Artur Kapp 28. veebruar 1878 – 14. jaanuar 1952 Koostas: Andrei Ivanov Lapsepõlv Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure- Jaanis köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Janis Cimze seminaris ning pööras suurt tähelepanu noore Arturi muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7-aastaselt muusikaõpinguid. Joosep Kapp 12.05.1833-20.02.1894 • Suure-Jaani kihelkonnakooli õpetaja ja organist. • Asutas Suure-Jaanis meeskoori ja pasunakoori. • Pani 1887. aastal aluse lauluseltsile "Ilmatar” • Oli Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Õppimine • Koos klaverimä...
ooperiks oli Claudio Monteverdi „Orpheus“, mis etendus aastal 1607. Claudio Monteverdi oli Itaalia helilooja, kes tegutses Veneetsias. Tema loomingus kujunes välja ooperižanr ja tema eestvedamisel avati ka esimene avalik ooperiteater Firenzes 1637. Nimetus ooper (it.k. teos, töö) võeti kasutusele 17. sajandi keskel. Itaalia oli ooperi sünnimaa, seetõttu kujunes välja itaalia ooperistiil, mis levis kiiresti ka mujal Euroopas. Teiste maade heliloojad kirjutasid oopereid samuti itaalia stiilis ja keeles. Barokkooperi süžeed võeti peamiselt antiikmütoloogiast või ajaloost, ooperi sisuks pidi olema ülev, kangelaslik lugu. Etendus oli suurejooneline, toretsevate dekoratsioonide ja uhkete kostüümidega. Sageli kasutati mitmesuguseid lavaefekte (lahingustseenid, ehtsad purskkaevud, taevast laskuvad jumalad jne). Ooperis olid tähtsal kohal voolava meloodia ja keeruliste kaunistustega aariad
sajandi kuulajaskonna jaoks liiga raskepärane ja komplitseeritud. Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil. Pärast helilooja surma oli just Mendelssohn see, kes Bachi Matteuse passiooni esmakordselt dirigeeris. Mendelssohni jaoks oli Johann Sebastian Bach suureks eeskujuks, näiteks tema oreliteosed: 6 orelisonaati ning 3 prelüüdi ja fuugat on inspireeritud viimase Leipzigi- aegsest loomingust. Bachi loomingust olid inspireeritud veel 19. sajandi heliloojad Robert Schumann ja Ferenc Liszt. Neist viimane kirjutas ulatusliku prelüüdi ja fuuga orelile teemal B-A-C-H, kus tähed märgivad vastavalt B-, A-, C- ja H-nooti. Esimese Bachi-biograafia kirjutas 1802. aastal Johann Nikolaus Forkel, pannes sellega aluse hilisemale mahukale Bachi käsitlevale kirjandusele ja laiemalt ka romantilistele helilooja-biograafiatele. 20. sajandi Bachi-kirjandust mõjutas väga oluliselt Albert Schweitzeri 1908. aastal ilmunud monograafia.
Sindi Gümnaasium ROMANTISM abimaterjal ROMANTIKUD RIIK HELILOOJAD KIRJANIKUD, LAVASTAJAD KUNSTNIKUD AUSTRIA Richard Strauss (helilooja, dirigent) Franz Grillparzer (kirjanik) Nikolaus Lenau (kirjanik) POOLA Fryderyk Chopin (helilooja) Aleksander Fredro (komöödiadramaturg)
parafoonia, milles dubleeritakse sama meloodiatmingi intervalli võrra; ja heterofoonia, mis on ühe meloodia, pisut erinevate variantide kooskõla. Gooti ajastu muusika langeb 1150 kuni 1250 aastasse. Gooti ajastu silmapaistvaim koolkond oli Notre-Dame'i koolkond. Pariisis oli kirikulaul tihedalt seotud Notre-Dame'i katedraali kooli ning ülikooliga, mis oli sel ajal Euroopas suurim ja kuulsaim, sellest ka koolkonna nimetus. Selle koolkonna silmapaistvaimad heliloojad olid Leoninus ja Perotinus. Motett on mitmehäälsuse vorm, mille aluseks on võetud alumine hääl tenor. See ei ole mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitmetekstiline. Motette hakati kirjutama 13. sajandil ning nendes on peamiselt kolm häält. Esimest häält ehk tenorit võidi mängida mõnel pillil, teises oli ladinakeelne vaimulik tekst ning kolmandas prantsusekeelne ilmalik tekst. Sajandi
Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Üldiselt Eesti klassitsismist. Kõrgklassitsismi ajajärk saabus Eestis ligikaudu aastail 1800-30, kui antiikeeskujud olid paljudel juhutudel baroksed lopsakused arhitektuuris pea täiesti välja tõrjunud. Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile
"Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Aastal 1790 ilmus trükis "Faust. Fragment". Aastal 1808 ilmus "Faust I". "Faust II" ilmus 1833. aastal, pärast kirjaniku surma. Faust (ka dr Faustus) on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Seda ainest on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja heliloojad. On arvatud, et muistendikangelase protoüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse
" Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal.
Stradivari, kes elasid Itaalias. Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja viooladest. Tänapäevast klaverit asendas klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert. Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli tekst. Kuulsamad heliloojad olid A. Vivaldi, J.S. Bach, A.Corelli, G.F Händel ja C. Monteverdi. Euroopas hakkas barokk tekkima juba XVI sajandi lõpul, paistes oma tipptunnil XVII sajandil silma värvirikka dekoori ülima lopsakuse, hoo ja tundeküllasusega. Katoliku kiriku ja ilmalike valitsejate eeskoste all vallutas ta kogu Euroopa ja levis kaugemalegi. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17
seguneda: 1. vana e. kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi 2. kammerstiil sooloaariate ja duettidega, teosed soolopillidele ja väikestele ansamblitele, mis jätkasid seltskondliku musitseerimise traditsioone. 3. teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem. Rõhutatult tundeline, mis kujunes varases ooperis, ent võeti üle ka kirikumuusikas. Juba hilisrenessansi heliloojad pidasid oluliseks väljendada muusikas ja tekstis erinevaid hingeseisundeid, eriti valu, kannatust, igatsust. Harmooniavallas oli 17. sajandi suurimaks eeskujuks Claudio Monteverdi. Ooperi sünd. Ooperizanri sünd 1600 aasta paiku mõjutas oluliselt kogu järgneva sajandi muusikat. Ooperil on mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka tragöödia 2. keskaja kiriku missa e. liturgiline draama piibliaineliste jutustustega, kus kõnelused väljendusid muusikaga 3
Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet. Vokaalmuusika- Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Ooper- Ooperi sünd 1600. aasta paiku mõjutas oluliselt järgneva sajandi muusikat. Barokkooperi virtuoossed aariad lõid nö "erutatud laulmisstiili". Kuulsaimad ooperiheliloojad olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kuulsaim kastraat oli itaallane Farinelli
Orlandus Lassus (1532 1594) Madalmaade koolkonna helilooja. K: laul - Matona mia cara (Mu armas preili) Lihvituim ja õpetatuim laululiik on Itaalias tekkinud madrigal enamasti 4-6-häälne polüfooniline laul, emakeeles, tekstiks kaasaegsete poeetide väärtluule. Tavaliselt tõsised armastuslaulud. Jacob Arcadelt (~1500 1568) Itaalia helilooja. K: madrigal Il bianco e dolce cigno (valge õrn luik) Kuni 16.saj lauldi ja mängiti ühtesid ning samu teoseid ning heliloojad ei kirjutanud spetsiifilist instrumentaalmuusikat. Renessanss-ajastu pille: Vioolad klassikaliste viiulpillide eelkäijad, erineva suurusega 16.saj lõpul loodi klassikaline viiul, kuid tema võidukäik algas järgmisel ajastul. Laulmine oli reness populaarne, viiul oli pill, millega sai järele aimata inimhäält. Cremona linna viiulimeistrid Stradivarid, Amatid, Guarnerid lõid siiani ületamatu kõlaga pille.
selle muusika ei ole säilinud. Schütz laulis noorena kooris, hiljem läks Marburgi juurat ja etümoloogiat õppima. Pärast seda õppis ta Veneetsias muusikat koos Giovanni Gabrieliga. Ta sai tööd organistina, kuid kolis Dresdenisse, et töötada õukonna heliloojana. Seal oli ta oma elu lõpuni. Schütz suri rabanduse tõttu 87 aastaselt. Schützi teostel on märgatav mõju tema õpetajalt Gabrielilt ja Monteverdilt. Veel on tema muusikat mõjutanud 16. sajandi Madalmaade heliloojad. Tema tuntumad teosed on vaimulikud, ulatudes soolohäälest koos instrumentaalmuusikaga acapella koorimuusikani. Schützi muusika on lihtne ja mõneti karm. Ta oli üks viimastest heliloojatest, kes hakkas kirjutama modaalstiilis muusikat. Tema harmooniad tulenevad häälte kontrapunkti joondamisest. Ta kasutab oma muusikas ka ohtralt imitatsioone ja dissonantse. Schützi muusika toob välja teksti ja aktsendi äärmusliku tundlikkuse, mis tihti annab edasi spetsiaalseid tehnilisi kujundeid.
Mis on fauistlik ellusuhtumine? Faust on Johann von Goethe värsstragöödia. Sisuks on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Kuradi vahel. Faust on saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Seda ainet on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja ka heliloojad. On arvatud, et muistendi kangelase prototüübiks on 15-16 sajandi paiku, Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemiks ja maag Johan Georg Faust. Lugedes seda teost tekkib paratamult küsimus, milles siis väljendub fauistlik ellusuhtumine. Faust on väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta ei hinda oma teadmisi. Ta on depressioonis. Faust oli ka Vana ja Uut seadust uurinud ning ta soovis parandada inimeste olukorda maailmas, ent mida
jätkama tema õpinguid. Despootlik, domineeriv ja tagatipuks isegi reaktsiooniline sellisena kirjeldasid ajastukaaslased virtuoosset pianisti ja ideeküllast heliloojat Mili Balakirevi. 4 Võimas Rühm "Võimas rühm" (vene keeles " ") oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad: Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal konservatooriumites valdavalt levinud akadeemilisele suunale. Nii näiteks pidas rühm samal ajal Moskva Konservatooriumiga seotud Pjotr Tsaikovski loomingut liiga "läänepäraseks". "Võimsa rühma" liikmete arvates pidi tõeliselt venepärase muusika loomiseks hoiduma üldse akadeemilisest
Iseloomulik sellele perioodile: säilivad klassikalised vormid, avarduvad aga nende vormide piirid ja täituvad romantilise sisuga. sünnib uus zanr lied (laul) saksa laul. sünnib rahvusromantiline ooper Helikeeles suuri muutusi toimu. II. 18301850 kõrgromantism Schuman, Chopin, Berlioz, Bellini, Mendelssohn. Tekivad uued zanrid. Klaverimuusikas oluline muutus, muusikalised portreed, karakterpalad. sünnib sümfooniline poeem, üheosaline kirjandusliku või filosoofilise programmiga. Heliloojad tahavad muusika helidega enam kirjeldada, maalida. (Liszti sümfoonilised poeemid) Ka sümfoonia areneb programmilisuse suunas (Berliz "Fantastiline sümf") Meloodiad muutuvad keerulisemaks, pikemaks, altereeritumaks harm. keerulisem. Avardub dünaamiline ja tämbriline diapasoon. 4 III. 18501890 hilisromantism Liszti hiline looming, Wagner, R.Strauss varane, Mahler varane l
Muusikaajalugu Vana aeg Muusika tekkis ürgajal, peamiselt ühiskondlike tegurite mõjul. Ürginimene arvas, et muusika aitab tal kurjadest jõududest jagu saada. Vana aja juhtivamad maad (vana Kreeka, vana Rooma, Egiptus, India, Hiina, Mesopotaamia). Hiina Hiina on vanemaid kultuurmaid. Hiina muusika aluseks on pentatoonika. Pillid olid flöödid ja löökpillid. Esimesed muusika ülesmärkimise katsed on pärilt umbes 1300 aastat enne meie aega. Kreeka Muusika oli tugevasti seotud usuliste rituaalidega. Templites olid tantsijatarid ja muusikateooria preestrite salateaduseks. Vana Kreeka on kõige arenenum kultuurimaa. Muusikaga tegeleti kui teadusega. Pillidest tunti lüürat, aulost, flööti, kitara, paari. Kreeklased pidasid kunstiannet jumala kingituseks. Kreeka peajumala Zeusi üheksa tütart olid kaunite kunstide kaitsejumalateks. Vana-Rooma Vana-Rooma kujunes kõige või...
Christoph Willibald Gluck sündis 02.juulil 1714 Lõuna-Saksamaal Erasbachis ja suri 15. novembril 1787 Viinis. C.W.Gluck oli metsniku poeg. Kasvas üles keset Tsehhia loodust. Lapsepõlvest peale oli ta harjunud tööd tegema ja jäi kogu eluks lihtsaks ja sõltumatuks inimeseks. Talle oli võõras kasuahnus. Muusikaga tegeles esialgu Prahas, seejärel Viinis. Viinis kohtus ta ka oma aja tuntuima libretisti Pietro Metastasioga, kelle libretodele kirjutasid ooperid kümned heliloojad. Metastasio elegantseile, tasakaalukaile ja südantlõhestavaile libretodele, kirjutaski ta oma esimesed ooperid, mis kahjuks ei väljunud traditsioonilise "opera seria" libreto raamidest.Ta tundis, et need ei vasta enam selle aja nõuetele. C.Wgluck rändas mitmetes maades, tundis huvi rahvamuusika vastu, lõi oopereid ja ballette. Maailmakuulsatest heliloojatest juhibki lavakomponistide edetabelit Christoph Willibald Gluck ja ta on kirjutanud 107 teost
Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. Pillid Suurimaks muutuseks viiuli Klassitsismi ajastul pillid esilekerkimine ansambli- ja täienesid ja heliloojad kirjutasid soolopill. Tegutsesid kuulsad rohkem instrumentaalkontserte. Cremona Arenes välja ka klassikalise koolkonnaviiulimeistrid (Amati sümfooniaorkestri koosseis. d, Guarnierid, Antonio Pillid täiustusid ja said Stradivari). Konstrueeris uusi tänapäevase välimuse.
Eesti heliloojate V põlvkond Eesti muusika tõusuperiood algas pärast Stalini surma 1950. aastate teisel poolel. Ideoloogiline surve muusikale, nagu muudele valdkondadele hakkas järk-järgult nõrgenema. Sel ajal astus esile uus eesti heliloojate põlvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, alles üliõpilane, kuid tänapäeval väga kuulus Arvo Pärt. Uue põlvkonna uhkeks läbimurdeteoseks sai Tambergi rütmierk Concerto grosso (1956). Järk- järgult võeti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud või lausa keelatud. Aegamisi hakkasid siia siiski jõudma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lääne avangardi heliloojatega. Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvas...
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahva...
-12. sajandil. 13. Kirjelda esimest mitmehäälse muusika vormi organumit Organum sündis nii, et gregooriuse laulule (mis oli ühehäälne) lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. Aja jooksul muutus saatehääl põhihäälest (gr laulust) olulisemaks ja temast sai liikuv ülemine hääl. Gregooriuse laul jäi alumiseks, väheliikuvaks hääleks. 14. Kes olid Leoninus ja Perotinus? Nad olid esimesed teadaolevad heliloojad – organumite kirjutajad. 15. Kirjelda motetti 13. sajandil kasvas organumist välja uus muusikaliik - motett. Ka siin on aluseks enamasti gregooriuse laul. Ülemised hääled on aga uute sõnadega, iga hääl erineva tekstiga ning isegi iga hääl erinevas keeles. Kõlaks nagu mitu laulu üheaegselt (polüfoonia). 16. Milleks kasutati pillimuusikat enne 13. sajandit? (vt õ lk 36) Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti
20. sajandi esimese poole muusika- ja kunstielu euroopas mõjutasid suurel määral maailmasõjad. Kui heliloojaid oli haaranud surmahirm, polnud põhjust luua "ilusat" muusikat. Suures plaanis jagatakse 20. sajandi muusika kaheks ajastuks. Helistiku kadumine tekitas sajandi algul segadust ning soov tekkinud kaosest välja tulla tõi kaasa mitmete matemaatiliste heliloomingusüsteemide tekkimise. Seda ajastut nimetatakse modernismiks. 1970-ndatel aastatel esile kerkinud noored heliloojad eelistasid aga luua muusikat tunnetuslikul moel. Seda ajastut nimetatakse postmodernismiks ning see kestab tänaseni. Kui impressionistid jäädvustasid kunstis muljet, mis ümbritsev neile avaldas, siis ekspressionistid vastupidiselt tahtsid oma kunsti kaudu mõjutada neid ümbritsevaid inimesi - ekspressionistid olid oma mõtete ja tunnete väljendajad. Ekspressionismi tõi muusikasse Arnold Schönberg, kelle loomingus valitsevad tugevad
Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika Rahvamuusikal põhinevad teosed · Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". · Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest.
2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2010. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi Algus 16-aastaselt esines ta koos Olav Ehala ansambliga Kristallid esmakordselt ETV-s. Esimesi menukaid etteasteid oli 1967. aata suvel, mil ta terve hooaja koos ansambliga Eterna esitas Klooga kultuurimajas biitlite "Yesterdayd". Kohalikust ringhäälingust astus ta kiire sammu Kesktelevisiooni ning üleliidulisse raadioasse, kus vene heliloojad hakkasid talle lugusid kirjutama. 80.aastate Nõukogude suurim lemmik. Tema salvestustega on avaldatud rohkesti heliplaate kodu- ja välismaal. 1980ndatel sai ta rahvasuus hüüdnime "Kremli ööbik", kuna esines ja salvestas palju Venemaal ja mujal tollases NSV Liidus ning suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne. Alates 1980-ndate aastate lõpust pöördus taas Eesti publiku poole nii muusiku kui ka nt suuremate rockkontsertide ja -festivalide esinejana. Laulukonkurssid
omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. Väiksema rühma
1. Vana-Kreeka ürgjumalused Hemera-päev Aither-õhk Oroi-mäed Gaiast sündis Uranos, kes sai võimule. Kaosest sündis Gaia. 2. Olümpia jumalad 12 jumalat. Peajumal Zeus, kes oli peajumal. Hera-Zeusi naine ja õde. Abielu kaitsja. Poseidon-merede valitseja Hades Zeusi ja Poseidoni vend, surnuteriigi valitseja. Athena-Zeusi tütar, kes hüppas välja tema peast. Apollon-Zeusi poeg. Poeesia ja lüürika. Artemis-Apolloni kaksiküde Aphrodite-armastusejumalanna ja ilu jumalanna. Hermes Zeusi käskjalg. Ares-sõjajumal. Hephaistos-Tulejumal Hestia-Zeusi õde. Kodukolde jumalanna. 3. Muusad Ilma muusadeta ei toimunud ühtegi pidu. See keda muusa õnnistas, sai temast luuletaja või valitseja. Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna. Muusa-inspiratsiooni allikas. Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales. Thoros-võitlus Melotaurusega. Achilleos-Homerose ja Iiliase kange...
näiteks- ,,Relvastatud mees". Cantus- firmus-missa kõrval oli oluline nn paroodiamissa (paroodia tähendab siin jäljendamist ilma koomilise elemendita). Teine põhizanr oli endiselt motett. Nüüd aga mõningate erinevustega- ta kaotas oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse (varem olid koos näiteks ladina keel ja prantsuse keel). Samuti kestab zanrina edasi ilmalik polüfooniline laul. · Madalmaade koolkond ja heliloojad Koolkond, kes määras Lääne-Euroopa muusikastiili ligi 2-sajandi vältel kujunes u vahemikus 1420- 1460- see oli Burgundia hertsogiriigi hiilgeaeg. Ideaaliks oli kõikide häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid- nim imitatsiooniliseks polüfooniaks. 15. sajandi keskel kujunes normiks neljahäälsus, kusjuures alumiseks hääleks on madalas registris bass, mitte laenatud meloodiaga tenor nagu seni
1990ndad tõid eesti muusikasse taas uue põlvkonna: Mari Vihmand (*1967), Toivo Tulev (*1958), Helena Tulve (*1972), Galina Grigorjeva (*1962), Mart Siimer (*1967), Rauno Remme (*1969), Tõnu Kõrvits (*1969), Tõnis Kaumann (*1971), Jüri Reinvere (*1971). Mõnigi helilooja on olnud väga edukas. Näiteks valis 1995 Londoni Academy of St. Martin in the Fields Tõnis Kaumanni Euroopa nooreks heliloojaks. Edukad on olnud eesti heliloojad ka ROSTRUMi heliloomingukonkursil. Soovitatud heliteoste hulka on seal jõudnud Erkki-Sven Tüüri Reekviem (1994), Lepo Sumera 5. sümfoonia (1996), Helena Tulve «à travers» (1998), Jüri Reinvere "Loodekaar" (2000).1990. aastate lõpul jõudsid kontserdisaalidesse noorte heliloojate Kairi Kose (*1976), Mirjam Tally (*1976), Timo Steiner (*1976) ja Ülo Kriguli (*1978) looming. [6] Kasutatud kirjandus: [1] http://wiki.zzz.ee/index
Ei näita täpset kõrgust, vaid liikumise suunda. Varaseimad neumakirjanäited alles 8 sajandist Guido Arezzost - ehk Guido Aretinus ehk Guido da Arezzo ehk Guido Monaco (991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli keskaegne muusikateoreetik haritud vaimulik Itaalias. Tema teos "Micrologus" oli Boëthiuse kirjutiste järel kõige loetum muusikaalane traktaat keskajal. Selles esitatakse esimest korda noodijoonestik, algselt küll 4 joonega Leonius ja Perotinus - Kuulsamad organumeid kirjutanud heliloojad tegutsesid Pariisis Notre Dame kiriku juures - Leonius ja Perotinus (12- lõpp-13 Organum – umbes 12 saj tekkinud 2 –häälne kooriteos, kaks erinevat paralleelset meloodiat samaaegselt laulduna. Näiteks üks gregoriuse koraal ülal hääles ja teine all meloodias (kvindi, kvardi või oktaavi vahega). motett - 13. saj polüfooniline kooriteos, kus ülemises hääles erinevad ilmaliku sisuga viisid, all gregoriuse koraal. Kirjutati järjest rohkema arvu
teda euro-ameerikalike ning asiaatlike muusikakujutluste ristumiseni. See, mida Cage kui materjali puudutas, muutus tõrgeteta kunstiks. J. Cage'I minimalistlikeim ja kuulsaim teos on kahtlemata 4.33, kus solist peab istuma klaveri taga ja mängima mitte midagi. (Soovitav lugeda R. Kostelanetz "Lahti seletatud John Cage", TMK, 3/2000) Juhusemuusika euroopalik variant on aleatoorika (juhitud juhuslikkus) - improvisatsioon helilooja poolt etteantud raamides. Heliloojad leidsid rohkesti uusi tämbreid: võeti kasutusele uusi pille ja mänguvõtteid. Uute tämbrite otsingud viisid elektronmuusika tekkele 1940-50. Esimene elektronmuusika stuudio rajati 1951.a. Kölnis. 60-ndail algas pööre postmodernismi suunas, kus kasutatakse eri stiilide sümbioose. Varasemate stiilitunnuste või tsitaatide kõrval on selgelt olemas XX sajandi teise poole modernismi jooned. Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on
Vene muusika areng 19.saj keskel: "Võimas rühm" vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad: Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal konservatooriumites valdavalt levinud akadeemilisele suunale. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale(ooper, soololaul)ning
