Ettenägelikult investeeritakse raha ka väärtpaberitesse, kindlustamaks riigi tulevikku ajaks, kui looduslikud rikkused lõppevad. Praegustest naftavarudest piisavat umbes kahekümneks aastaks. On olemas ka uued leiukohad, aga nende ulatus on alles väljaselgitamisel. Riigi elanikkonnast töötab umbes 123,000, nendest peaaegu pooled on riigiametnikud. Tööpuudus oli aastal 2000 ligi 5%. Bruneiseerimise programm julgustab kõiki firmasid eelkõige õpetama ja harima oma riigi töötajaid. Eriti suurt tähelepanu pööratakse naiste tööhõive suurendamisele. Kõik töötajad ja erasektoris olevad tööandjad maksavad 5% pensionifondi. Bruneis viiakse pärast vaevutuntavat kätlust käsi rinnale. See on tervitus Brunei moodi. Vastassugupooled teineteisega ei kätle. Näpuga ei näidata 2 millegi ega kellegi peale. Osutamiseks kasutatakse pöialt. Teisi inimesi ei
instantsi pärijad -- vähemalt teataval määral). · Vabatalupojad - maksid rahamaksu, seisund võis väga varieeruda, olenevalt kui paljudest kohustustest end rahaga vabaks ostis. Tavaliselt polnud isiklikult vabad, aga seisund siiski parem kui adrataluritel, kes pidid igast kohustusi, sh teotööd tegema. Et teotöö osakaal üha suurenes, siis hakkasid nad 16. sajandi keskpaiku kaduma. · Üksjalad- arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nende arv kahaneb aja jooksul. Kohustused väiksemad kui adrataluritel. Tarvel arvab, et nende talud olid ühes tükis, mitte põlluribadena nagu adrataluritel tavaks. Tavaliselt olid kehvematel põllumaadel, eriti Lääne-Eestis. · Pundenikud - umbes nagu üksjalad, maksid 2 punda (tündrit) vilja ja muid kohustusi polnud. Tavaliselt majanduslikult paremal järjel kui üksjalad. · Vabadikud - need, kel vähe maad või üldse mitte
kogukonnamaade tagasiandmist. Paljude meelest polnud see piisav ja 1674. aastal kujunes välja vasakpoolne suund  nn tõeliste levellerite liikumine, kelle põhiseisukoht kõlas: kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara. Üheks suunaks tõeliste levellerite hulgas oli digerite liikumine. 1649. aasta kevadel asus mõnikümmend digerit Surrey krahvkonnas St. George'i künkal labidatega üles harima jäätmaad. Nad tahtsid luua kehvikute koloonia, mis tugineks ühisele tööle ja saaduste kasutamisele. Korduva sõjaväe sekkumisega suudeti sellele liikumisele siiski lõpp teha 1650. aastal. Konservatismi mõiste tähenduseks oli selle tekkides 18. sajandi lõpukümnendil eelkõige vastuseis Prantsuse revolutsioonile ja sellesarnastele liikumistele. Konservatismi loojaks peetakse ennekõike soti poliitikut ja filosoofi Edmund Burke'i, kes sõnastas oma põhimõtted
* Eestimaa jagunemine: -) Keskaegne haldusjaotus pärast muistset vabadusvõitlust Vana-Liivimaal ehk 6 väikeriiki: 1) Liivi Orduriik  juhtis ordumeister ja keskus asus algselt Riias, siis Cesises. 2) Eestimaa Hertsogkond  Taani kuninga valdused, mille ta müüs 1346, pärast Jüriöö Ülestõusu Ordule. 3) Riia peapiiskopkond  juhiks oli Riia peapiiskop ja keskuseks Riia. 4) Tartu piiskopkond  juhiks oli Tartu piiskop ja keskuseks Tartu. 5) Saare-Lääne piiskopkond  juhiks piiskop ja keskus liikus Lihula Vana-Pärnu Haapsalu Kuressaare. 6) Kuramaa piiskopkond  juhiks Kuramaa piiskop ja keskuseks Piltene, Läti. *) Kolm suurimat linna olid Tallinn, Tartu, Riia. -) Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad: Reval  Tallinn; Narwa  Narva; Hapsal  Haapsalu; Dorpat  Tartu; Wesenberg  Rakvere; Alt Pernau  Vana Pärnu; Fellin  Viljandi; Weissenstein  Paide; Neu Pernau  Uus Pärnu. *) Neli kuulus Hansaliit...
