Konteinerid
Konteinerid
• Konteiner – kauba vedamiseks kasutatav veoühik,
millega on võimalik kaupa vedada sihtkohta vahepeal
kaupa käsitlemata.
• Tegemist on suurendatud ja unifitseeritud kaubaühikuga,
mis võimaldab kasutada ühesuguseid, standardseid
tõste-transpordiseadmeid. Võimaldab ümberlaadimist
teostada efektiivsemalt. Samuti säilib kaup paremini, ...
Konteinerid
• Võeti kasutusele 50-ndatel. 26. aprill 1956 a laaditi
esimesed konteinerid laevale “ Ideal -X”, ümberehitatud
tankerile. Seda võib ka lugeda konteineriseerumise
alguseks.
Konteinerite standardid
• Praegu ja minevikus on kasutusel olnud
erinevad standardid. Meretranspordis
kasutatakse enim ISO standardile
vastavate mõõtmetega konteinereid.
Konteinerite arvestusühik
TEU - Twenty feet Equivalent unit
=
1 20´ standardkonteiner
Konteinerveod maailmas
Konteinerveod maailmas 2
Konteinerveod maailmas 3
Maailma suurimad
konteinersadamad
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 44 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hirviporo
Õppematerjali autor
Konteinerid Konteinerid · Konteiner kauba vedamiseks kasutatav veoühik, millega on võimalik kaupa vedada sihtkohta vahepeal kaupa käsitlemata. · Tegemist on suurendatud ja unifitseeritud kaubaühikuga, mis võimaldab kasutada ühesuguseid, standardseid tõste-transpordiseadmeid. Võimaldab ümberlaadimist teostada efektiivsemalt. Samuti säilib kaup paremini, ... · Võeti kasutusele 50-ndatel. 26. aprill 1956 a laaditi esimesed konteinerid laevale "Ideal-X", ümberehitatud tankerile. Seda võib ka lugeda konteineriseerumise alguseks. · Praegu ja minevikus on kasutusel olnud erinevad standardid. Meretranspordis kasutatakse enim ISO standardile vastavate mõõtmetega konteinereid. Mõõtmed ISO standardijärgsed konteineri mõõtmed · Mõõtmed jalgades ja tollides 1 jalg=12 tolli. · Pikkus 5', 6' 8'', 10', 20', 30' ja 40' Enim kasutatakse 20' ja 40' · Laius 8'
TEU - twenty foot equivalent unit (6m) FEU - forty foot equivalent unit (12m) 8. Miks kasutatakse ISO standardseid konteinereid? Et vähendada kulusid transpordil (standardid aitavad rohkem kaupa mahutada) ja vähendada kauba laadimiseks kuluvat aega. Samuti suurendab see laadimisel ja transpordil ohutust. 9. Nimeta vähemalt 3 erinevat konteineri tüüpi. ● Tavakasutus/standardkonteiner (sobilikud tavakaubale) ● Open-top konteiner (laadimine on võimalik kas ülevalt või ukse kaudu) ● Hard-top konteiner (laadimine läbi katuse või ukse, eemaldava katusega) ● Flat Rack konteiner (eriti sobilikud rasketele ja ülemõõdus kaupadele, mis ei mahu tavalistesse konteineritesse, nagu näiteks ehitus-seadmed või raskemasinad) 10. Mis on reefer container? reefer container - konteiner, mis on varustatud jahutusseadmega ning selle sees olevat temperatuuri saab kontrollida 11
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed
VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED SISUKORD VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED......................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................1 1.LAOD.......................................................................................................................................2 1.HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE.................................................................................. 6 2.VASTUVÕTUKONTROLL....................................................................................................6 3.VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE.........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8
vajadus suurte laovarude soetamiseks, väikesed kulutused ladustamisele jne). Näide: Arvutite valmistaja ostab sisse arvutikomponente Ühe konteineri imporditavate osade väärtus on 30000 EUR. Koostetehase vajadus on 100 konteinerit kuus. Hankijal on valida õhutranspordi ja maanteetranspordi kasutamise vahel. Õhutranspordi kasutamise puhul on transütaeg 1 päev, minimaalne saadetis 5 konteinerit veohilmaga 100 EUR konteiner. Autotranspordi puhul on transütaeg 4 päeva, münimumkogus 20 konteinerit veohinnaga 10 EUR konteiner. Kauba säilituskulu (kapitalikulu, maksud, kindlustus, hoiustamine, riknenud, purunenud, säilivusaja ületanud varud) on 25% aasta jooksul hangitud varude väärtusest. Küsimus: millise transpordilügi kasutamine on kulusäästlikum? TC = Ct+ C i+ Cd, kUS TC = Kogukulu Ct = transpordikulu Oi * R Qi aastane vajadus ühikutes R veokulu kaubaühiku kohta
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid