Demokraatia ja diktaturi arutlus (0)

Ajaloo arutlus
Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. Demokraatliku ühiskonda iseloomustab kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu ja rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste juures.
Diktatuur on riigikord, kus valitseb väike rühm inimesi või üks kindel juht e diktaator. Diktatuuril on 7 peamist tunnust: 1) võimul on ainult üks ideoloogia ja üks partei 2) juhikultus, 3)piiratakse demokraatlike õigusi ja vabadusi, 4) riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest, 5) rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega, 6) valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks, 7) väljaspoool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala-ja julgeolekuteenistused.
Itaalias oli maailmasõjajärgsel aastal olukord keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, parteid ei suutnud erimeelsuste tõttu otsuseid langetda mistõttu suurenes tööpuudus ja rahutused . Tekkis võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelased ja töötud ning neid hakati kutsuma fašistideks, sest fascio tähendab itaaliakeeles liitu. Rühmitus muutus Fašistlikuks parteiks mida juhtis Benito Mussolini . Varsti oli Mussolinil palju toetajaid, sest usuti , et ta suudab Itaalias korra majja lüüa. Fašistid hakkasid looma relvastatud salku, et võidelda kommunistide ja kurjategijatega. 1921 saavutas Fašistlik Pertei parlamendivalimistel võidu ja 1922 sai Mussolini peaministriks. 1925. Aastal alustati Itaalia muutmist diktatuuri riigiks.
Nõukogude Liidu totalitaarne süsteem hakkas kujunema, kui bolševikud 1917. Aastal võimule tulid. Kommunistlik Partei korraldas oktoobripöörde ja 1918 saadeti Asutatav Kogu laiali. Samal aastal anti välja nõukogude põhiseadus, riigi nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik ja pealinnaks määrati Moskva. Mõne aastaga likvideeriti kõik teised parteid ja kehtestati üheparteisüsteem. 1922 loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevid liiduvabariike.
Saksamaa ja sakslased polnud leppinud Versailles süsteemiga. Kuna Hitler võitles kommunistidega ja lubas Versailles süsteemi tühistada, siis oli tal palju poolehoidjaid. Tänu sellele pääses Natsionaal partei valitsusse ja Hitler sai kantsleriks. Kui riigipäeva hoones oli tulekahju, saadeti kõi parteid peale Natsionaal Töölispartei laiali ja keelati ametiühingud. Kui riigi president suri, võttis Hittler tema kohustused üle, muutudes diktaatoriks. Pärast seda hakti kaotama kodanike vabadusi ja õigusi ning algas tolitaarne riigikord.
Suurbritanniaas ja Prantsusmaal oli suhteliselt pikk demokraatili minevik. Suurbritanniademokraatlik võim oli väga tugev, riigipeaks oli kuningas või kuninganna ja parteisid võis olla vaid kaks, mis olid mõlemad demokraatlike väljavaadetega.
Prantsusmaal korraldati küll riigipööre, aga see suruti maha. Diktatuuripooldajatega võitlemiseks loodi rahvarinne. Valimistel saavutas see võidu ning riigis alustati ümberkorraldustega, millega parandati rahva elujärge. Seega oli diktatuurioht kõrvaldatud.