Miks osades riikides säilis diktatuur, teistes aga demokraatia? Demokraatia on ühiskonna valitsemisvorm, mida iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia jaguneb: otsene demokraatia, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia. Otsene demokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises. Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul kaasatakse rahvas otsustusprotsessi. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Peale sõda olid Itaalias olukord keeruline ning tekkisid rahutused. Pidevalt vahetusid
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreeka keelest ning tähendab rahvavõimu. Demokraatliku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Kehtib võimude lahususe põhimõte ja rahvas valib oma esindajad. Diktatuurides on võim koondunud ühe isiku või rühma kätte, seadusi muudetakse oma tahtmise järgi ning rahvas ei osale riigi juhtimises. Lihtinimese
Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Kollektiviseerimine Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia tähendab tõlkes rahvavõimu. Demokraatiat iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuuris valitseb isik või rühm inimesi, kellel on piiramatu võim. Rahval diktatuuris sõnaõigust ei ole. Itaalias oli peale sõda raske olukord. Valitsus vahetus pidevalt ja parteivaheliste erimeelsuste tõttu oli neil raske otsuseid langetada. Itaali linnades suurenes tööpuudus
Hitlerit toetasid töösturid, sõjaväelased ja keskklassi esindajad. Natsid koguvad poolehoidu. 1923 korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli partei mõnda aega keelatud. Kui natside partei sai jälle tegutseda, hakkas ta kiiresti poolehoidjaid koguma. Hitler määrati vabariigi kantsleriks. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda riigiga. Diktatuuri kujunemine: · Tuli tühistada Versailles' ja muud lepingud · Uue korra loomine demokraatia, kommunismi ja juutluse kõrvaldamine · Sakslaste rassilise puhtuse saavutamine · Kehtestati üheparteisüsteem · Adolf hitler muutus füüreriks ehk diktaatoriks · Demokraatlikud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega · Sõnavabadus kaotati ning need asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle · Juutide tagakiusamine sai ametliku poliitika osaks, paljud juudid lahkusid riigist
Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse.
Diktatuuri tekkimise põhjused: * muutused ühiskonnas keskklass kaotas o a poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele * sõja mõju pettumus I m.s tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist * pettumine Versailles' süsteemis vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada * majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad seadusi -
Diktatuurid Autoritaarne võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, inimeste pidev hirmu all hoidmine, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuurile iseloomulik: · Juhikultus · Ühe ideoloogia ainuõiguslik seis · Poliitilised ühendused olid keelustatud · Piirati kodanikuõigusi · Riik oli terve ühiskonna helge tuleviku kindlustaja · Rahvast hirmutatakse vaenlastega · Loodi võimsad salaorganisatsioonid ( Gestapo, NKVD ) · Propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna ini
Kõik kommentaarid