Alusmets hõre. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), iseloomulikud on ka soopihl, ojamõõl, lakkleht, pilliroog ja mätastel mustikas ning pohl. Tüvealustel mätastel levivad ka sambad. Lääne- ja Loode-Eesti , 5% metsadest. Angervaksa (an) kasvukohatüüp - madalatel aladel ojade ja jõgede läheduses. Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale. Põhjavesi hästi liikuv. Mikroreljeef mätlik. Glei või soostunud mullad. Toorhuumuse horisont 10-30 cm. Puistud segapuistud - kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Boniteet II-III. Alusmets hõre, kuid liigirikas - pajud, pihlakas, toomingas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - angervaks, naat, sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 9.7 Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad
kümneid või sadu kordi suurem ning joogivesi põhjustab seal spetsiifilisi haigusi (nn mustjalg), mitmesuguseid nahahaigusi, vähktõvevorme jm. Ent ei ole halba ilma heata. Arseen ja selle ühendid võivad olla ka kasulikud. Nimetame vaid efektiivseid puiduimmutusvahendeid, mis aitavad mädanemise vastu, pooljuhtmaterjale, eriklaase ja ravimeid. Naatriumarsenit on efektiivne ravim leukeemia puhul. Kasutatud kirjandus : Ajakiri Horisont Nr.3/2004 Hergi Karik " Metallid ja mitte metallid meis ja meie ümber" Hergi Karik " Elemaendid meis ja meie ümber" ( Internet : http://web.zone.ee/chemistry/As.htm ) Hergi Karik ja Kalle Truus " Elemaentide keemia " Sisukord : Arseen.............................................................1 Arseeni ajalugu................................................2 Napoleon suri arseeni mürgitusse.......................3 Arseeni biotoimest..........................................3
hariduskeskus.ee/opiobjektid/mikrobioloogia/? MIKROORGANISMID:SEENED:P%E4rmseened Autor ja aasta puuduvad, Bioloogia arvestus 8 klassile, Word Dokument (Alla laetud 27.10.2012) http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&cad=rja&ved=0CCMQFjAB&url=http%3A %2F%2Fwww.miksike.ee%2Fdocs %2Freferaadid2005%2Fbioloogia_arvestus_annaka.doc&ei=QG- VUO3nLo3R4QSUy4HADw&usg=AFQjCNFhxNnshTivyk6IqoBX2lj3Gv1StA&sig2=R5elx LED1clD4HeYuWqmKg Nisamedtinov, I. 2012. Pärmi paljud paled. Horisont (Alla laetud 27.10.2012) http://www.horisont.ee/node/1850
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
Rohtlad - viljakad mustmullad, huumuse kamardumine kamardumine; kontinetaalne kliima, sademed aurumisega tasakaalus, pikk põua periood, mulla paksus üle 1 m; Kõrbed sademeid vähe, aurumine suur; vett saab ainult põhja- ja jõgedevees; mullad sooladerikkad; Vihmametsad palju sademeid, väga niiske, kuum; läbiuhtumine, mullad liigniisked, esineb erosioon, suur rauasisaldus, puna- ja kollakasmullad, mulla paksus 6-10 m; 8.Miks kujuneb oksametsades väljauhte horisont? Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise, toimub läbiuhteline veereziim. Sademete rohkuse tõttu uhutakse mullalahus koos katioonidega mulla sügavustesse ja kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont. 9.Miks on mustmullad väga viljakad? Need tekivad, kui aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega (ei ole liigniiske ega kuiv), on tüseda huumushorisondiga, viljakas
loetakse ainult kõrgeim.Võsu-uuenduse korral arvatakse ühe kännu võsud üheks puuks, juurevõsude korral loetakse iga võsu eraldi. Lisaks määratakse iga puuliigi keskmine kõrgus, selleks mõõdetakse vähemalt iga viienda puu kõrgus. 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. Põllumuldadel erineb metsamuldadest just pindmine horisont, mida on rohkesti haritud, väetatud ja ka lubjatud ning seetõttu ka põllumuldadel kasvavte puude juured on küllalt pindmises kihis e. madalamjuurelised.Põllumuldadel on metsamuldadest suurem just kergesti lahustuvate lämmastikühendite sisaldus, mis soodustavat ohtliku tüve- ja juuremädaniku tekitava seene juurepessu arenemist ja levikut mullas.Põllumuldade erinevuseks on veel väga suur umbrohtude seemnepank, kust võivad seemed