Rootsi aeg kestis Uusikaupungi rahu sõlmimiseni 1721. aastal, millega lõppes Põhjasõda. Altmargi vaherahuga kaasnes rahulik aeg, mil rahvastik sai sõja purustustest ja kahjudest taastuda, kuid inimesi oli tohutult vähe. Rahvaarv oli arvatavasti alla 100 000 inimese. Üle poole rahvast oli hukkunud. Maapind oli rüüstatud ja kurnatud pidevast sõjategevusest. Hooned oli varemeis. Tihedalt asustatud alade ümbrus oli enim kannatada saanud. 1630- ndatel aastatel hakati maad uuesti harima, kuid tööjõudu oli ikkagi vähe. Mõisnikud otsisid tööjõudu lähedal asuvatest küladest, kes vabastati kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Saaremaa sõjas väga kannatada ei saanud ja saarlased moodustasid umbes veerandiku eesti rahvastikust, seega ümberasujad kolisid pigem mandril vabaks jäänud maadele elama. Ka naaberriikidest tuli uusi asukaid, peamiselt vene talupojad, käsitöölised, kaupmehed ja kalurid
käitumist kartma ei pea. Teel maailma parimaks noorsootöötajaks on siiani mulle suurimaks takistuseks osutunud just ülikool, kus enamus ainetest on väga arendavad ja nauditavad, kuid jääb väike osa aineid, mille kuulamist ma naudin, kuid rohked kodused ülessandes mind motiveerida ei suuda ja nende rohkuse tõttu on mul tõenäoliselt suur au ka neljas aasta siin koolis veeta, kuid kuna noorsootöös peab niikuinii ennast pidevalt harima, siis ei pea seda probleemiks, kuid kindlasti ei arva ma, et olen kehvem noorsootöötaja oma kursusekaaslastest, kes varem lõpetavad. Kokkuuvõtteks näen ma ise ennast hea noorsootöötajana ja väärt arengupartnerina noortele, loodan, et seda näevad ka minu ametikaaslased, pean väga oluliseks mitmekesisust töös ja pidevat enesetäiendamist. Seisan nüüd ja ka tulevikus selle eest, et noorte ühiskonnast
Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse küttimine; püsipõllundus, rändkarjakasvatus, juhtiva koha saavutas globaliseerumine kalastamine loomakasvatus, käsitöö, kaubandus vabrikutööstus Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Okeaanias Vähemarenenud põhjariigid; Euroopa; P-Am arenenud
jumalaga. Vaaraode võimu kõige suuremad kehastajad olid püramiidid. Egiptuse ühiskond oli hierarhiline, stabiilne ja traditsioonitruu, peenusteni reguleeritud. 1. Vaarao- piiramatu võim 2.Preestrid- kõige haritum ja võimsam kiht, õpetasid lapsi. Templite juures olid koolid. 3.Ametnikud- kohtunikud, ülemklass, sõjajuhid ja asevalitsejad. 4.Kirjutajad- alamad ametnikud, jälgisid töötegijaid, arvestasid välja maksud 5.Talupojad- ilma nendeta poleks Egiptust olemaski.Pidid maad harima, karja kasvatama, niisutussüsteeme rajama, ja ehitustöödes osalema, sõjaväes käima, valmistasid ise tarberiistad, poole saagist pidid vaarole andma Käsitöölised- elasid linnade, templite, losside ümbruses, olid kõrgelt koalifitseerunud, klientuur oli vaarao ja ülikkond 6.Sõjavägi- said teenistuse eest naturaaltasu, kohustuslik 7.Orjad- sõjavangid, vaesemad talupojad, kasutati kaevandustes, teenijatena.
Beethoveni elu Ludwig van Beethoven sündis 16. detsembril 1770. aastal Bonnis, Kölni ligidal. Tema kaunis lapsepõlves puudus perekondlik soojus. Juba algusest peale avanes elu tema ees kurva ja jõhkra võitlusena. Noorust morjendasid ka kitsikus, leivamured ja ülesanded, milleks ta veel küps polnud. Kooliaastad andsid väikesele poisile üpris vähe, keskharidust tal ei õnnestunud saada, kuid hiljem hakkas end ise harima, seda eelkõige muusikavallas. Isa soovis Ludwigist teha "imelast", teist Mozarti, lootes sedasi leida väljapääsu materiaalsest kitsikusest. Üheteistkümneaastaselt mängis Beethoven juba teatriorkestris, aasta hiljem oli organist. Nooruk tutvus Mozarti loominguga ning läks Viini, Mozarti juurde, sooviga olla tema õpilane.1787. aastal suri ema tiisikusse ning juhtum tõi Beethoveni tagasi Bonni. See periood
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...
ja pidid maksma makse. Teokohust polnud. * Vabatalupoeg – vakuraamatutes eraldi märgitud, maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad, kuid kui enamasti ei olnud teokohustust (või see oli väike). Vabatalupoegade kohustused rahamaksuna, lisaks rahale tihti ka naturaalandamid. Suur osa neist olid erinevad (mõisa)ametimehed: möldrid, sepad, puusepad jm. *Üksjalad- talupojad, kes asusid uusi maid üles harima. * Pundenik - oli sarnane üksjalale, väiksema maksukoormusega kui adratalupoeg. Tavaliselt olid pundenikud majanduslikult paremal järjel kui üksjalad. Sarnase seisundiga ka pobulid. * Vabadikud - Tavaliselt juhuslikust teenistusest elav maata talupoegade kiht. Jagatakse kolmeks: * sulased ja tüdrukud, kes teenisid ja elasid palgalistena taludes, sageli adratalunike, üksjalgade või vabadikkude nooremad pojad ja tütred; * vabadikud, kes elasid pikemat aega mõnes adratalus, kusjuures
Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Talupoegi hakati harima ja valgustama, mida ennem ei oldud tehtud. Ja muidugi hakati riigitalupoegi vabastama pärisorjusest, võimalik, et kui Rootsi aeg oleks kauem kestnud, siis oleks talupoeg päris vabaks saanud. Ning tänu maksude kogumisele hakati pidama raamatut, kuhu kanti sisse pere suurus ja maa suurus ja maksud. Kui nüüd mõelda, et kas siis Rootsi aeg oli hea või halb, jäi minul tunne, et see aeg oli hea aeg, rahvas elas rahulikult oma elu. Rajati ka ju Tartu
