Kommunistlik Partei korraldas oktoobripöörde ja 1918 saadeti Asutatav Kogu laiali. Samal aastal anti välja nõukogude põhiseadus, riigi nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik ja pealinnaks määrati Moskva. Mõne aastaga likvideeriti kõik teised parteid ja kehtestati üheparteisüsteem. 1922 loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevid liiduvabariike. Saksamaa ja sakslased polnud leppinud Versailles süsteemiga. Kuna Hitler võitles kommunistidega ja lubas Versailles süsteemi tühistada, siis oli tal palju poolehoidjaid. Tänu sellele pääses Natsionaal partei valitsusse ja Hitler sai kantsleriks. Kui riigipäeva hoones oli tulekahju, saadeti kõi parteid peale Natsionaal Töölispartei laiali ja keelati ametiühingud. Kui riigi president suri, võttis Hittler tema kohustused üle, muutudes diktaatoriks. Pärast seda hakti kaotama kodanike vabadusi ja õigusi ning algas tolitaarne riigikord.
Parlamendivalimistel saavutas Mussolini fasistlik partei võidu ja peale selle sai temast peaminister. Kuigi paariks aastaks väliselt säilis Itaalias demokraatia, siis 1925 kehtestati üheparteisüsteem ja sai alguses fasistliku diktatuuri kinnitamine. Saksmaad aga hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mis nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks töölisparteiks ja mille ette astus Adolf Hitler. Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste, seetõttu sai Hitler suure toetajaskonna. Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis julma hirmuvalitsuse. Saksamaa polnud ise piisavalt tugev, et säilitada endist riigikorda. Kui enne oli Suurbritannias majanduslik seis väga hea, siis peale Esimest maailmasõda oli seis väga halb. Suurbritannia polnud enam juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Kuid britid tõid end omal käel kriisist välja. Prantsusmaal oli seis olnud
Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis Venemaa aktiivseks tööstusriigiks. Majanduselus juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linna elama asuma. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi , sellega kaasnes poliitiliste vaenlaste massiline hävitamine. Stalini võim tugines vägivallale ja tema arvates oligi see õige. Hitler tahtis sõjalist jõudu suurendada ja küsis pankadelt laenu. Ta lasi ehitada pikki kiirteid kus transportida sõjatehnikat kiiresti ühest kohast teise. Hitler lubas pankadele peale vallutust raha tagasi maksta. 1934.aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu mille politsei suutis koos vabatahtlikega maha suutis suruda. Rahva usk demokraatiasse tugevnes siis kui esimene maailmasõda võideti. Suurbritannias oli demokraatia püsinud 2
majandusse ja püüdis seda reguleerida. Ärimehed süüdistasid presidenti diktaatorlike meetodite Leidus ka neid, kes pidasid Roosevelt kommunistiks Kuidas mõjutas majanduskriis Saksamaad? 1930. aastal levis Ameerika majanduskriis Euroopasse Kõige raskemal kujul tabas kriis Saksamaad Põhjus: Saksamaa majandus oli Dawesi Plaani alusel tihedalt seotud Ameerika Ühendriikide rahandusega. Charles Dawes Saksamaa ja Adolf Hitler 1930. aastal levis Ameerikas alanud majanduskriis Euroopasse Saksamaa majandus 1932. aasta lõpuks oli riigis juba 6 MILJONIT TÖÖTUT. Adolf Hitler ,,Viimane Lootus" Täname kuulamast!
1) kuidas mõjutas majanduskriis saksamaad/ tema sise- ja välispoliitilisi eesmärke ja kuidas need realiseerisid Saksamaa elas ülemaailmset majanduskriisi üle suhtelikselt rängalt, kannatades näiteks suure tööpuuduse all, mis hõlmas ligi 40% elanikkonnast, hüpperinflsioon, meeleheide. Sisepoliitilisteks eespärkideks seadis Hitler selle, et ta soovis juhtivatele positsioonidele rohkem natse, mille tõttu kutsus kokku erakorralised valimised. Vaatamata sellele, et ta enamust ei saanud, ei soovinud kommunistid hitleriga koostööd teha. Selle tõttu saigi Hitler kogu valitseva positsiooni enda kätte. Toimus ka riiklik reguleerimine ning tootmine allus plaanimajandusele. 2) Eesti sisepoliitilised/majanduslikud probleemid, põhjused, kuidas püüti lahendada ja kas õnnestus?
Teine maailmasõda 1939-1941 9. klassile Teise maailmasõja puhkemise poliitilised eeldused: Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Teise maailmasõja puhkemise majanduslikud eeldused: Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Teise maailmasõja puhkemise ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus: 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda (1939.a novembrist 1940.a 12.märtsini) Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome...
b) Talvesõda- Sõda soome ja NSV vahel c) Anschluss- Saksamaa ühendamine austriaga d) Holokaust- Juutide hävitamine ja genotsiid, e) Atlandi harta- Hitleri vastase koalitsooni kujunemine f) Kolmikpakt- 1936.a.nov Saksamaa Jaapani antikominterni pakt, hiljem ühines Itaalia g) Koonduslaager- Tapeti 11milj inimest, kellest 5-6milj olid juudid h) lend-lease´i leping- USA Varustas FRA, NSV ja GB sõjatehnikaga i) Barbarossa plaan (nord mitte süd)- Hitler tegi välksõja plaan, saksa armee 3 gruppi (Nord Leningrad) ( Mitte Moskva) ( Süd Odessa) j) Leningradi blokaad- 1941-1944 kestis Leningradi blokaad (saksa väed piirasid ümber) k) Pearl Harbour- 1941.7dets ründab jaapani lennuvägi vaiksel ookeanil hawaii saarestikus USA laevastikubaasi. l) Operatsioon Overlord (D-päev)- Teise rinde avamine, normandia dessant, maabusid USA, FRA, GB väed.
teiste antaadiriikidega, julgeoleku kasvatamine, vastastikuse abistamise leping Nõukogude Liiduga, Müncheni kokkulepe. 3. Mussolini Itaalia, Stalini Nõukogude Liit, Hitleri Saksamaa totalitaarsed diktatuurid, iseloomulikud jooned. Itaalia: Benito Mussolini tuli võimule 1922. aastal Itaalias ähvarduste teel, kõige tähtsam oli rahvus ning tahtis taastada riigi korra ja muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Saksamaa: Adolf Hitler tuli võimule 1933. aastal Saksamaal demokraatlike valimiste teel, kõige tähtsam oli rass ning tahtis kehtestada uue korra, mis pidi kõrvaldama demokraatia, kommunismi, juutluse ja teised ,,õõnestavad tegurid". Venemaa: 1917. tulid võimule enamlased ehk kommunistid, kõige tähtsam oli klass. Järgnes kodusõda ja 1922. aastal moodustati NSV Liit. 1924. aastal suri Lenin ning järgnes võimuvõitlus. Jossif Stalin tuli võimule 1927. aastal ja hakkas majandust sotsialismile viima
1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksamaa, Itaalia ja NSVL katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. 5. Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe (millal toimusid, sisu, tagajärjed) – 1938 Austria ansluss (liitmine). Hitleri salapolitsei järelvalve all korraldati rahvahääletus, lääneriigid passiivsed. Müncheni kokkulepe: Ettekäändena Tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas Hitler selle lääneosas nn Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda, tsehhid olevat neid taga kiusanud. Briti peaminister Chamberlain. 29. Septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loobutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigile puutumatuse. Peale Müncheni kokkuleppe sõlmisist ütles Winston Churcghill „Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja
Erakondade tegevus on piiratud Kontrollitakse inimeste elu. või puudub. Valitseb hirmuvalitsus Rahval puudub võimalus oma (inimõiguseid rikutakse; juhtude otsuseid mõjutada. kõrgemaiks saaduseks on Konservatiivsed väärtused, diktaatori suva). vägivalda ei propageerita. Jäik diktaktuur Pehmem diktaktuur. Hitler, Stalin Päts NSVL, kus ei tohtinud keegi Poola millestki valesti rääkida, igal pool olid kuulajad, pidi mõtlema meelepäraselt. NSVL, Saksamaa, Itaalia 2. Jossif Stalin NSV Liidu valitseja ja inimesena. 1878a. Gori linnas.
võimaluse õigustada saksa rahva ees igat Versailles' rahulepingu rikkumist ja vägivallategu. Oli loodud ideaalne pinnas sakslaste rahvustunnetel baseeruva ideoloogia sünniks ja Hitleri võimuletulekuks. Enamuk saksa rahvast oli aga veendunud, et tegelikult ei kaotanud Saksamaa 1918. aastal sõda, sest Entente' väed Saksamaad ju ei okupeerinud. Niisugusel arvamusel oli ka I maailmasõja ajal kapralina Saksamaa armees teeninud Adolf Hitler. Nagu paljud Saksamaal, oli ka Hitler seisukohal, et tema kodumaad "tabas noalöök selga", mida ei saanud niisama jätta.. Versailles' rahulepingu mitmed sätted osutusid väga karmiks. Nii ei olnud sõjas laostatud Saksamaa võimeline maksma reparatsioone. Kõigele lisaks tundus äärmiselt ebaõiglasena ka see asjaolu, et kogu vastutus I maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Tõepoolest - kuidas sai süüdistada selles vaid sakslasi? Esimese Maailmasõja
VOLKSWAGEN DAS AUTO Karl Eensaar Volkswageni sünd · Asutatud 28. mail 1937 Saksamaal Ferdinand · Asutajad olid Ferdinand Porsche, Robert Lay Porsche ja Adolf Hitler · Volkswagen rahvaauto · Volkswageneid hakati tootma Wolfsburgis Robert Lay KdF-Wagen · KdF on lühend sõnadest "Kraft durch Freude" (e.k. jõudu rõõmu läbi) · Sellise naljaka nime andis Hitler 1938. aastal esitletud rahvaautole. · Hind oli 990 marka · Enne sõda jõuti toota paarsada tükki. Hitleri isiklik visand (1932) Volkswagen Teises maailmasõjas · 1939
vastastele liikumistele, sest rahvas lootis, et pärast I Maailmasõda, majandus tõuseb kiiresti, kuid seda ei juhtunud. Rahvas pettus demokraatias ning lubasid, et kui nad pääsevad võimule, löövad korra majja. Nad tahtsid diktatuuri kehtestada, mis hävitaks rahva vaenlased ning kindlustaks majandusliku õitsengu. c) Kindlasti oli sarnaseks jooneks võimas juht. Nõukogude liidus oli Jossif Stalin ning Saksamaal Adolf Hitler. Juhi toetus oli lubatud ainult ühele parteile. NSV Liidus oli selleks kommunistlik partei, Saksamaal aga natsionaalsotsialistlik partei. Nii Saksamaa kui NSV Liit, hirmutasid oma rahvast übritseva vaelase eest, mida tegelikult alati ei olnud. See kõik selleks, et rahvas täidaks diktaatorite soovid. d) Demokraatia ja diktatuur on nagu öö ja päev. Täielikud vastandid. Mõned näited.
Väga suur osa inimestest oli pettunud Vesailles' süsteemis, ärritas just see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Lõppuks tekkisid majanduslikud raskused, kuigi inimesed uskusid, et elu läheb paremaks. Seda kibestumist kasu võtasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid. Saksamaal oli selleks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSV Liidus aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhtituli igal võimalusel ülistada. Juhikultust pandi teenima kõik, mis oli juhiga seotud-tema elulugu, välimus, harjumised ja isegi puudused. Juhi eluloos rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, millega mõnikord üritati õigustada juhi madalat haridustaset, kangelaslikke tegusid. Juht pidi teadma kõigist paremini, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks.
Euroopas, peale sõja kaotamist oli temast saanud aga võitjariikide naerualune. Paljud sakslased süüdistasid riigi halvas majanduslikus seisus ja sõja kaotamises just demokraatiat, mis muutis totalitarismi tekkimise Saksamaal eriti tõenäoliseks. Arvata võis, et seda võimalust niisama kasutamata ei jäeta ning üsna varsti hakkaski selle eesmärgi poole pürgima Saksa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei mille esimeheks oli 1921. aastal saanud Adolf Hitler ning millel õnnestus 1930. aastate alguses Saksamaal võimule tõusta. Et küsida, kuidas õnnestus natsidel võimul püsida, tuleks arvesse võtta seda, kuidas nad üldse võimule tulid. Esimese maailmasõja käigus oli Saksamaa saanud suure löögi. Seda mitte ainult oma majanduse ja rahva, vaid ka oma rahvusliku uhkuse pihta, mille tõttu kujunes rahvuslik uhkus Saksamaal üsna hellaks teemaks. Seepärast
Ajaloo kontrolltöö teine maailmasõda Toimumisaeg: september 1939 mai 1945 Põhjused: Saksamaa ja Nõukogude Liidu soov realiseerida oma ideoloogiad natsionaalsotsialismi ja kommunismi Molotov-Ribbentropi pakt võimaldas laiendada sõda totaalseks lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi
Hindenburg oli küll monarhist, kuid presidendina ei teinud ta midagi, et valmistuda monarhia taastamiseks Saksamaal, jäädes sõjaväelaslikult truuks oma vandele Weimari vabariigi ees. Aastal 1932 sundisid Hindenburgi lähikondlased, eriti poeg Oskar von Hindenburg, teda uuesti presidendiks kandideerima, kuna ta oli ainus kandidaat, kes võinuks võita Hitlerit. Vana ja haige Hindenburg pidigi sellega nõustuma ning ta valiti uuesti presidendiks. Talle ei meeldinud Hitler, kuid 1933. aasta alguses oli Saksa parteipoliitika tupikusse jooksnud ning Hindenburgil ei jäänud muud üle, kui Hitler 1933 aasta jaanuaris riigikantsleriks määrata. Sama aasta 23.märtsil kirjutas Hindenburg alla lepingule, mis andis kogu võimu Hitleri kätte. Hindenburg jäi ametisse kuni oma surmani. Hindenburg suri 86-aastaselt kopsuvähki oma kodus Neudeckis, Ida-Preisimaal 2. augustil 1934. Hindenburg maeti Tannenbergi memoriaali , kuid Teise
Hitleriga tuli Saksamaal kaasa natsid, Staliniga kommunistid ning Mussoliniga fasistid. See kuidas need diktaatorid ennast rahva silmis tegid heaks ning ainukeseks lahenduseks, et riik päästa nn hukatusest. See kultus mis valitses nende ajal neid riikides oli hullumeelne. Nad olid nagu Jumalad nende jaoks, kuid kui diktaatorid hakkasid korda saatma tegusid oma rahva vastu ning vastu võtma valesid otsuseid hakkas rahvas nende peale viltu vaatama. See kuidas Hitler lubas paremat majandust ning Saksamaast teha riigi nagu oli see kunagi hiigelajal. Kõik viitab üksikisiku väga suurele rollile diktatuuri kujunemisel. Kokkuvõttes võib öelda, et diktatuurist kõige rohkem loodetigi, et majandus saab heale järjele, kaob suur mure tööpuudusega ning riigist saab silmapaistev riik. Seetõttu lubasidki paljud riigid endale diktatuuri sissetungi, oldi lihtsalt peale sõda nii muserdunud, oodati päästjat, kes tooks
antisemitism Weimari vabariik Kui Wilhelm II loobus troonist kuulutati Saksamaa vabariigiks. Kuna see vabariik kuulutati välja Weimari linnas, siis hakati ka riiki üldiselt nimetama Weimari vabariigiks. Presidentaalne vabariik. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ning Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. 1923.a. üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha ja Hitler koos kaasosalistega mõisteti vangi. Vangis kirjutas Hitler oma programmi tutvustava teose "Mein Kampf". Oma raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku. Selleks tuli tühistada Versailles' rahu ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Riigis tuli Hitleri meelest kehtestada uus kord, mis pidi kõrvaldama demokraatia, kommunismi ja juutluse ning teised "õõnestavad tegurid"
Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) seega Poola riik lakkas olemast. PILET 2 1. Sõjategevus 1914-1916
Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid on totalitaarsed ja autoritaarsed. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. Pol. Erakondade tegevus on piiratud või lõpetatud. Peetakse tähtsaks konservtiivseid väärtusi tavaliselt seda diktatuuriks ei nimetatagi. Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur. Juhil on kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse üle. Tegu on hirmuvalitsusega. Kõige elavamad näited : Hitler Sm-l, Stalini diktatuur NSVLs Fasistlik diktatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Itaalia oli pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Oli raske tööpuudus, majanduslikud raskused. Kommunstide vastu astus välja endisi sõdureid ühendanud fasistide liikumine. Mussolini lubas teha Itaalia sama võimsaks kui oli kunagi olnud Rooma impeerium. Tähtsaimal kohal oli rahvuse heaolu. Egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele.
La Manche´i äärde. · Prantsuse ja Briti vägede evakuatsioon Dunkerque'ist mais-juunis. U 300 tuh meest. Relvastus jäi maha. Prantsusmaa langemine 1940, juuni · Mai lõpus-juuni alguses lahingud Prantsusmaal. · Saksamaa vallutas rannikulinnad ja suundus Pariisi peale. · Prantsuse valitsus jättis Pariisi maha. · 14. juunil sõitsid Saksa väed linna. · 22.juunil 1940 kirjutas Petaini valitsus alla vaherahule Saksamaaga. · 2/3 riigist läks Saksa sõjaväe kontrolli all. · Hitler lootis asjatult, et Briti valitsus loobub sõjapidamisest. Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina.
Sõlmiti ka salaprotokoll, mille alusel jagati Lääne- Euroopa huvisfäärideks. NSVL Saksamaa Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia Lääne-Poola ja Leedu 4. Saksamaa vallutused Lääne- Euroopas 39.-40.a. Ansluss, Müncheni kokkulepe, Kummaline sõda. NSVL MRP realiseerimine Balti aladel ja Soomes, Beneluksi maad. Ansluss Austria okupeerimine. Austria okupeerimsie sõjaplaan oli ,,Otto". 1937.a tegi Hitler ettepaneku Austriale, sõlmida tollileping, et muuta suhted sõbralikemaks. Austria kantsler von Schlusch kutsuti Hitleri jutule/ettepanekuid kuulama, mis tugevalt õõnestasid Austria suveräänsust: tehti tettepanek, et Austria nats Seyss peab saama suure tegevusvabaduse - siseministriks ning et Austria võiks saada Saksamaa osaks. 13.märtsil 1938 Austria iseseisev riik lakkas olemast, liideti Saksamaa koosseisu ja sai nimeks Ostmark
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Suur-Saksamaa“ loomine; sakslaste eluruumi laiendamine; Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine; sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas) Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud tsooni (1936) Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur-
moodustamine sõjaline vastupanu oleks olnud lootuseti, nõustuti. Oleks küll võinud üritada, aga see oleks ilmselt läbikukkunud ning nõustumist oleks vaid edasi lükatud. Seega valitsus otsustas õigesti. Minupoolne hinnang: EV valitsus küll pidi halbade tingimustega nõustuma, kuid sellest poleks olnud pääsu, kuid vähemalt saadi aru, et pole mõtet vastupanu osutada, sest pole selliseid ressursse. 5. Miks suutis Hitler Prantsusmaa 1940. aastal nii kiiresti alistada? Prantsuse armee polnud 1940.a. suvel sõjaks valmis. Soomusjõud olid halvas seisus, samuti lennuvägi. Arvati, et Hitler kordab 1914. a. Saksa sõjaplaani ja sellega astuti ämbrisse. Märkamatult murti prantslaste kaitse läbi üritati osutada vastupanu, kuid 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne'i metsas vaherahu. 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. 6. Kas nõustute seisukohaga, et Saksamaa kaotas sõja, kuna ründas mõttetult Nõukogude Liitu
Kirjuta õige mõiste. 1. Austria liitumine Saksamaaga Ansluss 2. Sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati Koonduslaager 3. Sõjaline vastupanu vallutajate tagalas Partisani sõda 4. Läänerindel sügisest 1939 kevadeni 1940 valitsenud tegevusetu vastuseis inglasteprantslaste ja sakslaste vahel Kummaline sõda 29. septembril 1938. aastal kirjutasid Chamberlain, Daladier, Hitler ja Mussolini alla kokkuleppele, mis kiirendas Teise maailmasõja puhkemist. Müncheni kokkulepe 1. Milliste riikide juhid olid nimetatud isikud? Chamberlain- Inglismaa Daladier Prantsusmaa Hitler Saksamaa Mussolini Itaalia 2. Kuidas nimetati nende poolt allkirjastatud lepingut? 3. Millise riigi saatus otsustati selle lepinguga? Tsehhoslovakkia Nimeta 1940. aasta sügisel Kolmikpakti sõlminud riigid?
Saksamaa arvates olid mõned Versailles' rahulepingu tingimused väga karmid. Kõigele lisaks tundus äärmiselt ebaõiglasena ka see, et kogu vastutus I maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Järelikult just see lepingu otsused olid põhjused II MS puhkemisele, milleks oli sakslaste soov kättemaksta selle ebaõigluse eest. Kui 1935. aasta märtsis pranslased teatasid, et nad kahekordistavad oma kutsealuste teenistuse aega, väitis Hitler, et see on ohtlik Saksamaa julgeolekule ja ta võtab endale õiguse suurendada ka Saksamaa sõjaväge. Algas taasrelvastamine. 16. märtsis 1935 kuulutas Hitler välja Saksa Wechrmachti loomise, mis koosnes kolmest väeliigist: maaväest, lennuväest ja mereväest. 1939. aastal ulatus Saksa sõjaväe 1,4 miljoni meheni. (ta oli nelja aastaga kasvanud 12 korda). Sama aasta augustis toimus Saksamaal salajaline mobilisatsioon ja 1. septembril 1939 oli Wechrmachtis umbes 4,3 miljonit meest
silmapetteks SB ja Prantsusmaaga Hitleri-vastase koalitsiooni loomise üle, nõudes muu hulgas õigust Baltimaadesse, Poolasse ja Rumeeniasse oma vägede saatmiseks, seega need okupeerida. • Lääneriigid olid nõus Balti riigid ohvriks tooma, millega lootsid nad et loodav liit jääb ära. Kõik peale Poola olid sellega nõus. • 23. augustil 1939 kirjutati alla MRP lepingule ja salajasele lisaprotokollile. • Selle kokkuleppega jagati kogu Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades. Poola otsustati jagada pooleks. • 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II MS. ... JA EESTI • Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. • Kuna Skandinaaviamaadel polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, loodeti Saksamaa toele, kuna temas nähti ainsat vastukaalu Nõukogude Liidule. • MRP jättis Baltimaad välispoliitilisse isolatsiooni.
Diktatuur on valitsuskorraldus, kus võim on ühe partei või isiku käes. Sellise riigikorra peamised tekkepõhjused olid majanduslikud raskused, pettumine demokraatlikus riigikorras ja Versailles´ süsteemis ning kergesti manipuleeritavate kaasamine poliitilisse ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi. Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning rakendas poliitilise ideoloogia fasismi. 1918. aastal tuli NSVLiidus võimule Jossif Stalin, kes rakendas NSVL kommunistlikku ühiskonnakorraldust. Natsism, fasism ja kommunism- need kõik on poliitilised ideoloogiad, kus võimu teostatakse vägivalla ja hirmuvalitsusega. Minu arvates, olid kõik kolm riigijuhti väga karismaatilised liidrid. Nad
Nii Saksamaa, kui NSV Liidus kehtestati täielik kontroll massiteabe vahendite üle.Meediat kasutati ideoloogia propageerimiseks.Keelustati igasugune võimu vastane tegevus.Hävitati võimu vastased raamatud, koondati või suleti raamatukogusid ning kehtestati range kontroll trükikirjanduse üle.Kõik kirjanikud, muusikud ja lavastajad pidid looma ideoloogiat propageerivaid teoseid või vastasel korral ootas neid,kas siis Saksamaal koonduslaagrid või, siis NSV Liidus Gulag. Adolf Hitler ja ka Jossif Stalin kõrvaldasid kõik oma poliitilised vastased, et vältida vastuhakkusid.Saksamaal kõrvaldas Hitler ka need, kes olid tal aidanud võimule tulla, kuid kelle mõjuvõimu tõttu nägi ta nendes sisepoliitilist vaenlast.Näitena võib tuua endise Riigipanga juhi Hjalmar Schachti, kes sattus Hitleri käsul vangi.Sama moodi käitus ka Stalin, kes lasi hukata Lenini kaasvõitlajad, keda pidas sisepoliitilisteks vaenlasteks, kuid tegelikult
