Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pop muusika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Pop muusika Eesti 1970-2000.
70- ndad
Biitmuusikast sai rock- muusika . Paranenud oli instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Eestisse jõudis ka rockmuusika viimane röögatus- süntesaator.Sven Grünbergi asutatud ansamblist “Mess” sai üks eesti elektroonilise rock’i alustalasid.1970. a algul tekkis ansambel Ruja , mida võib pidada üheks eesti rahvusliku rock’i lipulaevaks. Heavy rock’i tuntumatest esindajatest tuleks märkida Ornament ’i.Jazzrock’i ja Fusion ’i harrastas ansambel Psycho, millest hiljem kasvas välja Radar .Kesktee- popmuusika tuntuimad esindajad olid Apelsin ja Vitamiin.Naislauljatest olid tol ajal kuulsad Anne Veski & Marju Länik.Iseloomulik joon eesti 1970.ndate popmuusikas oli kantriansamblite jõuline esiletõus.Täielikult kantrimuusikale pühenduvatest ansamblitest tuleks mainida Kukerpille ja Palderjani , samuti ka Justamenti.
80-ndad
Eesti popmuusika oli jõudnud NSVL tipptasemele. Mõõtmatu idaturg janunes lääneliku popkultuuri järele ja pidas meie muusikuid juba peaaegu Euroopa esindajateks.
Laineid lõid igal aastal toimuvad Tartu muusikapäevad.
Esile kerkisid mitmed uue põlvkonna noored heliloojad : Rein Rannap, Erkki-Sven Tüür, Igor Garšnek, Alo Mattiisen , Peeter Volkonski jt.
Tartu muusikapäevadelt sai tuntuks Riho Sibul , kes kuulus ka Ultima Thule koosseisu.
1970.a lõpus esile kerkinud Rock Hotel esitas 1950na rock’n’rolli.
Alati oodati pikisilmi Karavani kontserte, ansambli repertuaaris oli palju lääne ansamblite lugusid .
Punk Rock’i esitas ansambel Propeller, mille tegevus lõpuks keelustati.
Alates 1987.a polnud eesti pop- ja rockmuusika enam nõukogude võimumeeste range kontrolli all.
1988.a kirjutatud Alo Mattiiseni “Viis ärkamisaegset laulu” ja Tõnis Mägi “ Koit ” tõstsid varjamatult meie rahvuslikku eneseväärikust.
1980.a teisel poolel alustas heavy rock Mihkel Raua ja Singer-Vingeriga.
Rhythm ja blues ’i traditsioonidest lähtusid Kolumbus Kris ja Compromise Blue .
90-ndad
Kultuurilis -poliitilised piirangud kadusid, asemele tulid majanduslikud probleemid.
Esile kerkis terve hulk muusikatootjaid, produtsente, aga selgus, et kasumit teenida pole sugugi lihtne.
Eesti jaoks sai läbilööki võimaldavaks vahendiks Eurovisiooni Lauluvõistlus.
Kodumaised festivalid hakkasid üha enam spetsialiseeruma kindlatele sihtgruppidele suunatud muusikale .
1990.aasta eesti popmuusika mitmetest suundadest oli üks tooniandvamaid tantsumuusika.
Ansablitest paistsid silma Jam, Hovery Covery, Caater, 2 Quick Start ja Code One.
Rock-bändidest olid edukad Smilers , The Tuberkuloited, Vennaskond, Terminaator , Blind, Claire’s Birthday.
Läänest kandus Eestisse klubikultuurJazz-muusika hakkas käima tõusuteed.
Kümnendi teisel poolel tekkis vajadus stuudiomuusikute järele.
Kerkisid esile ka huumoribändid Bläck Rokit ja N-Euro.
Sajandi lõppu ilmestas nostalgiabuum.
1990. aastad eesti popmuusikas möödusid konfliktideta põlvkondade vahel.
Populaarne oli ka rahvalik ja kantrimuusika.
Justament
Justament on eesti ansambel, mis tegutseb akates 28. oktoobrist 1980.
Ansambel kasvas välja ansamblitest Miks JUTITA ja Salong.
Justament alustas rahvaliku ja kantrimuusika mängimisega, viljeles bluegrassi ja country rocki, pöördus siis beat-muusika radadele ja nüüd esitab segu sellest kõigest.
Alates 1990. aastatest on kavas peamiselt omalooming. Põhilisteks autoriteks on läbi aegade olnud Vello Toomemets, Indrek Kalda, Toomas Lunge, Viktor Vassiljev. Tekstid: Juhan Sütt, Hando Runnel, Villu Kangur, Anzori Barkalaja, Katrin Pärn, Heldur Karmo .
Singer-Vinger
Singer Vinger on eesti proge rocki sugemetega punk rock-bänd. Lugude sõnum on enamasti läbi huumori esitatud iroonia. Bändi juht on Hardi Volmer . Singer Vinger tegutseb alates 1986. aastast, selle eelkäijad olid Pära Trust ja Turist . Ansambli eripäraks võib pidada vokalist Hardi Volmerit, kes esitab lugusid alati maha lugedes
Code One
Code One on eesti popmuusika ansambel, mis alustas tegevust 1995. aasta kevadel. Ansambel oli algselt planeeritud üheks suveks, kuid tegutses pausidega kuni 2007. aastani.
Algselt oli Code One trio, kuna Koit Toome ja Sirli Hiiusega oli laval süntesaatorimängija Paul Lilje. Aeg-ajalt esineti ka koos tantsutüdrukutega.
Duett osales arvukatel suvetuuridel, millest esimene ja üks menukamaid oli "Kolm säravat silma" (1995, koos Jami ja Hovery Coveryga Eesti vabaõhulavadel). Edaspidi tuuritati koos Maarja-Liis Ilusaga, ansamblitega Zone, E-Miljon, Kuldsed Lindid jm.
Code One`i üheks suuremaks hitiks võib lugeda 1995. aasta jõulude eel ilmunud singlit "On küll hilja ", mis püsis ETV edetabelisaates "7 vaprat" järjepanu 4 kuud, ja alati esikohal, enne kui lugu tabelist välja langes.
Rita Raadik
Pop muusika #1 Pop muusika #2 Pop muusika #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RitaRaadik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Pop ja Rock muusika Eestis 1920-2010 a
6
docx

Pop ja Rock muusika Eestis 1920-2010 a.

popmuusikuid. 1925 aastal Kurt Strobeli eestvõtmisel loodud ansambel The Murphy Band tähistab Eesti jazzi algust. Rohkem levis see nooremate põlvkondade hulgas. Raimond Valgrest sai tänaseks muusikamaailmas legend. Hiilmata lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada väga palju muusikat ja sellega rahvale südamesse pugeda. 1940.-1950 See oli aeg, kus Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid ja vabalt võis mängida sellele ajale iseloomulikku jazzi. Populaarseks sai ka sving ning selle muusika artistidest olid tuntumad ansamblid-orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Viimases mänginud muusikutest- Arne Oit Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi. Nendest enamik on mingil viisil Eesti popmuusika arengut mõjutanud. 1949. Aastal algasid muutused nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel. Kõik mis läänest tuli, kuulutati halvaks ja suruti maha. Jazz muusikutl tuli hakata tegutsema nö põranda all ning rock ‘n’

Muusika
Levimuusika
32
pdf

Levimuusika

09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13

Muusika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun