kls50-80/rls väga nõrgalt raudkivine 50-80 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi kls70/rls väga nõrgalt raudkivine 70 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega Ko tüüprofiil: A Bw C A huumushorisont Bw metamorfne sisseuhtehorisont C mulla lähtekivim KI tüüpprofiil: AElBtC A huumushorisont El lessiveerunud horisont Bt tekstuurne sisseuhtehorisont C mulla lähtekivim Lklg tüüpprofiil: A-Ea-Bhs-C A huumushorisont Ea leethorisont Bhs- huumus-raud illuviaalne horisont C- mulla lähtekivim Muldade omadused 5 Antud põllumassiiv on suhteliselt korrapärase kujuga, põhjapoolses osas esineb üks suurem sopsitus. Leostunud mullad - Ko Leostunud mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil
Organismid. Taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toteelemente ning vett, tihedus ja rindelisus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. 3. Inimtegevus. · puhverdusvõime- vastupanuvõime välimõjutustele. · Degradeerumine mullaviljakuse taandareng A huumushorisont, kuis toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tume värv B saviakumulatiivne horisont. Sisseuhtehorisont. Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste kogunemine.Pruun või punakas toon. C lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal millele muld on tekkinud. Mullatekke protsese ei toimu. D aluskivim, mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont, hele värvus, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont. Sinakashalli värvusega, tekib siis kui muldo n kõrge põhjavee seisuktõttu suurema osa aastast märg. AT toorhuumuslik horisont
lagundamist. Mulla veereziim Sademete ülekaal, Sademed ületavad Tasakaalus on Tasakaalus sademete Aurumine ületab Kiire väljauhtumine liigniiske. aurumise sademed hulk aurumisega. sademete hulga rohkete sademete tõttu. Mulla paksus Huumus horisont on Kuni 1m 1m ja rohkem 2 - 3m sügavale ulatub Kuni 15 cm Ulatuvad kuni 20 - 30 väga õhuke alla 10 cm. cm. Mullahorisondid AT - BC - C O-A-E-B-C O-A-B-C A-B-C A-B-C O-A-E-B-C
Kobe, toitaineterikas, tumedat värvi väljauhtehorisont heleda värvusega, vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest sisseuhtehorisont peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine, savimineraale sisaldav, pruunika või punaka värvusega lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud gleistunud lähtekivim tekib kui muld on suurema osa aastast märg aluskivim lähtekibimi alune kivim, mille mõju mullale on kaudne toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes oludes, jääb huumushorisondi ja turvase vahele turvas- soomulla horisont, vee ja orgaanilise aine rikas mustmuld tekivad kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tüseda huumushorisondiga, viljakas. Punamuld tugevalt happeline, savimineraalide ja rauarikas, asub troopikas, kõrbemuld sooladerikas, kuiv, aluseline, tihe struktuurne mass, leetmuld keerulise ehitusega, vaene saviosakeste
EinsteiniFriedmanni kosmoloogia Click to edit Master subtitle style 04.04.10 Küsimused Mille poolest erineb kõver ruum tasasest (eukleidilisest) ruumist? Milline võib olla mittestatsionaarse mudeli areng? Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? Mis on kosmoloogiline horisont? Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Kõver ja Eukleidiline ruum Einsteini järgi on ruum kõver ja positiivne ehk meenutab kera Eukleidese 5. aksioom ei kehti Kaht täpselt ühesugust sirget ei ole kõvera ruumi käsitluses Kõver ja Eukleidilineruum Milline võib olla mittestatsionaarse mudeli areng? Mittestatsionaarne mudel on praegu tunnnustatud universumi mudel Sai alguse ülikuumast ja tihedast massist
Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast Mulla tekketegurid- Passiivsed: · Lähtekivim Aktiivsed · Reljeef · Kliima · Aeg · Organismid · Inimtegevus Huumushorisont- toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti l'mmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. Väljauhtehorisont- heleda värvusega, vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Füüsikaline murenemine- kivimiosakeste temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. (kõrb, tundra).
järgneb nõrgalt raudkiviveeriseline keskmiselt liivsavi; savi tüsedusega 30 cm , järgneb tugevalt rähkne keskmine liivsavi Suurema osatähtsusega muldade tüüpprofiil Kr on koreserikas rähkmuld. Mulla profiili valem: A-C või A-B-C (A- huumushorisont, mulla mineraalseosa peamine kiht; B- sisseuhte (illuviaalne) horisont; C- mulla lähtekivim). KI on leetjas muld. Mullaprofiili valem A-El-Bt-C: (A- huumushorisont, mulla mineraalseosa peamine kiht; El- lessiveerunud horisont, väljauhtehorisont, kust lessiveerumise tulemusena laskuva veega on allpool asuvasse horisonti ümber paigutatud teatud peene tolmu ja savi osakesed, värvuselt kollakas pruunikashall; Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont, on tekkinud ülemistest horisontidest pärit savi- ja ibeosakeste sisseuhtel; C- mulla lähtekivim). Ko on leostunud muld. Mullaprofiili valem: A-Bw-C (A- huumushorisont, mulla mineraalseosa peamine kiht; Bw- kohapealse savistumisega (metamorfoosne)
Kuigi must auk iseenesest ei ole nähtav, siis valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks. Kuna must auk on üldjuhul pöörlev objekt, siis lähtuvalt teooriast on musta augu pöörlemistele poolused võimelised mateeriat emiteerima 2 ja sealt lähtuvad teineteisele vastassuundades võimsad kiirgusvood ümbritsevasse ruumi. Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont (vt. Lisa 1). See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Selle suuruse iseloomustamiseks kasutatakse terminit Schwarzschild'i raadius (vt. Lisa 2) Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused - aeg ja ruum kaotavad mõtte füüsikalises tähenduses. Kaob põhjus-tagajärg printsiip ja valitseb nn. kvantgravitatsioon3. 1
selle omadused paranevad või toimub hoopiski degradatsioon. Inimene on peamine tegur, kes saab olukorda positiivses suunas parandada ja muuta. 12 5. Muldade morfoloogia 4.1Põllukaeve morfoloogia Põllukaeve asukoht on Mäe talu, Karijärve, Konguta vald, Tartumaa. Mulla profiil A-El-Bt-C. (Joonis 7) Huumushorisont (A) 0-30 cm, selgelt välja kujunenud, väga nõrgalt rähkne. Värvuselt on horisont mustjaspruun, tegu on keskmise liivsaviga. Universaalindikaatoriga mõõdetud pH on 6,4. Mulla struktuur on jäme pähkeljas, tihenemine algab alates 22 cm-st. Esineb nii keskmisi kui ka väga peeneid poore. Vihmaussikäike on vähe ning ka juurestatus on nõrk. Üleminek järgmisele horisondile on regulaarne ja järsk. Lessiveerunud (El) horisont ulatub 30-62 cm-ni. Väljauhtehorisondis esineb laike ja värvuselt on kollakaspruun. Lõimiseks on saviliiv ning mulla pH on 6,8
lõpptulemuseks on mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks-kõrbestumine-ökokatastroofide korral toimub mulla keemiline saastumine.see ei tähenda alati mullal asuva taimestiku hävimist, küll aga toksiliste ainete sattumist biogeokeemilistesse aineringetesse ja ka toitumisahelatsesse. MULLAHORISONDID-A huumushorisont, B saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont), C lähtekivim, D aluskivim, E väljauhtehorisont, G gleihorisont, AT toorhuumuslik horisont, mistekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele, O orgaanilised kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. 1-3kihilised ja erineva niiskussisaldusega, T turvas ehk vee-ja orgaanilise aine rikas. Läbisuhteline veereziim-*sademet ületavad aurumise*mullaviljakuse langus*muldade läbiuhtumine ja leostumine*paras ja palavvöötme niiske kliima. Tasakaalustunud veereziim-*sademete ja auramise vahekord on võrdne*maailma kõige
satub mulda näiteks jõgede tulvavete poolt kantuna, vulkaanilise tuha ja liivade tuulekandega. 2)Ainete ärakanne pinnavee tuulekande ja põhjaveega. 3)Ainete ümberpaigutamine, mis soendub enamasti veeliikumisega või mullaosakeste segunemisega. 4)Ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise savimineraalide tekkega. MULLAPROFIIL On püsti läbilõige maapinnalt kuni kivimini ja selles võib näha mitmesugusi värvusega kihte, mida nimetatakse mullahorisontideks. O-Metsakõdu horisont Tekib metsaall ja koosneb erineva lagunemisastmega lehtedest ja oksadest ning taimedest, kui maapinnale lisandub igal aastal uut orgaanilist ainet. Horisont seob vett, vähendab auramist, reageerib soojusreziimi ja
mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks,need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, viljakus langeb leostumine-vees lahustuvatesoolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast Mulla tekketegurid: 1) passiivsed-relieef,lähtekivim,aeg 2)aktiivsed-kliima,organismid,inimtegevus Horisondid: A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont G-gleihorisont AT-toorhuumuslik horisont O-kõduhorisondid T-turvas Tsonaalsed iseärasused: läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise tasakaalustatud veereziim-sademed ja aurumine trasakaalus aurumise ülekaaluga veereziim-aurumine ületab sademed Maailma mullad: tundravöönd-turvastumine, tundra glei-või turvastunud gleimullad okasmetsad-leetmullad, pruunmullad rohtlad-mustmullad, kamardumine kõrbed ja poolkõrbed-sooladerikkadkuivad, liivased ekvatoriaalsed, niiske troopika alad-puna, kollamullad, ferraliitmullad,
Must auk Ruumipiirkond Suur garvitatsioon Singulaarsus Sündmuste horisont Pöörlev objekt Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi Gravitatsiooniväli muutub tugevamaks ainesisesed vastastikmõjud
põhja- või jõgede veest niiskust juurde MULLA- 1)Toorhuumus- 1)Kõduhorisont 1)Huumust (kuni 1)Huumushorisont 1)Huumush. HORISONDID horisont (paksus 2)Väljauhtehorisont üle meetri) 2)Sisseuhtehorisont 2)Väljauhteh. alla 10 cm) 3)Leethorisont 2)B horisont 3)Lähtekivim 3)Sisseuhteh. 2)Gleistunud 4)Sisseuhtehorisont 4)Lähtekivim lähtekivimid MULLAD Tundra gleimullad Leedemullad Mustmullad Sooldunud 1)Punamuld
KORDAMINEMULD 1. Muld, selle kujunemine. Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. 3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Kliima Reljeef Lähtekivim Elustik(taimkatte tüübid) aeg 4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). Läbiuhtelinesademeid > auramist Tasakaalustatud vee resiim sademeid = auramist Auramise ülekaaluga vee resiim auramise ülekaaluga vee resiim 5. Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horison...
põhjustab maapinna auramise, läbi-uhteline läbikülmumise ja igikeltsa veereziim. Mullad liivakad tekke. Mulla-teke on aeglane vähese taimestiku ja karmi ja vett läbilaskvad. kliima tõttu, toimub vaid suvel Okkavaris laguneb ülessulavas osas. Külmu-nud aeglaselt ja mullapinnale mulla ülessulamisel toimub koguneb püsiv veega küllastunud igikeltsa ja mitmekihiline kõdu- mineraalsetes horisont. Sademete toi- mullahorisontides gleistu- mel uhutakse mullalahus mine. Nõgudes, kus vett on katioonidega mulla rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja sügavustesse, tekib kuhjuvad turbana hallikasvalge väljauhte- horisont Mullatekketingimused ja -protsessid · Rohtla kontinentaalne · Kõrb kuivas kliimas kliima, sademed ja aura-mine levivad sooladerikkad
Glei- või gleistunud mullad on liigniiskuse all kannatavad mullad, kus on silmnähtavalt näha gleistumistunnuseid ja roostetäppe. Kursusetöö koostaja üks kaevetest, rohumaakaeve, oli ka karbonaatne gleimuld. Selline muld oli väga raske ja märg, tihe ning gleistumistunnustega. Kadrina vallas on väga suur enamus muldi kerge liivsavi lõimisega. Leidub ka keskmist liivsavi ja natukene ka turbamuldi. Põllumaa sügavkaeve lõimis oli kerge liivsavi kuni 25cm, seejärel oli Bw horisont mille lõimiseks saadi keskmine liivsavi. Rohumaa sügavkaeve lõimis ol i samuti kerge liivsavi. Metsa sügavkaeve lõimiseks tuli aga halvasti lagunenud turvas mille all oli sidus liiv. 8 Joonis 4. Muldade koosseis Kadrina vallas 9 6. Muldade morfoloogia 6.1 Rohumaa sügavkaeve. Rohumaa muld määrati Gk-ks ehk karbonaatseks gleimullaks. Karbonaatsed
Must auk Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus, ei pääse sellest läbi ning väga suur mass on koondanud ühte punkti. Must auk koosneb kahest osast: 1)singulaarsus horisondist 2)sündmuste horisondist. Singulaarsus horisont on musta augu keskpunkt, kus aeg ja ruum kaotavad oma mõtte ja kus esinevad kõige kummalisemad nähtused. Sündmuste horisont on musta augu välimine piir, mille ümber on aegruum lõpmatult kõverdunud. Seda tuntakse ka Schwarzchild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzchild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse (raadiuse). Seda nimetatakse mustaks auguks kuna ta imeb kogu valguse endasse ega peegelda midagi tagasi. Must auk tekib siis, kui raske täht plahvatab supernova elutsükkli lõpus ning seejärel hakkab oma ümbrust endasse tõmbama.
Huumuse kogunemist nimetatakse kamardumiseks. Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Mustmuldade süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teisel maailma mineraalmullal. Huumushorisondile järgneb peente murenemissaadustega (saviosakestega) rikastunud B horisont. Kuna tegemist on tasakaalustatud veereziimiga ja poorne huumushorisont mahutab palju vett, siis kaltsium ei leostu mullast välja. Tänu kõrgele bioloogilisele aktiivsusele toimub mustmuldades intensiivne mullasegamine. Lisaks vihmaussidele kaevavad ja segavad mulda rohked pisiimetajad, kes varjekohtade puuduse tõttu maapinnal otsivad peidupaika mullas. 5. Kõrbete ja poolkõrbete mullad
Mullateadus. Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vaba)
Füüsika Kontrolltöö küsimused 1.Mis on horisont? 2.Millest on tingitud tähistaeva aastaringne muutumine? 3.Kuidas tekivad aastaajad? 4.Millal tekib kuu-ja millal päikesevarjutus? 5.Nimeta uurimis meetodid? 6.Kes panid alguse Eesti astronoomiale? 7.Kust saavad alguse ajavööndid ja millises on Eesti? 8.Kust saab alguse kuupäev? 9.Nimeta Maarühma planeedid ja nende üldiseloomustus? 10.Nimeta hiidplaneedid ja nende üldiseloomustus? 11.Mida annab päike maale? 12.Mis on : Asteroid? Komeet? Meteoor?
hapendumine. Turvastuminne- lagunemata taimejäänuste rohke kuhjamine mulla pindmises horisondis veerohkeskeskkonnas. Leetumine- org. ainete kogunemisel tekkivate hapete mõjul kantakse mullas olevad ühendid veetoimel ära. mulla viljakus langeb. Kamardumine- huumuse kognemine. OKASMETSA MULLAD: ¤ läbiuhteline veereziim ¤ sademed ületavad auramist. ¤ püsiv kõduhorisont ¤ sügavusteson väljauhte horisont, liigsajud. ROHTLATE MULLAD: ¤ viljakad mustmullad ¤ Tänu kõrgele biloogilisele aktiivsusele toimub intensiivne mullastumine. KÕRBETE MULLAD ¤ kuiv ja poolkuiv kliima ¤ vähe sademeid ¤ soolsuse püsivus ¤ põhjavesi on soolane Tuuleerosioon ehk deflatsioon- kui tuul kannab ära peeneid mullaosakesi. Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Mida rhkem on mullas vesinik ioone, seda happelisem on mullalahus ja madalam pH. Taimejuured võivadolla toksilised
geograafia kontrolltõõ rohtlad ja metsad. 1.loodusvõõndite asend kaardil vastus-okasmets-parasvõõtme mandriline lehtmets-parasvõõtme mereline rohtla-parasvõõde 2.mullad,võrdlus,nimetused,tunnused,kliima ja taimestiku mõju mulla tekkele. vastus-lehtmets-pruunmullad (viljakas) okasmets-leetmullad (väheviljakas) rohtla-mustmullad (kõige viljakam) lehtmets-kiire aineringe,pakshuumuse horisont,palju mikroorganisme,viljakad mullad ,sest mikroorganismidele hea elukoht ja sajab palju ning kõdunevat materjali on üsna palju. okasmets-aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise viljaka kihi alla ning peale jääb väheviljaks õhuke hele kiht. rohtlad-rohttaimestik annab palju taimejäänuseid mis kõdunevad kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3
lähevad kaotsi. A- Ea-B-C eluvioakumulatiivsus- võrreldes lähtekivimiga midagi läheb kuskil vähemaks, samas akumuleerub mujale. Ainte vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine, toimub mulla enese piires. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine-huumusakulatiivne protsess, mille käigus toimub huumuse ja orgaanilis-mineraalse komplekside tekkimine ja seostumine mulla mineraalse osaga. Tekib A horisont. Protsessi intensiivsust näitab A hor tüsedus ja huumuse hulk. Küllastunud bioloogiliselt aktiivses keskkonnas tekib pehmehuumuslik(mollic) huumushorisont, aga küllastumata väheaktiivses kk happeline (umbric) huumushorisont. Kuivades tingimustes huumusvaene (ochric) horisont. Huumushorisont tekib mulla mineraalse osa peale põuakartlikes, parasniisketes ja ajutiselt liigniisketes tingimustes. A on tumeda värvusega (must,vahel pruun).
puudub või esineb 90 cm sügavamal. Mulla ülemised horisondid happelise reaktsiooniga. Profiil: A-Baf-El(g)-B-C2 või A- (Baf)- El(g) -B-C2. LEOSTUNUD MULLAD -Kihisemine algab B-horisondi kesk- või ülaosas, tingimata aga lähtekivimis, enamasti 30-100 cm sügavusel. Reaktsioon (pH) on haritava maa mulla ülemistes horisontides neutraalne kuni nõrgalt happeline, metsades nõrgalt kuni keskmiselt happeline. Leetumistunnused puuduvad või esinevad nõrgalt. Bm-, Bmt- või Bt- horisont on tavaliselt järgnevast BC- või C-horisondist raskema lõimisega. Metsakõdu puudub või esineb kuni 2 cm tüseduse kihina. Leostunud ja leetjad saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on vabariigi parimateks põllumuldadeks. Ko Leostunud muld -Kihisemine 30-60 (70) cm sügavusel. Profiil: A-Bm (Bmt)-C. Mõnikord võib esineda katkendlikke El-horisondi pesi. Koresesisaldus 30-60 cm sügavusel alla 30 % mulla tahke faasi mahust.