>sundkollektiviseerimine (?) >Stalin peitis oma agressiivseid kavatsusi, esines rahutoojana 7. Diktatuur maailmasõdade vahelisel perioodil Saksamaal 1918 novembrirevolutsioon >keiser Wilhelm II loobub troonist, põgeneb, Saksamaast saab Weimari vabariik (1818 dets) =>Compiegne'i vaherahu 1918 nov (I maailmasõja lõpp) kommunistide tegevus >1923. a üritasid korraldada ülesaksamaalist revolutsiooni, kuid plaan ebaõnnestus natsionaalsotsialistd >1920. a NSDAP >1921 Hitler esimeheks >1923 Õlleputs: Hitler koos rünnakrühmlastega arreteeris õllesaalik Baieri valitsusjuhu; kulutas Berliinis asuva presidendi kukutatuks, enda uueks valitsusjuhiks, ent armee toetusel suruti puts siiski maha =>Hitler vangi (5 a) Versailles' rahu tagajärjed >sisepoliitiline rahulolematus >Saksamaa välispoliitiline isolatsioon >suutmatus esimest sissemaksu tasuda (=>Ruhri hõivamine) 1922. Rapallo leping: diplomaatilise suhted Saksamaa ja NL vahel 1923. a kriis
puhkemine alustamiseks. Mõlemad lepingud olid kiirendavaks faktoriks sõja valla päästmiseks. 5. Teise maailmasõja põhjused ja algus (Saksamaa ja NSV Liidu kallaletung Poolale). Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. On välja pakutud, et sõda puhkes sellepärast, et: a) Pärast ebavõrdset Versailles' rahulepingut ei saanudki teisiti minna. b) Saksamaal sai võimule Hitler, NSV Liidus Stalin- mõlemad soovisid saada maailmavalitsejaks c) Lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida, kuid oma lepituspoliitikaga hoopis põhjustasid selle. d) Sõja provotseeris NSV Liit, et päästa valla nõukoguderevolutsioon. e) Hitler ja Stalin sõlmisid MRP. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal kui Saksamaa alustas sõda Poola vastu. 17. septembril alustas idast Poolale kallaletungi NSV liit. Poola vallutamise järel nõudis NSV
L.) suure kohtuprotsessi. /.../ Nendel protsessidel rebiti mask petturitelt ja paljastati riigireetmisi, aga selleks tuli need hoolikalt lavastada. /.../ Moskvas ametiühingute maja sammassaalis peetud 7 Courtois, S. & Werth, N. & Panne, J.-L. & Paczkowski, A. & Bartosek, K. & Margolin, J.-L. (2000). Kommunismi must raamat Lk 301. 8 Op. cit. Lk 302. 9 Op. cit. Lk 303. 10 Op.cit. Lk 304. 11 Op.cit. Lk 305. 12 Gellately, R. Lenin, Stalin ja Hitler: sotsiaalse katastroofi ajastu. Tallinn: Varrak, 2009. Lk 170. 6 näidisprotsessi eesmärk oli äratada tähelepanu ja olla õpetuseks. Suurem osa kohtualuseid mõisteti vangi, välismaalased (sakslased) vabastati, üksteist inimest mõisteti surma ja neist lasti lõpuks maha viis."13 Selliseid protsesse korraldati järgnevatel aastatel korduvalt.
siseminister Wilhelm Flick. Ülejäänud ministriametid said teiste parempoolsete erakondade esindajad. 27. veebruaril puhkes tulekahju Riigipäevahoones. Valitsus nimetas seda kommunistlikuks vandenõuks ning president kuulutas välja erakorralise olukorra, mille piirati erikorralduseni kodanike isikuvabadusi ja õigusi. 1932. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti Hindenburgile vastukandidaadiks esitada ka Adolf Hitler, kellel aga oli takistuseks Austria päritolu ning Saksamaa kodakondsuse puudumine. Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine Saksamaa riigiteenistusse astumise eest. Hitler astus Hermann Göringi kaasabil teenistusseBraunschweigi liidumaa majandusesinduse nõunikuna Berliinis. 24. veebruaril 1932 määrati Adolf Hitler ametisse, 26. veebruaril andis ta ametivande ja 4. märtsil läks ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa kodakondsuse ning legaalse
lõigates sellega ära Belgias ja Põhja-Prantsusmaal opereerivad liitlasväed. Kuigi tänu Brittide edukale pääseoperatsioonile suudeti piiramisrõngasse jäänud liitlased päästa oli Saksamaa siiski edukas, sest suudeti tänu sellele Holland ja Belgia vallutada ning nõrgestada Prantsusmaad. 10. juunil kuulutas Itaalia Pransusmaale sõja, kus Prantsusmaa alistus juba 22. juunil. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler ründas Britanniat nii veelt kui õhust, kuid võitu ei saavutatud kuigi purustused olid suured. Suutmata Briti saari vallutada keskenduti kolooniatele Põhja-Aafrikas. 1940 sügisel sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Juba varsti ründas Itaalia Kreekat, kuid rutaka ja lohaka rünnaku tõttu, pidi talle Saksamaa appi tulema.Ühiselt suudeti ikkagi vastast lüüa.1941.
"Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. II maailmasõja algus · Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. · 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla (NSV Liidu
(lk. 56-57) Loodi poliitiliste vastasdega võitlemiseks salapolitsei ja koonudslaagrid. Mussolini sa piiramatud õigused. Temast sai duse ehk Itaalia rahvajuht. Ettevõtteid kontrollis riik, Riik vähendas tööpuudust. Oli lubatud ainult fašistlik partei. Ajalehtedes võis ilmuda ainult fašismimeelsed kirjutised. Haridus võeti valitsuse kontrolli alla. Inimesi jälgis salapolitsei. Inimesed pidid teenima riiki. 9. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa: Kes oli Adolf Hitler? (lk. 58) füürer ehk Saksamaa juht (diktaator) esimese maailmasõja ajal ja NSDAP erakonna esimees Miks kerkisid natsid Saksamaal esile? (lk. 58-59) )- Arvati, et see on ainuke jõud, mis suudab pidudada kommuniste. Mis on “Mein Kampf” ja millest see räägib? (lk. 59) )- Hitleri raamat, milees on ühendatud Hitleri autobiograagia ja rahvussotsialistliku ideoloogia tutvustus Millal sai Hitler võimule, mida kujutas endast natslik diktatuur? (lk. 59-60) 1923a
Vahemeri aga pidi muutuma Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal, väitis Mussolini. Saksamaa nõudis eelruumi. NSV Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. Tegelikkuses tähendas see kõik sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastate lõpul asusid sõjakad suurriigid oma vallutuskavasid innukalt teoks tegema. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Septembris muutus olukord väga teravaks. Tsehhoslovakkia armee oli valmis sõjaks, Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased, Suurbritannia seadis lahinguvalmis oma laevastiku, sõjalisi ettevalmistusi tehti ka Saksamaal. Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Saksamaa,
üsna sarnane, kuid leidus ka mitmeid erinevusi. Viimased olid tingitud diktaatorite nägemusest, milliste vahenditega oma võimu kindlustada ja kuidas riik ootuspäraselt võimsaks muuta. Itaaliat juhtinud diktaatorit Benito Mussolinit ja Saksamaad Adolf Hitlerit ning Nõukogude Liitu Jossif Stalinit ühendab suure, võimsa, "karmi käe" poliitikaga riigi idee ning ulatusliku propaganda elluviimine. Mussolini eesmärgiks oli muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerinum. Hitler püüdles Saksamaa sõjalise tugevuse saavutamise ja Versailles' rahulepingu "ahelatest" vabastamise poole. Stalin võttis kursi maalima vallutamisele. See muutis ka nende välispoliitika agressiivseks. Selliste suurte eesmärkide elluviimiseks pidid juhid suutma oma võimu riigis kindlustada ning saavutama ka majanduslikud eeldused. Kõigis kolmes riigis kehtis üheparteisüsteem. Parteisse pääsesid vaid diktaatorile sobivad isikud. Ebasobivate
föderaalvahenditest toetusi eraettevõtjatele tingimusel, et viimased säilitavad olemasolevad töökohad või suurendavad nende arvu. Alustati ehitustöid, föderaalse eelarve rahadest ehitati teid ja ühiskondlikke hooneid. Uueks presidendiks sai 1933. aastal demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes võttis kasutusele uue kursi poliitika, mis võimaldas ületada majanduskriisi. Roosevelt devalveeris ka dollari. Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler (Saksamaa diktaator ehk füürer) ning tuli võimule 1934. aastal. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Toimus massiline juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mida juhtis H. Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo
Võeti vastu uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid ning riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. 10. Mõisted: reparatsioon, inflatsioon, agressor, new deal. Reparatsioon Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Inflatsioon Raha ostujõu langus ja hindade tõus Agressor Sõjaalgataja ja vallutaja New Deal USA presidendi F. D. Roosevelti koostatud reformide kava majanduskriisist väljumiseks. 11. Isikud: Woodrow Wilson, Adolf Hitler, Benito Mussolini, F. D. Roosevelt. Woodrow Wilson Usa president, kes sõlmis Compiégne'i vaherahu ning pidas kõne (14 teesi), mis oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks. Adolf Hitler - Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, kes võimaldas väljuda Saksamaal majanduskriisist. Benito Mussolini Itaalia peaminister ja diktaator. F. D. Roosevelt - 1932. aastal valitud USA president, kes päästis USA majanduskriisist
Kokku hukkus 60 miljonit inimest, sh üle 20 miljonit NSV Liidus, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust). Põhjused (1) · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte; · Jaapan soovis luua ühtse Ida-Aasia majanduspiirkonna ja kontrollida sealseid riike; · Mussolini polnud loobunud soovist muuta Vahemeri Itaalia sisemereks; · Nõukogude Liit edendas maailmakommunismi- ideed; · Hitler kavandas Suur-saksamaad. Saksamaa olukord: - sõjale järgnes hüperinflatsioon; - Versailles` lepingut peeti ebaõiglaseks: taheti tagasi I MS järgselt kaotatud alasid ja laiendada oma mõjupiire >> SUUR-SAKSAMAA idee; - Natsionaalsotsialistiliku partei edu; - reparatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema; - Austria ansluss, vastupanuta. Põhjused (2) · Suurbritannia olukord: - Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli
Ajalugu 1. Mis sündmust kutsutakse Müncheni kokkuleppeks? Mis riik sellest võitis? Põhjenda Itaalia , Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel 29.09.1938 Münchenis sõlmitud kokkulepe, millega loovutati Tsehhoslovakkia saksa elanikkonnaga ala (Sudeedimaa) Saksamaale 2. Mis sündmusega puhkes teine maailmasõda? +kuupäev. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 aastal. Sel päeval Saksamaa koos Slovakkiaga tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Natsi-Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 3. Mis oli Molotovi-Ribbentropi pakt? Kuidas mõjutas see Eesti Vabariigi saatust?
