Saksamaa rikkus Versailles'i rahulepingu tingimusi okupeerides Austria. See oli vihje, et Saksamaa ei karda tagajärgi ja on kõigeks valmis. Kuna nad kaotasid esimese maailmasõja enda arvates ebaõiglaselt, olid nad löödud ülekohtust ning valmis taastama oma au. Ka tootmispoliitika suunati ümber: hakati tootma põhiliselt relvi ja laskemoona, toiduaineid aga hakati ostma välisriikidest (näiteks piimatooted Eestist). Sellest võib kindlalt järeldada, et riik valmistub sõjaks. Hitler ( tuli võimul 1933 ) hakkas sõlmima ka koostöölepinguid Prantsusmaa, Inglismaa ja NSVL-ga. Liitlaste otsimine on teiseks kindlaks sammuks sõja suunas. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa, Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. Saksamaa leidis endal endale huvi kaaslase Jaapani, kes ka lahkus Rahvustelidust välja, kuna talle ei meeldinud sealset tingimused
poliitikaga, lubades Saksamaal annekteerida Austria ja Tsehhoslovakkia. Üks Adolf Hitleri ambitsioone oli ühendada Saksamaa ja Austria. See liit oli keelatud 1919. aasta versailles rahulepinguga, sest Prantsusmaa ja teisedki riigid leidsid, et nii muutuks Saksamaa liiga tugevaks. 1930. aastate alguses soovisid Saksamaal ja Austrias juba paljud, et nende riigid ühineksid, aga 1934. aastal toimunud natslik riigipöördekatse Austrias kukkus läbi. 1938. aastal kohtus Hitler Austria kantsleri Kurt von Schuschniggiga ja esitas talle uusi nõudmisi. Riiki haaranud kaose ja Saksamaa sõjalise ohu tõttu astus Schuschnigg Austria natside liidri Artur von SeyssInquarti kasuks tagasi. Viimane kutsus Saksa väed Austriasse ja kahe riigi ühinemine ehk anschluss kuulutatigi välja 13.märtsil 1938. Hitler soovis tagasi ka teisi alasid, mis Versailles rahulepinguga olid läinud teistele riikidele ja kus elas palju saksa päritolu inimesi
(majanduse plaanipärane arendamine). Tugev poliitiline terror. Industrialiseerimine on suurtööstuse rajamine ja arendamine, väiketootmise asendamine suurtootmisega. Kolhoos on põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Põhjus, miks natsionalistid pääsesid võimule oli see, et parlamentarism ei leidnud Sakslaste hulgas toetust. Kõikides hädades süüdistati nõrka parlamentaarset korda, tunti hirmu kommunismi ees. 1923. a. nov. korraldas Hitler oma pooldajatega mässukatse, mida nimetatakse õlleputsiks ning mille tagajärjel Hitler vangi saadeti. Natside parteid nimetati pruunsärklasteks. 1933. a. 30. jaan. sai Hitler võimule. Weimari vabariik asendati Kolmanda riigiga. 1933. a. kehtestati ühepartei süsteem. Ideoloogia tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine. Hitlerjugenditega võis ta sekkuda ka eraellu. Ametlikuks riigipoliitikaks sai juutide tagakiusamine. Diktatuuri
Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks - Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida
võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Sõja põhjused. Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. ·Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Eesmärgid
· Sõbralikud suhted naabritega · Tsehhoslovakkia kadumine o 1934 mittekallaletungipakt Poolaga o 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt o Hiljem praktiliselt kõigi Euroopa riikidega o Hitler rikkus Müncheni lepet · 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus o Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale o Algas armee, laevastiku ja lennuväe loomine o GB ja Pr asusid kaitsele o Sõlmiti mereväe lepe Inglismaaga · Teraspakt mai 1939 o 35% piir ületati juba 1938 või varem
Rahvusvahelised suhted 1930ndail: Hitleri sammud Suur-Saksamaa loomisel ja Austria sündmused – mis, miks ja millal toimus; Müncheni kokkulepe – millal, miks toimus, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg 1938. Aastal hakkas Hitler oma eesmärki ellu viima(Suur-Saksamaa loomist) ja esmaslt okupeeris Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tšehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Kokkuleppega loodeti vältida kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1938 aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Prantsusmaa ega Suurbritannia ei astunud tšehhide ja slovakkide kaitseks välja, seega osutus
Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Sisepoliitika Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks Saksamaal oli Adolf Hitler ja Venemaal Jossif Stalin. Kehtestatud oli üheparteisüsteem, Saksamaa oli ainuparteiks NSDAP , Venemaal sesis riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu Kommunistlik Parte i(NLKP). Selleks, et võimule pääseda kasutasid äärmuslased erinevaid võtteid. Kommunistid tulid võimule tänu 1917a. toimunud riigipöördele. Natsionaalsotsialistid eesotsas Hitleriga kasutasid võimule tulemiseks sakslaste vastumeelsust kommunistide suhtes, kes üritasid samuti Saksamaal vägivallaga võimu võtta
Müncheni konverents 29.09.1938 münchenis Kutsuti kokku inglismaa palvel ´ Mure Tsehhoslovakkia tuleviku pörast Osalesid Adolf Hitler, Benito Mussolini, inglismaa peaminister Neville Chamberg, prantsusmaa peaminister Edouard Daladier Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepe Müncheni kokkulepe Nimetatakse ka sobinguks Ehk kokkumänguks Sudeedimaa pidi minema saksamaale Hitler lubas tsehhoslovakkiat mitte puutuda Pidu olema tema viimane nõudmine Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt Hitler rikkus Müncheni lepet
Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu. Üksikisiku roll oli tähtsusetu. Kuigi väljaspoolt paistis Mussolini Itaalia 1930-datel väga muljetavaldav, siis tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat selles kehvas olukorras aidata. Majanduskasv oli madal ja agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia vähesed ressursid lõplikult. Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mille juhiks oli Adolf Hitler. Pärast võimuhaaramiskatset Münchenis suruti mässukatse maha ja Hitler määrati vangi- kirjutas teose ,,Mein Kamp". Oma raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku. Selleks tuli tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud. Samuti tuli laiendada sakslaste territooriumi. Uus kord pidi kõrvaldama demokraatia, kommunismi, juutluse jm tegurid. Uus võimalus avanes natsidele siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis. Nad
Saksamaa rikkus Versailles' rahulepingu tingimusi okupeerides Austria. See oli vihje, et Saksamaa ei karda tagajärgi ja on kõigeks valmis. Kuna nad kaotasid esimese maailmasõja enda arvates ebaõiglaselt, olid nad löödud ülekohtust ning valmis taastama oma au. Ka tootmispoliitika suunati ümber: hakati tootma põhiliselt relvi ja laskemoona, toiduaineid aga hakati ostma välisriikidest (näiteks piimatooted Eestist). Sellest võib kindlalt järeldada, et riik valmistub sõjaks. Hitler hakkas sõlmima ka koostöölepinguid Prantsusmaa, Inglismaa ja NSV Liidug. Liitlaste otsimine on teiseks kindlks sammuks sõja suunas. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa, Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisse Versailles´ lepingu rikkumisse üsna rahulikult ja
Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. · Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas
Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia. Natsionaalsotsialism- Fasismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria, marrimeedia- massiaparaat. 3 Venemaa diktatuur- kommunism Venemaa diktatuur hakkas välja kujunema 1917. aastal, pärast seda, kui bolswvikud võimule tulid. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus, mille nimeks oli Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ka kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee
Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes. Teda toetas Mussolini. Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Mõnede ajaloolaste arvates ei tahtnud Hitler suurt sõda, vaid pooldas väiksemaid sõdu diplomaatiliselt isoleeritud oponentide vastu. Sellepärast apelleeriski talle niivõrd 'Blitzkrieg'i' idee ning Hitler ei kaotanud sõja esimestel aastatel pikka aega lootust sõlmida Inglismaaga kokkulepe maailma jaotamise suhtes - idee, mille Churchill resoluutselt tagasi lükkas. Nõukogude Liidu eesmärgiks oli levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). Lenin oli juba 1914. a.-l vastu võtnud programmi Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel
Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ja tekitas uusi konfliktikoldeid. Kokku varises Versailles' süsteem: Saksamaa tühistas 1935. aastal ühepoolselt lepingu Kehtestas üldise sõjaväekohustuse Asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järelandlikult Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga 1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu Järgmisel aastal ühines paktiga ka Itaalia, hiljem veel teisedki riigid
Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. 4. Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles' süsteemi? Sündmused sisuliselt samad, mis lepituspoliitika puhul Hitler rikub Versailles' rahulepingu tingimusi (lagundades sellega ju Versallies' rahutagatiste süsteemi) Esiteks loob ta armee, seejärel sõlmis Inglismaaga mereväe kokkuleppe ja loob oma mereväe, viib väed Reini demilitariseeritud tsooni, liidab endaga saarimaa ning vallutab poola koridori ja okupeerib Tsehhi. 5
jagus toitu ja puhkeaeg jäi minimaalseks. Enamus surid sellistes tingimustes. Samal ajal korrigeeriti Stalin maailmarevolutsiooni strateegiat. Erinevalt Leninist, otsustas Stalin sõjalise jõu kasuks. Ta arvas, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. Nii algaski Venemaal 1930. aastatel suur relvastumine ning armee ettevalmistamine. Enne II Maailmasõda kujunesid välja kaks väga võimsat riiki.Saksamaa, mille juht oli Hitler ja Nõukogude Liit eesotsas Staliniga. Stalin tuli hiilgavale ideele: ta kavandas salaja Saksamaa vallutamisplaani, strateegia väljatöötamise ajaks, mõtles ta sõlmida Hitleriga mittekallaletungilepingu. Niisiis 1939. aasta suvel hakkasid suurriigid lepingu kallal töötama, mis sõlmiti 22. augustil. Antud lepingut hoiti saladuses, kuid mingi hetk hakkas info siiski lekkima ning teised riigid said sellest teada. 1
soosingut sai Mussolini nautida. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. Saksamaad hirmutas kommunist, mida tolle aja ajakirjanduses ka punaseks katkuks kutsuti. Kommuniste kardeti teisteski maades, kuid 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks osutus kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NST), mille esimeheks oli Adolf Hitler. Esialgu suhtus avalikkus natsionaalsotsialistidesse kui ühte lärmakasse ja sõjakasse kampa. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse, pärast mida oli nende partei mõnda aega keelatud, Hitler ise aga pidi veetma aasta aega vangistuses. Kui natside partei sai uuesti võimaluse tegutseda, hakkas ta kiiresti poolehoidu koguma. Suurenes ka valijate arv, kes hääletasid nende poolt. 1933. aastal sai Hitlerist vabariigi viieteistkümnes kantsler
üheparteisüsteem, anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidi ära hoidma streigid ja tööseisakud. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler , 1923 üritas Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha, Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kmapf ,, kus ta kuulutas Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuli tühistada Versailles rahu ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi, riigis tuli kehtestada uus kord, mis pidid kõrvaldama
Kujunes välja Stalini ainuvõim. Ta oli veendunud et maailma saab kommunistlikuks muuta ka vaid Punaarmeega. Muudeti majanduspoliitikat ja panus tehti suurtööstuse eelisarengule. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine ja vägivalla poliitika muutsid riigi palet. Saksamaad hirmutas punane katk ehk kommunism. Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mis nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Tööparteiks. Partei juhiks sai Hitler. Loodi relvastatud rünnakrühmad,keda hakati kutsuma pruunsärklasteks. Hitler ja natsionaalsotsialistid said palju toetust. Usuti, et nad suudavad peatada kommunismi. Sellega võideti valimistel ning Hitler sai vabariigi kantsleriks. Hiljem kehtestati Saksamaal üheparteisüsteem ning pärast presidendi surma sai Hitler rahva juhiks. Sõna- ja kodanikuvabadused kaotati täielikult. Kontroll saadi isegi inimeste mõtlemise üle. Esikohale seati riik
