Äärmusliikumiste mõju nõrgenes 1920. aasta keskel alanud majandusliku tõusuga, mis oli lühiajaline, kuna 29. oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Järgnes pankrottide laine tööstuses, varises kokku pangandus, miljonid inimesed jäid tööta, mistõttu järgnes vaesumine. Enamikes Euroopa riikides levis demokraatia kriis, mis tõi kaasa mittedemokraatlikud liikumised, nagu kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlik. Nende liikumiste etteotsa asusid: Itaalias Benito Mussolini, Saksamaal Adolf Hirler, Venemaal Jossif Stalin. Algamas oli tagakiusamiste ja represseerimiste aeg. Eestis kehtis autoritaarne (K. Päts) võim, kus erakonnad olid keelatud. Eestile oli see majanduslikult edukas aeg. Demokraatia nõrgenemine ja diktatuuri levik tekitas uusi konfliktikoldeid. Lääneriikide protest lisas hoogu Saksamaale väljaastumiseks Rahvasteliidust 1935. aastal. Hoogu said sellest ka teised diktaatorid
1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Jagatakse Maailma 11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hak...
tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p 1) Valimisõigus on üldine valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud. 2) Valimised on ühetaolised kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks: kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl.
Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. Millised riigid olid kahe maailmasõja vahel diktatuurised ja millised demokraatlikud ning miks? Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord keeruline. Keskvalitsuse nõrkus ja koalitisoonivalitsused tõid raskusi otsuste. Sellistes tingimustes tekkis fasistide rühmitus, mis hiljem muutus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Mussolini lubas rahvale , et Itaalia saab sama võimsaks , kui oli olnud Rooma impeerium ja loodeti, et ta loob korra Itaaliasse. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutaski fasistlik partei võidu, mõne aastaga kehtestas ta üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Riik kontrollis ettevõtlust, haridust ja ajakirjandust
sotsialistliku süsteemi kõrvale. Tekkis iseseisvate haridus- ja kultuuriasutuste võrk, mille loomisel etendas olulist osa katoliku kirik. Haritlased moodustasid põrandaaluseid organisatsioone, mis asusid võitlema mitte abstraktse vabaduse, vaid tööliste õiguste ning vabade ametiühingute eest. Augustis 1980 alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki, nõudes ühtlasi palga tõstmist. Streigi etteotsa tõsis elektrik Lech Walesa, kes majanduslike nõudmiste kõrval esitas ka poliitilisi. Mõne päevaga hakati streikima kogu Poolas. Walesa juhtimisel moodustati tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist, alates vabade ametiühingute loomisest ning lõpetades sõnavabadusega. Võimud üritasid streigikomiteed ignoreerida, kuid kuna iga päev ühines streigiga uusi ettevõtteid, muutus see võimatuks
PÄTSI AEG Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsuse etteotsa sai Konstantin Päts, kelle ülesandeks oli tüürida riik uue põhiseadusega ettenähtud valimisteni. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem, sisuliselt president, kes pidi ametisse nimetama ja ametist vabastama valitsuse (see süsteem meenutab mõnevõrra USA oma). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Rigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantib Päts (Põllumeestekogud), Andres Larka (Vabadussõjalaste liit) ja August Rei (sotsialistid)
milles domineeris pahempoolne element. Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ning määras nende asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a. Narva linn) ja Liivimaa kubermangu põhjaosa (v.a. Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar koos oma kahe abiga ning tema juurde pidi valimiste teel moodustuma Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev). (Laur 1997: 37, 38) Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine. Sellest kujunesid mitmed pingekolded. Esimene konfliktiallikas tekkis sellest, et kubermanguvalitsuses ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega,
Ajutine Valitsus sellele vastu, jäi ära. Maanõukogu esimees tööerakondlane Artur Vallner, asetäitjateks Jüri Vilms ja Jaan Teemant. Oktoobris valiti esimeheks Otto Strandman. Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Juulis valis Maanõukogu oma täidesaatva organi, Maavalitsuse (esimees Jaan Raamot, hiljem K. Päts). Suvel toimuvad linnavolikogude ja vallanõukogude valimised. Eestlased domineerivama positsiooni.Linnavalimistel olid edukad pahempoolsed. Tallinnas said enamlased etteotsa (Jaan Anvelt), ka Narvas nii. Vallavalimistel said ka maatamehed esmakordselt hääleõiguse. Enamlaste esindajad tahtsid Maanõukogu uuesti valida, kuna ei saanud seal etteotsa. Pahempoolsed toetasid, hääletati uue valimisseaduse poolt, see kavatseti valida novembris üheaegselt Vene Asutava Kogu valimistega. Tegelikult vaid piiratud autonoomia. 30.03 1917 määrus oli põhjapaneva tähtsusega teel omariikluseni. Eesti rahva seisulik esindus Eesti Maanõukogu