Teostas marsi Roomasse. 6.Iseloomusta Mussolini diktatuuri! *likvideeris demokraatliku riigikorralduse kehtestas üheparteisüsteemi *loodi salapolitsei *rajati koonduslaagrid majandus võeti riigi kontrolli alla 7. Hitlerist sai NSDAP juht, kuna ta julges sõnavõtta seal koosolekul. Tema esinemine vaimustas juhtkonda niivõrd, et peagi saigi Hitlerist partei juht. 8. Too näiteid Hitleri diktatuurist a) demokr institutsioonide kaotamine kehtis ainuparteisüstem, Hitler sai erakord volitused, demokratlike vabadusi hakati piirama b)teisitimõtlejaid jälitati. Arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse, rassilise puhtuse tagaine, juutide tagakiusamine c) riigi sekkumine majandusellu Majandus võrti riigi kontrolli alla kehtestati 4-aastased plaanid 8) Kommunistlik diktatuur Venemaal 1.Miks ei olnud talurahvas 1920 a algul sõjakommunismipoliitikaga. Neid laostas toiduainete andmise kohustus ja rahutus levis ka armee ridadesse. 2. Milles seisnes NEPi põhisisu?
Adolf Hitler „mein kampf“ Heindrich Urmet Pärn Teosest • Esitab nationaalismi kujunemislugu ja eesmärke • Ühendab autobiograafiat ja rahvussotsialistliku ideoloogiat Raamatu väljaandmine • Kirjutas raamatut olles Landsbergis vangis • Toimusid muudatused Hitleri asetäitja Rudolf Hess-i poolt. Tänan kuulamast !!!
Saksamaal hakati majandust juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. Stalini NSV Liidus loobuti NEP-ist ja liiguti industrialiseerimise poole, hakati hehtestama viisaastaku plaane. Sellele järgnes jõuga viljatagavarade konfiskeerimine ning sundkollektiviseerimine. Võimu kindlustamiseks tegid juhid kõik võimaliku. Itaalia duce Mussolini oli neist kolmest kõige leebem- poliitiliste opositsioonide allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid. Saksamaa füürer Hitler hakkas piirama demokraatlikke vabadusi, riigis kehtestati inimeste eraelu kontrollivad seadusi ja teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti ning paigutati koonduslaagritesse. Kõige suuremaid muutusi tehti NSV Liidus, kus Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid. Samuti õpetati lapsi oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama. Stalin hakkas kõrvaldama ka oma
NB! Mina ei vastuta teie hinde eest, ega spikerdamise süüdistuste eest. Palun mitte kõiki vastuseid sõna-sõnalt pähe õppida, lihtsalt oleks kummaline, kui kõik tööd oleks samasugused. Ajaloo KT II rühm 1. Kes on pildil? Lisaks kirjuta ka partei, mille eesotsas ta oli ja riik, mida ta juhtis. Vladimir Lenin, kommunistlik partei, Venemaa Jossif Stalin, kommunistlik partei, Venemaa Adolf Hitler, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Saksamaa Benito Mussolini, Rahvuslik Fasistlik Partei, Itaalia Pilte vaadake õpikust. 2. Kellest käib jutt? 1. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud V: Jossif Stalin 2. Vaesest sepa perest pärit mees, kes lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. V: Benito Mussolini 3. Läbikukkunud kunstnik, hea kõnemees, sai 1933
II maailmasõda oli kindlasti üks julmemaid, mis kunagi toimunud, sest ta oli ka kõige värskem. Aja edenedes arendavad inimesed, nii kurb või naljakas kui see ka pole, aina tõhusamaid ning julmemaid vahendeid, kuidas üksteist n.ö likvideerida. Sõjad algavad erinevatel põhjustel. Olgu selleks siis tüli naaberriigiga maade pärast, vana vaen koos elavate rahvaste vahel või mõni võimunäljas riigivalitseja. II maailmasõjas oli neid viimaseid kogunisti kaks. Hitler ja Stalin olid totalitaristid, geeniused ning julmurid. Nende ideoloogiad algatasid suure verevalamise maailmas. Nad tulid võimule ajal, mil maailm oli enam-vähem toimunud I maailmasõjast ja mil valitses palju konflikte eri paigus üle maakera. Tahtmine proovida uut sõjatehnikat, totalitarislikud ideoloogiad ja konfliktid riikide vahel olidki peamised uue ja julmema globaalse lahingupidamise tekkeks. Võimalik, et Hitler ja
Stalin, kes tegi riigis läbi suured muudatused. Riigis toimunud industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivald muutis Nõukogude riigi senist palet. Venemaast sai suur tööstusriik ja Stalini ainuvõim tugevnes veelgi. Diktatuur muutus eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Natsionaalsotsialistid said võimaluse võimule tulla ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Natside esimees oli Adolf Hitler, kes arvas, et Saksamaa peab saama uuesti võimsaks. Selleks tuli tal tühistada Saksamaad alandavad lepingud, laiendada sakslaste eluruumi ja saavutada sakslaste rassiline puhtus. Alamrassid kas hävitati või pidid teenima valitsejaid. Pärast riigipresidendi surma sai kehtestati Saksamaal diktatuur ja juhiks sai Hitler. Kehtestati äärmiselt julm hirmuvalitsus. Ta viis läbi kõik mis soovinud oli. Samas kui paljudes riikides kehtestati diktatuur, säilis ka mõnes demokraatia.
Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti?...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
