Paul von Hindenburg (0)

Paul von Hindeburg
(1847-1934)
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Paul Ludwig Hans Anton von Beneckendorff und von 
Hindenburg  sündis  Preisimaal  Posenis. 
Ta oli Weimari Vabari gi teine president.
Teda peetakse Saksamaa riigikangelaseks.
Preisi aadliku  pojana  astus ta juba teismelisena 
sõjaväekooli. 
1866. aastal osales Hindenburg võidukas Königgrätzi 
lahingus ning sõdis ka Saksa keisriri gi rajamiseks peetud 
Preisi-Prantsuse sõjas 1870–1871. 
Hindenburg sai 1903. aastal kindrali aukraadi. 
Aastal 1911 läks ta  erru .
1914, kui puhkes Esimene maailmasõda, kutsuti Hindenburg 
teenistusse tagasi ning määrati koos  Erich  Ludendorffiga 
Idarinnet juhtima. Üheskoos võitsidki nad Tannenbergi lahingu 
ning kindlustasid Venemaa pealetungi  peatamise . 
Novembris 1914 määrati Hindenburg Idarinde juhatajaks ning ta 
sai feldmarssali aukraadi. Aastatel 1914–1916 saavutati tema 
juhtimisel Esimeses maailmasõjas olulisi võite. 
1916. aasta 30. augustil määrati Hindenburg Saksamaa 
keisriri gi sõjavägede Peastaabi ülemaks .
Aastal 1919 läks ta uuesti erru ning plaanis avalikust elust 
täielikult tagasi tõmbuda.
Siiski naases ta taas avalikuse ette 1925. aastal toimunud 
presidendivalimistel. Ei leidunud ühtegi tugevat kandidaati ning lõpuks 
plaaniti ametisse seada kompromisskandidaat Wilhelm Marx, kes ei 
sobinud aga konservatiividele ning need hakkasid Hindenburgi 
keelitama, et ta oma kandidatuuri üles seaks.  Lõpuks Hindenburg 
nõustuski ning võitis sõltumatu kandidaadina valimised teises 
hääletusvoorus, mis toimus 26. aprill 1925.
Hindendburgil õnnestus valimised võita suuresti tänu tema Saksamaa 
suurima sõjakangelase staatusele. Esmakordselt asus ta  Saksamaa 
presidendina ametisse 12 mai 1925.
Hindenburg oli küll monarhist, kuid presidendina ei teinud ta midagi, et 
valmistuda  monarhia taastamiseks Saksamaal, jäädes sõjaväelaslikult 
truuks oma vandele Weimari vabariigi ees.
Aastal 1932 sundisid Hindenburgi lähikondlased, eriti poeg 
Oskar von Hindenburg, teda uuesti presidendiks kandideerima, 
kuna ta oli ainus kandidaat, kes võinuks võita Hitlerit. Vana ja 
haige Hindenburg pidigi sel ega nõustuma ning ta valiti uuesti 
presidendiks.
Tal e ei meeldinud  Hitler , kuid 1933. aasta alguses oli Saksa 
parteipoli tika tupikusse jooksnud ning Hindenburgil ei jäänud 
muud üle, kui Hitler 1933 aasta jaanuaris riigikantsleriks 
määrata. Sama aasta 23.märtsil kirjutas Hindenburg al a 
lepingule, mis andis kogu võimu Hitleri  kätte. Hindenburg jäi 
ametisse kuni oma surmani. 
Hindenburg suri 86-aastaselt kopsuvähki oma kodus 
Neudeckis, Ida-Preisimaal 2. augustil 1934.
Hindenburg maeti Tannenbergi memoriaali , kuid Teise 
maailmasõja lõpus vi di ta säilmed Lääne-Saksamaale, et 
need ei  langeks  nõukogude sõdurite saagiks. Seal maeti ta 
ümber Elisabethi kirikusse Marburgis Lahni ääres. 
Hindenburgi säilmeid paigutati ümber koguni kuus korda 12 
aasta jooksul pärast tema esialgset matmist. 

Document Outline

• Paul von Hindeburg (1847-1934)
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6