puudub või esineb 90 cm sügavamal. Mulla ülemised horisondid happelise reaktsiooniga. Profiil: A-Baf-El(g)-B-C2 või A- (Baf)- El(g) -B-C2. LEOSTUNUD MULLAD -Kihisemine algab B-horisondi kesk- või ülaosas, tingimata aga lähtekivimis, enamasti 30-100 cm sügavusel. Reaktsioon (pH) on haritava maa mulla ülemistes horisontides neutraalne kuni nõrgalt happeline, metsades nõrgalt kuni keskmiselt happeline. Leetumistunnused puuduvad või esinevad nõrgalt. Bm-, Bmt- või Bt- horisont on tavaliselt järgnevast BC- või C-horisondist raskema lõimisega. Metsakõdu puudub või esineb kuni 2 cm tüseduse kihina. Leostunud ja leetjad saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on vabariigi parimateks põllumuldadeks. Ko Leostunud muld -Kihisemine 30-60 (70) cm sügavusel. Profiil: A-Bm (Bmt)-C. Mõnikord võib esineda katkendlikke El-horisondi pesi. Koresesisaldus 30-60 cm sügavusel alla 30 % mulla tahke faasi mahust.
Niisutamise tulemusena võib tekkida erosioon. 18. Milliste näitajate poolest erinevad üksteisest mullahorisondid? Viljakuse, tüsedust, tiheduse, toitainete sisalduse, värvuse poolest. 19. Mida näitab mullahorisondi värvus? Must huumushorisont- orgaanilise aine sisaldust, viljakust Hall huumushorisont- mulla kuivust ja huumusevaesust horisondi sinikashall toon- liigniiskust- gleistumist Roostetöpid mullas- rauasisaldus, gleistumist, ebaühtlast veereziimi Hele horisont huumushorisondi all- toitainete vaesust, väljauhtehorisont 20. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid? B-horison e sisseuhtehorisont- sinna kogunevad huumusosakesed ja savimineraalid, mida uhutakse allapoole. Savikam lõimis. E-horisont- sellest on toitained välja uhutud ja seetõttu on see heledam ning liivakam lõimis. G-horisont e gleihorisont- gleistumise tõttu on seal pidev liigniiskus, väga tihe muld ning sinikashall. 21
Kokku 24,84 100,00% 2 Joonis 1.Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 69243669412 kohta. Joonis 2.Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ristiga). Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiil ja selgitus Gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg) Tüüpprofiil: A-Elg-Bg-Cg või A-Bafg-Elg-Bg-Cg Selgitus: Huumushorisont, näivleetunud horisont, illuviaalne horisont, gleistunud lähtekivim. Huumushorisondi ja näivleetunud horisondi vahel võib esineda ka amorfse raua sisseuhtehorisont (samuti gleistunud). 3 Gleistunud nõrgalt leetunud muld (LkIg) Tüüpprofiil: A-(Ea)-Bhsg-Cg Selgitus: Huumushorisont, (leethorisont), gleistunud sisseuhtehorisont, gleistunud lähtekivim. Nõrgalt leetunud muld (LkI(g)) (nõrkade gleistumistunnustega) Tüüpprofiil: A-(Ea)-Bhs-C
..3,5% keskmine alla 1,5% väga madal 3,5...5% kõrge 1,5...2,5% madal üle 5% väga kõrge Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5...3,5%. Ajutiselt liigniiskete (gleistunud) analoogide korral on huumusesisaldus tavaliselt 1...2% võrra suurem. Alaliselt liigniisketel (gleimuldadel) muldadel tekib nn. toorhuumuslik horisont, sisaldades rohkesti orgaanilist ainet, mis on pooleldi lagunenud ja halvasti kinnitunud mulla mineraalse osaga. Sel juhul on õigem väljendada orgaanilise aine, mitte huumusesisaldust. 22. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku.