Saksamaa pilli järgi on see näituse klavesiin valmistatud. See on kammerliku kõlaga kontsertpill. Antsla pillimeistri Johann Karl Thali valmistatud instrument on vanim ja mõõtudelt väikseim koduorel muuseumis. Eesti rahvusliku pillimuusika arengus on olnud orelil oluline tähtsus, 19.sajandi lõpuaastail koduorel pea igas edasipüüdlikumas peres. Koduorelite ja suurte kirikuorelite toel kasvasid üles Eesti esimese põlvkonna heliloojad. Vennad Kriisad tegid manuaali, mis näeb välja nagu tavaline kapp, nelja registriga. Saaremaal valmistatud Peeter Südame poolt koduorel oli muuseumi esimene pill. Lahtivõetud koduorel on muuseumist, sellel on puust viled ja punnike vile sees. Mängutoosid ja kapid on muuseumikülastajate hulgas väga populaarsed. Eriti huvitavad on 19.sajandist pärinevad kellamehhanismi abil töötav ,,Poiss põrsaga", vahetatavate metallist
Artur Kapp ja Heino Eller Viimastel sajanditel, nagu Eesti isegi, on eesti kultuur märgatavalt arenenud. Sellega seoses ka eesti muusika, mille arengus on suurt rolli mänginud mitmed tähtsad heliloojad, nagu Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Eduard Tubin, Artur Kapp, Heino Eller jpt. Viimased neist mängisid väga olulist rolli just 20.sajandi I poolel. 19.sajandil polnud Eestis korralikku kooli, mis oleks muusika süvaõppega. Selle pärast on enamikud eesti muusikud õppinud muusikat Peterburi Konservatooriumis, kas Louise Homeliuse oreliklassis või Rimski-Korsakovi komposisatsiooniklassis. Seal õppisid ka Artur Kapp (lõpetas 1900.aastal) ja Heino Eller (lõpetas komposisatsiooniklassi 1920.aastal). Artur Kapp ja Heino Eller olid 20.sajandil ühes esimestest professionaalsetest muusikutest, olles eesti muusika teerajajad, see-eest erine...
*suuline muusikakultuur on muutunud kirjalikuks *üksikhäälsus muutunud mitmehäälsuseks 1) paralleelorganum: 10.saj. põhimeloodikas Gregooriuse koraal, dubleeritakse kvardi või kvindi võrra madalamalt 2) vabaorganum: 11.saj. Peameloodiat dubleeritakse ükskõik millise intervalli võrra kõrgemalt 3) kaunistatud ehk melismaatiline organum: põhimeloodiaks ühe noodi juurde lisatud palju erinevaid intervalle *gooti ajastu silmapaistvam koolkond Pariisis NotreDame, sealt heliloojad: 1)Leoninus 12.saj. teine pool, kirjutas kahehäälseid organume, ülemine hääl rütmiliseeritud ning jätab alumise varju, pikk ja lühike noodivältus, värsimõõdud, kiriklike ja ilmalike elementide segamine 2)Perotinus 12.saj. lõpp, kolme ja neljahäälse organumi ilmumine, gregooriuse koraal jäänud aeglasemaks ning muutus staatiliseks ja formaalseks vundamendiks, kasvas dekoori tähtsus Motett 13.saj Prantsusmaal *mitmehäälne ja mitmetekstiline kirikumuusika zanr
Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus)
17. Sajandil rändasid Suurbritanniast välja paljudesse kohtadesse, kus nüüd kõneletakse Inglise keelt, rändajad võdsid ka oma kultuuri-, sealhulgas ka muusikatraditsioonid. Sellepärast on Suur Britannia mõjutanud mitmete eri piirkondade muusikat. Nii Inglise kui ka Soti rahvalaulud on tihti jutustava sisuga. Palju on ka tantsulaule ja ka mereteemalisi laule. Rahvapillidest on eriti tuntud torupill, kelti harf ja feydl. Suur Britannia tuntuimad heliloojad on Henry Purcell, Georg Friedrick Händel. Maailma popmuusikat mõjutasin 1960-ndatel aastatel Briti rock-ansamblid, kellest kuulsaim oli The Beatles. Greograafiline asend Briti Ühendatud Kuningriik koosneb Inglismaast, Sotimaast, Wales'ist ja Põhja-Iirimaast. Esimesed kolm asuvad Ühendatud Kuningriigi suurimal saarel, Suurbritannial (Great Britain), millest käesolev referaat räägibki. Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast
1) allemande - aeglane saksa tants 2) courante - kiire prantsuse tants 3) sarabande - aeglane pidulik hispaania tants 4) gigue - soti hüppetants Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täisulikum vorm, see on mitmehäälne teos milles hääled astuvad sisse üksteise järel kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd mis valmistas kuulajat ette keerulise fuuga kuulamiseks. Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad : Itaalia: Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor Claudeio monteverdi 1567-1643 barokkooperi rajaja Antonio vivalidi 1678-1741 soolokontserdi rajaja Prantsusmaa: jean baptiste lully 1632-1687 prantsuse ooperi rajaja jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja inglismaa: henry purcell 1659-1695 inglise ooperi rajaja saksamaa: michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja
Kalevipoja eepos; ilmus CKJ kolm isamaalist kõnet(?), keskuseks oli Tartu. Andis välja mitmeid laulukogumitte, lihtsad rahvalaulud. 1869 aasta veebruaris saadi keisri nõusolek korraldada Eesti laulupidu. Osa võtsid ainult meeskoorid ja pilliorkestrid. Suurem osa repertuaarist pärines Saksa heliloojatelt, mõni ka soomest, Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Kõlas kaks Eesti helilooja laulu, "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani". Esimesed heliloojad asjaarmastajad Aleksander Saebelmann Kunileid ("Minu isamaa on minu arm", "Sind surmani") Friedrich Saebelmann "Kaunimad laulud" Aleksandr Thomson "Pulmalaul", "Kannel" Karl August Hermann 1851-1909 Oma hariduse sai ta Leipzigi ülikoolist, mille ta lõpetas keeleteaduse doktorina. Oli väga mitmekülgne mees: keel, krijandus, kool, ajalugu, poliitika, andis välja ajalehte "Eesti Postimees", ja "Laulu- ja
Ernesaks, E.Kapp). Teine osa jäi kodumaale, korraldati laulupäevasid , sümf.orkester kõrgel tasemel. 1944 toimus massiline emigreerumine, rahvusvahelise tunnustuseni jõudsid:L.Juht,M.Korjus jne.). Väliseesti muusikaelu ´hinged olid R.Toi ja H.Olt; välja anti ,,Eesti muusika ajalugu".Muusika põhieesmärk:sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik, juhtpositsioonile tõusid vokaalsümfooniline zanr ja massilaul. 20.saj.muusikavoolud kuulutati formalistlikuks, heliloojad olid sunnitud neist hoiduma. Gustav Ernesaks(1908-1993)Sündis äärmiselt musikaalsesse perre. 15-aastaselt astus Tallinna Konservatooriumisse(klaveriklass). Edaspidi õppis ta seal muusikapedagoogikat ja kompositsiooni. II maailmasõja ajal mobiliseeriti Nõukogude võimu poolt. 1944 jätkab konservatooriumis tööd õppejõuna. Oli laulupeo liikumise üks peamine eestvedaja ja üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinnasse praegune laululava, mis valmis 1960
Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.Aastail 1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. Aastatel 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent.Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ning 15 ooperit."Pihkvalanna" "Maiöö" "Lumineid" "Jõuluöö"
Heliloojate loomingus oli valdav mitmehäälne ilmalik laul Motett liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse Väljapaistvaim helilooja - Guillaume de Machaut Renessanssi ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis Itaalia Trecento muusika on ilmalik seltskonnakunst Madrigal tähtsaim lauluvorm 14. sajandil Itaalias Kahehäälne Ülemine hääl liikuv ja kaunistusterikas Sisuks armastus ja karjuseidüllid Caccia Madrigal - Jacopo da Bologna Tähtsamad heliloojad Jacopo da Bologna Giovanni da Cascia Suurkujuks pime muusik Francesco Landino ei kirjutanud ainsatki vaimulikku teost oli oma aja hinnatuim muusik ja helilooja Peamised teosed ballata'd Missa Missa on liturgilise muusika vorm Aluseks on katoliku kiriku missa tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut'i loodud missatsükkel Messe de Notre Dame Reekviem
Iseloomulik joon eesti 1970.ndate popmuusikas oli kantriansamblite jõuline esiletõus.Täielikult kantrimuusikale pühenduvatest ansamblitest tuleks mainida Kukerpille ja Palderjani, samuti ka Justamenti. 80-ndad Eesti popmuusika oli jõudnud NSVL tipptasemele. Mõõtmatu idaturg janunes lääneliku popkultuuri järele ja pidas meie muusikuid juba peaaegu Euroopa esindajateks. Laineid lõid igal aastal toimuvad Tartu muusikapäevad. Esile kerkisid mitmed uue põlvkonna noored heliloojad: Rein Rannap, Erkki-Sven Tüür, Igor Garsnek, Alo Mattiisen, Peeter Volkonski jt. Tartu muusikapäevadelt sai tuntuks Riho Sibul, kes kuulus ka Ultima Thule koosseisu. 1970.a lõpus esile kerkinud Rock Hotel esitas 1950na rock'n'rolli. Alati oodati pikisilmi Karavani kontserte, ansambli repertuaaris oli palju lääne ansamblite lugusid. Punk Rock'i esitas ansambel Propeller, mille tegevus lõpuks keelustati. Alates 1987.a polnud eesti pop- ja rockmuusika enam nõukogude
*Boolero- hisp. Rahvatants, mis on aluseks teosele ,,Boolero". Algselt loodus balletika, mil on 2 libretot.Maailmatuntuse saavutas see orkestripalana *Orkestrimuusikat : ,,Hispaania rapsoodia" , mis on 4-osaline süit *Klaverimuusika : balletitsükkel ,,Öine Gaspard" . Kolm osa ,,undide" ,,võllas" ,,scan/rbo" NEOKLASSITSISM (uusklassitsism) *see on klassitsismi traditsioone elustav suund *Tekkis I MS järel (1918) *neokl. Heliloojad ei läinud vaid Viini klassikute traditsioonide kasutamise teed vaid neid huvitasid ka varasemate stiilide nagu barokk ja renessanss zanrid ja vormid *neokl. Kõige iseloomulikum joon on muusikaharmoonia ja orkestratsiooni lihtsustamine, millega kaasnesid lühikesed teemad ja meloodiad *Uus stiil tõi kaasa veel loobumise romantismi tundelistest äärmustest ja impressionismile iseloomulikust kõlakoloriidist *Oluliseks peeti teose täpset ülesehitust e. vormi. Igor Stravinski (1802-1971)
ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumala Tall, kes sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale palvelaul
iseseisvumine. 35.Mis aastal hakkasid alghariduses ümberkorraldused XIX sajandil? 1870, 36.Mis andis tagasilöögi haridusele XIX sajandi lõpus? venestusreformid. Kohustuslik vene õppekeel, tuim tuupimissüsteem, sobimatud õpikud ja umbkeelsed õpetajad 37.Mis kujunes peamiseks teaduskeskuseks Eestis? Tartu ülikool,kus töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi. 38.Kes hakkasid XIX sajandi lõpul kujundama Eesti muusikaelu? Konservatooriumi haridusega kutselised heliloojad. Tuntuimad neist Aleksander Läte ja Miina Härma. 39.Mis oli Eesti teatri sünnidaatumiks? 24. juuni 1870. aastal, 40.Miks halvenes tööjõu kvaliteet Esimese maailmasõja ajal? Armeesse kutsutud oskustöölisi asendasid endised talupojad, noorukid ja naised.
repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Dmitri Sostakovits). RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958. aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude Liitu. Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960), luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele
Renessanss ja renessanssiaja muusika Renessanssiaega nimetatakse valgustusajastuks, kus toimusid muudatused, peamiselt majanduses ja poliitikas, kuid ka kirjanduses, kunstis, religioonis ja ka muusikas. Uus maailmavaade seisnes selles, et hakati väärtustama inimmõistust ja arvati, et heade ideedega saab lahendada kõiki probleeme, peale selle hakkas kahanema ka kiriku võim ja rahva elu ei keerelnud enam usu ümber. Muutused kirjanduses algasid kolmest uue maailmavaatega Itaalia kirjanikest: Dante Alighieri, Francesco Petrarca ja Giovanni Boccacio, kes oma uudsete teosetega, aitasid kaasa rahva arenemisele humanismi suunas. Loodi uusi kirjanduszanre, nagu näiteks F. Petrarca sonett ja G.Boccacio novell. Edasi hakkas asi edasi arenema, loodi ,,Commedia Dell` Arte", tulid uued kirjanikud, nende seas ka romaanikirjanik William Shaekespeare, kelle tuntumateks teosteks on ,,Romeo ja Julia" ja ,,Hamlet". Religiooni uuendus...
Rocca al Mare Kool Martin Erik Vallaste 7.a Jazz-Balleti Klubi Retsensioon Tallinn 2017 Antud etendus toimus 26. jaanuaril 2017 aastal Rahvusooper Estonia kammersaalis. Etenduse Lavastajad ja heliloojad olid vastavalt Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upking ning Paavo Piiparinen ja Siim Hiiob. Peaosatäitjad olid: Anatoli Arhangelski, Marika Muiste, Jevgeni Grib, Daniel Kirspuu ja Sergei Upkin. Muuskiat mängis Jazz-ansambel JBB. Hubane Jazzi klubi oli variasutuseks maffia mitte päris legaalsetele tegevustele. Ühel õhtul satub klubisse pahaaimamatu noorpaar, kes tõmmatakse kaasa uude ja hämarasse maailma. Samal õhtul toimub pangarööv
Traditsioonilisele Ungari köögile on omased paprika, searasv, punane sibul ja hapukoor. Ungari lipp Hümn Ungari hümn on "Isten áldd meg a magyart" ehk tõlkes "Jumal, Isa vägevaim..." Sõnad Ferenc Kölcsey (1823), viis Ferenc Erkel (1844) . Ferenc Ferenc Erkel Kölcsey Ungari heliloojad lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Bartok Bela Franz Liszt (18811945) (1811-1886) Zoltan Kodaly (1882 -1967)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