lihassuretamisega, teisal elati üsna vaba ja luksuslikku elu. Sellisesse olukorda tõi m,uutuse Itaalia munk püha Benedictus, kes raja Itaalia lõunaosas Monte Casino kloostri ja kirjutas sellele kloostrielu reeglid. Neis oli kindlaka määratud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad vastuvaidlematult kuuletuma. Munkadele oli ette nähtud kindel päevaplaan, mis sisaldas arvukaid palveid ja ka tööd kloostri majapidamises. Samuti pidid mungad end harima ja raamatuid ümber kurjutama. Kuna need reeglid polnud ülemäära karmid ega üksikasjalikud, siis said teised kloostrid neid hõlpsasti üle võrra ja oma vajadusel kohandada. Hakati ka uusi kloostreid rajama. Nende reeglite järgijaid hakati kutsuma benediktlasteks. 9.Kes olid misjonärid? Misjonärid olid ristiusu levitajad paganate seas. Misjonärid olid enamasti mungad, kes asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata. 10
· Aadam ja Eeva: Esimene inimene oli Aadam, kelle jumal valmistas mullast. Ta pani Aadama elama Eedeni aeda. Keset aeda istutas elupuu, lisaks istutas ta aeda hea ja kurja tundmise puu. Jumal lubas Aadami kõike süüa välja arvatud he ja kurja tundmise puust. Kord, kui Aabam magas, võttis jumal tema küljeluu- ribi- ning valmistas sellest talle naise- Eeva. · Pattulangemine: Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma. Ja Jumal keelas süüa heast ja kurjast tundmise puust. "Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal" ja ta meelitas Eeva hea ja kurja tundmise puust sööma. Eeva pakkus vilja ka Aadamale. Aada ja Eeva saadeti Eedeni aiast välja ning sellest ajast peab inimene surma surema. "olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja! Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks
Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Talupoegi hakati harima ja valgustama, mida ennem ei oldud tehtud. Ja muidugi hakati riigitalupoegi vabastama pärisorjusest, võimalik, et kui Rootsi aeg oleks kauem kestnud, siis oleks talupoeg päris vabaks saanud. Ning tänu maksude kogumisele hakati pidama raamatut, kuhu kanti sisse pere suurus ja maa suurus ja maksud. Kui nüüd mõelda, et kas siis Rootsi aeg oli hea või halb, jäi minul tunne, et see aeg oli hea aeg, rahvas elas rahulikult oma elu. Rajati ka ju Tartu
NAISED 1. Mis probleemidega kokku puutusid? Naised olid aastateks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama. Pere eest hoolitsemise kõrval tuli neil ära teha ka see töö, mida varem tegid mehed. Suur hulk naisi asus meeste asemel tööle tehastes ja kaevandustes (naiste tervis sai ka oluliselt kahjustada nt: laskemoona tehases, laskemoona valmistades, muutus paljude naiste nahk kollaseks ning sissehingatavad aurud ja tolm kahjustasid kopse ning soodustas kasvajate teket), palka said nad aga sama töö eest tunduvalt vähem, kui mehed omal ajal. 2. Mis neid põhjustas? Probleemi algataja oli pidev meeste, kui inimressursi vajadus sõjas, seega olid paljud mehed lihtsalt sunnitud jätma oma pere ja töö ning minema teenima oma riiki. Töökohti aga ei saanud jätta täitmata, seda pidid asendama naised. Mõniti survestas mehi osalema sõjas ka teadmine ning kohusetunne, kuna kui riik peaks sõja kaotama hakkavad kehtima uued nõudmised ning kohus...
õigus mõisniku peale kaevata, anti selliselt, et talupoeg pidi liigse kohustuse ära tegema ikkagi, aga sai alles hiljem kaevata, sest kui mõisnik teeb talupojale ülekohut, saab mõisnik selle hüvitada, aga kui talupoeg ei tee kohustust ja kaebab, siis ta ei saa seda mõisnikule kuidagi hüvitada määratud hoopide arv, mis võis talupojale anda (30 hoopi max) mõisnikke kohustati palkama koolmeistreid talupoegi harima mõisate tegevusvaldkonnad palmse mõisa viinaköök mõisad on olemas, sest aadlikke tabab majanduslik tõus ja see suunatakse uhkete mõisakomplekside ehitamiseke rikastumine on võimalik tänu sellele, et mõisnikele on tööjõud ja produkt tasuta, kogu tegevus on kasum mõisamajandus äärmiselt tulus teorendi osakaal 18.saj kasvab mõisnikele väga suur sissetulek selleks et suurendada sissetulekut, on vaja talupoegadest veel ja veel tööd välja pigistada
· Hakati endale ise toiduaineid tootma · Pealmised elatusallikad maaharimine ja karjakasvatus 3. Inimeste käsitööoskuste areng nooremal kiviajal. Vihik või TV 3 · 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema - vaske ja tina sulamit  pronksi. · Vahemeremaades tehti pronksist relvi ja tööriistu. · Alguse sai kudumine ja savinõude valmistamine. 4. Noorem kiviaeg kui murranguline ajajärk inimkonna ajaloos. Miks? TV 4 · Nooremal kiviajal hakkasid inimesed põldu harima ja karja kasvatama. · Tekkisid asulad ning viljelusmajanduse algus tõi kaasa ka senisest tõhusemate tööriistade ning uute tehnoloogiate tekkimise. · Kunst arenes ulatuslikult edasi  koopamaalid asendusid maalitud seintega. Ka religioon arenes uuele tasemele. 5. Muudatused muinasaja inimeste usundis: põhjused ja näited. Vihik ja TV 5 Muinasaja inimeste muutused olid tingitud elukoha muutumisest. Muutsid ka inimeste eluolud ning enese ülalpidamisviisid. Nt
Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul võeti kasutusele rangid, sest senine ümber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgadest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli üha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Talupoegade elamud Keskaegsed talupojad elasid väikestes külades, mille ümber olid põllud, mida nad pidid harima. Elamuasemed asusid tihedasti koos. Elamuteks olid üheruumilised, muldpõranda või ka savipõrandaga, korstnata suitsutared, mida kattis õlgedest katus. Võis leiduda ka roost katuseid. Ehitusmaterjaliks oli peamiselt savi, puit ja endiselt ka kivi. Tare keskel asus kolle. Jõukamad talupojad võisid lubada endale ka ahju. Ahju sees ja ees valmistati ka toitu. Kütmise ajal täitus terve elamu suitsuga mistõttu kogu pererahvas liikus poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suits lasti
altarist, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Templis asus jumala kuju. Jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Jumalate ettemääratut võis välja lugeda lindude, ohvriloomade siseelunditest jne. Olid olemas eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimas, neid nimetati oraakliteks, nt Delfi. Kreeka tähestik ehk alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal. Tähestikus on 24 märki. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Haridus Ateenas hakati poisse harima 7ndast eluaastast. Rikkamates perekondades toimus õppimine kodus. Vaesed käisid koolis, kus õpetati lugemist, kirjutamist, gümnastikat, muusikat ja kirjandust. Jõukamad jätkasid enda täiendamist mõne tuntud teadlase juures. Lüürika Luuletusi kanti ette vile- või keelpilli saatel. Levinumad pillid olid hüüra ja kitara. Ettekantav luule jagunes soolo- ja koori lüürikaks. Enamasti viljeleti armastusluulet. Teater Teatri etendus ehk draama kasvas välja Dionysosele
Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades ära röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Ta oli surmajumalanna. Siis tegi Zeus nii, et ta pidi kuus kuud allmaailmas olema ja siis jälle maa peale minema ning nii kogu aeg. Iga kord kui Persepone maa peale tuli, oli Dementer väga rõõmus ja maa peal oli suvi. Kui ta aga surnute riiki pidi minema, saabus maa peale talv. Dementer oli põllunduse jumalanna.armastas inimesi ning õpetas neid maad harima. Ta oli lahke, nukrameelne ja ta laup oli pärjatud kuldsete viljapeadega. Tema ülesandeks oli hoolitseda, et maa vilju kannaks, nii et loomadel ja inimestel oleks piisavalt toitu. Kronos oli Kreeka mütoloogias taevajumal Uranose ja maaema Gaia poeg. Ta kastreeris Gaia abiga Uranose ja sai universumi valitsejaks. Paan oli jumalate käskjala Hermese poeg. See kreeka küngaste ehk lammaste ja kitsede karjamaade jumal oli ka ise kitsesarvedega ja -sõrgadega. Ta ilmutas ennast sageli
usudogmade päheõppimine hernhuutlased läksid lugema õpetama. nende arusaadavaks muutmise kõlblustaotluses sageli väga Tõid uusi taimekultuure ning seletamisega. äärmuslikuks. Hävitati vanu ning õpetati paremini 1739. ilmus eesti keeles piibli ohvrikohti, ehteid ja maad harima. täielik tõlge. uhkusasju, torupille ja Negatiivseks see, et oli pigem viiuleid, sündivuse haritud inimeste pärusmaaks. vähenemine vagaduse tõttu. ,,Hõbeda vihma sadu"  Toimus 18. sajandi lõpus Eestis ja Liivimaal. Peaaegu kõikidesse mõisatesse ehitati viinaköögid, kus hakati viina tootma. Andis hoogu nisu kasvatusele, kuna sellest tehti viina
senine maailm koos inimestega hävinenud ja põrgusse poleks kedagi enam juurde tulnud. 2. Missuguste inimlike hädadega Vanapagan maa peal kokku puutub? Vanapagan puutus kokku kõiksugu inimlike hädadega, alustades koduloomade vaevarikkast otsimisest, naise tiivaripsutusest, lastega kaasnevatest muredest kuni paarimehe käest tüssata saamiseni. Veel pidi ta kohut mitu korda käima, lapsi ja lõpuks ka naist matma ning alatasa Põrgupõhja maalappi harima. Jürka elu siin maa peal oli sedavõrd keerulisem, et tal puudusid kogemused inimesena käitumisel ning tema maailmapilt erines kõigi omadest. 3. Missugune tegelane oli Ants? Kas tegemist on poeetilise liialdusega või on inimesed tõesti sellised? Ants kehastas teoses kavalust, kuid eelkõige õelust. Mina usun, et tema oli isiklikult vastutav kõige halva eest, mis Vanapagana elus juhtus, nt Maia surm ja pidev vaesus. Ma kahtlen, kas
Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida (kalapüük, küttimine). Tekkis ka laevaliiklus, kaubavahetus Skandinaavidega. 5.Millised muudatused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? Neid ehitati kaitseks vanelaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 6.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on vastupidavam. 7.Millised muudatused ühiskonna arendus toimusid rauaajal Eestis? Õpiti põldu harima, tänu rauast kirvele sai alepõldu teha. .Suurenesid karjad tekkisid põlispõllud. Hakati kasvatama teravilju. TÖÖLEHT NR 2 MUINASAEG KESKMINE RAUAEG JA VIIKINGIAEG 1. Linnused Välised tunnused, ehituslikud iseärasused MÄGILINNUS On rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele.
Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida (kalapüük, küttimine). Tekkis ka laevaliiklus, kaubavahetus Skandinaavidega. 5.Millised muudatused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? Neid ehitati kaitseks vanelaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 6.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on vastupidavam. 7.Millised muudatused ühiskonna arendus toimusid rauaajal Eestis? Õpiti põldu harima, tänu rauast kirvele sai alepõldu teha. .Suurenesid karjad tekkisid põlispõllud. Hakati kasvatama teravilju. TÖÖLEHT NR 2 MUINASAEG KESKMINE RAUAEG JA VIIKINGIAEG 1. Linnused Välised tunnused, ehituslikud iseärasused MÄGILINNUS On rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele.
tegutsesid toomkoolid, kloostrikoolid ja linnakoolid. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides- Rostock, Eufrid, Leipzig 17. Asjakohased mõisted: · Kümnis - talupoegade koormine, kümnendik talu saagist, mille pidi mõisahärrale maksma · Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksmääratud naturaalmaks; · Taani hindamisraamat- 1241.aastast pärinev raamat, milles Eestimaa kohta käivas nimistus oli vaid kolm mõisat. · Adratalupojad  talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. · Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. · Vabatalupojad - nemad tasusid koormisi rahalisel teel ja olid teotööst vabad. · Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema.
Jumalateenistuse järel peeti ilmalike pidustusi kirmeskeid. Muusikaelu 16ndal sajandil. Üritati läbi koraalilaulu inimesi kirikulaule laulma panna. Aga see ei õnnestunud eriti, sest rahvas laulis parema meelega rahvalaule. G. Müller oli Pühavaimu kiriku pastor. Muusikaelu 17ndal sajandil. 1632 Tartu Ülikooli asustamine. Rahuaeg Rootsi võimu alla oli väga soodne. Ehitati sõjas hävitatud kirikud taas üles ja köstrite ülesandeks sai hakata rahvast harima. Bengt Gottfried Forseliuse poolt rajatud seminar, mis hakkas õpetama koolmeistreid. Tallinnas ja Tartus rajati gümnaasiumid, kus kohustuslikuks õppeaineks oli koraalilaul. Andekad lapsed said lisastipendiumid. 18nda sajandi ilmalik muusika Koguduselaulu elavdamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi. See valmistas ette mitmehäälset koorilaulu. Sajandi keskel hakati laule pillidel saatma. Algul kandlel hiljem juba flöödil, viiulil..
Kiviristkalmed aga koosnesid suurematest kividets valmistatud kiviringist, mi soli seestpoolt täidetud väiksemate kividega ning kivirstkalmetesse maeti inimesi põletatult. 19. Millisteks perioodideks jaguneb rauaaeg Eestis? Dateeri. Eelrooma rauaaeg (u 500 ekr -50 pkr)[Varane(500-100 ekr); Hiline(100 ekr-50 pkr)] Rooma rauaaeg (u 50-450 pkr) 20. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa rauaaeg? Laienes asustus, õpiti rohkem põldu harima, rauaajal kasutusele tulnud raudkirved võimaldasid ulatuslikult teha alet ja uusi viljakaid maid kasutusele võtta. Täna raua kasutuselevõtule hakati valmistama paremaid tööriistu. 21. Võrdle pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? Pronksiajal kujunes välja uutmoodi matmiskombestik  kiviristkalmed, haudade suurus ja matmiskombed ning hauapanus annab tunnistust sotsiaalsest kihistumisest
- Kultuuri ja mõistuse kammitsaile vastandab Rousseau vabaduse ideaali. - Vabadus saavutatakse kasvatuse kaudu. - Kasvatus peaks hoolitsema selle eest, et nooruk ei satuks ühiskonna halva mõju alla. - Eesmärgiks on seejuures "südamekasvatus". - Laps peab ise kogemusi koguma. Kasvatuse ülesandeks on kohanduda lapse arengule. - Kasvatuse esimeses faasis peaks laps ise kogemusi koguma ja arenema sõltumatult. - Seejärel peaks teda harima kunstis, kirjanduses ja religioonis. - Laps peab ka füüsiliselt tugevnema. - Soovitav lugemus: "Robinson Crusoe" Riigifilosoofia - See on teine tee vabaduse saavutamiseks. - Põhjapanevaks on siin "ühiskondliku lepingu" (Contrat social, 1762) mõiste. - "Igaüks meist allutab oma isiku osaduskonnale ja kõik , mis meil on, ühise tahte kõrgeima juhtimise alla." - See garanteeriks kõigi vabaduse ja võrdsuse.
Valgustusajastu Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusa...
Ta sai sügavalt religioosse kasvatuse, mille autoritaarsus põhjustas Hesses hingelist segadust ning ajendas teda hiljem elus ja loomingus vaimsele allasurumisele vastu hakkama. Kodust sai ka huvi idamaade vastu, kuna ema oli pärit Indiast. Hiljem on ta kirjutanud, et idamaise filosoofiaga tegelemise on tema jaoks nagu koju naasmine. Hesse ei püsinud kaua koolis, põgenes ja hakkas omal käel ennast harima. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslik sõltumatus lubas tal jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa elust veetis eraklikuna. Sõjaväe vastase artikli ilmusise tagajärjel kuulutati Hesse isamaareeturiks. Suri isa, poeg oli haige ja naine tuli paigutada vaimuhaiglasse. Taas pinnale tõusta aitas psühhoanalüüs. 1946.aastal sai Nobeli kirjanduspreemia. Suri 1962
, . 7. Kas tänapäeva loomakaitseseadused ja loomakaitsjate tegevused-hoiakud on pigem homotsentristlikud või biotsentristlikud? On pigem homotsentristlikud. , , , , . ,  , . , , . «». , . , ., . - . 9. ARVUTI 1.Mis laadi eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus? Kuidas on see seotud arvutitöö korraldusega ettevõttes (st mis suhtes peab siin juht ennast ja oma alluvaid harima?)? , , . , , . , , « » , , . . . 2.Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud rohkem ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud (tahtmatud) eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vähendada suurusjärgu-efekti mõju? (order of magnitude effect) , (.. 10- ) , , . , , , - . * (effort effect) , , , ,
