..which was the Son of... (2000) Tabula rasa, kontsert kahele viiulile, prepareeritud My heart's in the Highlands (2000) klaverile ja kammerorkestrile (1977) Orient & Occident (2000) Missa syllabica koorile ja orelile (1977/1996) Littemore Tractus (2000) Spiegel im Spiegel (1978) Nunc dimittis (2001) Passio (1982) Selve Regina (2001) Te Deum (1985) Lamentale (2003) Stabat Mater (1985) In principia (2003) Festina lente (1988) Da pacem Domine (2004) Magnificat (1989) L'abbe Agathon (2004) Miserere (1989) "La Sindone" (2005) Berliini missa (1990) Für Lennart in memoriam (2006)
kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopast. Ta uuendas tekstid, mis võeti kasutusele lääne kirikulaulus. Tema järgi nim Rooma katoliku kiriku laulu gregooriuse koraaliks. 8. Liturgia- Jumalateenistuse kord. 9. Missa osad: Kyrie elevison (Issand, halasta)- lauldakse missa sissejuhatavas osas. Gloria in excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges)- lauldakse missa juhatavas osas Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse)- lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna. Sanctus/Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu)- lauldakse altarirituaali ajal. Agnus Dei (Jumala Tall)- lauldakse enne armulaua jagamist. 10. Noodikirja kujunemine: 1) Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale.
Tartu Ülikooli audoktor Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacemi ettekandega võitis 2007. aastal parima kooriesituse Grammy. Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) Teoseid: Perpetuum mobile (1963) Esimene sümfoonia (1964) Teine sümfoonia (1966) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra (1966) Kolmas sümfoonia (1971) Aliinale (1976) Tabula rasa kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile (1977) Peegel peeglis (1978) Passio (1982) Te Deum (1984) koorile, prepareeritud klaverile ja keelpilliorkestrile Stabat Mater (1985) Festina lente (1988) Magnificat (1989) Berliini missa (1990) Miserere (1990) Siluani laul (1991) Litaania (1994) I am the true vine (1996) Dopo la vittoria (1996) Kanon pokajanen koorile (1996) Missa syllabica koorile ja orelile (1996) Triodon (1998) Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile (1999) ... which was the Son of... (2000) My heart's in the Highlands (2000) Nunc dimittis (2001)
· Eelmissa palved, sõnaliturgia. · Peamissa armulaud, altarirituaal. Matutinum enne koitu. Laudes päikesetõus. Priima esimesel päevatunnil. Tertia 3. tund. Missa keskpäevane. Sexta 6. tund. Nona 9. tund. Vesper päikeseloojang. Completorium öötulek. · Ordinaarium ehk muutumatu osa. Kyrie eleison, christe eleison Issand halasta, Kristus halasta. Gloria in excelsis Deo Au olgu Jumalale kõrges. Credo in unum Deum Mina usun ainsasse Jumalasse. Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu. Agnus dei qui tollis peccata mundi Jumala tall, kes sa maailma patud kannatad.
(Erandiks 4. Sümf) · Kokku 10 nummerdatud sümfooniat. 6 HECTOR BERLIOZ 18031869 · On esimene romantik prantsuse muusikas. · On programmilise sümfoonia looja. · Kaasaegse orkestri ja orkestratsiooni rajaja. · Pani aluse vokaal ja ooperimuusikasse. · Uuendab ka kontserti kui zanri. Fantastiline sümfoonia Triumfija leinasümf. Romeo ja Julia Reekviem Te deum Laulud klaveri ja orkestri saatel ("Suveöö") 3 ooperit Fausti needmine Vioolakontsert 7 FELIX MENDELSSOHN BARTHOLDY 18091847 · Oli mitmekülgne muusik, helilooja, dirigent ja muusikaelu organisaator, ta oli Bachi muusika taasavastaja, hinnatud pianist ... · Sonaadid, variatsioonid. "Sõnadeta laulud" tsükkel. 8 vihikut, igas 6 pala. Nende hulgas väga erineva karakteriga palu lüürikast kuni tormini välja.
Ploüfooniaks Missad Missa on jumala teenistuse põhivorm, mille toiminguid hakkati 4.-5. Saj. Saatma lauldega Missad osad jagunevad: · Adinaarium( muutumatud teksit, mis on kohustuslikud igal jumala teenistusel) · Propriumiks( need on muutuvad tekstid, mis lisatakse vastavalt kiriku kalendri tähtpäevadele) Missade sõnade tekstid 1. Kyrie eleison (palvelaul) 2. Gloria in excelsis Deo (kiidulaul) 3. Credo in unum deum (usutunnistus) 4. Sanctus/benedictus (kiidulaul) püha, kiidetud olgu 5. Agnus dei, qui ( tollis peccata mundi, miserere nobis palvelaul) Meie, Isa palve Meie isa kes sa oled taevas pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, tahtmine sündigu, nagu taevas nõnda ka maa peal. Meie iga päevast leiba anna meile tänapäev Anna meile andeks meie võlad Nagu ka meiegi andeks anname oma võlglastele. Ära saada meid kiusatusse.
tavade kohaselt. See aga ohustas Euroopa katoliku kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavst Gregorius Suur I (540- 604) /paavstiks valiti 590.a/ alustas Lääne-Euroopas liturgia (ehk jumalateenistuse) korra ja laulude ühtlustamist. Seepärast nimetatakse katoliku kiriku viise nüüd gregooriuse lauludeks ehkki paavst ise laule ei kirjutanud. 5. Nimeta missa ordinaariumi laulud I Kyrie eleison II Gloria in excelsis Deo III Credo in unum Deum IV Sanctus/Benedictus V Agnus Dei NB! Peast peab teadma vaid Boldis kirjutatud nimetusi 6. Millal ja miks tekkis vajadus noodikirja järele? 8.-9. sajandil, mil kujunes Euroopas Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline (kiriklik) laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli selleks kirja panna, muidu ei saanud neid levitada. 7. Seleta mõistet neuma Neumad on keskaegse noodikirja märgid, mis algselt kirjutati sõnade kohale, hiljem asetati
Referaat Arvo Pärt Kuressaare 2010 Lühitutvustus Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat (Emic, 2010). Õpingud Arvo Pärt on eesti helilooja, kes sündis 11.septembril Paides. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis, õppides seal klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954- 1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooni õppejõuks temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1963 aastal ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA VIINIST Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filmharmoonikud) RETSENSIOON Tallinn 2017 8.november käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdi Muusika Viinist. Esines Tallinna Kammerorkester, dirigeeris viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck Viini Filmharmoonikutest. Orkester esitas "Mozarti" ja "Kuldsete klassikate" palasid, mis mulle isiklikult väga meeldisid ning mida olen ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid. Avamänguks esitati Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulma", mis valmis viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust. Kuigi avamängus ei tsiteerita eelseisva ooperi muusikalist materjali, annab see nauditava eelmaitse järgnevast tempokast sündmusahelast. Kontserdi kava on järgnemine: Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)...
kaunistustega. Tekkis missa katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. 9. sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikud saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11
Arvo Pärt 1935-... Sünd Paides, muusikaine algharidus Rakvere Lastemuusikakoolis. Õpingud jätkuvad G. Otsa nim muusikakoolis, H.Otsa ja V.Tormise kompos klassis. 1957-63 Tallinna konserv.s. Looming jaguneb 3 perioodi. 1per: neoklassikaline, õpingute aeg- 1963. "Solfedzo", kantaat "Meie aed", kaks sonatiini. 2 per:neoklassitsistlik ja dodekafooniline 1963-68. tuntuimad teosed: tsellokonts "Pro et contra", kollaaz teemale BACH, sümf nr1 "Polüfooniline", "Perpetum mobile", "Pari intervallo", "Credo". Sellel perioodil kasutas võtteid, mis omased barokk ajale. 3per: ülemineku periood 68-76. uurib põhjalikumalt varasemat muusikat, uurib Gruusia rahvamuusikat. Nüüd hakkab uurima orientaalmuusikat. Otsingute ja avastuste ajajärk, küpsuse saabumise aeg. 4per:Tintinnabuli ja modernism. Per algas hortus musicuse kontserdiga, mil kanti ette "Tintinnabuli".sõna tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, millega kutsutakse munki palvusle.P.-le t...
Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumala Tall, kes sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale palvelaul Ka reekviemist kujunes (Reekviem surnute missa) terviklik mitmehäälne muusikaline suurteos. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo
Arvo Pärt 1. Iseloomusta Arvo Pärdi loomingulisi otsinguid ja nendega kaasnevaid muutusi. Nimeta erinevate loomeperioodide tuntumaid teoseid. Arvo Pärdi loomingutee algus oli sarnane kogu tolleaegse eesti noore heliloojate põlvkonna omaga, kuid tema looming jaotatakse kaheks perioodiks, millest on tuntumad teise perioodi tööd .Esmalt sündisid mõned neoklassitsistlikud teosed stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist (kaks sonatiini ja "Partiita" klaverile, 1958-1959). Edasi ilmnes aga, et Pärt oli kõige julgem 20. sajandi väljendusvahendeid kasutusele võtma(tol ajal keelatud). Näiteks on tema orkestriteos "Nekroloog" (1960) esimene dodekafooniline teos eesti muusikas. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loomin...
Mis on muusika? Muusikalised väljendusvahendid: * Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. * Meloodia- helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. See on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte. * Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. * Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. * Tempo-kiirus * Tämmer-kõlavärving * Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr. Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. * Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. ...
Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 19541957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 19581967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (19581959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult ...
selle kohta, millist mõju avaldavad sõda ja rahu üksikindiviidile, kui ka ülemaailmselt. Keskaja muusikat mõjutasid kloostrite ja kirikute laulukoolid ning Gregoriuse I reformitud kirikulaul. Iga päev oli kirikutes teenistus. Seal oli alati viis laulu ühe ja sama tekstiga ning hiljem kirjutasid heliloojad teoseks. Need viis laulu on KYRIE ELEISON (ISSAND HALASTA), GLORIA IN EXCELSIS DEO (AU OLGU JUMALALE KÕRGES), CREDO IN UNUM DEUM (MINA USUN AINSASSE IUMALASSE), SANCTUS/BENEDICTUS (PÜHA/KIIDETUD OLGU), AGNUS DEI /JUMALA TALL). Lisaks neile lauldi hulk teisi laule, mis olid seotud selle päevaga. Ja tolleaegset laulmisviisi nim. gregooriuse lauluks, sest selle on välja arendanud paavst Gregorius I Suur. Kirik - (kr.,kyriakon, jumala maja), Jumalakoda, hoone, kus toimetada armulauda, euharistiat ja kiriklike sakramente. Koht, kus pidada liturgiaid kogukonna ja koguduse jaoks.
ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11.09.1935 Paides, kuid peagi siirdus perekond elama Rakverre. Juba kooliaastatel tegeles Pärt loominguga. Edasi asuski ta õppima Tallinna konserva- tooriumi, kus õppis helilooja Heino Elleri juures kompositsiooni. Töötanud mõnda aega Eesti Raadios helirezissöörina, jätkas ta 1967. aastast vabakutselise heliloojana. 1980 emigreerus Pärt Eestist ja elab praegu Saksamaal, Berliinis. Arvo Pärt on kuulsaim eesti helilooja maailmas. Tema teoseid esitatakse pidevalt ja võib julgelt väita, et ta on üks suurima kuulajaskonnaga nüüdishelilooja kogu maailmas. Arvo Pärdi loomingu võib jagada kahte suurde perioodi. I loomeperiood kestis u 1970 aastani. Juba õpinguaastatel loodud teosed äratasid suurt tähelepanu oma teistsuguse helikeele ja ereda isikupärase stiili poolest. Pärdi looming sai kiiresti tuntuks. Tema teoseid mängiti suure menuga Moskvas ja Leningradis. 1962 saavu...
Hector Berlioz(1803-1869) on üks tähtsamaid Prantsuse heliloojaid. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Berlioz õppis selgeks kitarri-ja flöödimängu ning 14.a komponeeris oma esimese teose. Juba noorpõlves erutas teda romantiline kirjandus, millest saadud impulsse püüdis ta muusikas edasi anda. Isa soovil läks ta Pariisi meditsiini õppima, kuid külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. 1826.a astuski Berlioz Pariisi konservatooriumi. Ta oli suur ooperihuviline ning vaimustus Glucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. Tema vaimustunud poolehoid kuulus Weberile ja Beethovenile, absoluutselt ei meeldinud talle Itaalia muusika. Süvenes huvi ka kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja H.Smith...