- Hirmu tekitamine - Inimeste mõttemaailma kontrollimine 9. Diktatuuride ühisjooned Ühisjooned NL Saksamaa Itaalia Üks partei NLKP NSDAP Fasistlik partei Üks juht Jossiv Stalin Adolf Hitler Benito Musolini Isikukultus ja aunimetused Juht ( vozd naroda) Führer duce Maj. On allutatud Täielikult ( plaanimaj.) Riiklikud tellimused Riiklikud tellimused riigivajadustele Kontrollitakse inimeste ainupartei ainupartei ainupartei mõttemaailma(tsensuur) Massiorganisatsioonid - - Korporatsioonid
aastast, mil ta rahutingimustega nõustuma oli sunnitud. Esialgu oli Saksamaa aga poliitiliselt ja majanduslikult liiga nõrk, et Versailles' süsteemi hävitama hakata. Kauaaegne Weimari vabariigi välisminister Stresemann saavutas reparatsioonide leevendamise (Dawesi plaan 1924, Youngi plaan 1929), kuid sidus Saksamaa teiste Versailles' loodud struktuuride külge (Saksamaa astus 1926. aastal Rahvasteliitu). 1929. aasta majanduskriisi harjal tuli 1933. aastal võimule Hitler, kes võttis Versailles' rahu vastu avalikult vaenuliku hoiaku. Samal aastal lahkus Saksamaa nii Rahvasteliidust kui ka desarmeerimiskonverentsilt. Esialgu pidi aga Hitlergi oma võimu konsolideerima, seepärast hoidus ta otseselt agressiivsetest sammudest: 1935. Aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväekokkulepe oli rahulepingu kahepoolne revideerimine, mitte aga Hitleri poolt üksi astutud samm. Versailles' lepingu lõhkumisel kasutas Hitler
-l aastatel taltsutada sõjakaid suurriike. See innustas Jaapanit, Itaaliat ja NSV Liitu planeerima suuremaid vallutusi. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. 1938. aastal hakkas ta seda ellu viima ühendades Austria Saksamaaga. Austria vastupanu ei osutanud. (Hitler viis väed Austriasse sisse ja korraldas siis rahvahääletuse: Saksa võim, või mitte, aga kuna enam ei julgetud Saksa võimu vastu hääletada, siis liideti Austria Saksamaaga. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa ja Suurbritannia olid valmis võitlema, kuid Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe lootes vältida Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 29.sept. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe. Sellega sunniti nõustuma ka Tsehhoslovakkiat, kelle ala jaotati või võideldi teistele riikidele. 1939
Roosevelt ja uue kursi poliitika. Devalveeriti dollar,suurendati makse ja koondati raha föderaalvõimu kätte, mis investeeriti ehitusprojektidesse. Tööliste kaitse seadused. Saksamaa- 1934-Hitler võimule. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi.Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt.Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV liit-majanduskriis eriti ei mõjutanud. 1924-Stalini võimule tulek. Kolhoosid, rasketööstus, talude käest võtmine, industraliseerimine. Itaalia-kehtestati diktatuur.Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. 11. Millised ettevõtmised Roosevelti väljakuulutatud nn uue kursi raames olid ameeriklaste
○ Ehkki riiki juhtisid enamasti sotsialistide, liberaalide ja keskpartei koalitsioonivalitsused, ei suudetud poliitilist olukorda stabiliseerida ja valitsuskriisid olid sagedased. Tapeti palju poliitikud, riigis oli poliitiline terror. ○ 1920 puhkes Kappi putš, mis oli marurahvuslik liikumine, mis sõjaväelaste toetusel proovis valitsust kukutada. ○ Pärat sõja lõppu oli kujunenud palju pisiparteisid ja endiste sõjaväelaste organisatsioone. ○ Adolf Hitler oli sõjaväeluure agent, kes osutus lummavaks kõnemeheks ning saavutas partei koosolekutel suure populaarsuse. Ta litus ülema korraldusel ühe parteiga ning 1920. aastal võttis ta partei üle ja nimetas selle Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. ○ Partei toetus kasvas üsna kiiresti. 1923 lootis Hitler ära kasutada rahva suurt pahameelt hüperinflatsiooni ja Ruhri okupeerimise pärast ning tegi Münchenis riigipöördekatse (Müncheni putš)
Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tähtsamad sõjad Talvesõda (30. nov. 1939 – 13. märts 1940) Rünnak Pearl Harborile ( 7.detsember 1941 – 8. Detsember 1941) Stalingradi lahing (21. augustist 1942 2. veebruarini 1943) Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943) Berliini lahing (16. aprill 1945 – 2. mai 1945) Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. Enne seda teeb Hitler Berliinis enesetapu ja USA saadab kaks aatompommi Jaapanisse. Saksamaa ja Jaapan andisid alla ja sellega oli soda lõppenud. Okupatsioonid Eestis Nõukogude okupatsioon (1940-1941). Toimus sundmobilatsioon, paljud eesti mehed pidid minema Punaarmee eest sõtta (umbes 32 000 eestlast). Toimus Juuniküüditamine. Lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Saksa okupatsioon (1941-1944). Eestist moodustati kindralkomissariaat. Samuti toimus sundmobilatsioon
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Loodeti ühiskonna kiiret arengut ja õitsengut · Demokraatia kriis · Mittedemokraatlikud liikumised Kaasa aitas · Suunavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse · valimisõiguse laienemine · Pettumus Versailles´i süsteemis · Pettumine demokraatlikus riigikorras · Majanduslikud raskused Saksamaa · Terroriga ja hirmutamisega sai Hitler võimule · Üheparteisüsteemdemokraatlike institutsionide kaotamine · Vabaduse kaotamine · Meelsusjärelvalve · 4 aasta plaan · Rassilise puhtuse tagamine · Eraelu kontrollivad seadused · Juutide tagakiusamine · SS · Salapolitsei Gestapo · Teisitimõtlejad koonduslaagrisse Venemaa · Kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja kodusõjaga · Üheparteisüsteem · Kõrgeim võim kommunistlikule parteile · NEP
· 1923 Prantsusmaa okupeeris Ruhri sakslaste passiivne vastupanu lõpetasid söe tootmise. · Majanduselu seiskus, valitsuse sissetulekud lakkasid, kulud suurenesid, inflatsioon. · Kom.partei üritas uuesti võimu haarata · Sõjaväe juhtkond suhtus Weimari vabariiki negatiivselt · Läänest sõjavangidena naasnud sõdureid töödeldi ideoloogiliselt, et vältida nende revolutsioneerumist. Nende ette saadeti kõnelema Hitler. · Natsionalistlik Saksa Töölispartei Hitler võttis sõna, tema kõne meeldis kõigile võeti juhatusliikmena enda hulka. · 1921 juuli Hitlerist sai partei juht, führer. · 1923 üritas Hitler Berliinis riigipööret korraldada võttis vangi Baieri valitsusjuhi · Kuulutas Berliinis asuva keskvalitsuse ja presidendi võimult eemaldatuks ning nimetas end uueks valitsusjuhiks. · Ei saanud armee poolehoidu, suruti maha
NATSIONAALSOTSIALIST LIK SAKSAMAA RIIGIVÕIM • Tekkis Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks ning esimeheks sai Adolf Hitler • Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad • Rünnakrühmlased ehk pruunsärklased hirmutasid juute ja kommuniste • Natsid kogusid kiiresti poolehoidu • 1933. aastal nimetati vabariigi kantsleriks Adolf Hitler • Valitses Natsionaalsotsialistlikpartei SISEPOLIITIKA • Natsionaalsotsialistid • Riigipäevahoone põleng • Üheparteisüsteem • Saksa Töölispartei • Riigipresident Hindenburg • Juutide tagakiusamine • Kolmanda riigi hirmuvalitsemine • Gestapo VÄLISPOLIITIKA • Välispoliitika muutus üha sõjakamaks • Loodi võimas armee- Wermacht • toetati Francot Hispaania kodusõjas • Sõber Itaalia ja Jaapaniga
märts 1939 Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi (Gdansk) vabalinna Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda (saksa k. Memel) ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. piirkonna. 23. märts 1939 7. aprill 1939 Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva Itaalia vallutab Albaania. "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul. aprill-august 1939 Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSV Liidu kolmepoolsed läbirääkimised Saksamaa-vastase liidu loomiseks, mis NSV Liidu ülemääraste nõudmiste ja soovimatuse tõttu liitu sõlmida läbi kukkusid. Aprillis tegi ka Hitler Stalinile ettepaneku koostööks.
teisest küljest aga ei suutnud ega tahtnud tunnistada teisi riike Saksamaa võrdväärsete partneritena. Teljeriikidel ei olnud mingeid ühiseid huvisid ega ühiseid väärtusi, neil puudus isegi ühine vaenlane. Veelgi enam, koalitsiooni olid kokku pandud ka riigid, kes olid ise üksteise vaenlased, näiteks Ungari ja Rumeenia. otsuste vastuvõtmise ebaratsionaalsed mehhanismid Saksamaal kehtis otsustamisel autokraatlik Führerprinzip, mille kohaselt langetas otsused Hitler isiklikult. Taolisel süsteemil olid küll oma eelised, eelkõige olukorras, mis nõudis otsuste kiiret langetamist, ent globaalse sõja tingimustes osutus taoline süsteem ebapiisavaks. Olukord oli liiga keeruline, et üks inimene oleks suutnud efektiivselt vastu võtta kõige õigemaid otsuseid, kuid ometi olid alates 1941. aastast kõik sakslaste otsused kas Hitleri isiklikud otsused või siis parasjagu tema soosingu pälvinud kindralite otsused. Kui Suurbritannias toimis
1. Hitleri võimuletulek. Peale IMS olid Saksamaal karmid võlad, sest pidid maksma Prantsusmaale ja muudele sõja võitnud riikidele tagasi nende sõjakulutused. Saksamaal oli väga kehv olukod. Hitler sai Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölispartei juhiks ja üritas korralada riigpööret, aga ebaõnnestus. Vanglas kirjutas raamatu "Mein Kampf" Kuulutas Saksamaale hiiglasliku tulevikku. Kuna Saksamaal oli vaesus, siis kasutas seda ära ja inimesed liitusid temaga. Sai järjest võimsamaks ja hakkas kasutama terrorit, et saavutada ainuvõimu. 2. Külm sõda Algus: Berliini blokaad (NSVL koostas blokaadi, et Lääne-Saksamaale enam ressursse
Agressiivsuses naabite suhtes. Juhikultuses. Nn alaväärtuslike rahvaste hävitamises. Rassism - maailmavaade, kus rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Repressioon - surve avaldamine, mahasurumine, karistamine. SS - natside partei sõjaväestatud organisatsioon. Wehrmatch - Hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus. Propaganda - uudised, teave ja kihutustöö, millega pannakse inimesi omaks võtma mingit arvamust. Füürer - diktaator Saksamaal. Hitler. Mussolini - Itaalia peaminister, kes juhtis fasiste. Mussolini õpetus - Rahvus on jääv, kuid inimelu väärtus väike ning selle ohverdamine riigi/rahvuse nimel on igati normaalne. Tema õpetus on natsilik. Fasism - äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustab juhi kultus, rassism, militarism. Fasismis rajati koonduslaagreid , salapolitsei. Mussolinile anti kuninga õigused. Majanduses vähendati tööpuudust ja ettevõtted läksid riigi kontrolli alla. Majanduspoliitika
peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena (ei nimetatagi tegelikult diktatuuriks) 2. Totalitaarne: võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste ja üldse kogu elu üle, hirmuvalitsus (pidev inimõiguste rikkumine), kõrgemaks seaduseks diktaatori suva (Näited Hitler SM, Stalin NSVL) Fasistlik doktatuur Itaalias 1. Esimene diktatuur Lääne-Euroopas; Itaalia oli kandnud raskeid kaotusi, ei tunnustatud panust sõjas, majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus 2. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaotusesse. Nende vastu astus välja fasistide liikumine (Benito Mussolini) 3. Mussolini lubas taastada riigis korra, muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma
1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud
SmolenskStalingradi raudteel. Izjumi lähistel oli veel üks läände ulatuv eend, mis lõikas läbi Kiievi raudtee ja tõkestas pääsu Kaukaasia väravasse Rostovisse. Stalingradi lahingus osales 1 109 000 meest. Kui Saksa armee 31. jaanuaril 1943 alistus, oli Punaarmee kaotanud rohkem kui 650 800 meest ning linnaelanikke oli 500 000st alles 1515. Pärast seda, kui Moskva vallutamine läbi kukkus, alustas Hitler p ealetungi lõunas. Ta lootis vallutada Volga jõe alamjooksu ja Kaukaasia, et lõigata Punaarmee ära Bakuu naftast. Volgal jõudsid Saksa väed Stalingradini ja 1942. aasta septembris alustasid linna vallutamist. Lahing oli väga pingeline ja kestis mitu nädalat. Võideldi iga maja ja isegi iga korruse pärast. Tundus, et linn langeb peatselt, kuid 19. novembril anti Saksa vägede juhatajale kindral Paulusele teade, et Nõukogude väed on alustanud vastupealetungi tema tagalale
Juutidele keelati maa omamine Juutide vallandamine, juudi teadlaste ja kirjanike teoste avalik põletamine Raamatute põletamine 1935.aasta Nürnbergi seadused Poliitilisedja kodanikuõigused ainult aarialastele Kes oli juut? Soontes oli pool juudi verd, või oli juudi usku või abielus juudiga Juut ei tohtinud abielluda mittejuudiga, pidada alla 45-aastast teenijat Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest Hitler ja Himmler 1936.aastal Püüdis Hitler maailmale näidata, et juute ei kiusata taga. Berliini olümpia- mängudel osales Saksamaa võistkonnas ka kaks juuti. Kristalliöö 9.novembril 1938 Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud" Põletati ligi 1000 sünagoogi Hävitati ligi 7000 juutide kauplust Tapeti sadu juute, üle 30 000 saadeti laagritesse Keelati juutide ettevõtlus Juutidel tuli kinni maksta koristustöö, lisaks trahvi miljardi marga ulatuses 1939
peaministriks (võimul oli Natsionaalsots. Saksa kuningas). Töölispartei 1925- üheparteisüsteem, 1923- mässukatse loodi salapolitsei ja rajati MÜNCHENIS koonduslaagrid. Hitler vangistatakse ja on Saksamaa liitlane. vangis aasta, POSITIIVNE: riiklikud 1932- majanduskriisi ajal abinõud tööpuuduse saab partei 33% hääli vähendamiseks; 1933- Hitler nimetati valitsusjuhiks, toimub
Hiljem liitus ka It. Puhkes Hisp. Kodusõda, selles sai kuulsaks kindral Franko. Hisp kodusõjas osalesid praktiliselt kõik Euroopa suurriigid. Seda peetakse II ms proovieksamiks. Teise maailmasõja algus 1939-1941 Saksamaa vallutused Euroopas - 1937.aastal tungib Saks. Austriasse. Seda nimetati Anslussiks. Sõjaplaan Otto. Sakasamaa soovis sõlmida Austriaga ühe lepingu (mida mul ei ole kirjas:P). Hitler totus Austria natsiparteile. 9.märtsil korraldati Austrias referendum Saksamaaga ühnemise küsimuses. Selle tulemusena 13.märts 1939 lakkas A riik olemast ja hakkas kandma nime Ostmark. - Tsehhoslovakkia kriis. Hitler viis väed Ts, et vabastada sudeedi sakslased. 15.märts 1939 lakkas Ts olemast, see jagati kaheks: näiliselt iseseisev Slovakkia; Böömi ja Määrimaa, mis liideti Saksamaaga.
Riik NSVL Fasistlik Itaalia Natsionaalsotsialislik Saksamaa Riigi juhid Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler Juhtiv partei Kommunistlik partei Rahvuslik fasistlik Natsionaalsotsialistlik partei Saksa töölispartei Diktatuuri algus 1918 1921 1933 Iseloomulikud Võim koondub ühe Mustsärklased, Võim koondub ühe jooned inimese kätte, rahvus oli peamine, inimese kätte,
Teine maailmasõda (1939 1945) 1. Põhjused a) Poliitilised: · Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks · RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike · Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust b) Majanduslikud: · Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940):
Poola purustamine MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. 3 sept. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Võrreldes Poola armeega polnud Saksamaa sõjavägi mitte ainult suurem, vaid ka parem. Poola ratsaväe vastu panid sakslased tankid., Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept. 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas.