nende varud vähenenud, paljud neist on lausa otsakorral. Selle uurimuse eesmärgiks on uurida inimese mõju keskkonnale ning uurida võimalusi kuidas neid probleeme lahendada. 1. INIMESE MÕJU KESKKONNALE Et loodus säiliks sellisena nagu ta on, sõltub paljugi inimese otsusest ja käitumisest. Veel paarituhande aasta eest käitusid inimesed nagu loomad: elatusid loomade küttimisest ja korilusest. Alates ajast, kui inimesed hakaksid maad harima ja loomi küttima, hakkas ökosüsteem muutuma. Loodus kujunes inimese käekäigu järgi. Viljakate põldude saamiseks raiuti ja põletati metasid; hakati külvama kultuuritaimesid kohtadesse, kus nad muidu ei kasva; hakati loodust reostama keskkonnavaenulike ainetega; pumbati tühjaks veesooni; kujundati ümber jõgesid; muudeti atmosfääri koostist jne. 1.1 LINNASTUMINE Ka linnastumisel on suur mõju keskkonnale. Suur hulk inimesi on kogunenud ühte kohta ning
Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise ääres, 5) Neandertallane (Neandertali org Saksamaal) 250 000 a tagasi 2) Egiptus Niiluse ääres. Avastati viljakad pinnased ja sai hakata Meesterahvad 64kg, 170cm pikad. Naisterahvad 50kg, 160 cm. seal põldu harima. Matavad surnuid. 3) India Induse ja Gangese jõgede ääres (2000 eKr) 6) Homo sapiens (tarkinimene) 100 000 aastat tagasi kujunes välja. 4) Hiina Huang He ja Jangtse ääres (2000 eKr) Kütid, korilased, kalastajad. 5)Kreeta saar (2000 eKr) Kõik kõrgkultuurid arenesid üksteisest sõltumata 2
õnnelikule lõpule annab see edasi mõtet, et eestlased on kahtlaste väärtushoiakutega, kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt -kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" peategelane Leemet jutustab oma elukäiku muinasjutulise loona. Kogu Leemeti elu kulgeb võitlus maailma kahe vastandi - poolearulised hiiekummardajate ja silmakirjalike Kristuse jüngrite vahel. Lugu on täis pikitud mõistukõnest nii minevikust kui käesolevast ajast. Kuid loo arenedes käib metsarahva maailm alla ja hääbub tasapisi. Metsaasukate tarkust, juuri
Kuna viljakas mullakiht Põhja  eesti paesel pinnasel oli õhuke ja põllud kurnati kiiresti välja. Metsaalade põldude puhastamine oli ränkraske töö. Mets tuli kõigepealt maha raiuda ja lasta kuivada. See võttis paar aastat aega, siis põletati puud ning maa kattus tuhakihiga, sinna külvati seeme. Seda põldu nimetati alepõlluks. Põllu tegemisest võttis osa terve küla. Mehed juurisid kände, naised ja lapsed tassisid oksi ja väiksemaid puid tulle. Põldu harima hakanud inimesed tegelesid siiski edasi ka jahi, kalapüügi ja korilusega. Algeline põllundus andis vähe saaki, kariloomi oli vähe ja nende ületalvepidamine oli väga raske. Tekkinud oli vara, mida kaitsta ja hoida. Selleks rajati kindlustatud asulad  linnuste eelkäijad. Sinna sai külarahvas koos loomadega varjule minna. Kolm tuhat aastat tagasi oli selliseid asulaid juba olemas mitmel pool. Saaremaal Asvas ja Ridalas ning Tallinna lähedal Irus.
on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist. Kesk- ja Põhja- Euroopasse jõudis ristiusk Rooma paavsti suunamisel Saksamaa ja Prantsusmaa kaudu. Püha Benedictus oli eremiit, munk. Ta otsustas oma kloostri asutada ja tegi ka uued kloostrireeglid, mille järgi pidi munk olema alandlik, ütlema lahti isekusest ja nii omandist kui ka iseenda tahtmisest ja alluma abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada, mungad pidid osalema jumalateenistustel ja töötama kloostri majapidamises ja harima end raamatuid lugedes. Kloostrites olid ravilad, nad aitasid vaeseid ja inimesi, kes hakkama ei saanud, samuti müüdi kloostrites valmistatud asju. Tsisterlaste ordu tekkis 11. sajandil ja selle peakloostriks oli Citeaux. Kombed olid karmimad ja tehti palju füüsilist tööd, valge mungarüü. Dominiiklaste ordu tekkis 13. sajandil ja seal olid rikkamad ja jõukamad, kes jutlustasid õige usu kaitseks. Pandi suurt rõhku haridusele. Fransisklaste ordu tekkis samuti 13
Kohati ka sees kivikirstud, hilisemates kalmetes kirst kaob. Ka kivivarekalmed: ilma konstruktsioonita kivihunnikud. Panusteks ehted, savinõud. Esimesed linnused, nt Päälda (Muhu saar). Vall pae – raudkividest. 200 a paiku eKr muutub raud Eestis tavaliseks tööriistade ja relvade materjaliks. Odad, kirved, möögad, noad, habemenoad, karjasekeppnõelad, oimuehted. f) Rooma rauaaeg 50 – 450 pKr: Asustus tiheneb, hakatakse harima raskemini haritavaid muldasid, millest varem jagu ei saadud. Tüüpilised tarandkalmed: korrapärased, nelinurksed, ehitati järjest suuremaks. Surnu põletati, tuhk puistati kalmele laiali. Panuseid palju, esemed on enne kalmesse asetamist purustatud. Kasutusele tulid sõrmused ja sõled, kanti kaelavõrusid ja keesid. Relvi leitud vähe, kõige olulisim oli oda. Eliit ja lihtrahvas, alamate maksustamine. g) Keskmine rauaaeg 450 kuni 800 pKr: Rahutud ajad
Miks noored lahkuvad ja kas see on hea või halb? Kõik oleneb millisest vaatenurgast vaadata. Noored jagunevad esialgu kaheks, need kes tahavad minna ja jääda, mis on väga väike osa ning noored, kes moodustavad suurema osa ehk tahavad minna ning tulla ühel päeval tagasi. Kuid miks siiski lahkutakse? See on taaskord koht, kus noored jagunevad peamiselt kaheks suuremaks grupiks, ühed kes lähevad raha ja paremate töö pakkumiste pärast ning teised, kes lähevad end harima ja kogemusi saama. Kui vaadata riigi vaatenurgast siis saame seda käsitleda rohkem halvana. Riik koolitab noori, ehk annab tasuta põhihariduse, keskhariduse ja kui vähegi pingutada siis ka kõrghariduse või kutsehariduse. Siinkohal ärgem kalduge kõrvale teemaga, et maksumaksja maksab hariduse eest, kaudselt jah kuid otseselt on see siiski riik. See tähendab, et riik koolitab enda jaoks tööjõudu ning ootab vastu head ja tarka töötavat rahvast, kuid kui noored,
Sellest tulenevalt on mingil määral koormatud nende vaimne tervis, tekivad hirmud võivad tekkida lahkhelid lähedastega. Kõik need inimesed vajavad vastuseid, nende inimeste perekonnad ja lähedased vajavad nõuandeid ja tuge, mida oskaksid pakkuda ainult spetsialistid. KOKKUVÕTE Antud teema on arenevas ühiskonnas üsna aktuaalsem. Terminaalselt haigete klientidega tegelevaid sotsiaaltöötajaid on üsna vähe ja väga paljud ei soovigi nendega tegeleda. Eelkõige peab harima sotsiaalvaldkonna töötajaid, miks ja kuidas on vaja neid inimesi ja nende peresid aidata ning kuidas. Empaatiat ja toetusvõimet ei ole antud igale sotsiaaltöötajale ja kõik nad ei suudagi oma surma ootavat klienti nõustada. Iga surm on kaotus kellegi jaoks, kuid surm on üks elu osa ja keegi meist ei ela igavesti. Siiski võiks ja saakski surmaga seotud asjaolusid leevendada ja muuta arusaadavamaks kõikide asjas osalevate poolte jaoks. VIIDATUD ALLIKAD 1. Suija, K. (2009)
Rohkesti on fotosid rahvapillimängijate võistumängimisest ja ülevabariigilistelt rahvamuusikapidudelt. 6. Leonhard Neuman `` Kõrge vaim on meie vari.`` (2005) - Pärast Tartu Ãœlikoolist juristidiplomi saamist helikunsti radadele pöördunud Leenart (Leonhard) Neuman (1885Â1933) esindab noores eesti kultuuris põlvkonda, kes pööras otsustavalt selja diletantismile, asjaarmastajalikkusele, ning asus end erialaselt  Neuman niisiis muusikuna  harima ja üles töötama. Käesoleva teose näol on tegemist Eesti mõtteloo sarja 64. raamatuga, Neumani valdavalt muusikast ja muusikutest kirjutatud artiklite kogumikuga. 7. Tõnu Trubetsky ja Kalev Lehola `` HAAKNÕELA KÃœLM HELK. EESTI PUNK 1972-1990`` (2012) - Krokodill: ,,Paar aastat hiljem taipasime, et nii ei jõua elus kaugele. Me nägime, et osadest inimestest saavad ministrid, teadlased, rokkstaarid, direktorid, sefid vabadusvõitluse liidrid
ka kivikirveste valmistamine ja kasutamine. Nn. hilised kivikirved ongi arvukaimaks jäänuseks Eesti vanemast pronksiajast, lisaks neile teatakse vaid üksikuid selle ajastu asulakohti. Mida tollal surnutega tehti, pole kalmete puudumise tõttu teada. Majandus rajanes ringleval alepõllundusel, küttimisel ja kalastusel. Nooremal pronksiajal (1000 500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. Põhiliseks põllukultuuriks oli oder. Põllulapikest hariti paar aastat ning jäeti see siis enne uuesti üles harimist mõnekümneks aastaks sööti, kasutati karjamaana, mida loomad, peamiselt veised, sõnnikuga väetasid. Kivikoristusest tekkisid väikeste põllulappide ümber madalad kivivallid, mis veel tänapäevalgi on Põhja-Eesti loopealsetel nähtavad. Endisest suurema tähtsuse omandas karjakasvatus. Elati üksiktaludes,
Ta kutsus Kirikut yles tulema tagasi Piibli 6petuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai v2ljenduse Trento kirikukogu otsustes. Kymnis - talupoegade koormine, kymnendik talu saagist, mille pidi m6isah2rrale maksma Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksm22ratud naturaalmaks; Taani hindamisraamat- 1241.aastast p2rinev raamat, milles Eestimaa kohta k2ivas nimistus oli vaid kolm m6isat. Adratalupojad  talupojad, kes pidid harima yhte adramaad ning tegema ka teotood. yksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. M6isas pidid nad tootama yks jalap2ev n2dalas. Vabatalupojad - nemad tasusid koormisi rahalisel teel ja olid teotoost vabad. Maavabad talupojad - omasid l22nikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, kyll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui s6jaseisukord peaks olema. Kolmev2ljasysteem  p6llu yks osa puhkas, kaks kandsid vilja.
DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan, India, Bangladesh, Birma(Myanmar), Tai, Vietnam, Indoneesia, Austraalia. Agraarühiskond. · korilus  etapp inimeste elus, korjati marju ja seeni. Umbes 10 000 aastat tagasi hakati kodustama loomi, umbes 6000-7000 aastat tagasi hakati põldu harima ja inimesed jäid paikseks. · alepõld  2-3 aastat kasutusel olev maa(põletatakse , tuhk on väetiseks). · põlispõld  loomaväetisega väetatav. · agraarne  põllumajanduslik. Töökorraldus  käsitöö Industriaalühiskond. · industriaalne  tööstuslik. Industriaalühiskond Euroopas : 18 sajandi teine poole  1972 Tööstuslik areng saab alguse Euroopast : 1) Haridustase kõrge
Kapellimajas. Seal koolis õppis ta kõiki olulisi üldaineid, ent sellest hoolimata jäid puudulikuks tedmised muusikateoorias ja kompositsioonis. 1974. aastal hakkas Haydnil häälemurre, lisaks sai ta hakkama ka paari tembuga ning otsustati koolist välja visata. Ta hakkas otsima võimalusi, et saada tööd vabakutselise muusikuna. See aeg oli tema jaoks väga raske. Ta töötas sellel ajal mitmel erineval alal: muusikaõpetajana, tänavamuusikuna ja teenrina. Samuti hakkas ta end harima muusikateooria ja kompositsioonialadel iseseisvalt. Tänu eneseharimisele ja uute teoste loomisele hakkas ta tuntus tõusma. Esimene teos, mis talle edu tõi oli koomiline ooper „Kõver kurat“. Ta avastas veel, et mitmed teosed, mille ta oli ära andnud olid avaldatud ja neid müüdi Viini muusikapoodides. 1760. aastal Haydn abiellus. Nende abielu oli õnnetu ja ta tegelikult armastas teist naist, kuid tol ajal ei olnud võimalik lahutada.
Lõuna- ja Ida-Aasia maailmavaatelisi õpetusi Age Kristel Kartau 1 Filosoofia mõiste · philea (kr.)  armastan · sophos (kr.)  tarkus · logos (kr.)  sõna, õpetus, vägi · mythos (kr.)  sõna, jutt · mysticos (kr.)  sulgen (silmad ja suu) · religio religare (lad.)  kokku köitma, ühendama · cultus, culture (lad.)  harima, hoolitsema, kummardama 2 Vana-Ida kultuuriareaalid · India  jooga  vedad  hinduism  budism · Hiina  taoism  konfutsianism 3 India Harappa kultuur 3000 e.Kr aarialased 1500 e.Kr · rya  külalislahke, õilis, hiljem "teadja" · sanskrita  kunstipäraselt korrastatud Veda  teadmine 1500Â1000 e.Kr · Rigveda  hümnide teadmine
Vanem Rauaaeg. Sesoonne küla- kogukond muutis asukohta teatud piirkonnas. Reviir-territoorium, mille piires muudeti asukohta. --> aastaringne küla. Keskmine Rauaaeg · u. 450-800 pKr. · Keskmisel rauaajal tekivad uuesti külad( üksiktaludest tekkisid külad) · Võetakse kasutusele kaheväljasüsteem. (põllud on jaotatud kaheks, sööt ehk kesa +kasutatav maa) · Ribapõllud- põllud mis olid jagatud igale perele oma riba mida harima pidi.Taheti taotleda võrdsust (tehti koos, või vähemalt üheaegselt).Peamised teraviljad: nisu,oder, kaer. · Hakatakse ehitama linnuseid.(7-8 saj). Paljud neist on kasutusel muinasaja lõpuni. 2 tüüpi linnuseid: LINNAMÄED (kolmest küljest kaitstud, ühel kunstlik vall) ja MAALINN (kunstlik vall) Linnused pidid paiknema külade läheduses. Põletusmatus, maeti tarandkalmetesse ja kivivarekalmistutesse . (Rohkelt relvaleide).
haridust, kus üheks põhitõeks oli see, et inimene ei saa olla kellegi omand ning kõik on võrdsed. See põhjustaks mõisnikele aga häbi. 1802. aastal võeti Eestima kubermangus vastu regulatiiv ,,Iggaüks", millega kehtestati pärandamisõigus-talude kasutamisõigust võib pärandada, see aga eeldas, et talupojal oli tasutud kõik maksud. See tähendas eestlastele palju, kuna varem tunti suurt muret, mis saab perest siis, kui talupoegade peremees peaks surema. Hakati harima paremini põlde, sest tekkis stiimul parema tuleviku jaoks. Taheti, et tulevastel põlvedel oleks kergem, selleks hakati põllukive kokku tassima ning kraave kuivendama. 1804.aastal võeti vastu Talurahva seadused, kus oli kirjas, et nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus on õigus talude kasutamisõigust pärandada. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819.aastal. Kogu maa kuulutati mõisnike piiramatuks eraomandiks ja talupoeg kaotas seinse kasutamisõiguse
...................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Mesopotaamia ehk kahe jõemaa on ajalooline piirkond Lähis-Idas. Kreeka keelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin. Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) on Eufrati ja Tigrise vaheline ala (kr. keeles jõgedevaheline maa). Põldu hakati seal harima u 5000 a eKr. Jõgede suudmeala oli soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Põhiline ehitusmaterjal oli savi, sest muud polnud kohapealt võtta. Kõik kivid ja puit toodi sisse naaberaladelt. Seetõttu oli mesopotaamlastel tihe suhtlemine ka naaberrahvastega (erinevalt Egiptusest!). Mesopotaamia oli välismaailmale avatud ja seetõttu oli siin läbi aegade palju erinevaid valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi
Valgustuskirjanduse esimene pool. 1.Mida kujutab endast valgustus?Kus sai alguse?Millal?Kus arenes põhiliselt? Valgustus oli vaimne liikumine,mis tähistas demokraatlike ideede levikut,tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale.Sai alguse Inglismaalt,kus kodanlik pööre toimus kõige varem.Kuigi tuli Inglismaalt olid prantslased need kes kujundasid Euroopa valgustuse palge.Sai alguse umbes 18.sajandil.Valgustus viis Suure Prantsuse revolutsioonini(1789.a.). 2.Iseloomusta prantsuse valgustust,olulisemnad zanrid. Kirjanduses pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt mõjule Prantsusmaal. Prantsuse valgustus oli kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu 18. sajandi lõpuni  1789 toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid. Progressi aluseks pidasid nad teaduse ar...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
