Kõik vaadeldavad kvasarid on punanihetel 0.06- 6.5 . · Heledus varieerub kindla ajagraafikute järgi. · Kõige heledam k. on 3C 273. · I kvasar avastati 1950 lõpus. · 2006 a. leiti mikrokvasar. · Suurim läbimurre 1963 a. 3C 273 ( Maarten Schmidt). 9. Mustad augud... · ... ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et miski, isegi valgus, ei pääse sellest välja. · Koosneb 2 osast: singulaarsus ja sündmuste horisont. · Tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, nt. piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses... · Tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks hinnatakse umbes 2 kuni 3 Päikese massi. · Arvatakse, et suured m.a.-d tekivad, kui rasked tähed supernoova ajal kokku vajuvad ja ümbritseva... · Singulaarsus ümbritseb sündmuste horisonti. · M. a. keskel on aegruumi singulaarsus. · Arvatakse, et singulaarsus on..
MERKUUR Merkuur on planeet kus päevas on kaks aastat. Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Asudes päikesest keskmiselt vaid 0,4 . kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuurist oli väga vähe teada, sest maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke aega enne päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas. Üks väheusutav legend väidab, et isegi Kopernikul ei olevat õnnestunud oma elu jooksul Merkuuri näha. Pole siis ime, et Merkuuri pöörlemisperiood oma telje ümber valesti teada oli. Teleskoobis on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike. Nende jälgimise põhjal oletati, et Merkuuri pöörlemisperiood võrdub tema tiirlemisperioodiga ümber Päikese ning ta on seega...
tihenemist. Näiteks kui harida märga mulda ja aastatepikkust künnisügavust kasutades surub ader künnialuse mulla ülemäära tihedaks. 6. Võrdle joonise abil mulda kohtades A ja B. Vastusena märgi lünka õige täht (A või B). Muld on kohas ....A.... õhurikkam. Kohas ...B..... oleva mulla pindmine horisont võib olla turvastunud. Kevadel soojeneb muld aeglasemalt kohas ..B....... . Erosiooniohtlikum on muld kohas ....A.... . Põua tõttu võib kannatada muld kohas ...A..... . Kohas ...B..... võib muld olla liigniiske. 7. Milline mullatüüp on joonisel, millisele loodusvööndile on see tüüpiline? Õige vastus märgi X-ga.
Füüsikalised mutageenid Mutageen on mutatsioone ehk organismi pärilikkuse püsivaid, edasikanduvaid muutusi esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks ehk vähitekitajateks. Üldjuhul võib juba väga väike kogus mutageene tekitada mutatsioone. Füüsikalised mutageenid on radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus ja otsene elektromagnetkiirgus. Kiirguste ühine tunnus on see, et nad tungivad läbi naha kihtide organismi, tekitades rakkudes mutatsiooni. Radioaktiivse kiirguse hajumine või neeldumine aines põhjustab suure hulga elektriliselt laetud ioonide tekke, mis omakorda ioniseerivad ümbritsevaid molekule. Elusates kudedes võivad kiirguse poolt tekitatud ioonid kahjustada normaalseid bioloogilisi protsesse, kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil. Kiirguskahjustuse olulisimaks ,,märklauaks" rakus on DNA raku pär...
UV-kiirguse mõju nahale. Päikeselt saame valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega), kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Tänapäevaks on kogunenud piisavalt tõendeid selle kohta, et päikese ultraviolettkiirguse (UVK) spektri kõigil osadel on naha suhtes negatiivseid kõrval toimeid. Tekkivad kõrvaltoimed on kas lühiajalised (päikesepõletus) või pikaajalised (naha vananemine, nahavähk, erinevad fotodermatoosid). Mõned naha- ning süsteemsed haigused võivad päikese toimel ägeneda. UV-kiirgus jaotatakse vastavalt füüsikalistele omadustele ja bioloogilisele toimele kolme laineala piirkonda: UVC 200 - 290 nm, UVB 290- 320 nm, UVA 320-400 nm. UV-kiirgus kutsub organismis esile muutusi rakkude ehituses ja talitluses. Mida lühemalainelisem on UV-kii...
form.sa 20 ag form.sa 20 ag pliiats 20 joonlaud horisont 20 8 25 .puurpin k 20 p100 20 p150 20 p200 madalsu 20 rve pihusti 20 p220 madalsu 20 rve pihusti Freespi 20 nk R3 Koostaja: Tehnoloogiakaart (õpilase ees- ja perekonnanimi, õpperühm) Detaili nimetus Sahtli esipaneel mõõtme
Protsessi toimumise eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liiku- mine, karbonaadi vaene lähtekivim. Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. 4. Näivleetumine Elg paistab nagu oleks leetunud. Kahe protsessi koosmõjul tekkinud protsessis esineb lessiveerumine, ülakleistumine, leetumine. Eeltingimusteks on kahe- kihiline lähtekivim. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. Tulemuseks on horisondi muutus heledamaks, ibe ja kolloidosakeste vaesemaks. 1. Liigniisketes tingimustes toimuvad protsessid. 1. Kleistumine õhuvaeses liigniiskes keskkonnas orgaaniliste ainete hapendumine taandumisvõimeliste mineraalsete ühendite hapniku arvel. Protsessi tulemusena kolme- valentne raud taandub kahevalentseks. Fe2O3 FeO. Värvuse muutumine punakas- pruunilt sinakashalliks. Kleistumist nimetatakse ka soostumiseks. Selle protsessi kauge-male
Keskmiseks temepratuuriks on veebruaris -6 C ja juulis +18 C. Aastane sademete hul on umbes 650-700 mm/a. Lumikattepaksus on umbes 40 cm. Viimane öökülm kevadel esineb umbes mai keskel. Esimene öökülm esineb umbes septembri lõpus. Keskmine lumikattega päevade arv on 120. 3.1 Leetjate muldade tunnused Leetjad mullad on automorfsed karbonaatsel ähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb nõrgalt väljakujuneneud eluviaalne horisont. Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC-horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Eluviaalsest horisondist on ibe- ja tolmuosakesed osaliselt umber paigutatud järgnevasse tekstuursesse või metamorfsesse-tekstuursesse sisseuhtehorisonti [2 lk 31] 3.2 Leetjate muldade orgaaniline aine ja huumuskatte seisund Leetjatele parasniiseketele muldadele moodustub salu- ja sürjemetsadele iseloomulik
Filtratsioon 4. Allalaskuva vee liikumine. Ea / Bhf gleistumine Toimub liigniiskes keskkonnas, kus org. aine on hapendamiseks vajalik. Samuti Fe2+ või Fe3+ olemasolu. Algab AT-horisondiga ja tuleb juurde G või g. näivleetumine Eeldused: 1. Ajutine liigniiskus pinna või ülevee tõttu 2. Raske lõimisega või kahekihiline lähtekivim 3. Pinna kogunemiskohas peab olema org. ainet, mida hapendada 4. Lühiajaline veega küllastatus peab mingiks ajaks lakkama. Tekib hele horisont. A-Baf-Bt-C 2. Eesti peamiste mullaliikide omadused ning levikuseaduspärasused: (Eesti muldade tekke iseloom ja moodustumise tingimused, füüsikalised ja keemilised omadused, bioloogiline aktiivsus, kasvukohatüübid, sobivus põllu- ja metsamaana, produktiivsus, haritavus) Paepealsed mullad (Kh)- paiknevad loopealsetel, klindi piirkonnas, või niisugusel paasi katval murendmatejalil, mille kiht on õhek kui 30cm.Põhjavesi lähedal. N vähem kui 1%. Taimkattes palju liblikõielisi
SISUKORD 1. PRUUNKARU.............................................................................................................. 2 1.1. Levila..........................................................................................................................2 1.2. Välimus.......................................................................................................................2 1.3. Elupaik .......................................................................................................................2 1.4. Toitumine....................................................................................................................3 1.5. Sigimine......................................................................................................................3 1.6. Areng.......................................................................................................................... 3 1.7. Ohustatus...