1919.a. kõnes ütles K. Päts "Me peame suutma kindlustada oma majandust, et ei vaja ühtegi liitlast. Et mitte pankrotti jääda, tuleb Eesti riik rajada põllumajandusele." Eriti edukaks kujunes sõjajärgne valitsus 1921. aasta jaanuarist kuni 1922. aasta oktoobrini. Konstantin Päts viis riigi rahuaja rööbastele. 1923.a. augustist kuni 1924.a. märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts jälle valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris. Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a
1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Hurt püüdis leida tööd kirikuõpetajana, kuid selle luhtasid kohalikud baltisakslased. Peale ebaedu kirikuõpetaja kohale kandideerimisel asus ta tööle Kuressaare koolmeistrina, hiljem sai ta gümnaasiumiõpetaja koha Tartus. Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üle-eestilise tuntuse. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika
aastaks. Nii nagu 1933 aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii ole ka presidendil täielik võim valitsuse üle.Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkoda aha moodustus kutsekodade esindajast. Lisaks jäi presidendile teatavatel juhtudel õigus anda presidendiseadus-dekreete. 9. Kui Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsus, siis etteotsa sai Konstatin Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner, Konstatin Päts, Andres Larka ja August Rei. Päts ja Laidoner sõlmisid kokkuleppe, kartes vapside võimuletulekut. 12. Märtsil 1934, peatati kõikide erakondade tegevus ja vapside organisatsioon suleti. Peagi läks Riigikogu
Sellisel juhul oleks ka meie Saaremaa selle suure Venemaa üks osa. Oletame ka seda, et perestroikat poleks toimunud ja NSVL-l oleks õnnestunud ikkagi Liiduvabariikides kontroll enda kätte jätta. Ehk oleks alustatud uue kommunistliku ühiskonna loomise kampaaniaga. Kogu nende ideoloogat vaadates võib arvata, et vaevalt oleks sinna saanud kunagi ühiskonnakorraks tulla kapitalism. Järelikult oleks nad aina jätkanud venestamist ja kollektiviseerimist. Mina arvan, et liidu etteotsa oleks võinud tõusta mõni selline juht, kelle võtted oleksid olnud inimsõbralikumad. Kui oleks läinud nii, oleks proovitud oma eesmärk saavutada sõbralikumalt ja mina arvan, et see oleks võinud isegi mõjuda. Kuna Nõukogude Liit oleks nüüd maailma tugevaim riik, oleks ka ühtekuuluvustunne suurem. Seepärast võiksid olla töös alles kolhoosid, inimesed elaks võibolla kõik n.ö. tööliskülades, kus oleks suured paneelmajad, kõik ühesuguste tubadega
teha. Neid suhteid mingil määral muutes, kas siis paremaks või halvemaks. Mida täpsemalt aga raha korda saata suudab? Kui suur on võim tal meie kõigi üle ikkagi on? Tõesti, raha eest on võimalik saada endale nii tervist, paremat haridust kui ka armastust. Kui inimene on rikas, siis haiguse puhul saab ta end kallimate ning paremate ravimitega tervendada. Ka tähtsad operatsioonid võidaks sooritada varem ja on võimalus organidoonori järjekorras saada etteotsa. Hariduse omandamisel on samuti oluline, et inimesel oleks palju raha. See annab suurema valikuvõimaluse. Saab minna õppima ükskõik kuhu, ükskõik mida. Inimsuhete kujunemist märkame siis, kui puutuvad kokku raha ning armastus. Võib öelda, et mingil määral saab armastust osta. Mõned rikkad inimesed, kes on üksikud, kulutavad suuri summasid noorte neidude peale, et nende südant võita. Ostetakse kalleid autosid, suuri
a avati järelejäänud maalidest rahvale mõeldud kunstimuuseum, osa maalidest läks ka Louvre'isse. Hävitati raamatuid kokku pidi hävitama 5 miljonit raamatut. 1794.a Konvendis võeti vastu dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta. Jakobiin(1793- 1794) - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse radikaal-poliitilise Jakobiinide Klubi liige. Nad pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust.Nad käisid koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori. Zirondiinid( 1792-1793) poliitiline rühmitus,mille liikmed arvasid,et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon lõppenud. Direktoorium(1795-1799)- Et kindlustada vabariiki, võttis Konvent 1795. aastal vastu uue konstitutsiooni. See kinnistas revolutsiooni saavutused võitluses feodaalkorra vastu. Samuti kindlustas see ka uute maaomanike õigused. Majanduse aluseks pidi olema kaubanduse, tööstuse ja muu tegevuse vabadus.