· Ainsaar, S. (2003). Reaktiivmootoreist ja liikumisest üldse, (3.detsember 2010) http://web.zone.ee/siimuleht/kirjutised/reaktiivmootoritest.pdf · Reaktiivmootorite ehitus: http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm · Tiigisoon, K. (august 2008). Vilistav lugu. Tehnikamaailm (3.detsember 2010) http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2008/08/?headerID=1372 · Loide, R.- K. (2004). Ülikiire lennuk. Horisont 3/2004 (3.detsember 2010) http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel265_256.html · Joonised: 1) Joonis 1: http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm 2) Joonis 2: http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm · Pilt 1: http://symonsez.wordpress.com/2010/04/13/the-explosion-that-brought-failure- success-and-fame/ · Pilt 2: http://sites.google.com/site/mnacllc/thecolumbusspaceshuttle · Pilt 3: http://www.asciimation.co
"upload/" . $_FILES["file"]["name"]); echo "Stored in: " . "upload/" . $_FILES["file"]["name"]; } } } else { echo "Invalid file"; } ?> Siin näites on jälle näha seda if, else if ja else kasutust täies hoos. Kui natuke süveneda ja , siis ei ole ka probleeme aru saada, mis käsklus mida teeb. Kasutatud materjalid: o http://www.devtopics.com/most-popular-programming-languages/ o Horisont 1/2007 o http://www.ehow.com/how_5058307_computer-programming-career.html o http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_programming_languages o http://www.tiobe.com/index.php/content/paperinfo/tpci/index.html
Maailma mullad Maailma mullad Tundramullad Gleimullad, turvastunud gleimullad · Karmi kliima tõttu on mullateke väga aeglane. · Huumushorisont on väga õhuke (alla 10 cm). · Toimub orgaanilise aine puudulik lagunemine - turvastumine · Muld on pidevalt liigniiske ja seetõttu hapnikuvaene, toimub gleistumine, mille tulemusena tekivad mulda sinakad ja rohekad gleimineraalid. Gleimullad Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Suurem osa polügone on 3-7 m diameetriga. 500 m Polügonaalpinnasesse tekkinud lõhed Prudhoe Bay, Alaska. Gleimuld A 0-30 O 30-38 C 38+ · Rannikutundra Alaska põhjaosas. Igikelts algab 38 cm sügavuselt. Aastaringse külma tõttu on...
Vaatlejale näib, et tähe suurus heljub täpipealt kriitilise raadiuse piiril. Kell tähe pinnal näib aina aeglustavat käiku, kuni jääb lõplikult seisma. Universumi paisumine võis olla sedavõrd kiire, et mõned objektid sattusid meist nii kaugele, et nende valgus ei jõua eales meieni. Senikaua kui see valgus meie poole levis, paisus Universum liiga kaugele ja liiga kiiresti. Niisiis peaks Universumis leiduma musta augu sündmuste horisondiga sarnanev horisont, mis eraldab ala, kust valgus võib Maale jõuda, alast, kust valgus pärale ei jõua (joon. 4.12). Samuti peaks sellelt Sündmused, mida vaatleja eales ei näe horisondilt saabuma soojuskiirgus. Joon. 4. 12
"Psühhopatoloogia" Jüri Saarma 8) http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/uus-hullus-ortoreksia-ehk- liiga-tervislik-toitumine.d?id=27691415 (15.04.2012) Jõgeda, Tiina 2009 Uus hullus: ortoreksia ehk liiga tervislik toitumine Eesti Ekspress, 12.09 9) http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1998/01/pika.html (15.04.2012) Kokassaar, Urmas Mis on pika? Horisont, 01.01 Raamat: 10) Dr. Persaud, Raj 2007. The Mind: A User's Guide, Bantam Press (20.04.2012)
Ideesahver Imeline Ajalugu Imeline Teadus INterjöör Jooksja Kalastaja Kalale! Karupoeg Puhh Kodu & Aed Kodukiri + Aed Kroonika + Nädal Kunst.ee Käsitöö Köök Lemmik Loodusajakiri(Eesti Loodus, Horisont, Eesti mets) LoFo Maailma Vaade Maaja Maakodu Maret Mari 8 Mesimumm Minu Maailm Monster High Mood Motomaania Muumi Muusika Naised Naisteleht Naistelehe Nipiraamat National Geographic Eesti Navigaator Oma Maitse Pere ja Kodu Psühholoogia Sinule Saatus & Saladused Sensa Teleleht Tervisetark
sisu/ühik, mis minu teadvuse voos minust läbi käib. · Intentsionaalsus avatud suunatud asjade poole, Heidegger ütleb: asjadel on omadus end meile näidata. minu teadvus on suunatud, noeemid on suunatud st. ma tajun oma meeltes seda eset ennast, mitte seda pildikest peas, mis tekib. · Horisondid e. sünteesid: objekti sisemine horisont ehk identifikatsiooni süntees kogemuse võime näha, tuua paljud erinevad tajud kokku ühe eseme või asja juurde. · Objektide väline horisont ehk asjade väli. · Ruumiline süntees mulle tundub, et näen kolmemõõtmelisi objekte, tegelikult ma ju neid nii ei näe. · Ajalised horisondid: retentsioon ja proentsioon mineviku suunaline asjade taju.