Ka üks vanasõna ütleb, et kui tahad sõbrast lahti saada, siis laena talle raha ning paraku nii ka on. Sõber kaob, kuna ta ei taha enam oma laenu tagasi maksta. Ning laenaja jääbki tühjade pihkudega. Kui mul on palju raha siis ma olen õnnelik , samas ma tahan järjest suuremaid asju ning ei osa enam väiksematest asjadest rõõmu tunda. Ma ei oska enam rõõmu tunda kasvõi päiksestõusust, siis on raha saanud minu kinnisideeks kaob reaalsustaju. Aastal 2006 ajakirjas Horisont kirjutas Anu Realo kirjutas artikli raha, kohta. Toon sellest välja ühe osa: Briti psühholoogid A. Furnham ja H. Cheng küsisid mitmesaja Briti noore inimese käest, mis teeb inimese õnnelikuks. Kes on õnnelikumad, kas need, kes on teistest tervemad või hoopiski nemad, kellel on palju sõpru? Kas inimesed on õnnelikumad, kui neil on kena välimus, terav mõistus ja palju raha? Huvitaval kombel langes enamik tavainimeste vastuseid küllalt hästi
Vabade vesinik ioonide 10nend logaritmi pH 3,5- väga happeline pH 3,6-4,5-tugevalt happeline pH 4,5-5,5-mõõdukalt happeline pH 7-neutraalne pH 7,3-leeliseline pH 10- aluseline Soostumine: esineb madalamatel pinnavormidel gleistumine,esimene etapp, liigniiskes anaeroobses õhu hapniku puudumisel mikroorganismid kasutavad mineraal ühendites oleva hapniku. 2valentne raud( Fe 2+) kestva liigniiskuse korral tekib toorhuumuslik horisont sest anaeroobses keskkonnas orgaanilise aine lagunemine aeglustub. Muld hakkab turvastuma. Kui seda on alla 30cm, sobib see pikaajalisteks rohumaadeks. Nt lihaveiseid, piimaveiseid Mulla toitereziim: taimede varustamist liikuvate ja omastavate toitainetega taimedes 50 elementi makroelemendid: C(süsinik) ,O(hapnik) ,H(vesinik) , Ca(kaltsium) , Mg(magneesium), K(kaalium), Fe(raud), P(fosfor) mikroelemendid: Cu(vask), B(broom), Mn(mangaan), Zn(tsink)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jaanika Priimägi PK12-PE MARTSIPAN Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 Jaanika Priimägi Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 MARTSIPAN................................................................................................................ 4 AJALUGU........................................................................................................................ 5 MARTSIPANI ASSORTIMENT....................................................................................... 6 FIGUUR-JA KATTEMARTSIPAN......................................................................
August Kitzbergi nimeline gümnaasium Stella Toomsoo Suur Pauk Referaat Karksi-Nuia 2012 Sissejuhatus Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. Mis oli enne Suurt Pauku? Küsimust, mis oli enne Suurt Pauku, ei peeta üldjuhul üldse teaduslikuks küsimuseks. Suure Paugu teooria kohaselt ei olnud enne seda, kui Suur Pauk umbes 13,7 miljardi aasta eest käis, olemas mitte midagi, isegi mitte aega. Nüüd on Oxfordi ülikooli füüsik Roge...
o il|il c i,ii,i fb .t qJ t H t6 25 h D d p Tuletada vdrgu neetodil pargi perspektiiv. Antud on pargi plaan ning valgustuspostideia puude kdrgusqd.Perspektiivil on antud pdhisirgep, horisont h, fuunpunkf T ia distants d. /0. Pr.07 Tutefadasilindrisfja poolkerast koosnevakeha varjudharilikuparalleelvalgustusepuhul, 20 30 Tuletadaaksononeetrias prisnaja pllraniidi ona- ja heitvarjud. 3l Tulefadaristisoneetriaskujufafudobjekfi varjudkiirfe anfud sihik puhul. 2l w
Joonestada pcidrdkoonuse pdhjaring- Joonestada kruvijoone i/4-keeru (AB) kujut'is joon, kui koonuse moodust,aja kalde- ris tisoneetrias. nurk on rp ja t'ipp asub punkfis T. 3 @ a rl L I A'(5) -r ,o... -2- .. /j D j, ''- Joonesfada kaldpinna a horisont'aalide plaan, kui on ant'ud jdlqloon (0-horisonfaat) ja a) punkf A(5)...
"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Mis on silmapiir? Kas see, mida me näeme silmi tõstes ja metsaäärt vaadates või hoopiski see, mis laiub meie ees mere ääres horisonti silmates? Sest metsatukk võib olla väga lähedal, mereäärne horisont aga ääretult kauge. Kuid ühiseks jooneks on see, et isegi kui metsatukani on lühem maa ning ka vähem vaeva, kuid veepiirini peab kauem ning rohkem pingutama, siis mõlema puhul saab silmapiiri edasi tõugata. Selle taga peitub suur ja lai maailm, kui vaid ise selle poole liikuda. Mõni soovib elult rohkem, mõni vähem. Mõni on rahul just sellega, mis talle kaasa antud on ning mõni ihkab aina rohkemat. Mõne jaoks on tähtis kool lõpetada, pärast seda
Maavärinad ja vulkaanid, vulkanism. Nähtuste kompleksi, mil magma tungib maapinda, nimetatakse vulkanismiks. Vulkaaniliste protsesside käigus tekivad vulkaanilised kivimid. Vulkaaniks nimetatakse koonuse- või kuplitaolist moodustist, mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ehk efusiivsed kivimid. Tardunud laavast kasvab järk- järgult mäge meenutav vulkaan, mille tipus asub kraater ja nad muutuvad iga purskega suuremaks. Laava tegevus avaldub kas aeglaselt, kui laava valgub aeglaselt mööda nõlva alla, või plahvatuslikult. Vulkaani purskeaineid saab jagada gaasilisteks, tahketeks ja vedelateks(laava). On olemas tegutsevaid vulkaane, mis purskavad perioodiliselt või pidevalt, kuid on olemas ka kustunud vulkaane, mille purskumise kohta puuduvad ajaloolised andmed. Kus juures kustunud vulkaane on palju rohkem kui tegev vulkaane. Paljud kustunud vulkaanid on mitmete eksogeneesete protsesside tulemusel ...