sajanditeks püsima -23 aprill 1343- Jüriöö ülestõus -1345- Jüriöö ülestõusu lõpp -1346- Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule -1523- Reformatsioon jõuab Eestisse, Luhteri õpilaste kaudu. -1535- ilmus esimene eesti keelne luterlik katekismus Mõisted -Maahärra e. Maaisand- peale Vabasussõde jagati Eesti ala võitjate vahel ära. Võitjad jagasid oma alad veel osadeks ja nende osade etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. - Ordumeister- ordu eesotsas olev inimene kes oli peaaegu sõltumatu võimuga.(ordu juht) - komtuurkond- orduala väiksem haldusüksus, mida juhtis komtuur - foogtkond orduala väiksem haldusüksus. Mida juhtis foogt - hinnus- kindlaks määratud suurusega naturaalmaks mida pidid talupojad oma mõisnikele Maksma - kümnis- 1/10 saagist pidi talupoeg mõisnikele andma. - Stensby leping (1238 a
Arutlus Külmasõja kujunemine : Miks said endistest liitlastest vaenlased? Teine maailmasõda lõppes 1946. Aastal Pariisi rahukonverentsiga. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, kes asus demokraatliku Lääne etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravks jõuks sai Nõukogude Liit, kelle mõju alla sattusid Kesk ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab
sündis 1874. Sündis poliitiku perekonnas. Elas energilist elu. Oli nii ohvitser kui ka ajakirjanik koloniaalsõdades. Sai noorelt parlamenti. 1918.1919. aastal nõudis kommunismi viivitamatut hävitamist. 1930. aastal ainus poliitik, kes hoiatas Hitleri ülestõusu eest ja kritiseeris lepituspoliitikat. Sa sp palju vaenlasi ja suruti peaaegu poliitikast välja. Kui 1940. oli Srb meeleheitlikus olukorras, toodi Ch. tagasi riigi etteotsa. Täna temale sai Sbr tagasi võitlusvaimu ja lootuse. Ch. tegi palju koostööd Staliniga, kuid pidas siiski meeles, et Stalin on kommunist. Hoiatas rahavst kommunismi mõjuvõimsuse suurenemist peale sõda. Jällegi ei tahetud teda kuulata. Ch. oli ka publitsist ja kirjanik. On saanud Nobeli kirjanduspreemia. SAKSAMAA VALLUTAB BALKANI POOLSAARE Pärast ebaõnnestumist Inglismaal pööras Hitler tähelepanu itta. 1940. aasta oktoobris oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, kuid
lepingu täitmisest, see andis märku kavast asuda revideerima Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia. 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ning alistus. Pealegi paljudele austerlastele meeldisid natsid. 1938. aastal marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui anšluss. Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi nii lihtne, samas ei söandatud tema vastu välja astuda. Lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse jätnud ega polnud sõjaks valmis
D.D. Eisenhower- USA president pärast Trumani; kritiseeris Trumani doktriini ja lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi vaid lubaduseks. Ch. De Gaulle- Prantsusmaa eesotsas seisnud kindral, kes moodustas Ajutise Valitsuse. L. Erhard- Sotsiaalse turumajanduse eestvedaja (saksa majandusime ,,isa"). M. Gandhi- India vabadusliikumise juht, tänu kellele said indialased iseseisvuse. J. Nehru- Peale Gandhi surma India etteotsa tõusnu, kelle ajal muutus riik ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks; temast sai ka üks Kolmanda Maailma riike ühendava mitteühinemisliikumise juhte. L. Beria- Stalini surma järel suurima võimu saanud julgeoleku juht; vabastas palju vangistatud isikuid ning üritas Kesk- ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid. N.Hrustsov- Peale Beria mahalaskmist mõjukaimaks tegelaseks kujunenud isik, kelle ajal algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. 5
Paratamatult tekib küsimus, kuidas see riik siis ometi saavutas nii suure majandusliku ja poliitilise tähtsuse kasvu maailmas? Kuid ka seda vastust ei tule metafüüsikast või ulmeraamatutest otsida, nimelt andis USA Euroopa riikidele arvukalt krediite ning muid abivahendeid. Sellega saavutaski USA meeletuid tulusid ning võib nentida, et paljud Euroopa riigid muutusid isegi USA võlglasteks ning USA oli sellega tõusnud maailma majanduse etteotsa. Oma moodi võitjateks tuleb mul tunnistada ka kõik väikeriigid, mille iseseisvumine või tekkimine sai võimalikuks tänu nelja suure impeeriumi lagunemisele. Kokku sündis üheksa uut riiki, mille hulgast võime leida ka meie oma kodumaa Eesti, mis tekkis hiiglasliku Venemaa impeeriumi varemetelt. Ometi tuli nendel uutel riikidel oma vabaduse eest maksta sootuks kallimat hinda, kui seda USA oma edu eest tegi. Sõtta värvati noori mehi ning nende
