Kuidas Saksamaa sammus 2. maailmasõja suunas (0)

Kuidas Saksamaa sammus 2. maailmasõja suunas
Aastatel 1914- 1918 toimus I MS, kus Saksamaa eesmärgiks oli purusteda Pransusmaa ja seejärel Venemaa, kuid tema plaanid ei läinud korda. Saksamaa sai lüüa ja valitsev dünastija Saksamaa keiser kukutati . Saksamaa ei saanud sellega leppida, ning hakkas valmistuma teiseks MS-ks. 28 juulil 1918. aastal sõlmis Saksamaa Versailles ’i rahuleingu mille ta 1935. aastal ühepoolselt tühistas. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, ning asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid talle siiamani keelatud tegevus.
18. 1919. kogunesid I MS võitnud riigide esindajad Pariisi lähistel Versailles ’ lossi, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Konverentsil ei olnud esindatud sõja kaotanud Euroopa keisriigi ja neile esitati allkirjutamiseks juba valmis rahulepingud. Saksamaa pidi nõustuma rahulepinguga, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamist. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjurtamist ja saksa pidi kannatama näljahädade pärast. Saksamaa arvates olid mõned Versailles’ rahulepingu tingimused väga karmid . Kõigele lisaks tundus äärmiselt ebaõiglasena ka see, et kogu vastutus I maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Järelikult just see lepingu otsused olid põhjused II MS puhkemisele, milleks oli sakslaste soov kättemaksta selle ebaõigluse eest.
Kui 1935. aasta märtsis pranslased teatasid, et nad kahekordistavad oma kutsealuste teenistuse aega, väitis Hitler , et see on ohtlik Saksamaa julgeolekule ja ta võtab endale õiguse suurendada ka Saksamaa sõjaväge. Algas taasrelvastamine. 16. märtsis 1935 kuulutas Hitler välja Saksa Wechrmachti loomise, mis koosnes kolmest väeliigist: maaväest, lennuväest ja mereväest. 1939. aastal ulatus Saksa sõjaväe 1,4 miljoni meheni. (ta oli nelja aastaga kasvanud 12 korda). Sama aasta augustis toimus Saksamaal salajaline mobilisatsioon ja 1. septembril 1939 oli Wechrmachtis umbes 4,3 miljonit meest. Saksamaal oli küll Versailles´ rahulepinguga keelatud nii suure sõjaväe omamine , kuid siiski ta tegi seda.
Saksamaa ettevalmistumiseks II mailmasõjaks aitasid kaasa teised riigid pigem kaasa kui takistasid. Näiteks koolitas Nõukogude Liit Saksamaa tarvis relvastuse loojaid. Nad töötasid Saksa lennukitekonstruktorid Moskava- lähedases Filis, allveelaevade ja tankide tegemist õpiti Leningradis.
1938. aasta algas natsi Saksamaale soodsalt . Pärast Versailles´ rahulepingu ja teiste lepingute eiramist asus Saksamaa liitma teiste riikide sakslastega asustatud alasid endaga. 12. märtsil okupeeris Saksamaa Austria, mis on saanud tuntuks ´´anschlussi´´ nime all. Mitte ükski riik Euroopas ei protestinud selle peale, mis näitab järjekordselt seda keegi ei takistunud Saksamaal uuesti maailmasõda alustada.
Kakskümmend aastad kestnud vaherahu lõppes Teise maailmasõjaga. milles süüdistatakse Hitlerit ja natsionaalsotsialismi. Saksamaa eiras Versailles´ rahulepingut, tegi sõjalisi ettevalmistusi järgmiseks sõjaks. Lääneriigid ei hakkanud Saksammale vastu. Hispaania kodusõjas sai oma relvi ja sõjapidamist katsetada. MRP jagati Ida- Euroopas pooleks ja II maailmasõda algaski 1. septembril 1939. aastal.