Taimekooslus e fütotsönoos- Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel ku...
Joonestada pcidrdkoonuse pdhjaring- Joonestada kruvijoone i/4-keeru (AB) kujut'is joon, kui koonuse moodust,aja kalde- ris tisoneetrias. nurk on rp ja t'ipp asub punkfis T. 3 @ a rl L I A'(5) -r ,o... -2- .. /j D j, ''- Joonesfada kaldpinna a horisont'aalide plaan, kui on ant'ud jdlqloon (0-horisonfaat) ja a) punkf A(5)...
mootoriga ühendaks. Eestis jääb aga sellistest inimestest puudu. Kõrgharidusega inimesi on küll palju, kuid töökohti vähe. Lihtsam võimalus on minna tööle välismaale. Siit tekibki vastuolu, Eesti panustab suuresti haridusse, mis ei too kasu, kui haritud inimesed Eestist välja lähevad. Tagasi ei kutsu neid pea miski. Palgad on madalad, ressursse ja riigipoolset toestust vähe. Isegi Eesti ühe tunnustatuma teadusajakirja Horisont rahastamist vähendati, mis on teadlaste üks ainukesi kohti, kus oma saavutusi ja avastusi laiemale kogukonnale teatavaks teha. Ehk peamine põhjus miks meie mootor ei taha käima minna, on see, et ei ole inimesi, kes seda teeks. Kokkuvõtteks tahan öelda, et Eestil on küll mootor, millele keegi kätt külge ei pane. Meie mootor on selline imelik, ta tahab ise laiali minna. Veelgi imelikum on see, et riik ootab käsi
Puidu - olulise maavara raiskamine. Riigid - Brasiilia, Indoneesia. 6) Parasvöötme okasmetsad - Paiknevad parasvöötme põhjaosas, sest lõunas pole piisavalt maismaad. Riigid - Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi. Kliima. Parasvöötme mandriline kliima, aastane temperatuuri kõikumine suur. Vähe sademeid võrreldes vihmametsaga, külm. Muld. Leedemullad - huumuse kiht puudub võion väga õhuke, sest okkad ei anna kõdu. Valge väljauhte horisont, toitainete vaene. Taimestik. Samblik, okaspuud - nulg, mänd, kuusk, lehis. 7) Tume- ja heletaiga võrdlus? Tumetaigakuusk, nulg)( on "tume" okaste tumerohelise värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane. Tihedad võrad kaitsevad metsa madalamaid rindeid külma, tuule ja aurumise eest. Vähese valguse tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. Kuid seentele ja mitmesugustele saprofüütidele on see sobiv keskkond
arrogantne oma tegelike juurte suhtes. Laulupidude ellukutsuja, eesti ajakirjanduse loojaid Johann Voldemar Jannsen alavääristas näiteks aastatuhandete pikkust eesti regilaulutraditsiooni, mille kõiki väärtusi ta saksameelse poolharitlasena mõista ei suutnud. Selle asemel läksid talle palju rohkem korda lääged seltskonnalaulud ja kiriklik lauluraamatu repertuaar. Selline kadaklik võõraiha pole tundmatu ka kaasaegses eesti kultuuris. Ka Jakob Hurt, kelle hariduslik horisont oli Jannseni omast palju avaram, käsitles eesti rahvaluulet ennekõike kui arhailist, meelelahutuslikku või muinasjutulist fenomeni. Just Hurda initsiatiivil sai 1888. aastal alguse eesti pärimuse üldine kogumine. Ja kuigi Hurt oli teadusmehena igati asjatundlik kogutud materjali olemuse suhtes, oli tema nägemus folkloorist pigem minevikku kui tulevikku vaatav. 3. Ajalooline tähtsus · Hakati tundma end ühtse rahvana · Sündis rahvuslik teater
Teema 8 EESTI KESKAEG Linnad, kaubandus ja käsitöö 1. Rahvused ja seisused keskaegses Eestis: Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes rahvast ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt või murretelt mitmeks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt saksa päritolu, kasutatud termini tundeutsch (mittesakslane). Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõe- näoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. Sakslased (hilisemad baltisakslased) saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt makäsitöölistenaaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeesteja . Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimi...
kasvukohatüüpides: · Leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo 30 cm paksune mulla kiht paekivil või õhukesel rähk- ja klibu mullal. · Sambliku, kanarbiku toitainete vaene liivmuld mereäärsetel luidetel või sisemaal küngastel. Lähtekivimiks on liiv. · Pohla, mustika Liivmuld, millel on kahekihiline lähtekivim. Kuiv või ajutiselt liigniiske. Metsakõdu umbes 10 cm ja peale seda esineb õhuke huumus horisont. · Sinika, karusambla Lähtekivimiks toitainete vaene liiv. Põhjavesi ulatub kõrgele. Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. · Siirdesoo, raba Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske. · Mustikakõdusoo kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas
Joonis 1. Esimese kave asukoht (märgitus ristiga). Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik.I rindes olid kuused ja männid, teises rindes kased. Taimkate: põldhein, võilill, punane ja roosa ristik, harilik haruhein, timut ja aasnurmikas. Veereziim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-Bm-C. Määratud muld oli K0 ehk leostunud muld, sest profiilis on savikumulatiivne Bm horisont ja gleistumine puudub, aga mulla veehoiuvõime on piisav taimede vee varustamiseks (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüübiks on sinilille ja huumusprofiiliks on värske mull. Maksustamise hind: 5083 EEK hektari kohta. Maa-ameti mullakaardil puuduvad andmed selle punkti mulla kohta. Teine kaeve Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres. Joonis 2. Teise kaeve asukoht (märgitus ristiga). Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik
kaugemal hõredam piirkond ja vastupidi. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa . 34. Mis on kosmoloogiline horisont? Kosmiline horisont on meid ümbritsevas paisuvas Universumis olev mõtteline kauguspiir, mille tagant pole lõpliku kiirgusega leviv valguskiir veel meie vaatlusriistadeni jõudnud või ei jõuagi , kui neid lähendab objekt eemaldub kiiremini, kui levib valguskiir. 35. Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. Tänaseks on
24. Mis on turbahorisont? kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel kujuneb välja turba- ja gleihorisont. Turbahorisont tekib enamasti soode lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel. 25. Mis on gleihorisont? Gleihorisont on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguse oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekas- hall (liivade puhul ka valkjashall) horisont. 26. Mis on leostumine? Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. 27. Mis on leetumine? Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28. Mis on lessiveerumine? Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väiksed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. 29. Mis on savistumine?
Go1 r_4ls_1 T3 25-30 0,08 0,38 35 Kokku: 21,28 100 44 Joonis . Väljavõte uuritava põllumassiivi nr 59756255724 mullakaardist Joonis . Uuritava põllu asukoht Eesti kontuuril Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid Koreserikas leostunud gleimuld(Gor) At-BwG-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja seejärel lähtekivim. Leostunud muld(Ko) A-Bw-C. Huumushorisont, seejärel metamorfne sisseuhtehorisont ja lähtekivim. Sügav madalsoomuld(M''') T´´´. Hästi lagunenud turvas. Sifrite ja lõimisevalemite lahtiseletus Gor Koreserikas leostunud gleimuld v°_1ls_145/r_4ls_1 - veeriseline kerge liivsavi lõimis läheb 45cm sügavusel üle väga tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. Ko Leostunud muld
ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veereziim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. Leetjad mullad Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont. Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad, kuusk, vähem mänd, kask ja haab. Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. Koreserikkad rähkmullad On kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pH KCl 6,0-7,5)
wikipedia.org/wiki/Esileht Genesis Science Mission, Youtube http://www.youtube.com/user/chuckpcr? feature=watch Chellesei, Youtube http://www.youtube.com/user/Chellesei?feature=watch Google Images http://www.google.com/imghp?hl=en&tab=ii Referaat "Hiroshima", Miksike http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiroshima_mari_liis.htm Goethe Institut http://www.goethe.de/wis/fut/prj/dst/spa/etindex.htm Horisont http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel196_186.html Valori Tähetarkus http://valor tahetark.blogspot.com/2009/03/heledamkuituhatpaikest.html Tänan kuulamast!