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas.
toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. Isegi Hitler pidas teda oma õpetajaks. 1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini, kes tunnetas oma mõjuvõimu kasvu, nõudis peaministri kohta. Oma jõu näitamiseks kutsus Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas Rooma marssida. 1922. Määrati Mussolini peaministriks, sest ka itaalia kuningas oli fasistlike vaadetega. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused
Ametlikult oli korporatsioonide ülesandeks tülide lahendamine, et vältida streike ja suurvallandamisi. Ametiühingud ja kõik poliitilised parteid peale fasistliku kuulutati ebaseaduslikuks. Valitsuse kontrolli alla võeti ka haridus. Inimeste tegevust ja meelsust jälgis salapolitsei. Kõik inimsed pidid teenima riiki, üksikisik omas tähendust vaid kui ühiskonna osa. Paljude meelst oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi. NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKASAMAA Kes olid Adolf Hitler ja natsid, millal Hitler sai võimule? Adolf Hitler oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei esimee, Natsionaalsotsialistliku partei juht ja hiljem juba diktaator. Hitler sai võimule 1933. aastal. Natsid olid natsionaalsotsialistid. Miks kerkisid natsid Saksamaal esile? Natsid kerkisid Saksamaal esile, kuna neis nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste ja juute. Mis on "Mein Kampf" ja millest see räägib?
demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Teise maailmasõja põhjuseid. Andsid diktaatorile natuke järele lootuses, et ehk ta siis mulle kallale ei tule. Kõigepealt tegi Hitler Wehrmahti, siis siseneb Reini tsooni, siis tungib kallale Austriale, Tsehhoslovakkiale ja lõpuks ka Poolale. Siis üritasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Hitleriga paremaid suhteid luua, aga tema hoopis sõbrunes Staliniga ja pidasid koos
Kui 1940. oli Srb meeleheitlikus olukorras, toodi Ch. tagasi riigi etteotsa. Täna temale sai Sbr tagasi võitlusvaimu ja lootuse. Ch. tegi palju koostööd Staliniga, kuid pidas siiski meeles, et Stalin on kommunist. Hoiatas rahavst kommunismi mõjuvõimsuse suurenemist peale sõda. Jällegi ei tahetud teda kuulata. Ch. oli ka publitsist ja kirjanik. On saanud Nobeli kirjanduspreemia. SAKSAMAA VALLUTAB BALKANI POOLSAARE Pärast ebaõnnestumist Inglismaal pööras Hitler tähelepanu itta. 1940. aasta oktoobris oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, kuid sai lüüa. Oma liitlase päästmiseks oli Hitler sunnitud sekkuma. Sks sundis või meelitas endaga liituma Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, ka Jugoslaavia kuniks sinna sai võimule läänemeelne valitsus. 6. aprillil 1940 ründas Sks liitlaste toetusel Jugaslaavia ja lõi selle kiiresti puruks. Samal algas ka sõjakäik Kreekale. Kuna Kreekat toetasid Inglise
Uued konfliktid:demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelisi suhteid.Varises kokku Versailles` süsteem.1935 tühistas selle Saksamaa ühepoolselt.(asuti looma uut lennuväge,sõjalaevastikku ja kehtestas sõjaväekohustuse).1936.märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni.Saksamaalt saab innustust ka Itaalia, kes 1935.a ründas Etioopiat.Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad-rahustamispoliitika.1936.sõlmisid Sm ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.Austria ansluss:1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13
näiteks küüditamisega. Peale I maailmasõda oli Itaalias ja mujal maailmas olukord ränk. Valitsus vahetus, puhkesid mässud ja linnades valitses tööpuudus. Samuti oli sõda laastanud majanduslikult ja seepärast ei saabunud kohe ka majanduslikku õitsengut. Rahvas hakkas usku kaotama demokraatiasse ning taheti vahetust. Nii tekkisidki erinevad mittedemokraatlikud liikumised. Saksamaal natsism eesotsas Adolf Hitler, Venemaal kommunism eesotsas Jossif Stalin ning Itaalias eesotsas Benito Mussolini. Usuti, et just nemad saavutavad majandusliku õitsengu ja hävitavad rahva vaenlased. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, anti neile vabad käed ja nõrga demokraatiaga riikides, haarasidki diktatuuri pooldajad võimu. 1922. aastal saigi ohjad enda kätte fasistlik partei, kelle juhiks Mussolini. Ta kehtestas 1925
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
