed- · Rukkijahu · Sardiinid · Mäda- · Rohelised murakad · Sojaleib
B12 kobalamiinid kala(konserv), juust, veiseliha, kana, piim puu- ja köögiviljad, marjad, mahl - astelpaju, kibuvits, mustsõstrad, C askorbiinhape tikrid, maasikad, paprika, kaalikas, brokoli, tomat, kapsas, kartul, tsitruselised, kiivi Vitamiinipuudus Vitamiinupuudus võib tekkida mitmetel põhjustel: Toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine, nt.liiga pikaajaline kuumas hoidmine; imendumishäired, mida tekitab nt. alkoholism).
Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile. Eesti on spetsialiseerunud nii looma- kui ka taimekasvatusele, kuigi rohkem ikkagi taimekavatusele. Aretati talvekinde nisusort. Peamised põllukultuurid on taliteravili, rukis, talinisu, talioder, suveteravili, suvinisu, oder, kaer, segavili, tatar, õlilina, raps, kapsas, kurk, söögipeet, porgand, mugulsibul, küüslauk, roheline hernes, kaalikas, kartul, sööda juurvili. Enim arenenud loomakasvatusharud on piimakarjakasvatus, lihakarjakasvatus, seakasvatus, linnukasvatus. Eesti pole loomakasvatusharu ega ka mitte kultuuride kasvatamise arengult esimeste seas. Eesti varustab ennast ise eeltoodud põllukultuuridega. Eesti ekspordib masinaid ja seadmeid (25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid (16%), puitu ja puittooteid (9%), metalle ja metalltooteid (9%). Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat.
Kalaallergiat võib tekitada ka kalajahuga söödetud linnu- või sealiha söömine. Kalaallergia ei möödu vanemas eas. Puu- ja köögiviljaallergiat tekitavad üldjuhul kuumtöötlemata viljad. Keedised, kompotid, mahlad, keedetud ja külmutatud viljad tavaliselt allergiat ei tekita. Puuviljadest tekitavad sagedamini allergiat aprikoosid, banaanid, kiivid, õunad, pirnid, virsikud, eksootilised puuviljad (mango, papaia, tähtvili). Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, kaalikas, naeris, porgand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke kasutatakse laialdaselt vorsti- ja pagaritööstuses, peavad sojavalgu suhtes allergilised inimesed olema eriti tähelepanelikud. Sojaõli seevastu ei põhjusta allergiat. Pähklite ja mandlite tarbimise suurenemisega on suurenenud ka inimeste hulk, kes on nende suhtes allergilised. Maapähklivõi on USAs põhjustanud isegi mitmeid surmajuhtumeid.
suitsetamine, alkohol, magneesiumi puudus, üleliigne suhkru tarbimine, stress. B5 vitamiin: mesilasema piim, õietolm, kartul, maapähkel, seened, soja, kreeka pähkel, porgand Vajalik uute rakkude kasvuks ja arenguks, käivitab noorenemisprotsesse. Puudus tekib eriti pärast 55.eluaastat. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, äädikas, stress, aspiriin, antibiootikumid. B8vitamiin: idandatud nisu, apelsin, õietolm, lääts, kapsas, kartul, kaalikas, uba, spinat, viinamari. Vajalik juuste kasvuks. Takistab rasvade ladestumis maksas ja teistes organites. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, antibiootikumid. B9vitamiin : õietolm, astelpaju, idandatud nisu, spinat, uba, brokoli Vitamiin laguneb organismis päikesekiirte mõjul. Vajalik rakkude kiirel arenemisel, naha ja juukserakkude loomisel. Pidurdab efektiivselt vananemisprotsesse.
mahladeks ja lastetoitudeks. Vitamiinidest on tähtsaim A vitamiini eelvitamiin karotiin. See on rasvas lahustuv vitamiin, organismile väga vajalik, eriti kasvueas. Porgand sisaldab keskmiselt 6,5% suhkruid, seda on köögivilja kohta päris palju. Kasutatakse kulinaarias praktiliselt igal pool, nii toorelt, keedetult ja hautatult, samuti praetult. Võib kasutada ka kookides, keeksides ja pirukataignates nende toiteväärtuse tõstmiseks. Kaalikas Kaalikas on ilmselt Vahemeremaadest pärinev üsna vana kultuurtaim, mis oli tuntud juba vanadele kreeklastele ja roomlastele. Laiemalt sai tänapäevane söögikaalikas tuntuks alles 17. 46 saj. Sõdadest tingitud nälja-aastatel on kaalikas inimeste toidulaual paljudes Euroopa maades (ka Eestis) tähtsat osa etendanud. Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige mineraalainete ja vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid
Island 2013/2014 Üldiseloomustus Pindala: 103 001 km2 (2014) Rahvaarv: 318 800 (2010) Pealinn: Reykjavik, elanike arv: 118 000 (2007) Keel: islandi Rahaühik: Islandi kroon (kròna) 1 EUR=162 ISK (06.04.2011) Aeg: UTC maailmaaeg; Eesti ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikes...
lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2
õietolm. Allergeeniks võivad olla isegi roosuhkur ja peedisuhkur. Sageli põhjustavad allergiat mitmesugused pähklid (sealhulgas sarapuu, hiina ja kreeka pähklid) ja mandlid. Marjad ja puuviljad Marjadest ja puuviljadest on Eestis allergia põhjustajaks sagedamini maasikad, mis tekitavad nahalöövet. Seda võivad põhjustada ka apelsinid ja sidrunid. Köögiviljad Köögiviljadest võivad sageli sensibiliseerida organismi tomat, sibul, seller, petersell, kaalikas, peet ja kartul. Allergeeniks võivad olla köögiviljades leiduvad pestitsiidid. Ka kartulijahu (tärklis) on mõnikord allergeen. Maitseained Mitmesugused maitseained (sinep, pipar, nelk, kaneel, muskaatpähkel, piparmünt) on tihti allergeeniks. Näiteks tekkis allergiline nohu kondiitril piparkooke valmistades. Selgus, et põhjuseks oli nelk ja muskaatpähkel. Ka kakao, sokolaad ja kohv võivad organismi sensibiliseerida. Õlu ja vein Õlu ja veinid võivad olla allergeenideks
C-vitamiin on redutseerivate omadustega tugev hape ning tema keemiline valem on C6H8O6. Tema välisteks omadusteks on valge või kollakas värvus, lõhnatu, hapukas maitse ja hea lahustuvus vees. Kõige suurem C-vitamiini vaegus kimbutab veebruarist maini. 1.2 C-vitamiini leidumine C-vitamiini esineb enamuses värsketes puu- ja juurviljades, eriti marjades. Põhilisteks allikateks on kibuvitsamarjad, mustad sõstrad, kiivi, tsitruselised, maasikad, mustikas, ananass, punane sõstar, kaalikas, astelpaju, karusmari, paprika, petersell, till ja erinevad kapsad(keedetult). 2. C-vitamiini aladoseerimine ja üledoseerimine 2.1 C-vitamiini defitsiit Defitsiit tekib, kui inimene ei toitu tervislikult ja normaalselt (ei tarbi tooteid, mis sisaldavad C- vitaiini). Tekib ta kergesti ka alkohoolikutel, suitsetajatel ja antibiootikumide manustamisel. Sümptomiteks on sinised laigud kehal, veritsevad igemed, kerge aneemia, valutavad liigesed,
· kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga, · normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, · stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. C-vitamiin o C-vitamiin on antioksüdant. o laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. o Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. C- Vitamiini on vaja: o rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, B2-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest, o organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks, o ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes, mis aitab säilitada veresoonte elastsust, o aminohapete (fenüülalaniini, türosiini) ainevahetuses,
Söögipeet Maltsaline 2 +20-+25 -3 neutraalne- 6,6-7,2 peakapsad 3,0 30 Lehtpeet Maltsaline 2 40- eelistada Ei sobi 50x20- Kaalikas Ristõieline 2 +2-+3 -5 raskemaid 5,5-6,5 ristõielised 25 nõrgalt happeline või neutr. huumusrikas Ei sobi 15-
rakku ja rakust vlja. 37. DEHDRATSIOON; HPERHDRATSIOON: DEHDRATSIOON- veesisalduse langus HPERHDRATSIOON- veesisalduse tus 38. HPOTOONILINE HPERHDRATSIOON: 39.VITAMIINID; JAGUNEMINE NIMI LESANDED KUS LEIDUB AVITAMINOOSI TAGAJRGA RETINOOL LOOTE NORM. ARENG, RAKKUDE PALJUNEMINE, NGEMISPROTSESS, EPITEELI ARENG, SUGUFUNKTSIOON MEREKALADE JA MERELOOMADE MAKSA LIS (TURSK, MEREAHVEN, HAI, VAAL, HLJES), JKARU RASV, MUNAREBU, SUVINE PIIM, VI, SALAT, SPINAT, HAPUOBLIKAS, (KLOROFLL), KAALIKAS (KAROTIIN) KANAPIMEDUS, HIRED SEKSUAALELUS, SARVKESTA JA NAHA VIGASTUSEDB1TIAMIIN SSIVESIKUTE-, VALKUDE-, MINERAALAINETE JA VEEAINEVAHETUS TERAVILJAD (TERA KEST JA IDU), KAUNVILI, PHKLID, PRM, MUNAREBU, MAKS, NEERUD, SDA, VEISE- JA SEALIHA, PIIM BERI-BERI (3 VORMI)1)NRVIVORM - POLNEURIIT, (ERITI ALUMISE JSEME NRV)2)SDAMEVORM (MOKARDI) KAHJUSTUS SDAME LAIENEMINE, SDAMETALITLUSE NRGENEMINE) 3)PAISTETUSLIK VORM (LIHASTE- JA SIDEKOE KOLLOIDSE SEISUNDI MUUTUSED)B2
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250
mõni toit ei maitse talle üldse. Igal lapsel on ka oma toidueelised nagu meil täiskasvanutel. Imiku toit esimesel eluaastal ! Imiku tahke toit on puder, juurviljapüree, liha- ja kalatoit. Alates 6.elukuust võib last hakata tutvustama lusikaga ja andma juurviljapüreed. Alustamiseks sobib kartul, edasi lillkapsas, kõrvits, porgand, kapsas ja kõik teised. Ettevaatlikum tasuks olla värviliste aedviljadega nagu näiteks peet, porgand, kaalikas ja naeris, sest mõnele lapsele võivad need põhjustada allergiat. Püree andmist tuleb alustada ühe lusikatäiega päevas. Uue toiduga harjumine võib aega võtta kuni nädal. Kõik mis juurde antakse, peab olema kindlasti lusikast või tassist. Last tuleb hakata harjutama ka puuviljadega või marjadega. Eelistada võiks muidugi kodumaiseid õunu, pirne ja metsamarju. Esimesteks teraviljadeks võiks olla riis, tatar, hirss ja mais. Seejärel alles kaer,
KÖÖGIVILJATOIDUD Köögiviljade eeltöötlusvõtted on: sorteerimine, pesemine, puhastamine, pesemine, tükeldamine, säilitamine enne kuumtöötlemist.Eeltöötluseks kasutatakse roostevabast materjalist töövahendeid ja kiireid tükeldusseadmeid.Külmutatud köögiviljad asetatakse eelneva sulatamiseta soolaga maitsestatud keevasse vette.Nende keetmise aeg on lühem , sest neid on enne külmutamist blanseeritud.Konserveeritud köögiviljad kuumutatakse keeduvedelikus , kurnatud keeduleeme kasutatakse suppide ja kastmete valmistamiseks.Köögiviljade keetmisel on eelistatud keetmine väheses vees või veeaurus.Kööggivilju võib keeta ka kombiahjus. Rohkes vedelikus keetmisel arvestatakse tavaliselt 1 kg köögivilja kohta 0,6-0,7 1 vett. Soola võetakse 10 g 1 liitri vee kohta. Väheses vedelikus keetmiseks võetakse vedelikku nii palju, et see köögivilja vaevu kataks. Soola arvestatakse 1% vedeliku hulgast (10 g soola 1 liitri vedeliku k...
1. Täitke tabel sobivate suppide nimetustega, valige toorained, kirjeldage supi valmistamist ja selle serveerimist. Sobiva supi Nimetus Toorained Valmistamine Supi valik serveerimine menüüs/ann a nimetus supile Eelroa supp Kevadine Kana-või Keeda köögiviljadest Serveerida kevad- taimesupp köögiviljapuljon puljong või valnista eelsoojendatu suvisesse g, erinevad puljongikontsentraadi d menüüsse taimed (naat, st supipõhi. Pane supitaldrikul võilillelehed, samal ajal eraldi potis või kaarkollaku õied, keema riis. puljongitassis nõgeselehed, Eralda taimede varte 65C juures. jänesekapsas),...
poolpõõsad, millised neist on söödavad ja millised mitte. Soos kasvavad taimed jõhvikas, kanarbik, sookail ja murakas. Välja on toodud, milliseid taimi võib leida raiesmikelt (metsmaasikad ja vaarikad), niisketest metsadest (sõnalehed), metsas ja niidul. Räägitud on ka kultuuritaimedest, milleks on taimed, keda inimesed külvavad põllule ja kasvatavad aias teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer). Põllul ja aias kasvatatavad köögiviljad, nende seas näiteks porgand, kartul, kaalikas, peet. Erinevad samblad ja samblikud. Sammaldel on lehed ja varred, kuid neil pole õisi, samblikutel pole ei lehti, juuri ega varsi. Samuti on välja toodud erinevad seened ja seene osad (kübar, jalg, seeneniidistik), millised neist on söödavad ja millised mürgised. Räägitud on ka tuntumatest metsloomadest, kus neid võib kohata, mida nad söövad. Infot leiab ka putukatest, kes moodustavad
(3) Talurahva toit Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit, uuemal ajal ka nisujahust sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga . Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga
Äriühingu tüüp - osaühing, põhikapitali suurus 2500 EUR. 5 2.2 Ettevõtte nimi, aadress ja telefon Äriühingu ärinimi: F&B Accounting and Consulting Ettevõtte kontaktandmed: Aadress: Veeringu 8, 10001 Tallinn Info tel: 633 9531 GSM: 55 666 333 Koduleht: www.accounting-and-consulting.ee E-post: [email protected] 2.3 Omanikud, osalus põhikapitalis ja häälte arv Äriühingu omanikuks on Mari Maasikas ja Kalle Kaalikas. Äriühingu põhikapital jaguneb 2 osaks. Osa nimiväärtuseks on 1250 EUR ning igale osanikule kuulub 1 osa. Põhikirjaga nähakse ette, et osa annab osanikule 1 hääle. 2.4 Ülevaade ettevõttest ja äritegevusest 2.4.1 Asukoht, tegevusala ja ettevõtte plaanitav suurus Raamatupidaja töökoht asub Tallinna kesklinnas omaniku (Maasikas) kodus. Tegevusala - raamatupidamisteenuse pakkumine. Ettevõttes töötab põhikohaga 1 omanikest. Teine
- salatite, - suppide valmistamiseks. Populaarne peedisupp on bors. Maitsvamad on väiksemad juurviljad. Peedist tehakse ka kohvi aseainet 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid. Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. 100 g kaalikat annab 10 kcal energiat. Toiduks tarvitatakse kaalikat: - keedetult, - küpsetatult, - hautatult,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