Soode ja soostunud muldade suur osatähtsus; Massiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel Pinnal; Karbonaatsete muldade suur osatähtsus; Muldade suur kivisus, eriti peenkivisuse osas (rähk, klibu, veeris); Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist, mineraalsest ja keemilisest koostisest kui ka väga vahelduvast veerežiimist. 27. Mullahorisondid, mullatüübid, mullalõimis-lähtekivimid-mullatüübid-viljakus. Automorfsed mullad koosnevad: 1. Metsakõdu horisont (O) esineb ainult osas metsades kõige pealmise horisondina. 2. Huumushorisont (A) on enamasti mulla pealmine horisont, mis ainult osas metsades paikneb eelnimetatud horisondi all. On huumuse sisalduse tõttu omandanud musta või halli värvuse.3. Väljauhte-(eluviaal) (E) on valge, hall või kollakas alati ülemisest ja järgnevast horisondist heledama värvusega. Esineb enamasti huumushorisondi all. Kujuneb mullas saviosakeste ja ainete väljauhtumisel. 4
Referaat planeet Jupiter Tatjana Kultshevskaja 12.klass Kiviõli 1.Keskkool 2009 a. Jupiter, kui planeet: Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa.Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes.Jupiter on suurem kui ülejäänud planeedid kokku. Tema keskmine kaugus Päikesest -- 5,2 a.ü. -- on üle kolme korra suurem kui neljandal planeedil, Marsil. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Vist sellepärast peetigi teda antiikajal peajumalaks -- kreeklastele Zeus ja room-lastele Jupiter. Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem.Jupiter hiid-planeet ja tal puudub tahke pind. Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpil...
Eluslooduse biomass (loomsed jäänused) Paiknemine mullas: Metsades ja rohumaadel paikneb osa MOA-st maapinnale ladestunud kõduhorisondis Happelistes, bioloogiliselt väheaktiivsetes tingimustes on kõduhorisont selgelt kihistunud: peal on värske lagunemata maapealne taimevaris, keskosas poollagunenud, vahetult mineraalpinna lähedal hästi lagunenud. Sisalduse skaala ja määramine: Huumushorisont 1-5% Toorhuumuslik horisont 6-30% Metsa- ja rohumaakõdu üle 30% Hästi lagunenud turvas 80-90% Halvasti lagunenud turvas 90-97% Huumusilluviaalne horisont 1-4% 7) MULLAPROOVIDE VÕTMISE PEAMISED REEGLID, PROOVIDE ETTEVALMISTAMINE ANALÜÜSIKS. Mullaproovide võtmine on keelatud: Kraaviservalt, teeäärtest, veekogu vahetuslähedusest (30-40m eemal) värskelt lubjatult või väetatud põllult (3-6 kuud) sõnnikuga väetatud põllult (kuni 6 kuud)
Eluslooduse biomass (loomsed jäänused) Paiknemine mullas: Metsades ja rohumaadel paikneb osa MOA-st maapinnale ladestunud kõduhorisondis Happelistes, bioloogiliselt väheaktiivsetes tingimustes on kõduhorisont selgelt kihistunud: peal on värske lagunemata maapealne taimevaris, keskosas poollagunenud, vahetult mineraalpinna lähedal hästi lagunenud. Sisalduse skaala ja määramine: Huumushorisont – 1-5% Toorhuumuslik horisont – 6-30% Metsa- ja rohumaakõdu üle 30% Hästi lagunenud turvas 80-90% Halvasti lagunenud turvas 90-97% Huumusilluviaalne horisont 1-4% 7) MULLAPROOVIDE VÕTMISE PEAMISED REEGLID, PROOVIDE ET- TEVALMISTAMINE ANALÜÜSIKS. Mullaproovide võtmine on keelatud: Kraaviservalt, teeäärtest, veekogu vahetuslähedusest (30-40m eemal) värskelt lubjatult või väetatud põllult (3-6 kuud)
kõik pöörleb augu ümber viimase pöörlemissuunas. Erinevalt sündmuste horisondi sisepoolest saab ergosfäärist pääseda tagasi auguvälisesse ruumi. Aegruum aeg ja ruum moodustavad 4mõõtmelise terviku, kus kolm mõõdet on ruumilised ja üks mõõde ajaline. Singulaarsus koht, kus aegruumi kõverus on lõpmatu; aine tihedus on singulaarsuses lõpmatu suur. Sündmuste horisont aegruumi selliste punktide kogum, kus aja kulg eemaloleva vaatleja jaoks jääb seisma. Kuidas tekivad? Massiks peab olema kolmekordne päikesemass (sureval tähel), et kaheneda kriitiliseks suuruseks, et toimuks gravitatsiooniline kollaps Gravitatsiooniline kollaps nähtus, mille korral täht variseb omaenese raskuse all kokku (surevad tähed, mis on oma sisemisest energiaallikast ilma jäänud..
Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede aasendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga paralleelselt ringjoont ja tähed ei tõuse ega looju kunagi. Eestis ei ole horisont ja taevaekvaator paralleelsed, seetõttu esineb meie taevas ka tõusvaid ja loojuvaid tähti. Eestis vaatatuna on vaid Põhjanaela ümbruses tähti, mis ei looju kunagi. selliseid loojumatuid tähti nimetatakse pooluselähetasteks e. tsirkumpolaarseteks tähtedeks. Ülejäänud tähed tõusevad idast (kagust või kirdest, sõltuvalt tähe käändest). Kõige kõrgemale tõusevad tähed lõunataevas ja loojuvad seejärel läänes (või käändest sõltuvalt edelas või loodes)
Salme Põhikool Päike Referaat Gerlin Kruuser 9.klass Salme 2009 Miks mulle meeldib päike Igal hommikul saab näha päikesetõusu. Päike tõuseb idast ja õhtul loojub läände. Päike on päikesesüsteemi keskpunkt. Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Üks kõige suuremaid põhjuseid miks mulle päike meeldib on see, et päike kiirgab soojust ja soojade ilmadega seostub suvi. Päikese temperatuur ...
21:31:22 Pallaadium Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46. Pallaadium on üks kuuest plaatinametallide gruppi kuuluvast metallist ning seega väärismetall. (Ülejäänud viis liiget lisaks plaatinale on ruteeniumi, roodiumi, osmiumi ja iriidiumi) Pallaadium on hõbedast tumedam ning plaatinast heledam, hõbevalget värvi, kerge ja elastne metall, mille pind ei tumene hapnikurikkas keskkonnas ning sellele ei teki kriimustusi ega pragusid. Lisaks on ta vähe reaktiive . Pallaadium säilitab oma värvuse läbi aja. Pallaadiumi on sulamis 950/000. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tema tihedus normaaltingimustel on 12,02 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1555 Celsiuse kraadi. Avastamine Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprill...
ARVUTIKIRI Iseseisev töö 2009 Küsimused: 1. Esimene patent kirjutusmasinale Esimene patent kirjutusmasinale anti Inglismaal 1714. aastal H. Miil. 2. Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisiline(tööstuslik) tootmine? 1874. aastal algas firmas ,,Remington" kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine. (Ameerikas) 1900. a Saksamaal «Ideal», 1904. a Ameerika Ühendriikides «Smith brothers» ja Saksamaal «Continental», 1906. a Ameerika Ühendriikides «Royal», 1907. a Inglismaal «Imperiab» ja Saksamaal «Mercedes», 1908. a. Itaalias «Olivetti» 3. Erinevad sõrmistikud. Erinevad märgisõrmised ja kirjutusmasina sõrmised. QWERTY, Dvorak, Malt. 4. Kirjutusmasinate liigitus (kirjutusmasinate põlvkonnad). Esimese põlvkonna kirjutusmasinad olid mehhaanilised Teise põlvkonna kirjutusmasinad olid elektromehaanilised masinad. Kolmandasse põlvkonda kuulusid elektroonilised kirjutusma...
Lõhna tajumise häired ja selle põhjused Toiduainete sensoorse hindamise alused Lõhn Lõhn-toidu organoleptiline omadus inimene tajub oma lõhnaanalüsaatori ehk nina abil Lõhnaaistingu tekitab enamasti gaaside segu nuusutamisel satuvad kergestilenduvate ühendite molekulid koos sissehingatava õhuga ninasõõrmetesse, kust kanduvad nina ülemise piirkonna limaskesta haistmisepiteelil asetsevate retseptoriteni, mis reageerivad lenduvate ainete osakestele > lõhna tajumine. Ajju edastatud signaali tulemusena tekib inimesel vastav käitumismuutus söögiisu, hirm, meeldiv emotsioon või vastikustunne. Lõhna tajumine Eristatakse: Nasaalsed lõhnaaistingud lenduvate ainete nuusutamisel (õhu hingamisel läbi nina) Tajutavad lõhnaaistingud; Retronasaalsed aistingud – nina kaudu õh...
