REFERAAT GEOGRAAFIA TÕUS JA MÕÕN Juhendaja : Hele Pomerants Koostaja : Tõusud ja mõõnad ehk looded Tõus ja mõõn on maailmamere kuju moodustised. 17. Sajandil avastati, et nähtused tekivad teise taevakeha gravitatsiooni külgetõmbe tõttu. Peamiselt on nendeks teisteks taevakehadeks kuu ja päike , kusjuures kuu osalus sellest on 2,17 korda suurem kui päiksel. Kuu ja päikse põhjustatud tõusu ja mõõna nähtused on perioodsed ja kõikjal pole need sugugi samasugused. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on maal tõus nii sellel poolel, mis asub kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad...
KUJUTLUSED JA FÜÜSIKA-füüsika on sõltumatu e. Subjektiivne. Füüsika TUNDUB meile ühesugusena, kuid on hoopis erinev, sarnasused tulevad kokulepetest, mis inimesed on läbi aegade teinud. Vaatleja tunnused- 1.) vaba tahe (valikuvabaduse olemasolu,tekitab subjektiivsuse) 2.) aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot(tunnetusprotsess-sündmus&signaal) 3.) mälu, ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada. Taju+mälu+aistingud=KUJUTLUSED! Nähtav horisont geograafias (silmaga nähtav) füüsikas (kindlad teadmised) Tunnetusprotsess=Signaal, retseptor, närviprotsess, aisting, taju, kujutis, mõtteseose koostamine, uus mõttekuju=hüpotees, eksperiment(sihipärane vaatlus), otsus hüpoteese tõesuse kohta(järeldus) Makromaailm-nägemismeelega vahetult hoomavate katsete abil. Mikromaailma- moodustavad inimesest mõõtmtete poolest palju väiksemad objektid. Megamaailma- moodustavad inimesest palju suuremad objektid .
osakestega segunimstega 4. ainete muundumine mis on seotud orgaanilise aine lagunemisega keemilise murenemise ja savi mineraalide tekkega mullas esinevate protsesside tulemusena kujuneb välja mulla profiil see on püstiläbilõige maapinnalt kuni mulla tekest muutumata lähte või aluskivimini ja selles võib näha mitmesuguse tüsedusega värvusega kihte mida nimetatakse mulla horisontideks. Mullahorisont Iseloomustus 0- metsakõdu horisont Tekkib metsa all ja koosneb erineva lagunemise astmega puuvarisest (lehed okkad ja käbid jne) ning taimedest kui maa pinnale lisandub igal aastal uut orgaanilist ainet. Horisont seob vett vähendab auramist reguleerib
3) Mulla happelisus 4) Mulla struktuur Mis on vajalik, et struktuursus tekiks? On vaja et: 1) mullas oleks piisavas koguses kive, savi ja kolloidosakesi 2) mullas oleks piisavalt kahe- ja kolmevalentseid katioone 3) mullas oleks piisavalt huumust Mullaprofiili ehitusest NB! Mulla geneetilisi horisonte tähistatakse kokkoleppeliselt ladina suurte tähtedega, millele lisatakse numbrilisi ja tähelisi indekseid. Metsakõdu O Huumushorisont A Turvase pindmine horisont T Toorhuumuslik horisont AT Väljauhtehorisondid ehk elluviaalsed horisondid E Lessiveerunud horisont EL Sisseuhtehorisondid ehk illuviaalsed horisondid B Automorfse rauarikas horisont (omane näivleetunud muldadele) Baf Metamorfne sisseuhtehorisont (omane Kesk-Eesti leostunud ja Lõuna-Eesti rähkmuldadele) Bm Tekstuurne sisseuhtehorisont (omane lessiveerunud muldadele) Bt Lähtekivim C Aluspõhi D Gleihorisont G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf
Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 6. Iseloomusta mulla horisonte ja nende esinemist eri mulla profiilides. (1) Mulla pindmine kiht koosneb peamiselt taimejäänustest - varisenud lehtedest ja okstest moodustunud orgaanilisest ainest. Seda kutsutakse kõduhorisondiks. Põldudel ja rohumaadel see horisont puudub. (A)Järgneb viljakandev huumushorisont, mis koosneb lagunenud orgaanilise ainega segunenud kivimist. Huumushorisont on tumedam ja moodustab viljaka põllumulla. (E) (lad. eluvio - väljauhtumine) Huumushorisondi all asub heledam väljauhtehorisont, mis koosneb savist, rauast, alumiiniumist jt.mineraalidest, mille vihmavesi on mulla ülemistest kihtidest välja uhtunud. Niisugust mulda leidub palju metsaaladel, eriti okasmetsades.
Tekivad savikale või kahekihilisele lähtekivimile, mis ei lase vihma ja lumesulamisvett kergesi sügavale liikuda. Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi. Lõuna-Eestis keskmise huumusesisaldusega põllumullad. Loodusliku taimkatte puhul on neil levinud salu- ja laanemetsad. Gleimullad moodustavad pindalalt suurima levikuga ning omaduselt väga vahelduvate mullatüüpide rühma. Ühiseks tunnuseks on gleihorisont. Pindmine horisont koosneb vaid osaliselt lagunenud org. ainest- toorhuumusest. Liivast lähtekivimil tekkinud gleimullad on tavaliselt leetunud. Lubjarikkal kujunenud muldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde. Soomullad on Eestis laialdase levikuga ning jagunevad madalsoo, siirdesoo ja rabamuldadeks. Neid muldi iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont.
* Keemilise reaktsiooni kiirus Marika Rodionova 10a * Jacobus Henricus van t Hoff selgitas seose temperatuuri kasvu ja reaktsiooni kiiruse vahel. * Järeldust, et reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega sõnastasid 1864. a. C. M. Guldberg ja P. Waage * Lev Pissarževski oli NSV Liidu ajal selgitanud lahusti iseloomu mõju keemilise reaktsiooni kiirusele. *Teadlased ja nende avastused * Keemilise reaktsiooni kiirust määratletakse aine kontsentratsiooni muutuse kaudu ajaühikus. * See näitab, kui palju lähteaineid reageerib ära või saadusaineid tekib ruumalaühiku kohta ajaühikus. * Võimalik on mõõta aega, mis kulub reaktsiooni toimumiseks. Selle aja pöördväärtust loetakse reaktsiooni suhteliseks kiiruseks. *Olemus * Massitoimeseaduse järgi on reaktsiooni kiirus...
KUNSTIOLÜMPIAAD MÕISTED Akvarell vesivärv Akrüül paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment värvitooni andja Palett värvialus,värvide valik töös Toon heledus-tumedus aste värvis Natüürmort vaikelu,esemeline kunstiteos Portree inimest kujutav näopilt Profiil külgvaade abloon Vorm või mudel mille järgi tehakse piirjoon rift kirjastiil Ornament sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan asetseb esiplaanil Horisont sil...
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi Madalsoo-saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna või põhjaveega, survelise põhjavee Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mä...
Kõige Kalgim Kiirgus Kosmoses Koostaja: 9.Klass 2011 Kuidas Inimene näeb Gammakiirgust Gammakiirguse avastas Prantsuse keemik ja füüsik Paul Villadr 1900. aastal Gammakiirguseks nimetatakse lainealaks ,kus footoni energia on suurem kui 100 keV(kiloelektronvolti) Üks elektronvolt on energia, mida elektron saab läbides potensiaalise vahe (vaakumis)1 volt. Gammakiirhust saab vaadelda Tserenkovi teleskoopidega. Gammakiirgust on võimalik mõõta tänu USA füüsikule Arthur H. Comptonile. Copmton avastas kõrge energiaga footonite hajumise mida nüüd nimetatakse Comptoni hajumiseks. Kust Saab Gammafooton Oma Energia 1961. aastal mõõteti esmakordselt kosmilist gammakiirgust orbiidil Explorer 11 pardalt,kus ennustati sellist kiirguse võimalikkust. Gammaastronoomia uurib kõige energiarikkamaid nähtusi Universumis,näiteks...
1.Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus. Mulla viljakus-mulla võime varustada taime toitainete, vee ja õhuga. Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp., vee, õhu ja organismide toimel, pindmises osas. Murenemiskoorik-maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Korrosioon-kivipindade uuristumist ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Leostumine-lahustunud soolade ära kandmine lahustumise kohast. 2.Mulla tähtsus, mullakoostis Muld on ühenduslüli elusa ja eluta looduse vahel, taimede kinnitus koht ja kasvukoht, looduslikfilter, elupaik organismidele, inimestele vilja kasvatamiseks. Mineraalained, orgaanilised ained, vesi ja õhk. 3.Kirjelda: Füüsikaline, keemiline, bioloogiline murenemine. Füüsikaline ehk rebenemine- kõrbes, temp. kõikumisel, tuul, vesi, jää, soodustab kuiv ja suurte temperatuuride kõikumistega kliima. Keemiline ehk porsumine- vihmametsad, niiske ja soe kliima....
Neid kihte, mis on tekkinud mulla tekke protsessi käigus nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks. Geneetilistest horisontidest koosnevat vertikaalset ristläbilõiget nimetatakse mullaprofiiliks. Kuna mullaprofiili välised tunnused kajastavad mullatekkeprotsessi iseloomu, siis nende põhjal on võimalik muldi klassifitseerida. Mullaprofiili horisontide tähistus: O metsakõdu. Mulla pinnale ladestunud org. ainest koosnev horisont tüsedusega alla 10 cm. A huumushorisont. Tumeda värvusega; tekkinud parasniisketes, kuivades või ajutiselt liigniisketes tingimustes mulda ladestunud org. aine mõjul. Koosneb nii mineraal- kui ka org. ainest. Ülekaalus on mineraalosa, millega on seotud org. aine. Huumusesisaldus tavaliselt alla 7...10%. T turbahorisont. Soomuldade pindmine kiht, kus org. aine sisaldus üle 50%. Alaliselt liigniisketes tingimustes mullapinnale ladestunud taimejäänustest koosnev üle 10 cm
Liustikud Koostas: Vaike Rootsmaa Jökulsárlón Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Väljavõte õppekavast • Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus – teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks, liustike levikut. • Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises – selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; – selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Li...
Sõnalised tasakaalutrikid (Djinns).Eksootiline nagu ballaadid, aga tegemist on "ruumilise" (idamaise), mitte "ajalise" (keskaegse) eksootikaga. Hugo "tegelikud" idamaad oli Hispaania. Sealt pärinevad detailid, muu on kujutlus. See on Hugo kunstile tunnuslik, ta veenab lugejat üksikute detailidega, ka oma ajaloolistes romaanides. · 1856 Les contemplations (Autrefois ja Aujourd'hui). Hugo lüürilise luule tipp. Poeesia uus tähendus: inimese horisont avardub inimkonna omaks, luuletaja väljendab üldist tunnet, mõtet. · 1859 La légende des siècles (II osa 1877, III osa 1883). Eepiline tipp. Eepika ei ole koondunud ühe kangelase ümber, vaid ta rändab sajandist teise ja koondub inimeste ümber. Keskaeg. Piibel.
Alina Rostsinskaja 9c Planeet Saturn Üldised andmed 6. päikese poolt lugedes suuruselt 2. pärast Jupiteri Gaasiline hiidplaneet Asub 1 433 531 000 km päikesest e. 9,5 a.ü. Teeb tiiru ümber päikese 10 759päeva e.29,5 aastaga. 95 korda raskem kui Maa Ekvatoriaalne ümbermõõt 60 300 km. Saturni tihedus on väiksem kui veel Saturnist saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta, planeedi väike tihedus annab teadlastele uurimisruumi kas... 1. ...Planeedi pind asub kaugel allpool pilvepiiri. 2. ...Planeedil on olemas tahke tuum ning tema keskpunktist väjapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks sujuvalt üle. Saturni koostis. Vesinikust (~96%) Heeliumist (~3%) Ammoniaak Metaan Etaan Vesi Atsetüleen Fosfiin Saturni pilvekihid. Pilvede ülemine kiht koosneb metaanist ja ammoniaagist. Temperatuur ülemises kihis on -175°C. Alumised kihid on arvatavasti jääkristallidest. Sügavamale minnes kasvab rõhk ja temperatuur. Sa...
Kontrolltöö 11.klassile Pedosfäär 1. Millisele mullatüübile on iseloomulik järgnev väide? a) Iseloomulik on heledat värvi suuremateraline liivakas horisont, mis on vaesunud toitaineterikastest saviosakestest. Leetmuld b) Huumorihorisondi tüsendus võib olla üle meetri. Mustmuld 2. Nimeta 3 põhjust, miks on rohtlate mullad väga viljakad. a) Õhulised rohukamarad b) Bioloogiline aktiivsus mullasegamine suuremateraline c) Sademed ja aurumine tasakaalus (ei ole liigniiske ega -kuiv) 3. Millised loodusvööndi mullale on iseloomulik profiil A;E;B;C;D. Mida need tähed tähendavad? Troopikavööde
Füüsika kontrolltöö 1. Horisont tasand kuhu taevavõlv toetub. Taevavõlv ehk taevasfäär poolkera pind, mille keskpunktis me vaatlejana asume. Seniit - Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Asimuut - nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. 2. Taevakehade näiv liikumine on põhjustatud meie kui seisva objekti ettekujutusest, kuidas ümbritsev maailm liigub. Ööpäeva vaheldumine: näiliselt liigub päike meie suhtes. Aastaaegade
kaitse. 14. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. · alla 1,5 % väga madal · 1,5...2,5% madal · 2,5...3,5% keskmine ·3,5....5% kõrge · üle 5% väga kõrge -Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5...3,5%. -Ajutiselt liigniiskete (gleistunud) analoogide korral on huumusesisaldus tavaliselt 1...2% võrra suurem. Alaliselt liigniisketel (gleimuldadel) muldadel tekib nn. toorhuumuslik horisont, sisaldades rohkesti orgaanilist ainet, mis on pooleldi lagunenud ja halvasti kinnitunud mulla mineraalse osaga. Sel juhul on õigem väljendada orgaanilise aine, mitte huumusesisaldust. 15. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. -Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. -Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2.
