Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Me kõik elame sama taeva all" (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on silmapiir?
  • Mis laiub meie ees mere ääres horisonti silmates?
"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir ."
( Konrad Adenauer )
Mis on silmapiir? Kas see, mida me näeme silmi tõstes ja metsaäärt vaadates või hoopiski see, mis laiub meie ees mere ääres horisonti silmates? Sest metsatukk võib olla väga lähedal, mereäärne horisont aga ääretult kauge. Kuid ühiseks jooneks on see, et isegi kui metsatukani on lühem maa ning ka vähem vaeva, kuid veepiirini peab kauem ning rohkem pingutama, siis mõlema puhul saab silmapiiri edasi tõugata. Selle taga peitub suur ja lai maailm, kui vaid ise selle poole liikuda .
Mõni soovib elult rohkem, mõni vähem. Mõni on rahul just sellega, mis talle kaasa antud on ning mõni ihkab aina rohkemat. Mõne jaoks on tähtis kool lõpetada, pärast seda kohe tööle asuda , mõne jaoks kõrgharidus ja töökoht heas firmas ning kõrgel positsioonil, mõni aga ootab kannatamatult juba 9. klassi lõpus tööle minna. On inimesi, kes rahulduvad sellega, et leiavad hea naise ja loovad temaga pere, aga ka inimesi, kes ootavad seda õiget ega lepi vähemaga. Mõni on rahul, kui tal on sõber, kellega väljas käia, mõni aga vajab enda ümber tugevaid ja kindlaid sidemeid .
Suur vahe on sees sellel, kas noor soovib haridustee 9. klassi lõpus katkestada ja tööle minna või hariduse jätkamisel ülikoolis. Pärast 9. klassi lõppu pole just palju kogemusi ning tarkusepagasit peas, seega töökoha leidmine ei olene soovist, vaid oskustest. Kui aga gümnaasium on lõpetatud, avab see juba juurde uksi ja ka valiku töökoha leidmisel. Ülikooli lõpetamisel saab noor keskenduda endale meeldiva ja meelepärase töökoha leidmisele.
Samas kui teismeline lepibki sellega, et läheb pärast 9. klassi tööle, siis mis teda ees oodata võib? Esiteks võib ta juba varsti mõista, et kooli jätkamine oleks olnud kergem ning parem viis. Nii noorelt tööl käia vajab palju suuremat vastutust ning pingetaluvust, kui koolis käimine. Töölt ei tohi puududa olematu tuju korral, ka haigus ei vabasta iga kord. Koolist aga saab heal juhul koju jääda, kui bussist maha jäänud oled, enesetunne kehv on ning vanemaid selleks veenda suudad. Töökaaslastest ei pruugi sõpru saada, keegi klassikaaslastest on reeglina ikka parimaks sõbraks vähemalt teatud perioodil.
Kuid gümnaasiumi lõpetajaid võetakse juba tõsiselt. Neil on tarkust ning kogemusi ühes ja teises vallas. Nad on selleks ajaks juba täiskasvanud ning julgevad oma arvamuse eest seista. Sellistele noortele pakutakse tööle saamiseks ka lihtsalt lühidaid väljaõppeid ning amet on selge, kuid ka palk hea.
Kraadi saanuile on elu selleks ajaks õpetanud aga sisemist rahu, tarkust, nippe, kogemusi, ka elutarkus on ehk kohale jõudnud. Meelisvallas on selge just nii palju, et anda võimalus teenida suurt summat väga heas õhkkonnas, firmas ning meeskonnas. Paljud võivad lõpetada oma ala parimatena ning võistlevate firmade juhtidena. See pole võrreldavgi põhikooli lõpetanud noorte võimalustega.
Tean selliseid, kes on rahul vaid sõpradega, kellega väljas käia ning lihtsalt juttu ajada. Nemad on keskendunud pigem armastuse leidmisele. Kuid mina usun, et pole võimalik olla õnnelik, kui pole sõpra, kes mind läbi ja lõhki tunneks ning kellele ma igas olukorras loota võiksin. Tean ka seda, et vahest tunnevad need inimesed väga puudust lähedusest ja sidest, mis mind ja minu sõpru ühendab. Kuid mina olen sõprade leidmisel vaeva näinud, seda peaksid ka nemad tegema. Just sõbrad on teiseks perekonnaks ning aitavad leida sisemise tasakaalu. Mina näiteks ei kujutaks ette isegi päeva ilma oma sõpradeta. Niivõrd olulised on nemad minule .
Nagu ennist mainisin: on neid, kes keskenduvad pigem armastuse leidmisele. Võin julgelt väita, et armastus tähendab nende jaoks väga paljut, kuid seda ei leita tänaval kõndides ning sellele otsa komistades. Viimane aga ongi see, millele nad loodavad. Käiakse palju kohtingutel, tutvutakse arvukate uute noortega, kuid püsivaid sidemeid ei teki eriti sõprusvaldkonnas, sest sellele ei keskenduta piisavalt.
Samas jällegi on inimesi, kes on rahul, kui leiavad õiges eas kaaslase, kellega on hea koos olla, kellega koos võib tulevikku ette kujutada ning pere luua. Kuid garanteeritud pole õnn kogu eluks. Võib juhtuda, et juba aastaid vanemad olnud, tekivad tülid ja lahkarvamused , tulevad probleemid ja lahutused ning lapsed tahavad teada, miks nende vanemad ühes voodis ei maga.
Ma usun, et senikaua, kuni aega veel jätkub, tasub otsida kedagi püsivat ja tõelist enda kõrvale. Milleks leppida vähemaga ja olla õnnelik vaid teatud vahemikus, kui tegelikult võib kõiki oodata õnn kogu eluks ning rahulolevus elu lõpus, et elu on elatud täisväärtuslikult?
Konrad Adenaueril on õigus: silmapiir ei ole üks ja sama. Tagasi algusesse minnes leian, et need, kes viitsivad liikuda ainult metsani, pole näinud seda, mis on metsa sees. Need, kes ei soovi purjetada horisondile, ei näe laia maailma, mis selle taga peitub.
Me kõik elame sama taeva all #1 Me kõik elame sama taeva all #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MannuPannu001 Õppematerjali autor
Kirjand teemal