5. Aeg ehk mulla vanus aja jooksul muld areneb. Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 miljon, rannikul näiteks 1 aasta, kuna seal alles algab mullatekkeprotsess 6. Inimfaktor väetamine, kuivendamine, niisutamine (positiivne). Inimfaktor võib olla ka negatiivne (erosioon, muldade sooldumine ebaõigel niisutamisel, mulla väljakurnamine, maavarade kaevandamine) 8. Geneetiline horisont kiht, mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhotisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omaduste erinevuse (orgaanilise aine sisaldus, struktuursus, värvus, lõimis, keemiline koostis) poolest. 9. Taimedele olulisemad mikroelemendid C; O; H; Ca; Mg; S; N; K; Fe; P 10. Muldade potensiaalne viljakus Viljakus, millist saagikust on muld võimeline andma 11. Hapendus- taanduspotentsiaal Eh(mV)
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool ...
Mulla või mõne selle horisondi saviosakestega rikastumine võrrelduna lähtekivimiga: Keemilised muutused, aga savistumine ei säili: karbonaatidest ja alustest vaesunud, Fe ja Al 1. jämedate osakeste peenenemine murenemise jm. protsesside tulemusel mullamassis 2. 2. org. Jäänuste mineralisats. Vabanenud lihthapendite omavahelisel reaktsioonil ja Moodustunud horisont on akumulatiivne raua suhtes Bf, parasvöötmes Baf (Bw) ümberkristalliseerumisel Veemahutavus suureneb, vee läbilaskvus ei pruugi suureneda Savistumiseks on vaja: Meil seoses savistumise ja ülavete kogunemisega 1. Mulla lähtekivimi koosseisus peavad olema sellised miner. olemas, mille Sooldumine e. salinisatsioon
Muld: Esineb nii gleistunud muldi (gleistunud väga õhuke paepealne muld Kh´g, gleistunud õhuke paepealne muld Kh´´g, gleistunud väga õhuke rähkmuld K´g, gleistunud õhuke rähkmuld K´´g, gleistunud keskmise sügavusega rähkmuld K´´´g või gleistunud klibumuld Kkg) kui ka gleimuldi (väga õhuke paepealne gleimuld Gh´, õhuke paepealne gleimuld Gh´´ ja õhuke rähkne gleimuld Gk´´). 5-30 cm tüsedune A- või AT- horisont on huumusrikas ning lasub pealispinnalt porsunud kollasel, mõnevõrra murenenud pael, harvem vettpidaval savisel rähal. Veereziim: vee äravool on aeglane või takistatud, eriti dolomiidist aluspõhja korral. Kevadel on muld veega küllastatud, kuivadel perioodidel aga võib niivõrd läbi kuivada, et veevaegus saab taimestiku kasvu piiravaks teguriks. Siis võib ajutist veega küllastatust
EESTI MAASTIKU TEADUSE AJALOOST 20.saj alguses eestikeelse ylikooli loomisega kutsuti Tartu Ylikooli mitmetest riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Harilik rästik Vipera berus Koostas: Kärt KaasikAaslav Klass: 7.b Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 ...
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane ...
metsad.Nõmmemetsi leidub rohkem Põhja,-Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel.Kasvupinnas on happeline ja põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. Palumetsad(pohla,mustika kkt.): valgusküllased ja kuivad metsad mis on kõige eelistatumad puhkemetsad. Soostuvad metsad(sinika,karusambla): Põhjavesi ulatub kõrgele. Lähtekivimiks toitainete vaene liiv.Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. Soometsad( siirdesoo, raba):Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske. Kõdusoometsad(mustika-kõdusoo,Jänesekapsa-kõdusoo):kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas. Põhjavee sügavus vegetatsiooni perioodil on 30-100 cm. 6 Erinevad raied männikutes
Sigrit Luik KK12-KE Sigrit Luik KK12-KE KÜSIMUSED: 1. Mis on Michelini tärn? Michelini tärnid on ihaldatuimad gastronoomiamaailma tunnustused, mida jagatakse salajastel testimistel kogutud informatsiooni järgi. Kõige enam on tärne Prantsusmaal, kust ka tärnisüsteem pärineb. 2. Nimeta kümme 2013. a Eesti top 50 restorani 1. Alexander 2. Tchaikovsky 3. Põhjaka 4. Horisont 5. Chedi 6. OKO 7. Ribe 8. Neh 9. Salt 10. Moon 3. Mis on cordon bleu? Cordon Bleu seotus kokakunstiga algas 1600. aastate lõpul, mil Maintenoni markii asutas vaestekooli tütarlastele. See sai peagi kuulsaks õppurite kokakunsti osava valdamise poolest. Selles koolis kandsid tüdrukud, kes olid saanud 17aastaseks, kaelas sinist linti kui kooli tunnust. 1895 asutas toiduajakirjanik Martha Distel Pariisis kokakool L'Ecole de Cordon Bleu, millest sai peagi tunnustatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