jne.) Kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel Tekkisid väikesed riigid. Kiriku mõju vähenes. Vürstiriikide süsteem. Suveräänsuse konseptsioon (J. Bodin 1577). EUROOPA JÕUDUDE TASAKAAL- keegi ei ole suurem, kui kaks järgmist kokku. Jõul põhineb hegemoonia. (et keegi ei hakkaks ülbama) Euroopa Kontsert- 1815- 1855- Euroopa suurriikide konsultatsioonpoliitika. Esimene rahvusvaheline org?!. Venemaa tsaaririig etteotsa oli jõudnud Peeter Suur. Tegi kõik ümber ja Venemaa tsaaririigist sai võimas jõud. Realpolitik- Bismarcki (suutis Euroopas rahu tagada) poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Koloniaalpoliitika- jagame maailma! II loeng Teooriad-lähenemised Klassikalised teooriad: realism, idealism, liberalism, marksism, nei-neo-neo. Mänguteooria: -Null- summa mäng (kes ees see mees)
1784. aastal rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa Koos Saaremaaga asus Liivimaa kubermangu Eesti osas seega viis maakonda 1783. Aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused Siitpeale oli eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna : Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga nind Paldiski ja Võru Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Rüütlekonnad ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Muudeti maksukorraldust : Pearahamaks, hingeloendused. Aadlimatrikkel - Aadlimatrikkel oli Euroopa riikides erilise korra järgi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks Talurahva asjad
“solidaarsus” – ametiühingute ühendus, mille eesotsas oli Gdanskist pärit elektrik Lech Walesa. 1980. a augustis Gdanski laevatehase 17k töölist alustasid streiki. 31. aug 1980. a valitsuse esindajad ja Walesa kirjutasid alla kokkuleppele, millega tagati õigus ühineda ametiühingutega, tõsteti töötajate palku, media vabanes tsensuurist. 10.1980 nõudis NLKP KK Poola juhtidelt korra jaluleseadmist. Poola kom.partei etteotsa seati kindral W. Jaruzelski, kes kehtestas 13.12.1981 Poolas sõjaseisukorra, misjärel arreteeriti Solidaarsuse juhid ning keelustati nende tegevus. 1982 Brežnevi surma järel asub juhiks Juri Andropov. 1984 ta sureb ning valitakse järglaseks Konstantin Tšernenko. 1985 Tšernenko sureb ja positsiooni võtab üle Mihhail Gorbatšov. Ta hakkab läbi viima reforme perestroika plaani järgi, et tuua NSVL stagnatsioonist välja. Osa perestroikast oli glasnost e avalikustamine
kodumaal. Võib öelda, et see oli justkui kommunistliku superkangelase tähelend. Kuid tekib küsimus, kas Stalin oli tõesti oma kodumaale, rahvale ja ideoloogiale see päästja ning kangelane, keda nii hädasti vajati või oli ta võimuahne kurjategija, kes oli valmis näljutama, küüditama ja tapma Nõukogude Liidu elanikkonda vaid selleks, et tagada võimalikult kauaks enda soe koht Kremli ladvikus? Jossif Stalini (sünnipäraselt Džugašvili) tee bolševistliku partei etteotsa polnud üldse lineaarne. Noores eas oli ta mässumeelne ja tunnistas end Tbilisi Vaimses Seminaris ateistiks ja korraldades Tbilisis 1900. aasta töölispühal streigi, mis ei jäänud konservatiivsele tsaarivõimule märkamatuks. Järgneva 12 aasta jooksul organiseeris ta veel mitmeid streike ja ohranka vastaseid aktsioone, mis tõstsid ta rahva silmis revolutsionääri staatusesse. Siiski ei vaadanud ohranka noore grusiini vägitükke tegevusetult kõrvalt. Nimelt, selle 12 aasta
otsustati Maapäev. Peale seda muutus: 1) vene ametnikkond kõikidel tasanditel asendati eestlastega. 2) asjaajamiskeeleks sai eesti keel 3) eestikeelne haridus 4) hakati looma relvastatud salku eestlastest 5) hakati ettevalmistama rahvusväoosade loomisi Olulist vastupanu ümberkorraldustele osutasid Vene ametnikud ja bolševikud. Juulis 1917 tuli esimest korda kokku maapäev – parlamendi laadne kokkutulek. Polnud täiesti demokraatlik. Moodustati täidesaatva organid maavalitsuses, mille etteotsa sai K. Päts. Maapäeval seati esmakordselt eesmärgiks taotleda Eestile osariigi staatust Jüri Vilms. 1917. a sügiseks oli Venemaa olukord muutunud väga kriitiliseks. Septembris 1917 jõudis sõjategevus esimest korda Eesti aladele . Sakslased hõivasid Saaremaa ja saarestiku. Mandrile nad too aasta ei jõudnud. 1917. a. lõpuks oli Eesti ~20000 bolševikku. 1917. a. ok. toimus riigipööre Pietrokraadis, oktoobri revolutsioon.