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kristen Sepp ARVO PÄRT Referaat Juhendaja: Elon Miisna Häädemeeste 2013 Sisukord Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."[1] Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa...
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja.Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Ellerikompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote.19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959 1979 ja taas 2005. aastast.1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliin...
1862 "Béatrice ja Bénédict" Uvertüürid 1828 "Waverley" 1831 "Kuningas Lear" 1844 "Le Corsaire" 1844 "Le Carnaval romain" Tähtsamate teoste hulgas on veel: programmiline sümfoonia "Harold Itaalias"1834, mille vioola soolopartii oli mõeldud Paganini jaoks, dramaatiline sümfoonia koori ja solistidega "Romeo ja Julia",1839, oratooriumid "Fausti needmine"1846 ja "Kristuse lapsepõli"1854 Reekviem 1837, Te Deum 1855. ooperid "Benvenuto Cellini" 1838, "Troojalased" (kahes osas 1899 ja 1863) Helilooming Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique (1830, Schuberti 8. sümfooniat toona veel ei tuntud), milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii
Kirikumuusika Rahvamuusika ja kultuur Rüütlite muusika • Katoliku kiriku liturgia. Missa. Ordinaariumi osad. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium – missa muutumatud tekstid (korduvad igapäevaselt) 2. Proprium – missa muutuvad tekstid (iga päev erinevad) 5 teksti, igal missal: Kyrie eleison – Issand, halasta Gloria in excelsis Deo – au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – usun ainsasse Jumalasse Sanctus/Benedictus – Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall • Gregooriuse koraal Gregooriuse koraal – üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele Levis sajandeid suulisel teel. Aga siis tekkis vajadus ühtlustada Frangi riigi piiris gregooriuse laulu meloodiad. • Keskaegne noodikiri neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Guido Arezzos võttis kasutusele: - noodijoonte süsteemi
(tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad. Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus keeruline, seotud paljude rituaalidega. I Kyrie eleison - Issand, halasta; II Gloria in excelsis Deo-au olgu Jumalale kõrges; III Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat; IV Sanctus Benedictus - Kiidetud olgu; V Agnus Dei - Halasta meie peale. Renessanss (14.-16. saj) Taust Muusika: professionaalse kirikumuusika kõrvale asub ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja-Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikazanrid: missa, reekviem, madrigal. Heliljoojad: Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem, Josquin des Prez, Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594).
BAROKKMUUSIKA Barokk kunsti- ja muusikastiiline tekkis 16.-18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugani keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19.sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630m keskmine periood 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 aastatel. Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Küll aga mõjutas muusikat tol ajal levinud afektiõpetus. See oli ratsionaalne õpetus inimese tundeseisunditest ning selle seisukoha kohaselt oli muusika ja kunsti eesmärgiks rõõmu valmistada, kutsuda esile erinevaid tundeliigutusi. Seetõttu on barkokkm...
Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid ne...
Kordamisküsimused 1. Mille poolest paistab eriliselt silma oma loominguga helilooja Eduard Tubin? Helilooja Eduard Tubin paistab oma loominguga eriliselt silma järgneva poolest: - tema looming on žanritelt mitmekesine (mitmekesine teose liikide poolest) ja mõjub rahvuslikuna (rahvuslik helilooja); - põnev instrumentide valik (kontrabassist balalaikani); - tema sulest on ilmunud eesti esimene ballett „Kratt“ 1939/1940 (kirjutatud rahvaviisidele) ja 10 sümfooniat, mis moodustavad eesti muusikavaramu väärtuslikuima osa (kõige rohkem eesti heliloojatest!). 2. Gustav Ernesaks – millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! Gustav Ernesaks (laulutaat ja laulupidude grand old man) elas aastatel 1908-1993. Ta oli koorijuht, helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja ning RAM-i asutaja (tänane ...
Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt sissejuhatusega, mis tutvustas teose teemat, mis oli pikem ja kee...
Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Glori...
