· Helilaineid põgkudes vastu midagi materjali jagunevad kolme ossa: üks osa peegeldab materjalilt tagasi, teine osa neelab materjalis ja kolmas osa läbib materjali. · Hästi neelab heli pehme ja karedaminnaline materjal; kõva ja sitkepind peegeldab hästi heli PUITMATERJAL Pos. · Taastuv loodusvara · Kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda · Tugev ja kaalult kerge(väike mahumass) · Soojustidav, väike sooja juhtivus · Sitke · Hea välimusega, dekoratiivne · Kuivas kliimas on puid ka äärmiselt püsiv materjal · Neg. · Kegesti süttiv · Hügroskoopne (niiskuse sisaldus kõikub) · Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) · Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus · Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tugevalt erinev · Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead
happejääkanioon. Lahuse pH väheneb. Kui lisadahapet, reageerib happeanioonidega, tekib vähe dissodeeruv nõrk hape. pH suureneb. Puhvermahtuvus =n(lisatud happe või aluse moolide arv liitri kohta)/pH(n mooli lisamisel pH ju muutus) puhvermahtuvus näitab mitu mooli alust/hapet tuleb lisada, et pH muutuks ühe ühiku võrra. Lahuses juhivad elektrivoolu laetud osakesed. Mida rohkem neid on, seda rohkem elektrit juhib. Ioonide juhtivus sõltub välisest voolutugevusest ja laengust endast. Kui on suurem laeng, siis sama väljatugevusega mõjub talle ka suurem jõud. Sõltubveel keskkonna viskoossusest, ioonide mõõtmetest, ioonidel on ka alati lahusest kate ümber. Kolloidosakeste elektrijuhtivus on väiksem, sest need osakesed on suuremad, ei jaksa end sama edukalt läbi vee pressida. Elektrijuhtivuse järgi saame ettekujutluse soolade soolade sisaldusest, kuid täpselt midagi ei saa.
(lk 88) 15. Mis on pn-siire?lk 92 p-juhtivusega pooljuhi ja n-juhtivusega pooljuhi piirkihti nim p-n-siirdeks. Näit vahelduvvoolu alaldajad ja signaalide võimendid ning genereerijad. 16. Kuidas saab muuta pn-siirde potentsiaalbarjääri kõrgust?lk 93 Pot. Barjäär tugevneb, kui välise pingeallika poolt p-n-siirdes tekitatud elektriväli on samas suunas kui Epn. Seepärast on voolu tekkimine läbi siirde Epn suunas raskendatud ja tõkkekihi paksus suureneb. Seega on tal ühepoolne juhtivus, tal on ventiili omadused. 17. Mis on pärilülitus? lk 92-93 Kui pinge on rakendatud juhtivas suunas. Lk 93 Päripingestatud pn-siire Kui aga n-kihile rakendada negatiivne ja p-kihile positiivne pinge, mis on suurem kui iseeneslikult tekkiv pinge (germaaniumil ligikaudu 0,3 volti, ränil natuke üle 0,6 voldi), siis tõkkekiht väheneb, pinge "tõukab" elektronid samasuguse laengu tõttu siirde poole ja laengud saavad siiret ületada, sest vastaslaengud tõmbuvad
tupplehed-kroonlehed-kroonlehed kordub mitu korda. APETALA2 (AP2) – viljalehed asendavad tupplehed, tolmukad asendavad kroonlehed PISTILLATA (PI) – tupplehed asendavad kroonlehed, viljalehed asendavad tolmukad APETALA 3 (AP3) – sama, mis PI Kirjutage Lockharti valem (kasvu kiirust määravad tegurid) ja nimetage võrrandis olevad suurused ΔV/ Δt*V = Lm/(L+m) * (π -Y) ΔV/ Δt*V – relatiivne kasvukiirus ΔV/ Δt – ruumala suurenemine ajaühikus L – relatiivne hüdrauliline juhtivus [s-1MPa-1] m – rakuseinte plastilisus [s-1MPa-1} π – rakulahuse osmootne rõhk Y – turgorrõhk Järeldus: Relatiivne kasvukiirus sõltub nii relatiivsest hüdraulilisest juhtivusest, rakulahuse osmootsest rõhust, turgorrõhust kui ka rakuseinte plastilisusest Primaarseina paksus on 0,1-0,3 µm , sekundaarseina paksus on 3-10 µm. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused Primaarsein on kõigil rakkudel
tehnoloogiast, välismõjudest. Madalatel temp on pooljuhid praktilislelt isolaatorid. Tep tõusmisel tõuseb ka elektronide liikumise kiirus ja järelikult energia.. Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib elektrone ja auke ühepalju. Pooljuid eirnevad metallisest suurema eritakistuse ja selle ümberpääratud temperatuurisõltuvuse poolest. Juhtivuse tempsõltuvus on eksponentsiaalne niii, et iga 10 kraadi temp tõusuga suureneb juhtivus 2 korda. Legeeritud pooljuhid- lisanditega pooljuhid, kus põhiane kristallvõresse on viidud lisandaine aatomid. Nii suurendatakse juhtivust. Doonorlisandid-annavad pooljuhile juhtivuselektrone, loovutava kergesti elektrone, voolu tekitajaks on elektronid-elektronjuhtivus. Kui neljavalentse räni kristalli viia lisandainena sisse viievalentset fosfori jääb ringorbiidil üks lisand valentselektron vabaks. Selle eemaldamiseks piisab tühisest energiast ja lisanid aatom muutub peale seda pos
Tehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu. Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400oC juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist. Sügavlõõmutamisega 600o - 700oC; 800o - 900oC võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub, sulamis sisaldus väheneb. Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. DIN 17660; Cu Zn 5 - Cu Zn 40 (5% kuni 40% Zn). Eurostandardis vastav analoog. Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Cu/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%. Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem
vooluringis. Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu (elektrikud ütlevad: ta on koormamata ehk tühijooksus). 5 1.3 Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks. Elektrijuht juhib voolu hästi, isolaator ehk dielektrik praktiliselt ei juhi voolu. Pooljuhi juhtivus sõltub tema tüübist. Näiteks juhib ühes suunas voolu hästi, vastassuunas aga väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe. Isolaatoritena kasutatakse peamiselt tehismaterjale (näiteks klaaskiud koos epoksüvaigu, räniorgaanilise kummi või tefloniga), portselani ja klaasi. Metallis moodustab elektrivoolu elektronide suunatud liikumine, elektrolüüdis aga ioonide suunatud liikumine.
vooluringis. Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu (elektrikud ütlevad: ta on koormamata ehk tühijooksus). 5 1.3 Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks. Elektrijuht juhib voolu hästi, isolaator ehk dielektrik praktiliselt ei juhi voolu. Pooljuhi juhtivus sõltub tema tüübist. Näiteks juhib ühes suunas voolu hästi, vastassuunas aga väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe. Isolaatoritena kasutatakse peamiselt tehismaterjale (näiteks klaaskiud koos epoksüvaigu, räniorgaanilise kummi või tefloniga), portselani ja klaasi. Metallis moodustab elektrivoolu elektronide suunatud liikumine, elektrolüüdis aga ioonide suunatud liikumine.
vooluringis. Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu (elektrikud ütlevad: ta on koormamata ehk tühijooksus). 5 1.3 Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Sõltuvalt võimest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks. Elektrijuht juhib voolu hästi, isolaator ehk dielektrik praktiliselt ei juhi voolu. Pooljuhi juhtivus sõltub tema tüübist. Näiteks juhib ühes suunas voolu hästi, vastassuunas aga väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe. Isolaatoritena kasutatakse peamiselt tehismaterjale (näiteks klaaskiud koos epoksüvaigu, räniorgaanilise kummi või tefloniga), portselani ja klaasi. Metallis moodustab elektrivoolu elektronide suunatud liikumine, elektrolüüdis aga ioonide suunatud liikumine.
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · rel...
Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis Mulla õhu tähtsus: Mulla soojusreziim on soojuse Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud · vajalik kivimite murenemisel Reziimi mõjutavad tegurid: õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni nähtuste tervikut. Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sü...
Süsinik avaldab mõju ka terase külmahaprus- lävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel. 2 C-sisalduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine (puhta raua korral on see 3 3 7840 kg/m , 1,5% C-sisaldusega terase korral 7640 kg/m ),kasvab eritakistus, vähenevad soojus- juhtivus ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. Tavalisandid Räni ja mangaan. Tavalisandina räni sisaldus süsinikterases ei ületa 0,5%, mangaani sisaldus 1,0%. Mittemetalsed lisandid määra- vad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraatoreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purunemis- sitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahus- tunud vesinik. See muudab terase hapraks
Tööleht 1 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 1.Milline omadus on hõõrutud kehal? V: Hõõrutud keha tõmbab enda poole teisi kehasid 2.Millist keha omadust kirjeldatakse elektrilaengu abil? V: Hõõrumisel tekkinud keha omadust tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu e laengu abil. 3.Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? V: Keha, millel on elektrilaeng 4.Mis juhtub, kui laetud kehaga puudutada teist keha? V: Elektrilaeng võib tekkida ja kanduda laetult kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. 5.Miks kleepub sooja ahju vastu surutud ajaleht pärast riideharjaga hõõrumist ahju külge? V: hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. 6.Miks kattub lakitud mööbli pind kiiresti tolmuga, kui seda pühkida kuiva lapiga? V: kehal on elektrilaeng. 7.Miks liibub villase riidega hõõrutud täispuhutav õhupall vastu seina, kappi või mõnda muud es...