· Läbiuhtumise tüüpi veereziim. Iseloomulik iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane sademete hulk ületab aurumise. On iseloomulik Eesti tingimustele. · Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. · Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 38. Mulla niiskusreziimi jaotus. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgmist jaotust: · põuakartlikud, rähksed · parasniisked,
2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). See klassifikatsioon põhineb huumushorisondi morfoloogial, milles peegelduvad orgaanilise aine moodustumise peamised protsessid - mineralisatsioon ja humifikatsioon. Tähtsaim on siinjuures bioloogiline tegur - mikrobioloogiline aktiivsus ja mullafauna (vihmaussid jt.). Vastavalt organomineraalsete komplekside moodustumisele eristatakse kaht huumushorisonti: 0 ja A. Esimene neist on orgaaniline horisont, mis lasub mulla mineraalosal, on mittetäielikult lagunenud ja milles taime varise struktuur on säilinud. A-horisondis on mulla orgaaniline ja mineraalosa segunenud. Huumuse tüübist ja orgaanilise ning mineraalse kompleksi iseloomust sõltuvalt võib selle horisondi struktuur muutuda. Mull ehk pehme huumus tekib laialehiste puude ja põõsaste (jalakas, saar, pärn, pöök, sarapuu jt.) varise kiirel lagunemisel. Tüüpilist kõdukihti seejuures ei teki. Lehed
põhjendajaid. Vanematel meistritel oli maastik koostatud üksikutest "motiividest"; Brueghel seevastu näeb ja tunnetab maastikku ühtlase tervikuna. Brueghel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust; neis on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Brueghel oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, oskab valguse ja õhu kujutamisel tabada kõige peenemaid nüansse. Horisont on ta töödes tihti väga kõrge. Figuurid, mis ta maastikke elustavad, on sulatatud maastikuga ühtlaseks harmooniliseks tervikuks ja aitavad kaasa maastiku elustamiseks ja meeleolu suurendamiseks. Rahulikkude ja idülliliste maastikkude kõrval on ta loonud ka süngeid ka kurvameelseid, samuti aga ka võimsalt-dramaatilisi looduspilte ( "Torm merel" Viini muuseumis). Tema maalide mõju on väga suurel määral tingitud ka jõulisest ja rikkast koloriidist.
http://miksike.com/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-23-1.htm Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html Maismaa loomad: algab "dinosauruste ajastu". Hilis-Permi ja Vara- Triiase vältel oli meretase madal. Ekslikult arvatakse, et maismaa setted olid enamuses ning seega oleks Hilis-Permist kuni Triiaseni maismaaloomade ajalugu kerge uurida. Tegelikult on fossiilide jälgi leitud ainult kahest piirkonnast: Lõuna-Aafrika Karroo basseinist ning Uuralitest Venemaal. Permi-Triiase vahetusel mõlemas piirkonnas on Hilis- Permi imetajalaadsed roomajad äkki välja surnud. Triiase alguseks oli säilinud mõni kiskjaliste perekond ja suur taimetoiduline Lystrosaurus, kelle fossiile leidus igas Gondwana osas. Kuigi imetajataolised roomajad mitmekesistusid Tr...
Pulsar- korrapäraseid kiirgusimpulsse andev täht 25. Mis on must auk ja kuidas need tekivad?- ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii tugev, et igasugune mateeria sealhulgas valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Tekib siis, kui väga suure tähe tuumakütus on lõppenud ning tähe sisemusse suuantud gravitatsioonijõu ja tuumareaktsioonidest tekkiva rõhu tasakaal saab rikutud. Täht kollapseerub, vajudes oma enese raskuse all lõkspinna taha, kogunedes ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti ehk Schwarzschildi raadiust, selle piirkonna tihedus läheneb lõpmatusele ja seda nimetatakse singulaarsuseks.
12.- 13. sajandil hakkas koos ristiusu ja feodaalkorraga Eestis levima professionaalne visuaalne kunst. Eesti vallutamine Saksa ja Taani poolt tõi siia Lääne- Euroopa arengu ja läänemaise kunstistiili, seega on raske ka eristada keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi. Mujal Eestis saadi põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest, Lõuna- Eestis aga arenes arhitektuur tihedas seoses Põhja- Lätiga. Ajastu ideaalsed visuaalsed sümbolid olid kirikud ja kloostrid, mida aga praegu leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, ...
Põltsamaa Ühisgümnaasium KÜTUSEELEMENDID Referaat Koostaja: Marita Kose 10A 2012 Sisukord Sisukord.....................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................3 Mis on kütuseelement?................................................................................................................4 Kuidas kütuseelement töötab?............................................................................5-6 Enimkasutatavate kütuseelementide tüübid..........................................................7-9 Vesinik kütusena......................................................................................10-11 Kasutatud kirjanus........................................................................................12 Sissejuhatus ...
Arseen Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Käesolev referaat annab ülevaate keemilisest elemendist arseen, selle ajaloost, avastamisest, kasutusest meditsiinis, paiknemisest elusorganismides jne. Referaadi kirjutajal oli enne selle koostamist arseeni kui keemilise elemendi kohta tagasihoidlikud teadmised. 2 SISU ARSEEN KUI KEEMILINE ELEMENT, KASUTUSALAD Arseen on keemiline element, mille sümbol keemiliste elementide tabelis on As ja aatomnumber 33. Arseeni nimi tuleb pärsiakeelsest sõnast zarniqa ja süüriakeelsest sõnast zarnikh, mis tähendasid tõlkes arseenimaaki, see laenati kreeka keelde kujul arsenikon, mis tähendab mehelikkust ja tugevust. Arseenil on üks stabiilne isotoop (keemilise elemendi püsiv tüüp). Arseen on omaduselt poolmetall ja ta on puhtal kujul vahataoline kollase värvusega või hallikas metalse läikega. Arseen on looduses vähelevinud ja seda esineb koos palj...
Referaat TÕUS JA MÕÕN Tallinn 2014 Sisukord Table of Contents Sisukord_______________________________________________________________2 Sissejuhatus____________________________________________________________3 Sisu___________________________________________________________________4 Kokkuvõte_____________________________________________________________8 Kasutatud kirjandus______________________________________________________9 2 Sissejuhatus Aeg ajalt mere ääres käies märkame, kuidas mõni päev on vesi kõrgemal, teine päev on jälle vesi madalamal ja vaid niiske liiva lapp näitab seda, kus vesi eelnevalt oli olnud. Tõus ja mõõn on küll igapäevased asjad meie elus, kuid paljud inimesed ei oskagi arvata, mis neid põhjustab. Kuna tõus ja mõõn on mulle kaua juba huvi pakkunud, otsustasingi selle endale selgeks teha. Selles ref...
Sinu Kool ANTROPOTSEEN – INIMESE AJASTU Referaat Sinu Nimi 12. klass Pärnu 2017 Sisukord 1. MÕISTE „ANTROPOTSEEN“..............................................................................................3 2. ANTROPOTSEENI TULEMINE...........................................................................................4 2.1 Antropotseeni lõpp............................................................................................................6 3. ANTROPOTSEENI MÕJU MÕÕTMINE.............................................................................7 4. PILDID....................................................................................................................................8 5. KASUTATUD ALLIKAD............
Pärast sündmuste horisondi kujunemist Valguskoonused, vähenema. Kui tähe mass ületab kahekordset kiiratud valguskiir mida mõjutab tugev gravitatsiooniväli Päikese massi, ei saa rõhk enam kunagi Sündmuste kokkutõmbumisele vastu. Kollaps jätkub horisont algab nullmõõtmete ja lõpmata suure tiheduse suunas. Eemalduvad Tekib singulaarsuse nime kandev moodustis. Kui valguskoonused täht on kahanenud teatava kriitilise raadiuseni, siis
ja seda tähistatakse O. Sellele metsakõdule võib veel lisada tähelisi indekseid (Of; Od), vahel numbrilisi indekseid (1-kõige halvemini lagunenud, 3- hästi lagunenud). Põllumuldadel on kõige pindmiseks kihiks huumushorisont A, mis on seda tumedama värvusega, mida rohkem on seal huumust. Vahel on pindmiseks horisondiks ka turvas T, kus orgaanilist ainet on üle 50%. Alati on T1 (halvasti lagunenud), T2 või T3 (hästi lagunenud).Liigniiskete muldade pindmiseks kihiks on toorhuumuslik horisont ehk AT. Väljauhtehorisont ehk elluviaalne horisont on kas E (leethorisont, kiht, kus peenemad mineraalosakesed lagundatakse huumushapete mõjul ja need laguproduktid kantakse mullast minema. Selgelt välja kujunenud leethorisont on valkjashall). Leetumisastet tehaksegi selle järgi kindlaks, et mida heledam on kiht, seda suurem on leetumine. Mida tüsedam see on, seda intensiivsemalt protsess toimub. See horisont on omane Lõuna-Eesti muldadele. Ka Kesk-Eestis
pinnakihid on väga mineraalide rohked ja seal on väga palju sademeid. 45.Muld jaotub erine värvuse,tüseduse ja tiheduse kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Mullahorisondid ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Erinevad Mullalhorisondid tekivad tänu kliimale,bioloogilistele põhjustele . Huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga.Tume ja kobe. Sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele.
tüvehorisont põõsarinne põõsa- puhma-rohurinne võrahorisont samblarinne puhma-rohuhor. pinnahorisont juurerinded mullahorisondid horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid liituvus (liitus) - puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa-ala pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse
Allmaa ja karjääriviisilise kaevandamise poolt ja vastuargumendid. Söe kaevandamine kaevandustes Söe kaevandamine karjäärides EELISED: saab kasutada väga sügavaid kihte, EELISED: odav, tööjõu kulud on väikesed pinnas, muld jääb alles, metsad säilivad, elukeskkonna allesjäämine PUUDUSED: kallis, vajab palju tööjõudu, PUUDUSED: rikub keskkonda (viljaka mulla), tervist kahjustav, põhjavee horisondid jäävad põhjavee horisont pumbatakse tühjaks, kuivale, kaevanduskäigud vajavad toestust suured kulutused rekultiveerimiseks (puit ja metall kuluvad). VEE-ENERGIA Vee-energia tekib vee liikumisel gravitatsiooni mõjul. (veeringe). Taastuvatest energiaallikates enim kasutatud, peamiselt elektritootmiseks. Siiski annavad hüdroelektrijaamad vaid viiendiku kogu maailma elektrienergiast. Kogu voolava vee kasutusele võtmisel tõuseks vee-energia osatähtsus elektri tootmisel 30%le.
Tartu Kutse haridus keskus Metallitöötlemispinkidel töötaja Õpilase nimi Tank Referaat Juhendaja Õpetaja nimi Tartu 2012 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 American WWII Tank ..................................................................................................................................... 10 Leopard 2a5 ................................................................................................................ 11 2 Iseloomustus Tänapäeva lahingutanki põhiomadused on suur tulejõud, tugev soomuskaitse, hea liikuvus ning võime läbida pikki vahemaid. Puudused on suur mass j...
Välk, mis on üks äikese osa, põhjustab inimestel tervisekahjustusi või isegi surma ning nii metsa kui hoonete põlenguid. 8 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Enno, S.-E. 2011. Kus lööb Eestis kõige sagedamini välku. Novaator Tatru Ülikooli teadusuudised kodulehelt http://www.novaator.ee/ET/kliima/kus_loob_eestis_koige_sagedamini_valku/ välja otsitud 22.11.2012 Jänes-Kapp, K. 2009. Äike ja eksiarvamused. Horisont kodulehelt http://www.horisont.ee/node/1172 välja otsitud 22.11.2012. Masing, V. 1986. Äike. ENEKE. (lk 230). Kirjastus Valgus Äike. Vikipeedia Vaba entsüklopeedia kodulehelt http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ike välja otsitud 22.11.2012. 9
märts 2010) Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1975. aastal astrofüüsikuna. Kuni aastani 1988 oli Tartu Observatooriumi insener ja nooremteadur tähtede füüsika uurimisel. Seejärel töötas arvutite alal (Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu EENet programmeerijana). Ta juhatas Tartu Tähetorni astronoomiaringi ning populariseeris astronoomiat ja kosmonautikat. Tal oli oma rubriik Vikerraadio saates Labor. Ta avaldas artikleid ajakirjades Tehnikamaailm, Horisont, Tarkade Klubi jm, tegi kaastööd ka entsüklopeediale. Ta on umbes saja populaarteadusliku artikli autor. Tema auks on nimetatud asteroid 11829 Tuvikene, mille avastas Henri Debehogne Belgia Kuninglikust Observatooriumist. Koos Tuvikesega sai mais 2011 omanimelise asteroidi ka kauaaegne Tõravere astronoom Izold Pustõlnik. Tegemist oli Chris Sterkeni algatusega, kellel Debehogne palus avastatud asteroididele nimed panna.
ning see lõpuks paiskus vastu maad, jättes järele kuue meetri laiuse ja saja meetri pikkuse kraavi. VanDevender külastas seda paika ja leidis sellise kraavi nagu eespool nimetatud. Sellesse oli kogunenud turbakihid ning need andsid selle tekkele Fitzegeraldi looga kooskõlas oleva seletuse. Nii suure augu tekkimiseks, pidi kera VanDevenderi arvates olema vähemalt 20 tonni raskune [5] [6]. Suure Paugu ajal tekkinud peaaegu 100 miljoni tonni raskuse musta augu sündmuste horisont oleks pisem aatomituumast. VanDevender ei mõistnud, kuidas see sai sinnamaani kesta. Must auk kiirgab energiat, milleks on Hawkingi kiirgus. Tänu sellele peaks saama miljoni tonni raskune must auk aurustuma 30 000 aastaga. Teadlane oli aga veendunud, et musta augu ümber koguneb aatomeid nagu elektrone aatomituuma ümber ja need satuvad lõksu, kuid ei neeldu augus. Nende laetud osakese magnetväljade tõttu auk lendabki ja kiirgab valgust, kuna aatomid ioniseeruvad ja
tekkinud sekundaarsed savimineraalid jäävad oma tekke kohale pidama. Terve mulla profiil on akumulatiivne (Järvamaa). 53. !Näivleetumine! e. pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihisel lõimisel (lähtekivimitel), kus punakas-pruun karbonaadivaene liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate setetega, mis on kergema lõimisega, kas savi-liivad või liivad. (Baf – horisont, Elg – ülagleistumine, Bt) (Põlvamaa, Lõuna-Eesti, Valgamaa, Tartumaa). Vajavad lupjamist sügavkobestamist. Näivleetunud mullad jaot.: 1) pruunideks LP näivleetunud muldadeks 2) heledad L(P) näivleetunud mullad. 54. !Soostumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas koos kõigi eelpool käsitletud protsessidega. 2 faasi: 1) algab ajutise liigniiskusega (mullad gleistunud). Gleistumise tunnuseks on rooste täpid, rooste laigud
· Vaatleja tõelise meridiaani tasandi ja maa pinna lõike jälge nimetatakse vaatleja meridiaaniks. · Vaatleja tõelise meridiaani ja tõelise horisondi tasapindade lõikejoon näitab põhja-lõuna (N - S) suunda. · Tõelise meridiaani risttasandit nimetatakse esimese vertikaali tasandiks. Horisondi jagamise süsteemid Purjelaevade ajastul jaotati horisont 32 osaks, mida nimetati rumbideks. Rumbe põhi (N), lõuna (S), ida (E) ja lääs (W) nimetati pearumbideks, rumbe kirre (NE), kagu (SE), edel (SW) ja loe (NW) - veerandrumbideks. Meresõidu arenedes osutus horisondi jaotus rumbisüsteemis liiga ebatäpseks. Asendati see veerandringi süsteemiga, milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20. sajandi alguses asendati veerandringi
Referaat füüsikas 2006.01.21 Difuusne aine galaktikas Difuusne aine galaktikas ehk tolm-, gaas-, udukogud ja tähtedevahelised pilved. Ruum tähtede vahel on tühjem, mis tahes maapealses laboriseadmes saadud vaakumist. Uurimised on näidanud, et tähtedevaheline tolm on koondunud piki galaktikapinda kitsasse kihti paksusega 200-300 pc. See tolm moodustab osaliselt pideva hõreda keskkonna, osaliselt on ta aga koondunud selles keskkonnas ujuvatesse suurema tihedusega tolmupilvedesse. Keskmiselt nõrgeneb valgus Galaktika tasapinnas 1000 pc pikkusel teel 1,5 tähesuuruse võrra. Mõned pilved on neis sisalduva tolmu tõttu läbipaistmatud ja me näeme neid tumedate udukogudena. Et tähtedevahelised kaugused on tohutud, võib hõredastki gaasist moodustuda väga suure massiga pilvi. Linnutee galaktika massist umbes kümnendik on tähtedevaheline hajusaine. Kosmoses leidub nii gaasi kui ka tolmu. Suurem osa gaasi...