täheldada tema "Juudi kalmistu Haarlemis", mis on tema üks meisterlikumaid teoseid. Selle teose kõik teisejärgulise tähtsusega motiivid on kui lisandid peamisele motiivile, milleks on kolm rüüstatud hauda. Peale 1656 aastat muutusid tema maalid ruumikamaks ja värvid erksamaks. Joonistused koskedest ja tema "Soo" tuletavad meelde tema varasemat huvi metsa vastu. Ent üha enam kujutab ta oma töödes (eriti arvukates vaadetes Haarlemile ) lamedat hollandi maastikku. Horisont on alati madal, kauge ning teosel domineerib tohutu pilvine taevas. Vahel on tema töödele lisanud väikseid figuure ka teised kunstnikud. Lisaks maalidele, tegi ta ka mõned ofordid, millest kuulsaim on "Viljaväli". Elu lõpul vajus Ruisdael unustusse, tema töödel polnud enam menu ja ta suri vaestemajas. Ruisdaeli elukäik on hollandi maalikunsti hiilgava, kuid lühikese õitsengu võrdkujuks. Mõningaid pilte tema teostest: Mets Päikesekiir. U
Kaudselt Bisnismen ärimees Õudselt Drastiline tugevasti mõjuv rabav Soodsalt Gangster kurjategijate jõugu liige Ärksad Gurmaan peenetoidu armastaja Tõrksalt Guru Õpetaja Kündsin Kotlet Liha toode Küntud Bankett pidusöök Nüüdisaegsed Taburet tool Algkool Kabinet töö ruum Hõlbsalt Kompvek komm Üleüldse Tualett WC Peatselt Sigaret tubakatoode Teadke Ballett tants Umbsest Fokstrott tants Moodsa ...
Toimub muldade hävinemine. Sooldumine- auramine ületab sademete hulga ning muld sooldub. Muldade keemiline reostus - hapestumine, üleväetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine mulda - muudab mulla taimele ebasobilikuks keskkonnaks. 7. tundras- gleimullad. okasmetsas- leetmullad. lehtmetsas- pruunmullad. rohtlates- mustmullad. kõrbetes- sooldunud kõrbemullad. vihmametsades- punamullad. 8. Miks kujuneb okasmetsades väljauhte horisont? - Aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont . 9. Miks mustmullad väga viljakad? - Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea sõmeraline struktuur. 10. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? - Pidevast kiirest aineringlusest tingituna on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest
Musta augu ümber moodustub pööraselt pöörlev akretsioonketas, mille sisepiiril läheneb pöörlemiskiirus valguse kiiruseni. Akretsioonikettast vabanev energia sobib hästi seletamaks ka heledate tuumade tekkimist Seyferti galaktikates. Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski , isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. Väga suure massiga kehade gravitatsiooniväli muutub tugevamaks, kui seda
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. 2003. aasta andmetel oli rahvaarv 24 683 313. Aastal 1993 elas Iraagis üle 19 miljoni inimese. Massachussettsi Tehnikaülikooli poolt toetatud uurimuse andmetel on ajavahemikus 2003 märts kuni 2006 juuli USA invasiooni tõttu elu kaotanud 655 000 inimest, enamus neist (u. 600 000) otseses vägivallas, kuid kasvanud on ka muude surmapõhjuste hulk. Praegu sureb Iraagis 3 korda rohkem inimesi ajaühikus kui enne 2003 aasta märtsi. Uurimuse käigus küsitleti 12 801 elanikku 1849st majapidamisest, uurimuses osalenute andmetel on umbes 31% vägivaldsetest surmadest otseselt okupatsiooniarmee põhjustatud. 2004 aastal avaldatud uurimus, millest oli välja arvatud Falluja linn, hindas hukkunute hulgaks 100 000 Käesoleval ajal peetakse Iraagi pindalaks 437 370 ruutkilomeetrit. Rahvastik: Rahvastik...
Milne'i mudelis ei paisu ruum, küll aga lendavad selles ruumis laiali galaktikad ja teised kosmilised objektid. Mudel ei tungi Universumi olemusse, vaid üksnes kirjeldab galaktikate vaadeldavat liikumist. 9. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? 10. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng keskmisest tihedusest? Kui jääda kindlaks põhimõttele, et aine jäävuse seadus kehtib, tähendab see samaaegselt lõpmatut tihedust. 11. Mis on kosmoloogiline horisont? Eemaldumiskiiruse lähenemisel valguse kiirusele kasvab punanihe (muidugi relativistlike valemite kohaselt) lõpmata suureks, mis loob vaatlejale illusiooni tohutu suurest, kuid tühjast ruumist. 12. Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (-270°C). Kui vaadata minevikku, siis pidi temperatuur olema seda kõrgem, mida väiksem oli mastaabikordaja. 13
Mullaharimismeetod künd- leetja mullaga põllu näitel- Väljaotsa 26,7ha Väljaotsa põld on valdavalt leetjate muldadega, optimaalse huumusesisaldusega, kergete liivsavi muldadega põld, mille suuruseks on 26,7ha. Põld on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis esineb väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont, lõimiselt kerged liivsavid. Probleemiks on see, et leedekiht on lähedal ja sügavalt harida ei tohi, et leedekiht välja ei tuleks ja muld oma huumuskihti ei kaotaks. Antud põllul sobivad kasvatamiseks kõik kultuurid, sest leetjad mullad on väga produktiivsed. Näiteks kasvatatakse seal otra, nisu ja kaera. Peamiselt kasutatakse mullaharimismeetodina ettevõttes kündi, sest künniga saavutatakse ühe
MUST AUK Diana Simmer Paide Gümnaasium 12.klas MIS ON MUST AUK? Must auk on meeletult suure gravitatsioonijõuga objekt, aegruumi osa. Must auk koosneb kahest osast: singulaarsus ja sündmuste horisont KUIDAS MUST AUK TEKIB? Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede - punaste hiidude (mis on Päikesest vähemalt 4 korda suuremad) kokkuvarisemisel. Täpsemalt seletades: mustad augud tekivad siis, kui piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul enda sisemuses nii suure rõhu, et tema kiirus, mis võimaldab tähtede- või planeetidesüsteemist lahkuda, hakkab lähenema valguse kiirusele. Seejärel vajub täht kokku singulaarsuseks,
Mullahorisondid mullakihid, mis on üksteise peale ladestunud; erinevad värvuse, tiheduse, lõimise, tüseduse poolest A huumushorisont: kobe, tume, sisaldab orgaanilist ainet, kõige enam lämmastikku ja süsinikku. AT toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel. O orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda. T turvas: palju vet ja orgaanilist ainet, tuhavaene soomuld. B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont): sisaldab rauda ja on mineraalosakesi. C lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G gleihorisont: sinisavi Mullatekke iseärasused: läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne
L(k)IIItugevasti leetunud huumuslik leedemuld (O)-A-E-B-C; A=2-5cm, E>15cm. Metsa mullad LI nõrgalt leetunud leedemuld O-(A)-(E)-B-C; A<2cm, E<7cm. LII keskmiselt leetunud leedemuld O-(A)-E-B-C; A<2cm, E=7-15cm. LIII tugevasti leetunud leedemuld O-(A)-E-B-C; A<2cm, E>15cm. Ls sekundaarne leedemuld O-E-A-E-B-C Gleimullad – esineb AT või alla 10cm T horisont Gh´ väga õhuke paepealne gleimuld AT-D Pinnalt või Gh´´ õhuke paepealne gleimuld AT-(CG)-D(g) 30cm ulatuse Gk´´ õhuke rähkne gleimuld AT-CG Gk´´´ keskmise sügavusega rähkne gleimuld AT-BmG-CG 30-60cm Go leostunud gleimuld AT-BmG-CG G(o) küllastunud gleimuld AT-CG, pH>5,6. G(I) küllastumata gleimuld AT-CG, pH<5,6. 60-90cm GI leetjas gleimuld AT-EL(g)-BtG-CG
aluskivimini. 22.Mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihid mida nim. mullahorisontideks. 23.Välja- ja sisseuhteorisondi all asub lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest. 24.Turbahorisint tekib enamasti soodes lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel. 25.Gleihorisont ( G) on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekas-hall horisont. 26.Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. 27.Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosadest laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28.Leesiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad ühetakse pindmistest horisontidest välja. 29.savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumis saadused kuhjuvad tekkekohal. 30
Litosfäär 1 Maa mõõtmed: · ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075 km · polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik)
toiteelementidest. B sisseuhtehorisont, kus toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine C lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. D aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. G sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg AT toorhuumuslik horisont, mis tekib liigniisketes tingimustes ja on omane gleimuldadele T turvas ehk vee- ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont Horisondi sinakashall toon näitab, et muld on savimineraalide rikas. Roostetäpid mullas näitavad, et mullas on rauasisaldus suur. Hele horisont huumushorisondi all näitab, et toitained on ära uhutud. Mullas toimuvad protsessid: Leetumine- Orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Plaatina Koostasid: Marianna Tampere ja Helen Linnas 9.a Juhendas: Ave Vitsut Viljandi 2006 1. Avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. MuinasEgiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna ja KeskAmeerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma LõunaAmeerika reisil kogetud k...
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Gristelle-Hanna Hantson 8.klass "Liivakell" Loovtöö Juhendaja: Liidia Pogorelova Alatskivi 2013 2 Sissejuhatus: Aja vastu hakatakse erilist huvi tundma siis, kui see hakkab ümber saama. Asja lähemalt uurides selgub, et mitte keegi ei tea, mis on aeg, kuigi kirjutatud on sellest tuhandeid raamatuid ja musttuhat muud kirjatööd. Ja peaaegu igas neist on üks lause, mis aja loomust kõige paremini ära seletab ja mille üks tark mees kirja pani juba rohkem kui poolteist tuhat aastat tagasi. Mis on aeg? Kui keegi seda minult ei küsi, siis ma tean; kui ma seda aga küsijale seletada tahaksin, siis ma seda ei tea. Aurelius Augustinus (354430), Rooma teoloog ja filosoof. Aeg on füüsikaline suurus, mida saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada. Aeg on pidev ja me ei ...