METALLIDE JA SULAMITE SISEEHITUS 1. Milliste põhiomaduste (4) tundmine on vajalik materjalide valikul ja kasutamisel? Füüsikalised omadused: Värv, Tihedus (mass mahu ühikus), Sulamis temperatuur °C, Soojus juhtivus, Soojus paisumine, Soojus kahanemine, Soojus mahtuvus, Metallide magneetilised omadused. Magnetetilised omadused: magneetilisevälja tugevus (A/m), voo tihedus (T), Magneetiline läbitavus µ (H) Keemilised omadused: Metallil on suur puudus, võime oksüdeerida, kas kokkupuutes O2-ga, H2O, hapete või leelistega. Metallid selle tagajärjel hävivad. Korrosioon: Meterioloolistes tingimustes (roostetamine)., Keemiline korosioon
15 0.35mm sügavuselt süsiniku ja lämmastikuga. Värvilised metallid ja nende sulamid Värviliste metallide ja nende sulamite paljude väärtuslike omaduste (plastilisus, sitkus jne) tõttu on nende kasutamine kõigis masinaehitus harudes laialt levinud. Ehedaid värvilisi metalle kasutatakse harva, nad on kallid ja defitsiitsed. Sageli kasutatakse värvilisi metalle ainult katteks õhukese pinna kihina. 1) Alumiinium hea korrosiooni kindlus ja soojus juhtivus ja plastilus, hästi töödeldav. Kasutatakse palju sulamites tähtsamat sulamid: sirumiin ja duuralumiin. 2) Vask hea elektri ja soojusjuht plastiline ja korrosiooni kindel. Valmistatakse õlitorusi elektrijuhtmeid, tihendeid, jootetõlvikuid jne. Suur tähtsus oli vase sulamitel. 3) Tsink Heade valu ja korrosiooniliste omadustega. Tsinki kasutatakse teras detailide välispinna katmiseks korrosiooni kaitse eesmärgil.
hapendunud vormid. 42. Mulla soojusrežiim ja omadused 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega – seda suurem mulla neelamisvõime. Albeedo – näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi. 2) Soojusmahutavus – see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. 3) Soojusjuhtivus – (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. 43. Mulla soojusmahtuvus ja juhtivus. Soojusmahutavus – see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. Soojusjuhtivus – (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. 44. Mulla toiterežiim, toiteelemendid ja toiteained. 10 elementi, mida taimes on kõige rohkem, nimetatakse makroelementideks: Ca, Mg, K, Fe, P, N, S, H, C, O. On asendamatud elemendid. Nt. kui ei ole N’i, ei saa valku sünteesida.
skeletilihaste ja ajuveresooned ning pärgarterid (?) aga laienevad; peenise ja kliitori veresooned ahenevad, peenise puhul takistab see erektsiooni, aga soodustab ejakulatsiooni Naha ja karvapüstitajalihased kontraktsioon, karvad tõusevad püsti Silmaava ehk pupill laieneb Stimuleerib südametegevust rütm kiireneb, kokkutõmmete ulatus ja tugevus suureneb, erutuse juhtivus südamest paraneb Kiireneb vere hüübimine Hingamine kiireneb ja bronhid laienevad, see suurendab kopsude ventilatsiooni Seedeelundite talitlus pidurdub, mis avaldub selles, et seedeelundite motoorika pidurdub Suureneb vere glükoosi tase, intensiivistub lipolüüs (rasvarakkude lammutamine) Domineerib kusepõie täitumist Parasümpaatiline NS: Pregangionaalsete neuronite kehad paiknevad KNSs ajutüve piirkonnas ja seljaaju
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
94. Millised on ergastunud membraani mudelid? Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, toimub neis membraani potentsiaalist lühiajaline kõrvalekaldumine. Raku sisemus muutub positiivseks, kui membraanini on juhitud rohkem Na ioone, sest ainult Na ioonidel on positiivne tasakaalupotentsiaal (60 mV). Aktsioonipotentsiaali saab vallandada siis, kui rakuväline Na ioonide konts. on suur. Ergastuse aluseks on membraani Na+ juhtivuse suurenemine, membraani K+ juhtivus toimub K+ väljumisel. Membraani läbivust kontrollitakse Ohmi seadusega. 95. Mis on radioaktiivsus? Ühe keemilise elemendi isotoobi spontaanne muundumine, millega kaasneb elementaarosakeste või tuumade kiirgumine. 96. Iseloomustada -, -, -kiirgust. -kiirgus: heeliumi tuumade 2He4 voog laenguga +2 ja kiirgusega (3,9-5,6)*107 m/s. Osakeste kineetiline energia on suurusjärgus 4-9 MeV. -kiirgus: suure kiirusega, 1,6*108 m/s, läbimisvõime on 100 korda suurem ja ioniseerimisvõime 100
Kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Neljas süsiniku valentselektron võtab aga osa kihtidevahelisest van der Waalsi sidemest (nõrk side). Sellised kihid libisevad väga kergelt üksteise suhtes ja grafiiti saab kasutada määrdeainena (grafiitmääre). Grafiidi kristallid on väga anisotroopsete omadustega. Näiteks elektrijuhtivus piki kihte on suur nagu metallidel, risti kihte aga sadu kordi väiksem (nagu pooljuhtidel). Polükristalse grafiidi juhtivus on vahepealne. Grafiiti kasutatakse väga laialdaselt tänu tema keemilisele passiivsusele kõrgete temperatuurideni mitteoksüdeerivas (hapnikuvabas) keskkonnas. Kasutusalad: kütteelemendid, elektroodid, valuvormid, keemilised reaktorid, tiiglid ja konteinerid, takistid, galvaanielemendid, õhupuhastites jne. Kolmas modifikatsioon on 1985.a avastatud nn fullereenid. Need on sfäärilised moodustised 60-st C aatomist, mida võib nimetada ka molekuliks (joon 8-12)
süsteemis: h21E = iK/iB ik/iB vooluvõimenduse tegur; h11E = UBE/iB transistori sisendtakistus leitakse kui diferentsiaalne takistus sisendkarakteristikult. h21E = 50 250 tavaliselt. Võib olla h21E = 30 3000 Tehnoloogia "superbeta" h21D = 500... 33 Väljatransistorid (unipolaarsed), FET Väljatransistoris liiguvad ühenimelised laengukandjad kanalis, mille juhtivus muudetakse elektrivälja abil. Väljatransistorid: p-n siirdega, isoleeritud paisuga. Pais, Gate, , Lätte, Source, , Neel, Drane, Mida laiem vaesunud ala, seda kitsam kanal, seda väiksem vool voolab läbi kanali. Vaesunud alas on vähe voolukandjaid. p-n siirdega väljatransistor. p-n siire on alati vastupingestatud! 34 Mida kõrgem vastupinge p-n siirdel, seda laiem on vaesunud ala. 35
või indiumiga, siis üks paariselektroonsetest sidemetest jääb põhiaine ja lisandi aatomite vahel puudulikuks ( temas ei jätku ühte elektroni ) ja tekib "auk". Sellepärast on legeeritud pooljuhil lisandisteuktuurist tingituna "aukude" ülekaal. Seda lisandit, mis tekitab p - juhtivuse, nimetatakse akseptoriks. E = 0,08 eV. · Kui pooljuhti legeerida viievalentse elemendiga ( As, Sb, P ), tekib sidemetes elektronide ülejääk - n - juhtivus. E = 0,05 eV. · Kui moodustada nimetatud juhtivusmaterjalidest kahekihiline kontakt, saadakse tõkkekiht, mida nimetatakse p - n siirdeks. 14 POOLJUHTELEKTROONIKA. DIOOD, TRANSISTOR, KIIP. VALGUSE KIIRGUMINE. LASER. LUMINESSENTS Et aatom hakkaks kiirgama , tuleb talle anda teatud hulk energiat. Kiirates annab aatom saadud energia ära. Aine pidevaks tasakaalustatud helendamiseks on vaja energiat anda
pooljuhtideks ja isolaatoriteks. Elektrijuht juhib voolu hästi, isolaator ehk dielektrik praktiliselt ei juhi voolu. Mida kergemini on aine aatomites elektronid tuumaga seotud, seda enam on vabu elektrone ja aine on hea elektrivoolu juht . 14 Need ained, mis ei oma vabu elektrone, on elektriisoleer- materjalid nad juhivad elektrivoolu väga halvasti. Pooljuhi juhtivus sõltub tema tüübist. Näiteks juhib ühes suunas voolu hästi, vastassuunas aga väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe. Alumiiniumjuhe kattub aga elektrit halvasti juhtiva oksiidi kihiga, seega tuleb ta ühendamisel keerata tugevasti kruviklemmi alla. Tähelepanu tuleb pöörata alumiiniumi ja vase õigele kokku- ühendamisele. Vastasel korral pulbristab niiskuse mõjul tekkiv
neeldub materjalis ja kolmas osa läbib materjali. > Hästi neelab heli ja karedapinnaline materjal; kõva ja aitke pind peegeldub hästi heli. > Ehitustehnikas tuleb peamiselt tegeleda heli summutamisega. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. Puitmaterjalid Puidu üldomadused Positiivsed > Taastuv loodusvara > Kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda > Tugev ja kaalult kerge ( väike mahumass) > Soojapidav, väike sooja juhtivus > Sitke > Hea välimusega, dekoratiivne > Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Negatiivsed > Kergesti süttiv > Hügroskoopne (niiskuse sisaldus kõigub) > Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) > Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus > Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tunduvalt erinevad > Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead
1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke
20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI ...
Elektrijuhid; elektrimahtuvus; kondensaatorid; elektrivälja energia. Materjalide elektrilisi omadusi liigitatakse selle järgi, kas laengud saavad nendes vabalt liikuda või mitte. Elektrijuhid on ained, milledes elektrilaengud saavad suhteliselt vabalt liikuda. Head elektrijuhid on metallid, elektrolüüt, ioniseeritud gaas. Mittejuhid ehk isolaatorid on materjalid, milledes laengud vabalt liikuda ei saa. Head isolaatorid on kumm, plast, klaas, ka puhas vesi. Pooljuhid on materjalid, mille juhtivus jääb juhi ja isolaatori vahele. Tuntumad on räni, germaanium. Ülijuhid on materjalid, millel elektritakistus puudub. Ülijuhtivus saavutatakse madalal temperatuuril. Isolaatoreid saa elektriseerida, juhte mitte. Vastumõju käigus saadud laen kantakse mõõda juhti minema. Juhtide abil on võimalik esemeid maaga ühendada ehk maandada. Selliselt saab esemetelt sinna kogunenud laenguid ära juhtida. Elektrijuhi ja isolaatori omadused sõltuvad elektronide seotusest aatomis.
1. Keevituse põhimõisted. Keevitusprotsess, keevitustehnoloogia, keevitusmeetodid. Keevitus on tehniline protsess, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate det. vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku v. üldise kuumutamise , plastse deformeerimise v. üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevit...
15. Defineerige transpiratsioonikeofitsient.Kuidas erinevad C4 taimede ja C3 taimede transpiratsioonikoefitsiendi väärtused? Miks? Kulutatud vee hulk grammides, mida on vaja ühe grammi kuivaine sünteesiks. Koefitsent väheneb vee ja toitainete lisamisel. C4 taimed kasutavad vett ökonoomsemalt kui C3 taimedel, sest neil on õhulõhed avatud mittekuival ajal ja C3 taimedel päeval. 16 .Defineerige hüdraulilise juhtivuse mõiste. Hüdrauliline juhtivus on takistuse pöördväärtus, mis mõjutab vee liikumise kiirust juhtsoontes. Ühikuks on vee ruumala, mis ajaühikus läbib pinnaühikule mõjuva jõu ühiku toimel. 17. Millal on õhulõhed avatud C3 taimedel päeval C4 taimedel niiskel ajal, CAM taimedel öösel? 18. Millised C4 taimede ainevahetuse iseärasused teevad need taimed sobivateks kasvama kuivas kliimas? C4 taimed koguvad CO2 mesofülli rakkudesse PEP karboksülaasiga. Moodustuvad oksaalatsetaat, mis konverteeritakse malaadiks
Sõltub: · vanusest · soost · eluviisidest · kehalisest aktiivsusest · emotsionaalsest seisundist · keha asendist. SIINUSARÜTMIA südametsüklite ajaline erinevus. Funktsioon südame põhiülesanne on vere paiskamine vereringesse. Selleks peab südamelihas kontraheeruma ning sellele järgnevalt lõõgastuma: süstol kontraktsioon diastol lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli. 7. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutuvus avaldub erutuse tekkes mitmesuguste ärritajate toimel. Ärritaja tugevus peab seejuures ületama erutuvusläve. Südamelihase erutuvuse aste sõltub mitte ainult ärritaja tugevusest, vaid ka müokardi venituse suurusest, südamelihase väsimuse astmest, temperatuurist ja südame toitelahuse koostisest. Erutuse ajal südamelihase erutuvus muutub. Erutuslaine, mis kutsub esile südame kontraktsiooni, saab alguse kohas, kus õõnesveenid suubuvad südame
mõjul. Sellele kohale jääb struktuuris vaba koht (auk), mis samuti liigub välise elektrivälja mõjul, aga elektroniga vastupidises suunas. Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib elektrone ja auke ühepalju. Pooljuhid erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest. Juhtivuse temperatuuri sõltuvus on eksponentsiaalne nii, et iga 10 Kraadi temperatuuri tõusuga suureneb juhtivus (juhtivuselektronid arv) 2korda. · Lisandpooljuhid, donor- ja aktseptor-pooljuhid Pooljuhtide omajuhtivus on üldiselt väike. Juhtivust on võimalik oluliselt suurendada, lisandite viimisega pooljuhti. Lisanditega pooljuhte nimetatakse legeeritud pooljuhtideks, kus põhiaine kristallvõresse on viidud lisandaine aatomeid. Lisandeid ja järelikult ka pooljuhte on kaks tükki: 1 Doonorlisadind (n-pooljuht) loovutavad kergesti elektrone; voolu tekitajaks on
7. Vask ja vasesulamid Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3. Masinaehituses kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks. Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. Tinapronksid jagunevad kahte rühma: deformeeritavad (tina kuni 5%) ja valatavad (tina üle 5%).
