miljonär ning piisab ainult ühe lotopileti ostmiseks- õnnega on asi teisiti. Inimene on see, kelleks ta end ise teeb (2.). Olenemata sellest, kes või kui vanad me oleme, on võimalik tänasest päevast teha oma järgneva elu esimene. Elu annab meile võimaluse kujundada ümbrust nii, et see oleks vastav meie sisemise olemusega. Samuti käitus ka peategelane K. Reimuse romaanis "Kus tramm ei käi", tehes oma elus kardinaalse muutuse ning jättes maha kõik, mis oli varem- oma töökoha, sõbrad ja tuttava keskkonna, et alustada puhtalt lehelt ning leida oma tõeline õnn. Doris Kareva sõnad "kõik, mida vajad, tuleb su juurde" on eluline tõde, kuid tõeliselt edukas inimene oskab end ise õnnelikuks teha. (3.) Edu saadab edukat inimest nagu saba - seda võib hoida uhkelt püsti, kuid see võib sattuda ka enesele jalgu või konkurendile hambusse. Edu on suurus, mida mõõdetakse võrreldes ja alati minevikus
Kellele: Teema: Kellelt: Mina peres - vanema ,noorema või keskmise lapsena Arvatakse, et pere pesamunana on parem olla kui vanema lapsena. Selle üle annab vaielda. Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest, seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harjumuseks. Juba nooremast pea
kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes. Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi:
" George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära tunda
Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu.
Kus me oleme? (kes me oleme?) Miks see olukord on tekkinud? (miks me sellised oleme?) Kuhu me tahame jõuda? (kelleks me tahame saada?) Kuidas saab olukorda muuta? (saada selleks, kes me tahame olla?)29 2.1. Mis üldse on ,,väärtused"? Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist. Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad ja hindavad või kardavad kaotada. Vaja kujutlusvõimet, et kujutada ette praegusest erinevat situatsiooni. Mis oleks, kui kõik oleks teisiti.30 2.2. Millised on positiivsed ja millised on negatiivsed väärtused? Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus,lugupidamine). Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus, alandus, häbi). Väärtused võivad olla konfliktis. Tuleb teha valik.31 2.3. Kuidas on seis eestlaste väärtusega?
ja isik peavad kõigist ning kõigest üle kõlama. Millegipärast on Eesti vabaõhuürituste kultuur madalavõitu, st õlleputka on iga teise puu juures ja õlletops iga teise külastaja käes. Vastik on vaadata kui noored tüdrukud on purjus ja arvavad, et juua on lahe ja popp aga tegelikult on see hoopis omaette maailm. Noored alkoholi joobes ei kontrolli enam oma tegusid ja viivad korda palju pahandust näiteks vargused,vägistamised ja kõik muu! Ja tihti peale jääb sulle siis märk külge kogu eluks! Väärtushinnang muutub totaalselt! Minu arust ei ole vaja alati alkoholi, et oleks lahe ja lõbus olla. Piisab kui sa viibid sellise mõnusas ja lõbusas seltskonnas, kus tunned end hästi. Kahjuks ei piisa joomise vähendamiseks noorte seas ainult plakatitest tänavail, bussipeatustes ja lehtedes. Leian, et kõige suurem on probleem n.-ö maanoorte seas, kes tihti vabal ajal muud rakendust ei leiagi
Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest- tööjaotus, toote väljamõtlemine ning selle võimalikult soodne tootmine, nipid, millega kliente oma toodet ostma panna ning kõik muu veel. Olles õpilasfirma tegevdirektor ning juhtinud seda firmat juba rohkem kui pool aastat olen
Kõik kommentaarid