Uurimustöö VAARAO TUTANHAMON Saku Gümnaasium 10a Koostaja: Annaliisa Täht Juhendaja: Reet Heinat Saku 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 Hauapanused pajatavad.........................................................................................................................................4 Noorusaeg............................................................................................................................................................4 Haridus....................................................................................................................................................................
REFERAAT Heisenberg Kool Klass Nimi Aasta Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kvantmehhaanika algus.............................................................................................................. 4 Algusaastad................................................................................................................................. 5 Vanematest..................................................................................................................................5 Haridustee................................................................................................................................... 5 Abielu...............................................................................................................................
Genti altar on Madalmaade maalikunsti suurim meistriteos, millele on omane suur ilmekus, pühalikkus, üksikasjade peen teostamine ja värvide värskus. · Pieter Brueghel /brööhel/ vanem (1525-1569) Hüüdnimi ,,talupoegade Brueghel" (et eristada teda poegadest, kes olid samuti maalikunstnikud). Pieter Brueghel oli väga hea maastikumaalija. Maalis palju ka piiblistseene, asetades need oma kaasaja olustikku. Tema töödes on osavalt ühendatud detailid ja tervik. Iseloomulik on kõrge horisont. ,,Talupoja pulm" ,,Jahimehed lumes ehk Talvemaasik jahilistega"
KORDAMINE-MULD 1.Muld, selle kujunemine- on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. -Muld KUJUNEB elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. -Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. 2.Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e. rabenemine -On kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad ...
assotsiatsioonide ingliskeelsed nimetused (eestikeelses kohaks. Geodeesiaga seonduvalt tuleb nimetada kahte tõlkes on võtmesõnade kirjapilt võrdlemisi sarnane suurt projekti - GRACE ja GGOS. Maa gravitatsioonivälja originaalile) on järgmised: kaardistavate GRACE kaksiksatelliite (vt lähemalt - International Association of Geodesy (IAG); Geodeet 27/2003 või Horisont 6/2003) käsitlevad - International Association of Seismology and Physics ettekanded olid üsna populaarsed, kusjuures of the Earth's Interior (IASPEI); kuulajaskond pärines pea kõigist seitsmest - International Association of Volcanology and assotsiatsioonist. Järgnenud aruteludes tõstatatud
Darwini eksitus. Tallinn, 2001, lk. 89. Arvutiga vormistatud tööde puhul on soovitav kasutada tekstisisest viitamist. Viitamisel sama autori mitmele tööle pole vaja autori nime enam korrata; tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga. Perioodikale (ajaleht, ajakiri) viitamise korral kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg. - viitamine ajakirja artiklile Näit. Fieberg, S. (1993). Sotsiaalsed arengud Eestis. Horisont 3(42): lk. 20-22. - viitamine ajalehe artiklile Näit. Tamm, V. (2000). Eesti turismi areng. Eesti Päevaleht 7.jaanuar: lk.23. Elektroonilistele teabeallikatele viitamisel lähtutakse samadest reeglitest, mis kehtivad raamatute ja artiklite puhul. Lisandub elektroonilise allika aadress. - viitamine WWW dokumendile Näit. Kapp, R. (2001) Hr. Kappi ettekanne Läti Vabariigist: Rahvusvahelise Haridusfondi
12. os palatinum - suulaeluu 13. os zygomaticum – sarnaluu 14. mandibula - alalõualuu Nimeta noolega näidatud luu osa ja lihas, mis sealt algab ning selle lihase funktsioon. Õlanukk (Rangluu). Algab rangluult ja abaluult: Deltalihas. Ül: tõsta käsivart horisontaalselt ning samuti ette- ja tahapoole liigutada. Kinnitub abaluu hari ja rangluu akromaatiline ots: trapetslihas Õlgade tõstmine ja langetamine, Õlgade taha tõmbamine Ülajäseme üle horisont. pinna Kallutab pead küljele. Abaluualune lihas. M. subscapularis. algab abaluualuselt augult Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulal (abaluu keskmine serv),mis lihas sellele kinnitub, M. rhomboideus – romblihas Nimeta struktuurid: Õlaliiges Ristatisside(1) Abaluu liigeseüline köbruke Caput longum m. bicipitis brahii Liigeseõõnsus (3) Liigesemokk (4) Rangluu- clavicula Abaluu- scapula Kaarnajätke Nimeta liigese struktuurid
Seda nii kannatanute kui ka abipakkujate poolt. Töö eesmärk sai täidetud. 10 KASUTATUD MATERJALID file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/Tormist_pohjustatud_hadaolukorra_LP.pdf file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/Uleujutusest_pohjustatud_hadaolukorra_LP.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/2005._aasta_jaanuaritorm#P.C3.A4rnu_maakond Soomere, T. (märts 2005. a.). Märatsev meri: kui vesi peale tungib. Horisont. http://parnu.postimees.ee/3049985/2005-jaanuaritorm-gudrun-ei-lase-end-unustada https://ilm.ee/index.php?41336 11
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpet...
KEEMIARELVAD Referaat Tartu 2013 SISUKORD 1. KEEMIARELVADE LÜHIAJALUGU......................................................................3 2. POPULAARSEMATE KEEMIARELVADE MÕJU INIMESELE........................4 3. OPERATION RANCH HAND.....................................................................................5 3.1 MONSANTO.............................................................................................................5-6 KOKKUVÕTE...................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................8-9 2 1. KEEMIARELVADE LÜHIAJALUGU Keemiarelvi on tuntu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Meresüsteemide Instituut Erik Illaste YAEB-12 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES Referaat Õppeaine: Üldine okeanograafia ja limnoloogia Õppejõud: Prof. Urmas Lips Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Kaugseire mõiste............................................................................................................2 1.1. Passiivsed seadmed............................................................................................3 1.2. Aktiivsed seadmed...............................................................................................3 1.3 Kaugseire andmeid mõjutava...
Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab mingeid settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Veenuse pinnareljeef (arvutigraafika automaatjaama Magellan mõõtmiste põhjal). Kasutatud kirjandus: 1. http://www.tac.ee/~andresl/veenus.html 2. HORISONT nr 4/97 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus 4. http://www.ridamus.ee/node/view/46 Veenuse pilved, nähtuna Mariner 10-lt
määrab ära, kus tekivad soojusvööd. Kliima soojenemise looduslikud põhjustajad: lõõmpilved, happesademed, sudu Vääveldioksiid ja lämmastik reageerivad veega ja tekivad happesademed, kivisöe kaevandamisel satuvad vette nt. Linnas on teistsugune mikrokliima heitgaaside tõttu, majad takistavad ka õhu liikumist. HÜDROSFÄÄR (atmosfääri mõjud) · Temperatuurist oleneb auramine · Hoovused mõjutavad (litosfäär) · Kujuneb välja põhjavee horisont · Pinnase niiskus oleneb litosfäärist (pedosfäär) · Põhjavee tase muld niiskem · Kivimite poorsus Suur ja väike veeringe Maakeral Väike veeringe ookeanist aurub, sajab sinnasamasse maha MM-MM Suur veering MM maismaa MM Transpiratsioon auramine taimedelt Auramise hulka mõjutab: · Temperatuur mida kõrgem, seda suurem on auramine · Õhuniiskus mida kõrgem on õhuniiskus, seda väiksem on auramine
Kasvukoefitsent k= täisk ute luude mass/ sünnij talle luude mass. 1. Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremin lootejärgsel perioodil ja vastupidi. 2. Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. Lehmade mõõtmed ja mõõtmine. Mõõtekepp- koosn liikuvast sise- ja välisosast nong kahest liigendiga horisont metallvardast. Peal on skaala, uuematel lisaks vesilood. Sirkel- koosn kahest liigendiga varustatud poolkumerast metallvardast, mille ühenduskohas on skaala. Mõõtelint- rulett on spet loomade mõõtmiseks valm lint, millel on lisaks cm-tele ja skaala loomade kehamassi määramiseks kg-des.rinnaumbermõõdu alusel. Kehamõõtmed Eesti holsteni tõug Eesti punane tõug
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tallinna Kolledž ÕIGUS JA ÕIGLUS Referaat Õppeaine: Õiguse alused Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1.Õigus..............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