Meil on leitud aga külmasildadest tulenev soojusjuhtivus kogu hoone peale ühikuks on W/K. Enne kui neid kokku saab liita vastavalt valemile Uc= U+U tuleb kogu hoone külmasildadest tulenev lisasoojusjuhtivus jagada ära välisseina pindalaga (AKNAD MAHA LAHUTADA). VÄLISSEINTE PINDALA Ilma akendeta pindala 720-67,5=652,5 m2 720 = 2*(10*9) + 2*(30*9)= 180 + 540 = 720 45 * 3 * 1,5 = 202,5 U= 44,43 / 652,5 = 0,0681 W/m2K Korrigeeritud välisseina juhtivus Uc = 0,17+0,0681 = 0,2381 W/m2K 34 ÜLESANNE 17 ÜLESANNE 17 Väärtus Ühik a) Temperatuur -13 °C a) Suhteline õhuniiskus RH 78 % b) Temperatuur -14,5 °C c) Õhu veeauru küllastussisaldus 9,5 g/m³
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmem...
seose E ja analüüsitava iooni kontsentratsiooni vahel; 2. voltamperomeetria- elektroodidele rakendatakse pinge, registreeritakse voolutugevust, iooni kontsentratsioon määratakse IU kõveralt kui elektroodidel toimub nn. polarisatsioon; Kui kasutatakse Hg- tilkelektroodi nimetatakse meetodit polarograafiaks; 3.kulonomeetria- toimub lahuse elektrolüüs, põhineb Faraday seadusel 4. konduktomeetria-mõõdetakse juhtivust, kasutatakse inertseid elektroode, juhtivus on seotud analüüsitava aine kontsentratsiooniga 88. Potentsiomeetria põhimõte. Analüütilisi meetodeid, mis põhinevad potentsiaali mõõtmisel nimetatakse potentsiomeetrilisteks meetoditeks. Üldised alused. Tüüpiline elektrokeemiline ahel potentsiomeetrias: Võrdluselektrood | soolasild | analüüsitav lahus | indikaatorelektrood Võrdluselektrood- teada elektroodpotentsiaaliga Ev, mis ei sõltu analüüsitava aine kontsentratsioonist ega ka ühestki teisest ioonist lahuses;
aga suure takistuseda. Mõnel metallil (nt Hg) saab eritakistus peaaegu võrdseks nulliga juba enne 0 K saavutamist. Selliseid materjale nimetatakse ülijuhtideks ja nähtust ülijuhtivuseks. Kõigist tuntud metallidest umbes pooltel esineb ülijuhtivus. Ülijuhis praktiliselt puudub energiakadu. Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel. 16. Dielektrikud, nende omadused (polarisatsioon, juhtivus, läbilöök) ja kasutamine. Elektriisolatsioonimaterjalid. Kõige iseloomulikum on polarisatsioon. Polarisatsioon on laengute nihkumine dielektriku sees nii, et tekib sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale. Kondensaatori mahtuvus avaldub C=Q/U. Kui kondensaatori vahel on dielektrik, avaldub mahtuvus valemiga C=(Ɛ·S)/l. S – plaadi pindala, l – dielektriku paksus, Ɛ – võrdetegur, dielektriline läbitavus.
soojuse äraandmine. Keha sisemuse veresooned laienevad. Intensiivistub keha keemiline regulatsioon, füüsikaline vaibub. Lihastes eelkõige hakkab rohkem soojust tekkima, ainevahetus seal intensiivistub, ka maksas ja neerudes, seal on ainult 20 % Ähvardava ülekuumenemise korral aeglustub soojusteke, ntensiivistub soojuse äraandmine, naha veresooned laienevad, siseelundite omad ahenevad, veri paikneb ümber pindmisemalt, intinesiivistub kiirgus, juhtivus ja higistamine, vastavlt õhtu niiskusest higi aurumine. Kilpnäärme hormoon intensiivistab ainevahetust. Selle hormooni sekretsiooni teke võimaldab kohanemist ehk adaptatsiooni jahedamasse kliimasse sattumisel, võtab mõni päev aega. Neerupealise adrenaliini sekretsiooni tõus suurendab oksüdatsiooni protesesse ja ahendab naha veresooni, saab kiirelt kohaneda ähvradava mahaatumise korral. Termoregulatsiooni iseärasused lastel:
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja masinaremondi osakond Justina Bulõnina AUT 15 MATERJALIÕPETUS Iseseisev töö Juhendaja Indrek Einasto Tartu 2015 Sisukord Mustad ja värvilised metallid...................................................................................... 5 Omadused............................................................................................................... 5 Materjali tihedus................................................................................................... 5 Materjali sulamistemperatuur..............................................................................5 Elektrijuhtivus...................................................................................................... 5 Soojusjuhtivus........................................................................................................
Ioonjuhtivust tõendab uue aine ilmumine elektroodidele. Ioonse ehitusega dielektrikutes vabanevad ioonid aine struktuurist peamiselt soojusvõnkumiste tagajärjel. Madalamatel temperatuuridel vabanevad nõrgemalt seotud ioonid, nt lisandite ioonid. Atomaarsetes ja molekulaarsetes dielektrikutes osalevad elektrijuhtivuses ainult lisandite ioonid. Määravaks on laengukandjate aktivatsioonienergia. Madalamatel temperatuuridel ületab lisandite juhtivus tunduvalt omajuhtivust. 3.8 DIELEKTRIKUSKAOD 3.8.1. Üldmõisted Kadusid dielektrikus põhjustavad: elektrijuhtivus, polarisatsioon, ebaühtlane struktuur, osalahendused. Juhtivuskadude suurus sõltub temperatuurist ja vähemal määral sagedusest. Kaovõimsus temperatuuril T leitakse valemist , kus Pdt on kaod temperatuuril t Pdt P d 0 exp (αt ) (Celsiuse kraadides) ja a on materjali konstant
Mida suurem kiirus seda intensiivsem on soojus ülekanne. Hügromeetriline meetod. Kasutatakse selliseid hügroskoopseid materjale milledel on omadus õhu niiskuse muutusel muuta oma pikkust. Sellel põhimõttel töötavad ,,juust hügromeetrid"(vt lk1 joonis 8). Skaala on kalibreeritud täpsema ,,riistaga" õhu niiskus. Kaasajal kasutatakse ka spets soola lahuseid mis hästi neelavad niiskust(ntx:liitjum kloriid[LiCl]). Kui neelab niiskust siis elektri juhtivus muutub. Kasutatakse teistel põhinevaid andureid. Kastepunkti meetod. Ehk kondensatsioon meetod(vt lk1 joonis 9,10). Leitolt maha kirjutada. 5 Sisekliima ja selle kujutamine Ruumi sisekliima: - ruumi soojuslik mugavus - õhu puhtus/saastatus - lõhnad - müra - muud inimest mõjutavad tegurid
Kõigist tuntud metallidest umbes pooltel esineb ülijuhtivus, kuid ülijuhtivuse tekkimise temperatuur on erinev ja asub vahemikus 0,01 K (volfram) kuni 9,2 K (nioobium). Ülijuhis praktiliselt puudub energiakadu. Peale metallide on ülijuhtivus leitud ka mitmetes ühendites, kusjuures tunduvalt kõrgemal temperatuuril. Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel. 16. Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid, nende omadused (polarisatsioon, juhtivus, läbilöök) ja kasutamine. Elektriisolatsioonimaterjalid, (9.7), antud joon 9-19 ja 9-20 9.7.1 Dielektrikute omadused Dielektrikute (isolaatorite) kõige iseloomulikum omadus on nende polariseerumine välises elektriväljas. Polarisatsioon see on laengute nihkumine dielektriku sees nii, et tekib sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale. Mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus.
See on seotud erinevusega aatomite ja ioonide pakketiheduses erinevates kristallograafilistes suundades. 8.Mis on vintdislokatsioonid? Vindislokatsioon on dislokatsioonitüüp, mille puhul ülemine aatomtasapind kristallis on aatomite vahelise vahemaa võrra nihutatud alumise tasapinna suhtes. 9.Mis on materjali elektrilised omadused? Vastumõju temale rakendatud elektriväljale. 10.Mis on n-tüüpi lisandjuhtivus? n-tüüpi lissandjuhtivus on juhtivus kus põhilisteks laengukandjateks on elektronid ja augud on mittepõhilsteks kandjateks. N-tüüpi pooljuhis on Fermi nivoo nihutatud keelutsooni ülaossa ja tema täpne positsioon sõltub temperatuurist ja doonori konsentratsioonist. 11.Mis on faas? 12.Analüüsige puhta aine faasidiagrammi. 5 1.Defineerige materjalide tehnoloogia mõiste? Materjalide tehnoloogia kasutab ära materjaliteaduse fakte ja kavandab nende järgi vastavate omadusega materjale. 2
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deutee...
Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Ühik= 1A; valem: I=Q/t (Q-elektrihulk; t-aeg) 3. Elektriline takistus ja juhtivus, eritaksitus ja erijuhtivus Elektritakistuseks nim. voolutugevuse sõltuvust peale pinge veel juhi omadustest. Takistus on juhi omadus avaldada vastupanu elektrivoolule R=U/I Elektrijuhtivus on takistuse pöördväärtus (G=1/R), mis näitab, kuidas antud juht juhib elektrivoolu. Eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ristlõikepindlalaga juhtme takistus.
Kehra Gümnaasium 11.A klass, reaalsuund Siim Treilmann LASERID JA NENDE KASUTAMINE Uurimistöö Juhendaja: õp August Kalamees Kehra 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LASERI LEIUTAMINE..........................................................................................................4 2.LASERITE AJALUGU............................................................................................................6 3.LASERI TÖÖPÕHIMÕTE......................................................................................................7 3.1 Pööratud jaotus................................................................................................................7 3.2 Optiline pumpamine.........................................
väli, kui sinna asetatakse teisi kehi, siis need polariseeruvad, tekivad polarisatsiooni laengud, mis on seotud, koguväli on seotud kui ka vabade laengute põhjustatud väljade summa. E=E0+E’ ehk kogu väli võrdub algse väljaga, mille põhjustab laetud keha ja polarisatsiooni tagajärjel tekkinud välja summaga. 5. DIELEKTRIKUD ELEKTRIVÄLJAS Dielektrikud on ained, milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduvväike. Nende juhtivus on 10 astmel 15- 20 korda väiksem kui tavalistel juhtidel. Iga dielektrikut iseloomustab dielektriline läbitavus ja dielektriline tugevus. Dielektrik võib olla kas polaarsete või mittepolaarsete molekulidega. Dielektriku polarisatsiooniks nim. nähtust, kus dielektrikus toimub seiotud laengute ümberkorraldus, dielektriku molekulide dipoolmomendid orienteeruvad korrapäraselt kas elektrivälja mõjul välja suunas või spontaalselt, mille tõttu dielektrik tervikuna omandab dipoolmomendi
1.FÜÜSIKALISED SUURUSED JA NENDE ETALONID 1.Füüsikalised suurused ja nende etalonid – SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+etalonid) Suurus Mõõtühik Tähis Hetkel kehtiv etalon Pikkus meeter 1 m tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul 133 Aeg sekund 1s Cs aatomi (tseesium-133) põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse ca 9 miljardi võnkeperioodi kestusega Mass kilogramm 1 kg massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga 1 Temperatuur ...
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatel...
Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagavad südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: sinuatriaalsõlm (õõnesveenide suubumiskohal) ja atrioventikulaarsõlm (kodade ja vatsakeste piiril). Viimasest lähtub Hisi kimp, mis hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik.
See on seotud erinevusega aatomite ja ioonide pakketiheduses erinevates kristallograafilistes suundades. 8.Mis on vintdislokatsioonid?on dislokatsioonitüüp mille puhul ülemine aatomtasapind kristallis on aatomite vahelise vahemaa võrra nihutatud alumise tasapinna suhtes .9.Mis on materjali elektrilised omadused? Vastumõju temale rakendatud elektriväljale. 10.Mis on n-tüüpi lisandjuhivus? n-tüüpi lisandjuhtivus on juhtivus kus põhilisteks laengukandjateks on elektronid ja augud on mittepõhilisteks kandjateks. N-tuupi pooljuhis on Fermi nivoo nihutatud keelutsooni ülaossa ja tema täpne positsiooni sõltub temperatuurist ja doonori konsentratsioonist. 11.Mis on faas? Faasideks nimetatakse üksteisest ruumiliselt eraldatud homogeenseid süsteemiosi. Ühesuguste termodünaamiliste ja keemiliste omadustega. 12.Analüüsige puhta aine faasidiagrammi. Seda iseloomustab Clausiuse-Clapeyroni võrrand: 5 pilet 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