· perioodiliselt üleujutatavad rannikualad · erosioonist mõjutamata põllud · puistangud või eemaldatud muldkattega alad · puudub turba horisont või ta on < 30 cm Anormaalsed mullad Turvasmullad Normaalsed mullad
Ko on leostunud muld, mis hõlmab kogu maast 4,2 % ning põllumaast uumbes 9,7%. Nende muldade puhul toimub tavaliselt kihisemine 30...60 cm sügavusel ning mulla ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) olemasolu. Selliste muldade puhul on juhtivaks mullatekkeprotsessiks savistumine. Tüüpprofiil: A-Bw(Bwt)-C. Huumushorisont ja sellele järgneb pruun savistunud horisont ning sellele järgneb lähtekivim kas saviliiv või liivsavi. A-horisont võib sisaldada vähesel määral rähka, kuid tavaliselt mullaharimisel see takistuseks pole. Sellele on iseloomulik struktuurne, vett ja õhku läbilaskev šokolaadipruun, hallikaspruun, punakaspruun või kollakaspruun metamorfne uhtehorisont (Bw), mis on savistunud, hästi vett ja õhku läbilaskev ning annab seega mullale taimekasvatuse koha pealt väga head omadused
Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid, et taimed saaksid alustada kasvu + orgaaniline ainestik. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse. 4. Iseloomusta mullahorisonte ja nende esinemist eri mullaprofiilides. Must huumushorisont näitab orgaanilise aine sisaldust, seega viljakust. Hall huumushorisont toitaine vaesem, kuivem. Horisondi sinakashall toon märg, gleistunud muld. Roostetäpid mullas gleistumine või raua sisaldus. Hele horisont huumushorisondi all väljauhte horisont. BHorisont sisseuhte, vesi kuhjab toitained. Ehorisont väljauhte, vesi uhub ained ära. Ghorisont gleistumine, pidev liigniiskus. 5. Selgita veereziimi mõju mulla kujunemisele. Läbiuhtelise veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise. Paras ja palavvöötme metsad. Sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Muldade läbiuhtumine, muldade leostumine.
B -sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Murenemine, savimineraalide teke, oksüdeerumine. C - Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. D- Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. E- Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Savimineraalide teke . G-Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall. AT- Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. O - Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T - Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. Veereziimid. Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad aurumise , sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas põhjaveeni, lahustuvate toitainete kadu ja mullaviljakuse langus. (paras ja palavvöötmes) Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on
KI- leetjas muld LP- näivleetunud ehk kahkjas muld LkIg- nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld koos gleistumistunnustega sl- saviliiv r- rähkne ls- liivsavi l- liiv sl55-85/r_3ls_1- 55-85 cm tüsedune saviliiv/ tugevasti rähkne kerge liivsavi sl40-100/l20/ls_1- 40-100 cm tüsedune saviliiv/ 20 cm sügavusel liiv/ kerge liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega KI tüüpprofiil A-El-BT-C A - huumushorisont El – lessiveerunud horisont Bt – tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont 3 C – lähtekivim LP tüüpprofiil A-Baf-Elg-B-C A – huumushorisont Baf – amorfse raua akumulatsioonihorisont Elg – näivleetunud horisont B – sisseuhte- ehk illuviaalhorisont C – lähtekivim LkIg tüüpprofiil O-A-E-Bg-Cg O – metsakõdu A – huumushorisont E – eluviaalhorisont Bg – gleistunud sisseuhtehorisont Cg- gleistumistunnustega lähtekivim
keskmiselt rähkne liivsavi rls – rähkne liivsavi v0_1ls1_40-70/r_3;_2ls_1 – nõrgalt raudkivine 40-70 cm tüsedune kerge liivsavi/ tugevasti: keskmiselt rähkne kerge liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega Ko tüüpprofiil: A-Bw-C A - huumushorisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C – mulla lähtekivim KI tüüpprofiil: A-El-Bt-C A - huumushorisont El – lessiveerunud horisont Bt – tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont C - lähtekivim K tüüpprofiil: A-C; A-C-R; A-BC-C; A-Bw-C A – huumushorisont R – aluskivim BC – ülemineku horisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C - lähtekivim Muldade omadused 4 Antud põllumassiiv on pikliku suhteliselt korrapärase kujuga. Rähkmullad – K Rähkmullad on karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel
Iraak Küsimused 1. Nimeta Iraagi maavarad. 2. Mida tehakse Iraagi kodanike elementaarsemate vajaduste rahuldamiseks? 3. Milline tähtsus on Tigrisel ja Eufratil Iraagis? 4. Milliseid uudiseid on Iraagist tulnud seoses Araabia kevadega? 5. Millise demograafilise ülemineku etapi juures on Iraak? Üldandmed · Lähis-Ida · Pealinn: Bagdad · Pindala: 438 000 km2 · Keeled: araabia, kurdi · ÜRO, OPEC Loodusolud · Kõrb · Madalikud · Haji Ibrahim (3600 m) · Viljakas ala: Tigris ja Eufrat · Vahemereline ja troopiline kliima Loodusressursid · Põllumajanduslik maa 12% · Metsamaa 2% · Nafta · Maagaas · Fosfaadid · Väävel · ÜRO erikomisjon Majandus · Plaanimajandus · SKT: 127,2 mld $ · Nafta - 95% riigi ekspordist · Väike, mitmekesine tööstussektor · Ebapiisav põllumajanduslik tootmine · Import: toit, ravimid · Turismi elustamine · Panus: nafta, maagaas Transport · Hõre teedevõrk...
struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub. Uusmoodustiste esinemine-tekkinud mullatekkeprotsessi tagajärjel mulla tahketele osakestele või nende vahele. Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised. Lisandite esinemine-taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad. 25. Mullaprofiili horisondid O metsakõdu. Mulla pinnale ladestunud org. ainest koosnev horisont tüsedusega alla 10 cm. A huumushorisont. Tumeda värvusega; tekkinud parasniisketes, kuivades või ajutiselt liigniisketes tingimustes mulda ladestunud org. aine mõjul. Koosneb nii mineraal- kui ka org. ainest. Ülekaalus on mineraalosa, millega on seotud org. aine. Huumusesisaldus tavaliselt alla 7...10%. T turbahorisont. Soomuldade pindmine kiht, kus org. aine sisaldus üle 50%. Alaliselt liigniisketes tingimustes mullapinnale ladestunud taimejäänustest koosnev üle 10 cm
sessioonis tekkinud triviaalsed vektorid, ja vektorid mis jäävad tasandusse. Joonis 1. Kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu võrgu skeem Programmis Trimble Planning saab soovitud punktide koordinaadid ja mõõtmiste toimumise aja sisestada Station Editori kaudu (Joonis 2). Teised jaamad on seadistatud TV1 eeskujul. Joonis 2. Jaama TV1 andmete sisestamine Samuti saab Station Editori kaudu seada ka jaama horisondi avatusele piirangud. Praegusel juhul on punktis PP1 horisont suletud 30° asimuudi 30°..37° vahel, punktis PP3 on horisont suletud 35° asimuudi 355°..10° vahel (Joonis 3 ja Joonis 4). Teistel punktidel horisondi avatuse suhtes piiranguid ei ole. Joonis 3. Jaama PP1 horisondi avatuse määramine Joonis 4. Jaama PP3 horisondi avatuse määramine Satelliitide nähtavuse ja arvu hindamiseks mõõtmisteks määratud ajal kasutame GPS almanahhi (current.alm). See tuleb kõigepealt internetist alla laadida ning seejärel programmi sisse importida.
põhjavee taseme. Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel kuivendamist vaja ei ole. Leetunud muldi kutsutakse normaalseteks muldadeks. Nad on erosioonist mõjustamata põllud, esinevad metsad ja looduslikud rohumaad, kus kulgeb normaalne mullateke. Ei esine üleujutusi ega mulla segamist, kuhjumist või ärakannet. Nõrgalt erodeerunud leetunud muld (LPe) - v1sl/v1ls. Profiil A-Baf-Egl-B2g-C2(g) (A- nõrgalt toorhuumuslik, Egl kohal võib esineda Baf horisont, keemine kuni 90 cm, lähtekivimiks peamiselt punakaspruun või pruun liivsavimoreen.). Kujunenud 2-kihilisel lõimisel (liivad ja saviliivad liivsavidel või liivsavid rasketel liivsavidel ja savidel), nõrgalt liigniisked. Alumise lõimisekihi pinnal (30-70 cm sügavusel) ja selle ülemises osas ülaveest tingitud gleistumine (võib näha ka roostetäppe või gleilaikusid). Perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike madalamatel osadel põhjavee taseme
Huumushorisont, selle all metamorfne sisseuhtehorisont ja mulla lähtekivim Gleistunud leetjas muld( Klg)- A-Elg-Btg-Cg. Huumushorisont, selle all näivleetunud horisont, gleistunud tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja gleistunud mulla lähtekivim. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Tasane reljeef ning väga korrapärane kuju. Leetjad mullad - Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont. Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad, kuusk, vähem mänd, kask ja haab. Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. . Leostunud mullad- Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu
eestiloodus.ee/artikkel3023_2993.html 5 http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel802 _786.html Tabel 2. Allikate 4 ja 5 URLid. Nr Autor Artikli pealkiri Väljaann Aasta Kuu e 4 Mall Rahvausundi Eesti 2009 November Hiiemäe sarapuu Loodus 5 Uno Aastakümned Horisont 2006 Juuni Veismann Eesti aime(kirjanduse ) maastikul Tabel 3. Tsiteeritud artiklid. Tsitaadid veebilehtedelt: Enne viidete lisamist täita tabel 5. „Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks
Aja jooksul mul areneb ning piir mulla ja lähtekivimi vahel laskub järjest sügavamale. 4. Aluskivim (D) lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim. Mõjutab mulda kaudselt. 5. Väljauhtehorisont (E) heleda värvusega, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. 6. Gleihorisont (G) tekib, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja. Esineb tihti savide puhul. 7. Toorhuumuslik horisont (AT) tekib liigniisketes tingimustes ning on iseloomulik gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumise horisont. 8. Orgaaniline kõduhorisont (O) koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad õhukese kihina mullapinda. 9. Turvas (T) vee- ja orgaanilise aine rikas (rohkem kui 35%) ning tuhavaene soomulla horisont. Tsonaalsed mullatekke iseärasused. Mullad on seotud kliima ja taimkattega, mistõttu levivad ekvaatorilt pooluste suunas
Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente teate nimetada? 1. Makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P) 2. Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO ) 16. millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa
Veskimäe, Maa Universumis: möödanik, tänapäev, tulevik, Reves Grupp, Tallinn, 2004 James Delingpole, Kliimapettus, Kunst, 2012 James Lovelock, Gaia kättemaks: Miks Maa meie tegevusele vastu astub ja kuidas me suudaksime siiski inimkonna päästa, Varrak, Tallinn, 2007 M.B. McElroy, The atmospheric environment: effects of human activity, Princeton University Press, Oxford, 2002 Internetiallikad: Murdmaa, Kliima soojenemises on süüdi päike ja ookean, Horisont, 2004, [http://goo.gl/ea37w] (17.12.2012) K. Eerme, Elame kliimaheitluste vaherahu ajas, Horisont, 3, 2003 [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel71_68.html](18.12.12) P.Nema, S. Nema, P. Roy, An overview of global climate changing in current scenario and mitigation action, Renewable and Sustainable Energy Reviews, 16, 4, 2329-2336, 2012 [http://www.sciencedirect.com.ezproxy.tlu.ee/science/article/pii/S1364032112000457] (17.12.12) R. Goicc, S
järgneb keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi v°_2ls_1 keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi terve profiili ulatuses v°_2tls50-100/+tls(+s) keskmiselt raudkiviveeriseline tolmjas liivsavi, tüsedusega 50-100 cm, millele järgneb keev tolmjas liivsavi (keev savi) Kolm suurima osatähtsusega mulda Gleistunud leetjas muld KIg Profiil: A-Elg-Btg-Cg Huumushorisont, näivleetunud horisont, gleistunud sisseuhtehorisont ja mulla gleistunud lähtekivim. [6] Gleistumistunnustega näivleetunud muld LP(g) Profiil: A-Baf-Elg-B-C Huumushorisont, amorfse raua akumulatsioonihorisont, näivleetunud horisont, sisseuhtehorisont ja lähtekivim. [6] Gleistunud näivleetunud muld LPg Profiil: A-Elg-Bg-Cg või A-Bafg-Elg-Bg-Cg. Huumushorisont, näivleetunud gleistunud horisont, gleistunud sisseuhtehorisont ja mulla gleistunud lähtekivim.
Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Maailma viljakamad mullad. Kui suvel mikroorganismid ei lagunda enam aineid, sest on liiga kuiv hakkab huumus kogunema. 4) Kõrbete ja poolkõrbete mullad. Mullad on soolade rikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Auramine suur. Kõrge soolasisaldus tähendab mullale liiga aluselist reaktsiooni, mis nõuab taimedelt erilist kohastumist. Orgaanilise aine kuhjumise horisont on vaevumärgatav. Kuivas ja poolkuivas kliimas. Naatriumi üleküllus mullas takistab taimede füsioloogilisi protsesse ja põhjustab toitumishäireid. A-horisont (orgaanilise aine kuhjumine, vaevumärgatav) > B-horisont (soolarikas) > lähtekivim. Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 5) Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad. Mullateke on kestnud kõige kauem. Sügavus 6- 10 m
Mullatekkeprotsessid Koostaja: Sander Vaike Rootsmaa foto Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Mulla osa bioloogilises aineringes lagundajad herbivoorid karnivoorid Taimed orgaani- mi se nera il i n e lise aine eru li- mulla aa n toi min r g tootjad t t huumus o aine b aim aine e, n e ed...
2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. 3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. 4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 2.Huumushorisont A, Turbahorisont T, Metsakõduhorisont O, Toorhuumuslik horisont AT, anitaarse kaitse 3.Jho 4.Loj 5.Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise se põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked 6. 7. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool
NEUTRONTÄHE NEUTRONTÄHT Mass 8 – 30 korda suurem kui päikesel. Tihedus 100 – 1000 miljonit tonni kuupsentimeetri kohta. Raadius 10 – 15 km. Peakiirus 150 000 km/s Nimetatakse ka pulsariteks. http://www.universetoday.com/24219/what-is-a-neutron-star/ MUST AUK Mass on umbes 4 miljonit korda suurem kui päikesel. Maast asub 27 000 valgusaasta kaugusel. Singulaarsus. Sündmuse horisont. Schwarzschildi raadius. http://www.wallpaperenew.com/picture/black-hole-wallpapers-12735.html TÄNAN KUULAMAST
O metsakõdu, A huumushorisont, B sisseuhtehorisont, E väljauhtehorisont, G gleihorisont, C lähtekivim, D aluskivim -A-huumushorisont seal toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. -B-saviakumulatiivne horisont (e. sisseuhtehorisont) seal toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Kuna savimineraalides on palju rauda, on see horisont pruun või punakas. -C-lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Selles horisondis mullatekke protsesse veel ei toimu. -D-aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