M. Thatcher riigile kuulunud ettevõtteid, alandas makse. USA sõjaväelane, esmaseks tunnistajaks Jaapani kapituleerimisel 2. septembril 1945. aastal. Jaapani D. MacArthur okupatsiooni ajal selle valitseja, ka ÜRO vägede ülemjuhataja Korea sõja esimestel aastatel. Akihito Valitsev Jaapani keiser I.Nagy Ungari ülestõusu (1956) läbiviija. Hrustsov lasi hukata. W. Gomulka Riigi etteotsa määratud kommunist pärast Poola ülestõusu ebaõnnestumist. G. A. Nasser Egiptuse president Suessi kriisi ajal (otsus kanal riigistada) F. Castro 1959-1976 Kuuba peaminister ja 1976-2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite nõukogu esimees. Tuli võimule 1953. aastal peale Beria mõrva, tühistas küll osad Beria uuendused, kuid varsti sai are, et N. Hrustsov alternatiivi pole ja NSV Liidus algas suleperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. A
nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Roomlannadel ei olnud aga kodanikeõigusi, nad ei pääsenud kunagi riigi etteotsa. Varasemalt oli laste kasvatamine ja õpetamine pereisa õlgadel, rikkamates, kultuursemates peredes olid ka koduõpetajad levinud. Kooli mindi aga 7-aastaselt ning seal õpiti kirjutamist. Küll aga peredes, kus pojast pidi saama avaliku elu tegelane, jätkati õpinguid veel mitu aastat. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Roomlaste riietus oli üsna sarnane kreeklaste riietusega. Kõige all kanti alusriiet ehk
Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus. Franco väed suutsid samm- sammult oma positsioone parandada ning kontrollisid 1937.a lõpuks juba suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939.a kevadel hõivasid nad Madriidi ning 1.aprill 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Austria ansluss- Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938.a veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. 13.märts 1939. Marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tauntuks kui ansluss. Müncheni konverents- toimus 29.sept.1938. Suurbritannia, Saksamaa,Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeesisakslastega asutatud alad. Nii loodeti ära hoida sõja puhkemise. MRP- Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939.a suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud
Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solzenitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku. Sissetung Afganistani 1979 aastal: Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailma üle suurenenud. Neid ei rahuldanud enam marionettvalitsused, sooviti mõni riik täielikult enda kontrolli alla saada. 1979 tegi NLKP Keskkommitee poliitbüroo Afganistanis riigipöörde ja pani riigi etteotsa otse Morkvale alluva valitseja. 27. detsembril tungis NSVL väeüksused Afganistani, tapeti sealne president. Vaenujalal afgaani relvarühmad ühinesid NSVL vastu, algas sissisõda. USA ja teiste lääneriikide reageering oli järsk 1980 Moskva olümpiamägnud boikoteeriti. Sõda kurnas NSVL-d nii poliitiliselt, majanduslikult, kui ka moraalselt. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks: 1978 sai paavstiks endine Karkovi peapiiskop Karol Wojtyla.
Lipp- iseseisvussõja ajal. Sinine õiglus; punane vaprus; valge puhtuse värv. 30. aprillil 1789. aastal sai Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks George Washington, kes moodustas ka esimese valitsuse. USA teise presidendi John Adamsi ja kolmanda presidendi Thomas Jeffersoni ajal kujuneb välja Ameerika Ühendriikide esimene parteipoliitiline süsteem. John Adams ja riigi esimene rahandusminister Alexander Hamilton said Födide erakonna etteotsa. Neid toetasid põhjaosariikide kaubandus-, pangandus- ja tööstusringkonnad. Nemad pooldasid USA tugevat keskvalitsust. Thomas Jefferson sai antiföderalistide ehk Demokraatlike vabariiklaste etteotsa. See erakond toetus peamiselt lõunaosariikide farmeritele. Nemad arvasid, et keskvalitsus ei tohi omada suurt võimu. Osariigid peavad omama suuremat võimu. Nende arvates peaks USA olema rohkem Konföderatsioon (st riikide liit), mitte aga Föderatsioon (st liitriik).
Aastate keskpaigas IV Võidurelvastamise uus etapp · Tähtede sõja uus programm: luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile. · NSV Liit paigutas moodsad keskmaaraketid Ida Euroopasse. NATO asus selle peale paigutama Euroopasse ülitäpseid keskmaarakette. · 1980. keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastumise võidujooksu võitnud. Lõpetati sõda Afganistanis. §45. PERESTROIKA I Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa · Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid reformid ( perestroika ) ja avalikustamine ( glasnost ) Kremli juhtide senisest suurem valmisolek tõele. · Vajaduse muutuste järele tingisid NSV Liidu majanduslik pankrot, mida kiirendasid Afganistanis peetud koloniaalsõja kulud ja naftahinna järsk langus maailmaturul, ning
maapuudus. · Ristisõdijad sakslased ``tung itta`` , juht Rooma katoliku kirik. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasid. · Algselt olid suunatud Palestiinas asuvate ristiusuliste pühapaikade vabastamiseks islamiusuliste võimu alt. Sellega kaasnes maade vallutamine. · Ristiusk ei olnud muistsetele eestlastele võõras. Misjonil käisid siin mitmed vaimulikud (Meinhard, Albert). · Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koostööpartneriteks saada liivlased ja latgalid. · Vabadusvõitluse algus : 1. Rünnati Ugandit
Euroopa kultuuripärandit kogu selle mitmemõõtmelisuses tuleb kõikide vahenditega säilitada ja levitada nii liidus kui väljaspool selle piire, eitamata asjaolu, et on äärmiselt soovitatav suhtuda nii avatult kui võimalik teistesse kultuuridesse, mis lisaks on alati olnud Euroopa kullaproov. Meie kultuuripärand, sealhulgas selle väljendusvormide mitmekesisus ning algallikate segunemine, nagu näiteks kreeka-ladina ning juudi-kristlik pärand, on ajaloo vältel asetanud Euroopa kõikide kontinentide etteotsa. See on tõestanud end innovatsiooni, arengu ja edu võrreldamatu tõukejõuna, mis levis kõikides suundades ning on tänapäeval jätkuvalt inimlikkuse, vaimse rikastumise ja elavnemise, demokraatia, sallivuse ja kodanikuühiskonna põhiliseks võrdkujuks. Üha enam globaliseeruvas maailmas on Euroopa kultuuriline rikkus oluline väärtus, mille tuumaks olevad silmapaistvad omadused kujutavad endast Euroopale tõelist lisaväärtust ning mille roll ide...
22.Itaalia olukord 1920- Hea, kuna kasutati Mussolini õpetusi. 23.Fasism-äärmuslik diktatuurivõim 24.Fascio di combattimento-Võtlusliit, sinna kuulusid töötud ja sõjaväelased 25. Mustsärklased itaalia fasistid, kes kandsid musti särke. 26.Fasistide võimule tuleks Itaalias Tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, sinna kuulunud rahvast hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see Rahvuslikuks Fasistide parteiks, mille etteotsa sai Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid. 27.Benito Mussolini-oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. 28.Mussolini õpetused: · Tähtsamail kohal rahvus- natsionalistlik õpetus · Inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb · Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvalikele huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. 29
Linnakäsi töös oli endiselt tsunftikord. Eesti 18.sajandi II poolel. Katariina II oli venemaal võimul, ta oli saksa valitseja tütar 14 aastaselt saabus venemaale, abiellus Peeter III. Ta võttis venekombed kiiresti omaks. Kui Peeter III tapeti sai ta tsaarinnaks. Asehaldus kord. Muutused haldusjaotuses . uued maakonnad ja linnad. Tekkisid viljandi ning võrumaakond paldiski maakond, võru ja paldiski sai linnaõiguse. Kõik maakonna keskused said linnaõiguse. Eesti maa ja Liivi maa etteotsa astus ühine asehaldur. Aadli võimu vähenemine: rüütelkondade juhtorganid saadeti laiali, allutati riigivõimule, mõisnikud olid kõik võrdsed, linnades kaotati ära raed. Tekkisid linnatuumad. Muutused maksekorralduses ja hingeloenduste lagus: tuleb pearaha maks , mõisnikud maksid talupoegade eest selleks ,et teada palju raha sisse peab tulema, pidid korraldama hingeloenduse. Pärast Katariina II surma säilivad maksud. Aadlikord taastatakse, maakonnad säilisid v.a paldiski maakond.
Põhja-Vietnam(NSVL ja Hiina) ja Lõuna-Vietnam(USA ja prantsusmaa).Tekkisid teravad vastuolud. 50Ndate lõpus hakkas hakkasid L-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad P-Vietnami toetatud sissisalgad. Valitsusevastased rühmitused liitusid L-Vietnamiga. Usa sekkus, toetades Lõuna-Vietnami ning ründasid Põhja- Vietnami.Põhja Vietnami abistas NSV Liit. USA kaotas(palju hukkunuid,hingeline kriis), Kirjutati alla rahulepingule (1973) paar aastat hiljem sai lõunas etteotsa kommunistid Saksamaa liitvabariigi sotsiaalne turumajandus Adenaueri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Riik ei reguleerinud majandusprotsesse vahetult, kuid määras reeglid, mida ettevõtja pidi järgima. Sotsiaalse turumajanduse põhimõte oli ettevõtja vaba konkurents. (tagasid raha stabiilsus, eraomand, vaba turg.) 50-60 töötas edukalt. Tööstuse juurdekasv oli kiire. Töötud puudusid. Elatustase tõusis nähtavalt
Majoritaarne- 1mandaadilised valimisringkonnad, teiste hääled lähevad kaotsi, kaks suuremat parteid, stabiilne valitsus. Proportsionaalne- mitmemandaadilised ringkonnad, mandaadid võrdselt häältele, nimekirjavalimine või üksiku ülekantava hääle oma, valimiskünnis-teatav protsent üldarvust. 33. Mida tähendab avatud valimisnimekiri, mida suletud valimisnimekiri? Avatud- suurema toetusega isik tõuseb parteis etteotsa. Suletud-olemasolev nimekiri-mandaadid jaotatakse. 34. Loetle demokraatliku valitsemisvormi neli tunnust. Kodanike osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalusatus, seaduse ülimuslikkus ja inim-ning kodanikuõiguste austamine. 35. Mis on otsene demokraatia, mis esindusdemokraatia? Esindus- valitakse esindajad, kes peavad toimima rahva huve silmas pidades ja andma aru. Otsene- valijaskonna referendumid ja kodanikualgatused, kampaniad, protestid. 36. Mis on siirdeühiskond
Laidonerile suured volitused, ta määrati ülemjuhtajaks. ,, 1 detsembril tuli kokku Riigikogu ning Laidoner esines seal oma teadaandega. Laidoneril oli alati kaaluv sõna riigikogus kaasa öelda, seda, mida puudutab meie riigi välispoliitikat. Kindral Johan Laidoner esinemised äratasid laialdaselt huvi nii Riigikogus kui ka väljaspool. Peatükk III Rahvusväeosades ja Vabadussõjas ,,Ajaks, mil Laidoner asus Eesti rahvusliku relvajõu etteotsa, oli sõjalis- poliitiline olukord Eestis muutund äärmiselt keeruliseks. Kokku oli diviisis 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit, väljaspool diviist mitmesugustes asutustes ja komandodes veel 250 ohvitseri ja 150 00sõdurit." Laidoner oli kindralmajoriks. Läbiti üldtuntud operatsioon, mille käigus meie väeosad võtsid võimu üle kogu maal ja kuulutati välja Eesti vabariik. Laidoneril tuli mõte luna leegion, kus eesti võitleb koos liitlastega. Peale oli veel
Suur prantsuse revulutsioon Mõisted: · generaalstaadid-vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk-ja varauusaegsel prantsusmaal · seaduslik kogu seaduslik riigivõimu organ, mis koosneb jakobiinidest, soodestja monarhia pooldajatest · jakobiinid- prantsuse revulutsiooni radikaalne tiib,kes käis koos endise Püha Jakobi kloostris; 1793a. Tõusid prantsuse revulutsiooni etteotsa kahetsedes diktatuuri ja terrori · ziroliinid- prantsuse revulutsiooni mõõdukaim tiib · asutav kogu- rahvuskogu, mis pidi koostama prantsusmaa jaoks põhiseadused ning seega panema aluse uuele riigikorrale · jakobiinide diktatuur- nende võimule tulek 1793. tapeti Marat ja sellega kutsuti poolehoidjaid üles . tapeti umbes üle 40 000 inimese. · Giljotiin-hukamasin, mis lõi hukkumõistetul pea maha oma langeva teraga.
Oli julm.1918.a sügisel kuulutasid enamlased välja avalikult punase terrori. Lenini korraldusel asutati koonduslaagrid, tapmised sagenesid. Mõrvati ka Nikolai II. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee. Kuid ka valge terror ei jäänud maha punasets terrorist. Kokku hukkus Vene kodusõjas erinevatel andmetel 8-12milj. In. Rakendati sõjakommunismix nimetatud majanduspoliitikat. Kogu majandus allutati riigi kontrollile. Otsustav 1919: Idas kerkis valgete etteotsa admiral Koltsak, kes kuulutati Ven valitsejaks, Lõuna-vene kindrla Denikin, Eestile tuginedes üritas Petrogradi vallutada kindral Judenits. Oluline oli ka see, et enamlasete kätte jäid tööstuspiirkonnad Ning olulisemad raudteesõlmed. I sõlmiti 2.veeb 1920 Tartus Rahu eestiga. Järgneid ülejäänud baltikumiga. Talurahva sõda, Poola-venesõda: Talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandeid ning nõudsid vabade nõukogude loomist, mis ei seisaks 1
Vene impeeriumi äärealade privileegid ja allutada need piiramatule keisrivõimule. Selleks kehtestati 1783 uus halduskorraldus, mida nim. Asehalduskorraks ja mille põhijooned olid järgmised: 1)tuli maksta kõike Katariina Iiukoose. 2)a)Eestimaa kubermang mis koosnes 5 maakonnast(Viru, Harju, Lääne, Järva, Paldiski). b)Liivimaa kubermang,mis koosnes 5 maakonnast (Pärnu,Tartu,Saaremaa,Võru,Viljandi ja Setumaa).c) Setumaa kuulus Pihkva kubermangu. 3) Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. 4)12 linna, uuteks linnadeks võru ja paldiski(1784). 5)Linnade valitsemiseks loodi linna duumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vähemõjukamatest kihtidest. 6) Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele sõltumata rahvusest või tegevusalast. 7) Kõik aadlikud omasid võrdseid aadliõigusi olenemata aadlimatriklisse kandmisest. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721.a. Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis
Kordamine: Vaimuelu Rootsi ajal 1. Luterliku kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks (õp lk 116-117) Kirikuelu korraldamiseks moodustati Eestis ja Liivimaal konsistoorium --- kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks : *Hakati taastama purustatud kirikuid *võideldi paganluse vastu *Eestis ja Liivimaal loodi konsistoorium *tööttati välja range kirikukaristuse süsteem *rajati talurahvale koole, et nad õpiksid lugema ka piiblit 2. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. Luteri kiriku taastamist organiseerisid piiskop J.Jhering ja kindralsuperintendent H. Samson,
pidid täitma mõisakoormisi, kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi Katariina II Balti poliitika: eesmärk, muudatused. Eesmärgiks oli Balti aadli privileegide piiramine ja keisrivõime tugevdamine, kuna balti aadlikest poles neile mingit vastast. Muudatused: taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ja siinsete provintside tihedamat liitmist impeeriumiga, taotles tollipiiride kaotamist, Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetas ühise asevalitseja, osaliselt piiras nii rüütelkondade ja linnade omavalitsust, saatis laiali rüütelkondade maanõunike kollegiumid, kehtestati pearahamaks. Vennastekogudused: kust sai alguse, mida positiivset, mida negatiivset tõi kaasa? Vennastekogudused said alguse Saksimaalt. 1730. Aastate algul toodi see Eestisse. Negatiivne- paljudes kohtades läks vennastekoguduse liikumine usulistest piiridest välja ja tekkisid äärmuslikud kõlbsustaotlused
sakslastelt palju energiat ja aega.Leedu hõimud jäidki alla heitmata, kurelased ja semgalid alistati pärast pikemat vastupanu alles vastavalt 1267. Ja 1290.aastal. Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana.Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Muistse vabadusvõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppma võõraste võimude jäämisega nende põlistele aladele. Maa jagati üksikutseks osadeks, mille etteotsa said enam-vähem sõltmatud valitsejad , nn. Maahärrad.Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Kuna Taani kuningas oli eestimaa hertsog ja tallinna linnuses asus tema asehaldur siis hakati taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop , Liivi ordu. Seda ajajärku nimetatakse eestis vana-liivimaa ajaks. Liivi orduriik eksisteeris aastast 1237.