Sarnased õppematerjalid

KEDA PEETAKSE TÄNAPÄEVAL EDUKAKS INIMESEKS
4
docx

KEDA PEETAKSE TÄNAPÄEVAL EDUKAKS INIMESEKS?

miljonär ning piisab ainult ühe lotopileti ostmiseks- õnnega on asi teisiti. Inimene on see, kelleks ta end ise teeb (2.). Olenemata sellest, kes või kui vanad me oleme, on võimalik tänasest päevast teha oma järgneva elu esimene. Elu annab meile võimaluse kujundada ümbrust nii, et see oleks vastav meie sisemise olemusega. Samuti käitus ka peategelane K. Reimuse romaanis "Kus tramm ei käi", tehes oma elus kardinaalse muutuse ning jättes maha kõik, mis oli varem- oma töökoha, sõbrad ja tuttava keskkonna, et alustada puhtalt lehelt ning leida oma tõeline õnn. Doris Kareva sõnad "kõik, mida vajad, tuleb su juurde" on eluline tõde, kuid tõeliselt edukas inimene oskab end ise õnnelikuks teha. (3.) Edu saadab edukat inimest nagu saba - seda võib hoida uhkelt püsti, kuid see võib sattuda ka enesele jalgu või konkurendile hambusse. Edu on suurus, mida mõõdetakse võrreldes ja alati minevikus

Ettevõtlus
Mina peres-vanema-noorema või keskmise lapsena
2
docx

Mina peres: vanema, noorema või keskmise lapsena

Kellele: Teema: Kellelt: Mina peres - vanema ,noorema või keskmise lapsena Arvatakse, et pere pesamunana on parem olla kui vanema lapsena. Selle üle annab vaielda. Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest, seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harjumuseks. Juba nooremast pea

Perekonna õpetus
Nimetu
16
docx

Nimetu

kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes. Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi:

Eesti kirjandus
Õnn - elu eesmärk
4
docx

Õnn - elu eesmärk?

" George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga ­ kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära tunda

Eesti keel
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu.

Kirjandus
Õpilaste väärtushinnangud
24
odt

Õpilaste väärtushinnangud

Kus me oleme? (kes me oleme?) Miks see olukord on tekkinud? (miks me sellised oleme?) Kuhu me tahame jõuda? (kelleks me tahame saada?) Kuidas saab olukorda muuta? (saada selleks, kes me tahame olla?)29 2.1. Mis üldse on ,,väärtused"? Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist. Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad ja hindavad või kardavad kaotada. Vaja kujutlusvõimet, et kujutada ette praegusest erinevat situatsiooni. Mis oleks, kui kõik oleks teisiti.30 2.2. Millised on positiivsed ja millised on negatiivsed väärtused? Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus,lugupidamine). Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus, alandus, häbi). Väärtused võivad olla konfliktis. Tuleb teha valik.31 2.3. Kuidas on seis eestlaste väärtusega?

Uurimistöö
Eesti sotsiaalprobleemid
2
odt

Eesti sotsiaalprobleemid

ja isik peavad kõigist ning kõigest üle kõlama. Millegipärast on Eesti vabaõhuürituste kultuur madalavõitu, st õlleputka on iga teise puu juures ja õlletops iga teise külastaja käes. Vastik on vaadata kui noored tüdrukud on purjus ja arvavad, et juua on lahe ja popp aga tegelikult on see hoopis omaette maailm. Noored alkoholi joobes ei kontrolli enam oma tegusid ja viivad korda palju pahandust näiteks vargused,vägistamised ja kõik muu! Ja tihti peale jääb sulle siis märk külge kogu eluks! Väärtushinnang muutub totaalselt! Minu arust ei ole vaja alati alkoholi, et oleks lahe ja lõbus olla. Piisab kui sa viibid sellise mõnusas ja lõbusas seltskonnas, kus tunned end hästi. Kahjuks ei piisa joomise vähendamiseks noorte seas ainult plakatitest tänavail, bussipeatustes ja lehtedes. Leian, et kõige suurem on probleem n.-ö maanoorte seas, kes tihti vabal ajal muud rakendust ei leiagi

Perekonna õpetus
Oleksin ma edukas ettevõtja-
26
doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest- tööjaotus, toote väljamõtlemine ning selle võimalikult soodne tootmine, nipid, millega kliente oma toodet ostma panna ning kõik muu veel. Olles õpilasfirma tegevdirektor ning juhtinud seda firmat juba rohkem kui pool aastat olen

Turundus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun