11.kl. (2)

Vene muusika areng 19.saj keskel: "Võimas rühm" vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad : Modest Mussorgski , Aleksandr Borodin , Nikolai Rimski -Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal konservatooriumites valdavalt levinud akadeemilisele suunale. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale( ooper , soololaul)ning programmilisele muusikale . Vene oma prof . helilooming hõlmas ainult vaimulikku koori muusikat. Pillidel mängiti ainult rahva muusikat. 19.sajandil väga populaarseks saab linnaromaan. Väga hingestatud, kirjalik. Ühendab rahvalaulu ja mustlas viise. 1862-avatakse Peterburi konservatoorium 1866- Moskva konservatoorium.Mihhail Glinka :sündis Novospasskoje külas.Alates 10.eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu.1817.aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga:uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat,osales koduses musitseerimises aadlisalongides,vahel juhatas oma onu orkestrit .1830. aastal läks helilooja välismaale–alguses Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale.Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaalia maneeris.Aastatel 1833–1834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega ja Vene rahvusliku ooperi loomise plaanidega.Pärast pikaajalisi ooperišüžee otsinguid peatus Glinka Žukovski nõuandel pärimusel Ivan Sussaninist.Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks.Seal töötas ta kaks aastat. 1844 .aastal läks Glinka Prantsusmaale ja pärast Hispaaniasse.Selle sõidu loominguliseks tulemuseks olid hispaania uvertüürid—«Aragoni hota»(1845) ja «Öö Madriidis» (1848),mis olid kirjutatud hispaania stiilis.Glinka "Patriootlik laul"oli 1991–2000 Venemaa hümniks.Mihhail Glinka suri 15.veebruaril 1857.aastal Berliinis.Modest Mussorgski:andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse.Tema veendumus oli,et kunst peab kajastama tegelikku elu.Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost.Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge,eirates rangeid harmoonia reegleid.Tema varajase surma nädal enne 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Looming põhineb rahvalaulu elementidel–kare,konarlik,vaba kompositsioon ,põhiliselt vokaallooming. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest Ooperid “ Boriss Godunov” ja “Hovanštšina” on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev – palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus . M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga.Rimski Korsakovi looming: oli marinist e meremaalija.Teostele omane rahulikult jutustav ja kirjeldav väljenduslaad.Tal oli „värviline kuulamine ” st iga duur /noot oli tema jaoks erinevat värvi.Loomingul tugev side rahvapärandiga. Kirjut 15 ooperit(„Tsaari mõrjsa”,”Hispaania kapritšo”).Tema üks õnnestunumaid muinasjutuoopereid on „ Lumivalgeke ”.Kirjutas veel sümfooniaid, süide, avamänge jpm.Enamus neist programmilised.Ta on olnud paljudele Eesti muusikutele õppejõuks Peterburi konservatooriumis. Tšaikovski kalveri ja sümf. looming : Vene klassikalise sümfoonia rajaja.Kirjut 6 sümf, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose. Ta kasutas suure orkestri võimalusi ja väljendas isiklikke hingelisi läbielamisi. 6.sümf(viimane) oli tema elust, traagiline, jagunes: 1.elu 2.armastus 3.lootus 4.surm.Rahvas pani nimeks „Pateetiline sümfoonia” Veel kirjut „ Jevgeni Onegin”. Klaverikonterditest tuntud „Lastealbum” , ”Aastaajad”. Tšaikovski ooperid ja balletid : Kirjut 10 ooperit ja 3 balletti.Vene klassikaline ballet saavutas 19.saj lõpus suure populaarsuse.Tšaikovski teostas balletimuusika reformi, hakkas kirjut muusikat mida varem polnud. Muusika sai balleti hingeks ja sisu väljendajaks.Ballettidel oli kindel sündmustik ja tegelased realistlikud.Balletimuusika sümfoniseeritud, pearõhk klassikalisel tantsul . Tal oli kalduvus luua tantsulist muusikat.Tippballetid: „Pähklipureja”,” Uinuv kaunitar”,” Luikede järv”, mis olid ka vene klassikalise tantsu ja balleti alustalad.”Luikede järv” on enim mängitud.Seal on võitlus õnne ja armastuse eest ning kurja saatuse vastu. Sergei Rahmaninov: muusikahariduse sai Moskva konservatooriumist klaveri ja kompostitsiooni erialal.Ta oli väga tuntud pianist, esines Euroopas ja Ameerikas(kuhu emmigreerus 1917.a).Loomingus esiplaanil kalverimuusika, popullaarne teos „2.klaverikontsert”, mis oli pühendatud tema psühhiaatrile. Sergeil oli heitlik psüühika. Psühhiaater aitas tal välja tulla kriisist, mis oli põhjustanud tema esimese sümfoonia esiettekande täielik ebaõnnestumine. Ei kirjutanud pikki aastaid teoseid. Tema teos „Neli vene laulu”.