aastal. Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, kus NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal ja alustasid lahkumist 15. mail 1988. Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. Afganistanis oli pärast monarhia kukutamist võimul marksistlik Nur Muhammad Taraki. Pärast poolteist aastat kestnud valitsusaega tõrjuti Nur Muhammad Taraki kõrvale ja Afganistani Rahvademokraatliku Partei etteotsa sai 1979. aasta septembris Hafizullah Amin. Pärast seda, kui Amin keeldus NSV Liidu abist poliitilise olukorra stabiliseerimiseks, halvenesid NSV Liidu ja Afganistani suhted. 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad. Peamiselt planeeris operatsiooni KGB polkovnik Grigori Bojarinov, kes oli ka Teise maailmasõja aegne partisanisõja ja linnarünnakute spetsialist. Kell 19
Kolhoos põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. 7)Millal, miks ja kuidas tekkis fasistlik partei Itaalias? Kirjelda Mussolini õpetust. Sõjajärgse Itaalia sisriiklik olukord oli nõrk, ning valitsused vahetusid pidevalt. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast sai sellest Rahvuslik Fasistlik Partei, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Mussolini õpetuse põhitõeks oli see, et rahvus on jääv ja kõikehaarav. Inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb. Ühiskonnaklassid olid tema arust mööduv nähtus. 8)Milliseid muutusi tõi Itaalia majandusse fasistlik diktatuur? Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtteid kontrollis riik. Töölised jagati erialade järgi kutsekogudesse. Streigid olid keelatud. Ametiühingud ja kõik poliitilised
Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja teatati Austria ühedamisest Saksamaaga ansluss. Korraldati rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne riigid ei protesteerinud, ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko. Müncheni konverents Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida. Aktiivne selles osas oli Briti peaminister Chamberlain. 29. sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa
Tegelikkuses olulisi muutusi sise- ja välispoliitikas ei olnud. USA majanduses kujunes välja tugev sõjalis-tööstuslik kompleks seoses relvastumisega. Kagu-Aasias tegutsemisel lähtuti doominoteooriast. 1957 Eisenhoweri doktriin oma huvide kaitseks Lähis-Ida maades. Sisepoliitikas hakkas kujunema järjest olulisemaks kodanikuõiguslaste liikumine e. neegriprobleem. Selle liikumise etteotsa tõusis M. L. King. 1958 Eisenhower valiti tagasi. Süvenes kriitika Eisenhoweri administratsiooni aadressil, majanduses toimus langus. 1959 Dulles suri. Peale Dullese surma algas lähenemine USA ja NLi vahel. 1961 toimus Pariisis tippkohtumine, mis lõppes nurjumisega. 1960 dem. Kennedy, vab. Nixon. Esimest korda toimus teledebatt. Kennedy valimisprogramm oli New Frontier - uued rajajooned. Ase- presidendiks sai Jonson
Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid valitsust ning jagasid teostamatuid lubadusi). 1917. aasta
. 5.4 Infootsing Fotograafiahuvilisena valisin otsingusõnaks fraasi 'Zenith 122', mis, nagu teada, on idablokis toodetava poolprofessionaalse fotokaamera mudelinimi. Kasutasin 4 otsingumootorit. Tulemused (koos subjekstiivse hinnanguga otsimootoritele): · http://www.google.com Sain 26 200 vastet. See oli antud nelikust parim tulemus. Kahjuks ei olnud vastused kuigi hästi liigitatud. Näis, et põhiliselt sattusid loetelu etteotsa samanimeliste firmade kodulehed. Google-i suur pluss on Eestikeelne kasutajaliides. Ka lisavõimalused, nagu otsing eelmise otsingu tulemuste seast, ainult piltide otsing, jms teevad Google'i kasutajasõbralikuks. Eeliseks on ka lehe lihtne kujundus, mistõttu on selle sisus lihtne orienteeruda. · http://www.yahoo.com Sain 19 600 vastet. Vastused olid väga selgelt liigitatavad (firma koduleht, foorum, uudis).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