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Randolf Otsepp LASERID Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 LASERITE AJALUGU.............................................................................. ........4 Definitsioon.................................................................................... ......4 Lühidalt laserite ajaloost.................................................................. ........4 LASERITE TÜÜBID.........................................................................................5 Gaaslaser.............................................................................................5 Kemolaser.............................................................................................5 ...
põhjendajaid. Vanematel meistritel oli maastik koostatud üksikutest "motiividest"; Bruegel seevastu näeb ja tunnetab maastikku ühtlase tervikuna. Bruegel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust - neis on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Bruegel oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, oskab valguse ja õhu kujutamisel tabada kõige peenemaid nüansse. Horisont on ta töödes tihti väga kõrge. Figuurid, mis ta maastikke elustavad, on sulatatud maastikuga ühtlaseks harmooniliseks tervikuks ja aitavad kaasa maastiku elustamiseks ja meeleolu suurendamiseks. Rahulikkude ja idülliliste maastikkude kõrval on ta loonud ka süngeid ka kurvameelseid, samuti aga ka võimsalt-dramaatilisi looduspilte ("Torm merel" Viini muuseumis). Tema maalide mõju on väga suurel määral tingitud ka jõulisest ja rikkast koloriidist.
· Hetkel on udukogu 1,4 valgusaasta pikkune ja asub Maast 5000 valgusaasta kaugusel. · Oma täismõõtmeteni jõuab see udukogu umbes tuhande aasta pärast. Mädamuna udukogu Mustad augud · Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. · Koosneb: kahest osast - singulaarsus ja sündmuste horisont. · Mustad augud koosnevad ainest, mis on ülitihedalt kokku surutud. Seepärast omavad mustad augud väga suurt külgetõmbejõudu. · Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede kokkuvarisemisel. · Musti auke on kosmosest teleskoobiga väga raske leida. Neid avastatakse mõju järgi mida nad teistele taevakehadele avaldavad. · Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seega pole nad igavesed.
Vea protsent pindalade arvutamisel oli 0,59%. (25,6-25,45)*100%/25,6=0,59% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60553445290 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Sügav madalsoomuld (M''') Profiil: T-Turba sügavus üle 100 cm ja mullaprofiil koosneb ainult T-horisondist. Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg; liivmuldadel aga A-Bg-BCg- Cg. Võib esineda ka katkendlik El- horisont või selle pesad. Kihisemine 30-60(70)cm sügavusel. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30% mulla tahke faasi mahust. Väga õhuke-, õhuke madalsoomuld (M';M'') Profiil: T-G Turba sügavus30-50cm; 50- 100cm. Sügav madalsoomuld (M''') t_2100 keskmiselt lagunenud turvas, turbahorisondi tüsedus 100cm. Gleistunud leostunud muld (Kog) ls_140-60/r_2ls_2 kerge liivsavi uurimissügavuses 140- 60cm, kergelt koreseline, keskmine liivsavi.
*Temperatuur Kui temp kõikumine on suur, siis on füüsikaline murenemine, kui on stabiilne, siis keemiline.* Mullahorisondid erinevad üksteises viljakuse, värvuse, tiheduse, niiskuse, orgaaniliste ainete sisalduse poolest. Must huumushorisont näitab, et on palju org aineid, kõige viljakam. Hall huumush näitab, et on vähem org aineid. Horisondi sinakashall toon näitab, et on rohkesti savi. Roostetäpid näitavad, et vett on palju, liigniiske. Hele horisont huumushorisondi all toitained sügavamatesse kihtidesse uhutud, väljauhtehorisont. Horisondid tekivad mullas peamiselt toitainete ümberpaigutusest. *Horisondi tüsedus mullas näitab, kui kaua on toimunud mullaprotsessid. Maailma eri piirkondades on erinev kliima, seega ka erisugused mullad. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? *Erosioon vee-erosioon, tuule- erosioon. Vee-erosioon on põhjustatud ebatasasest reljeefist, suurest nõlvakaldest; lahtisest,
poose ja mitmekesiste tunnete edasiandmist · Maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu, seal kujutaud hooned või maastikud väga teravate joontega · Vararenessanss alles püüdles täiuslikkuse poole · Portreedest suur osa maalitud külgvaates 2)Kõrg- · Leonardo da Vinci-,,Vitruviuse mees", lennumasin, inimeste lahkamine, uuris loote arengut, ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"-hägustatud piirjooned, horisont erineva kõrgusega, oskuslik perspektiivikasutus · Michelangelo-Sixtuse kabeli laemaaling ,,Maailma loomine, ,,Viimne kohtupäev", ,,Aadama loomine", skulptuur: ,,Taavet", ,,Mooses", ,,Pietà", ,,Donatello" · Raffael-,,Sixtuse Madonna", Raffaeli inglid, ,,Leox" · Tasakaalustatud ülesehitus, püramidutaolised grupid, läbi mõne ümarkaareelise aknaava paistavad maastikud, mis upuvad sinendavasse kaugusesse 3)Arhitektuur:
MONDRIAN, THEO van DOESBURG ja arhitekt GERRIT THOMAS RIETVELD. Olid veendunud, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Põlgasid ehitiste ja esemete dekoreerimist. On võimalik leida kooskõla üldiste seaduspärasuste ja praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. Ühiskonna hädadeks on individualism subjektiivsus tuleb allutada üldisele objektiivsele harmooniale. Mondrian ainukt vert ja horisont jooned ja 3 puhast põhivärvust. 7. Konstruktivismi esindasid maalikunstnikud AMEDEE OZENFANT ja CHARLES EDOUARD JEANNERET (sai kuulsaks LE CORBUSIER nime all arhitekt, funkts. rajajaid ,,Maja on elamise masin") , kes avaldasid Prantsusmaal purismi manifesti. Eesmärgiks oli kunst kus valitseb range geomeetriline kord ja pole kohta tunnete väljendamisele (kubism oli hea, aga puhastati dekoratiivsusest, juhuslikkusest ja subjektiivsusest).
rohkem silmailu tema kuulus rõngas. Tegelikult koosneb rõngas mitmest üksteise sees olevast rõngast, mis omakorda koosnevad lugematust hulgast Saturni pisikestest, nummerdamata kaaslastest. Ka teistel hiidplaneetidel, sh Jupiteril, on rõngad, kuid märksa vähem silmapaistvad (Puss, 2014). Töös on kasutatud internetimaterjale interaktiivsest astronoomiaõpikust Kosmoloogia, teadusportaalidest Forte ja Novaator, ajakirjast Horisont ning ajalehest Sirp. 3 1. PLANEET SATURN Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi "keskmiselt ümmargune", kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu
Vahevöö ehk mantel-maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest. Veebilanss-veekogasse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Vulkaaniline saarkaar-ookeanilise laama vahevöösse vajumisel ookeani põhjale, ookeanisüviku kõrvale tekkinud kaarjas, oma tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide rida. Väljauhte- ehk eluviaalhorisont-mullaprofiili ülaosas oma heledama värvuse poolest tumedamatest naaberhorisontidest eristuv horisont. Õhumass- kindlate omaustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal. Ökostüsteem-isereguleeruv funktsionaalse süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja elutakeskkonnast, nendevahelistest suhetest ning siduvast energiavoost ja aineringest.
Tartu Ülikool Lühidalt arvutilingvistikast Kristiina Zadin 2010 1. Mis on arvutilingvistika 2 Sissejuhatus Arvutilingvistika on hübriidala, mis tegeleb keele ja arvutiteaduste vahepeal. Kasutaja seisukohalt mängib rolli kasutusvaldkonnast sõltuv mitmekesisus elektroonilised sõnastikud, õigekirjakontrollerid, mõistetepõhiseid sõnastikud ja infohulgad jne. Korralikud ressursid varustatud korralike kasutajaliidestega on olulised nii tavakasutajale, kes soovib korrektsel kirjutada kui ka keeleuurijale. Käesolevas referaadis on põgusalt antud ülevaade suulise kõne digitaliseerimise probleemidest, suulise ja kirjaliku keele uurimisest ja üldistest keelepõhistest lahendustest. 3 1. Mis on arvutilingvistika ,,Arvutilingvistika on keeleteaduse ja arvutiteaduse ehk informaatika vahepeal asuv hübriidala, mis tegutseb ...
OKASMETS Parrasvöötme mandriline kliima, Okasmetsad, sood, Liigivaene, Paksu Leedemullad, Vähe sobivaid maid Külmade tõttu Kaevandatakse:Rootsis Okasmets e. taiga, Suvi jahe ja Higihaljadmännid, karvkattega kiskjad, Leedehorison e. põllumaaks, asenduvad maaki, Soomes vaske, niiske, Talv külm, Temperatuur ja kuus, nulg, lehis, Paiksed linnud väljauhte horisont, Metsandus, okasmetsad Siberis naftat., Kõige sademete hulk erinevates osades (kask, haab). toituvad seemnetest, Madalsoo turvas, Jahindus, Kalandus, lehtmetsadega, suurem loodusvöönd. tugev,Igikeltsa sulamine. Kooniline võra, rändlinnud rabaturvas. Natuke Happevihmad, Nafta
jäärapäiselt ei tunnista. Eestlane on loomult isekas ja isegi hoolimatu, kuid tahes tahtmata tuleme rasketel aegadel kokku ja võitleme nagu musketärid - üks kõigi ja kõik ühe eest. Kui varasematel aegadel on eestlasi vaadates näha kindlaid ühiseid iseloomujooni, siis viimasel ajal oleksime just kui segaduses. Nii palju võimalusi ja erinevaid uksi satub meie teele, et valikute tegemine muutub üha raskemaks ja oht vigu teha suuremaks. Ajakirjas Horisont ütleb Andres Heinapuu, et eestlane ei ole Brüsselisse kiikamise tuhinas suutnud endale formuleerida mingit selget rahvusliku identiteedi ideoloogiat. Seda on aga hädasti vaja, et teha lõpp mõttemanipulatsioonidele, kus Euroopa Liidu nõudmised või teisalt Venemaa huvid oleksid manööverdatud mõistesse Eesti huvid. Siiani oleme me edukalt suutnud oma huvide eest seista. Juba NSV Liidus oli Eestil tähtis roll mängida. Meid nähti kui jõukamat ja edukamat
B-sisseuhtehorisont- siin kuhjuvad saviosakesed, huumus ja keemil üh(Fe, Al), tume, tihenenud. C-lähtekivim- koon mullaprotsessidest mõjutamata setetest. D-aluskivim- tard-, sette-, moondekivim, selle peal seisab muld. *T-turbahorisont-tekib(kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel) soodes lag-mata taimejäänuste ladestumisel *G-gleihorisont- veega küllastunud aladel hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tul tekkinud sikakas-/rohekashall horisont. 1.huumuse kuhjumisprotsess- sõltub kliimast, lähtekivimist, veereziimist, orgaanilisest ainest. Seda intensiivsem, mida paremad on tingimused org aine akumulatsiooniks ja humifikatsiooniks. 2.leostumine- veeslahustuvate soolade väljauhtumine, esineb karbonaadirikka(Ca, Mg soolad) lähtekivimiga aladel, kus karbonaadid lahustuvad ja uhutakse välja, esineb sademeterikastel aladel(sademed ületavad aurumise- mullakiht läbiuhutav). 3
kirjeldab mittekeerlevat musta auku. Schwarzschildi must auk · Schwarzschildi musta augu (s.o. mittepöörlev, elektriliselt neutraalne, kuid kindla massiga must auk) puhul nimetatakse sündmuste horisondi raadiust Schwarzschildi raadiuseks. · iseloomustab ainult üks suurus - mass (M) · Must auk koosneb: singulaarsus - koht, kus aegruumikõverus on lõpmatu; aine tihedus on singulaarsuses lõpmatu suur. sündmuste horisont - aegruumi selliste punktide kogum, kus aja kulg eemaloleva vaatleja jaoks jääb seisma. Pöörlevad mustad augud · Kerri mustad augud · Roy Patrick Kerr (1934 -) · Uus-Meremaa matemaatik · 1963. aastal leidis Einsteini võrranditele uue täpse lahendi, praegu tuntud Kerri lahendina ehk pöörleva musta augu lahendina. peale massi iselomustab Statsionaarsusrajast on musti auke veel ka teine kehal võimalik ka väljuda.
Mida rahastaja näha tahab? · Ärivõimalus on olemas (turg on kasvav, mingite turusegmentide vajadused rahuldamata, alustav ettevõtte pääseb kaubaga nt kaupluste sortimenti, vajalike oskustega tööjõu olemasolu või sobiv tooraine on leitav jne) · Ettevõtte juhid on võimelised seda ära kasutama tulenevalt haridusest, kogemustest, varasematest saavutustest, kontaktidest jne. Nõuded: · 15-20 lk pikk, vahel ka 4-5 lk · Vali otstarbekas ajaline horisont · Äriplaani stiil olgu konkreetne ja asjalik, mitte ilukirjanduslik · Toetavad faktid, andmed, illustratsioonid lisadesse · Äriplaan peab tuginema konkreetsetele lähteandmetele · Arvesta sihtgrupiga · Ära valeta /moonuta fakte · Ettevõtja peaks äriplaani ise koostama · Oluline on näidata, et tunnete turgu ja kliente · Lugejal peab tekkima pilt plaani realistlikkusest Äriplaani struktuur (Töötukassa) 1. Tiitelleht 2. Äriplaani kokkuvõte
P- A:pöögid , vahtrad , tulbipuu , (suhkruvaher kanadas) 13.paiknevad:põhja ja lõuna poolkeral parasvöötmes , kuid vähem ka lähistroopilistel aladel Kliima:temp. Kõikumine on -20kuni +25 kraadi Sademed:250mm-750mm aastas , talved külmad , suved palavad jõed veevaesed põhjavesi asub sügaval veeperioodil on ohuks veeerosioon preeria:P-A , Kanada stepp-Vm , ukraina pusta ungari ja mustamere ümbrus pampa-argentiina 14.mustmullad: suur huumuse sisaldus ja suur huumus horisont (kiht) ( tume , viljakad , sügavad) 15.taimed-kevadlilled:pojeng, krookus, tulp Suvepüsikud:salvei, hiirehernes , tõrvalill Huumusega kohatunud lilled :maltsalised , poolpõõsad 16.euraasia stepp:suurhüpik , saiga , tutt-lõoke , marmortõhk Am preeria:A-piison , koiott , rohtlahaukur ehk preeriakoer Pampa:nandu, puuma , vöölased , viskatsa *erosiooni vältimiseks istutatakse põldudeümber põõsaid *põllumajandus , karjakasvaatus , sest seal on viljakas muld ja tasane maa-ala
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiiv selt dioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