Lähte Ühisgümnaasium Hector Berlioz Referaat Lähte 2011 Louis Hector Berlioz'i elulugu Louis Hector Berlioz, rohkem tuntud nime all Hector Berlioz sündis 1803.aastal väikelinna La-Cote-Saint- Andre´s Grenoble´i lähedal arsti perekonda. Tema isa oli elukutselt arst, kuid armastas väga ka kirjandust, selletõttu käskis ta Hectoril pähe õppida palju salme Antiik-Rooma poeetidelt Vergilius'elt ja Horatius'elt. Hector õppis varakult mängima flööti, kitarri ja trummi, kirjutas muusikat segaansamblitele. Kuid muusikukarjääri vastu oli tema isa. Ta isa tegi kõik, et Hectorist ei saaks muusikut, et temast saaks kindlapeale arst, nagu ta isegi. Isa keelas Hectoril Joonis 1. Louis Hector Berlioz mängida isegi klaverit kui hädavajalikku ja kunstnikukutsele meelitavat pilli. Aastal 1821 sõitis Hector Pariisi, et õppida seal isa ...
ECM 1996. Alfred Schnittke: Requiem & Henryk Górecki: Miserere. Rootsi Raadio Koor, Eric Ericsoni Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Caprice 1995. Sergei Rahmaninov: Vespers. Rootsi Raadio Koor, Tõnu Kaljuste. Virgin 1995. Kaunimad Laulud. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tallinn Brass, Tõnu Kaljuste. Forte 1994 Erkki-Sven Tüür: Oratorio Ante Finem Saeculi / Symphony No.2. Oratooriumikoor, sümfooniaorkester, Tõnu Kaljuste. Finlandia 1994. Arvo Pärt: Te Deum. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. ECM 1993. Frank Martin: Mass for Double Choir / Veljo Tormis: Choral Works. Maailma Noortekoor, Tõnu Kaljuste. Bohemia Music 1992. Veljo Tormis: Forgotten Peoples. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. ECM 1992. Pildid Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nu_Kaljuste http://www.tonukaljuste.com
Tallinn Baroque `'Rõõm muusikast'' 31.jaanuaril esines meie koolis vanamuusika ansambel `'Tallinn baroque'' kavaga `'Rõõm muusikast''. Ansambli koosseisus on Liina Saari (vokaal, sopran), Raivo Tarum (zink, krummhorn, barokktrompet) ja Imbi Tarum (klavessiin). Raimo Kivistik on organiseerija ja tegeleb transpordiga. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina...
palju. Kontsedil esitati selliste kuulsate heliloojate teosid nagu Marc-Antoine Charpentier, Antonio Vivaldi, W.A. Mozart, Giuseppe Verdi, Giacomo Puccini ja Carl Orff. Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu. Kontserdi ülesehitus oli ebatavaline, kuid just see tegi selle suurejooneliseks, nimelt olid ametis isegi õhtujuhid, kes juhatasid iga teose mingisuguse tutvustava tekstiga sisse. Esimesena kõlas Charpentieri Te Deum D-duur, H 146: Prelüüd. See teost tunnevad vast kõik eurooplased just tänu sellele, et see on Euroopa Ringhäälingute Liidu hümniks ning ühtlasi Eurovisiooni tunnusmeloodiaks. Just nagu tuntud lauluvõistluselgi oli see heaks stardipauguks kogu kontserdile. Järgmisena oli kavas Antonia Vivaldi teos "Talv" tsüklist "Aastaajad". Jällegi väga tuntud teos, kui natukenegi muusikaajaloost tead või oled kuulanud, mis ümberringi toimub
3 (1971) Für Alina (1976) Tabula rasa, kontsert kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile (1977) Missa syllabica koorile ja orelile (1977/1996) Spiegel im Spiegel (1978) Passio (1982) Te Deum (1985) Stabat Mater (1985) Festina lente (1988) Magnificat (1989) Miserere (1989) Berliini missa (1990) Silouans Song (1991) Litany (1994)
katedraalid (nt. Tourus , st. Gallen , Metz) Gregorius 1- Rooma esimene paavst , Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said kirikulaulu aluseks. Läänekiriku ühendamis poliitika. Liturgia- tavaline jumala teenistus Misssa- pidulik(päeva keskne) jumala teenistus Ordinarium- missa muutumatu osa Proprium- missa muutuv osa I. Kyrie eleison Issand halasta II. Gloria in excelsis deo Au olgu jumalale kõrgele III. Gredo in unum deum Mina usun ainsasse jumalasse Loetakse ,,Meie Isa palve" IV. Sanctus / Benedictus püha kiidetud olgu V. Agnus dei Jumala tall Urmas Sisask- onkirjutanud missa Lk.13 ! Gregoriuse laul Keel:Ladina Esitluslaad:1 häälne Rütmika:polnud kindlat rütmi , lauldi edasi sõnumit Meloodika:väga lihtne lauluviis Retisteerimine- kõnelaul, laulja laulab pikki proosatekste ühel noodil Psalmoodia- kirku tekst, lauldavad lõigud lühemad, vormelite vaheldumine palju korrapärasem
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. KLASS Karina Repetun Kontserdiarvustus Juhendaja Tuuliki Jürjo 2013.õ.-a. TALLINN BAROQUE Liina Saari - sopran; Raivo Tarum - barokktrompet,; Imbi Tarum klavessiin. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina" ja "Stabat mater", Charpentier' "Te Deum" jt, ta on esitanud Vivaldi, Melani ja M...
Eksperimenteeris julgelt orkestriga, toodes kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta oli kirjutanud ka orkestratsiooniõpiku, mida hiljem täiendas Rihard Strauss, seega mis pani aluse 20saj orkestri käsitlusele. Tähtsamad teosed: Programmilised sümfooniad: Fantastiline, Hariot, Itaalias: Romeo ja Julia; Koori ja vokaal solistidega ooperid. Troojalased, Peatrice ja Penedict, Vokaalsümfoonia suurvormid Fausti needmine; Kristuse lapsepõlv; Reekviem: Te Deum Georges Bizet (1838-1875) Tema isa kes teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks ka komponeerimisega. Ema oli suurepärane pianist ja õde tunnistatud lauluõpetaja. 9a võeti Georges vastu muusika konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu (temast sai suurepärane pianist) ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857a võitis ta ihaldatud ,,Rooma preemia" ning veetis järgnevad 3a Itaalias.
Missad Missa on Katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, mille toiminguid hakati 4 5 saj.saatma lauludega. Missa osad jagunevad: · Orginaarium muutumatud tekstid, mis on kohustuslikud igal jumalateenistusel · Proprium muutuvad tekstid, mis lisatakse vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele. 3. Kyrie eleison pavlelaul (Issand, halasta) 4. Gloria in excelsis Deo kiidu laul (Au olgu Jumalale kõrges) 5. Credo in unum Deum - usutunnistus (Mina usun ainsasse jumalasse) 6. Sanctus/Benedictus kiidulaul 7. Agnus dei, qui tollis peccata mundi, missere mobis - palvelaul (Jumala Tall, kes on maailma patud ära kannad, halasta meie pead) Renessanss tekkis Firenze linnas 14. Saj. Itaalias ja kandus sealt õigepea teisesse Euroopa maadesse: Madalmaad Inglismaale Pranstusmaale Saksamaale Renessanss oli ilmaliku kunstri taassünni aeg, pöörduti tagasi Vana-Kreeka kultuuri juurde.
Arvo Pärt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliaja tegeles ta heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõud...
Kristel Palts 10.a klass Barokkmuusika Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti ni...
Romantism 1. F.Schubert- Romantilise kammerlaulu tänapäevani enim esitatav suurkuju; kirjutas kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga üle 600 laulu. Seal hulgas on lühikesi lugusid, mis oma vormi ja väljenduse lihtsuselt meenutavad 18.sajandi koduses musitseerimises levinud repertuaari ja dramaatilisi stseene (Johann Wolfgang Goethe sõnadele loodud ,,Metshaldjas'') Schuberti elusaatus oli heitlik, vireles pidevalt puuduses, tal oli õnnetu armastus ja haigused. Inimese emotsionaalseid läbielamisi ja kannatusi suutis ta kordumatu eredusega väljendada. Oli esimene, kes koondas oma laule tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik. ,,Ilus möldrineiu'' ja ,,Talvine teekond''. Tsükkel ,,Ilus möldrineiu'' meeshääle7 ja klaverile koosneb 20 laulust. ,,Talvine teekond'' koosneb 24 laulust. Schubertiaadid- Schuberti muusika õhtud ; need toimuvad tänapäeval mitmes Euroopa riigis ; muusikafestivalid, kus...
✾ ordinarium- tekstid missas/tunnipalvuses, mis korduvad ✾ proprium- tekst mis muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile ✾ “Meie isa palve” (Pater noster) loetakse ette armulaualiturgia ajal ✾ Eesti heliloojatest on kirjutanud missa Arvo Pärt ja Urmas Sisask missa muusikalised osad I. Kyrie eleison / Issand halasta II. Gloria in excelsisdeo / Au olgu Jumalale kõrges III. Credo im unum Deum / Mina usun ainsasse Jumalasse IV. Sanctus või Benedictus / Püha või Kiidetud olgu V. Agnus dei / Jumala tall ater noster, qui es in coelis, Meie Isa, kes sa oled taevas! sanctificetur Nomen tuum. Pühitsetud olgu sinu nimi! Adveniat regnum tuum. Sinu riik tulgu, Fiat voluntas tua, sinu tahtmine sündigu sicut in coelo et in terra. nagu taevas, nõnda ka maa peal!
Hector Berlioz (1803 La Côte-Saint-André 1869 Pariis) Berlioz oli väljapaistev prantsuse helilooja, dirigent ja muusikakriitik. Andis 1844. aastal välja orkestratsiooniõpiku (Grand Traité d'Instrumentation et d'Orchestration Modernes). Lisaks on tal kaks kogumikku memuaare. Lapsena oli Berliozi haridus peamiselt isa kätes: õppis prantsuse ja ladina kirjandust (Berliozi suur lemmik oli Vergilius) ning geograafiat (eriti vaimustus reisikirjadest). Kui ta kohaliku muusiku juures flööti ja kitarri õppima hakkas, ilmnes kiirelt tema andekus ja huvi muusika vastu. Kuid ta ei õppinud kunagi klaverit mängima! Harmooniat õppis Rameau kuulsa traktaadi järgi. 17-aastaselt astus ta isa nõudmisel Pariisi meditsiinikooli, kuid pidas vastu vaid kolm aastat, sest õpingud olid vastumeelsed. Seevastu paelus teda Pariisi kultuurielu: B. istus vabadel õhtutel ooperiteatris ja vaimustus Glucki ooperitest ning külastas sageli konservatooriumi raamatukogu....
Johann Sebastian Bach (1685-1750) * Bach tähendab saksa keeles ,,oja". * Ludvig van Beethoven: ,,Mitte ojaks, vaid mereks peaks teda nimetama". * Suguvõsatraditsioonid on üks Bachi loomingu põhialuseid. Muusikud olid ta vanaisa ja isa, muusikud olid ta vennad, mitmest tema pojast said muusikud ning see suguvõsa ulatub välja meie aega. Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina, õukonnakapelli kontsertmeistrina ja õukonna kapellmeistrina. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Ta vastutas muusika eest linna neljas suuremas kiriku...
Urmas Sisask referaat Elulugu Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14-aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa r...
4. peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks. Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala tall Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) Noodikirja kujunemine 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna.
Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Arvo Pärt ...
KESKAEG ...on väga pikk aeg antiigi ja renessansi vahel. Nimetus anti reness. ajastul, kui imetleti antiiki ja seda, mis ant. ja reness. vahele jäi, nimetati “keskmiseks ajaks” . Üldajaloos vaadeldakse keskaja algust seoses Lääne-Rooma riigi vallutamisega barbarite poolt 5.saj. Sisuliselt muutus inimeste maailmavaade peale antiiki seoses kristluse levimisega. Nii võibki öelda, et keskaeg algas seoses kristliku maailmavaate kujunemisega. Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki. Kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine, maistest rõõmudest loobumine – ka kunstis kujunes askeetlik iluideaal. Kultuur koondus kirikute ja kloostrite juurde, kogu professionaalne kunst pühendati Jumalale. Keskaeg on väga pikk ja kunstis sti...
- Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem (rituaalid) - Missal lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks - ● laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele ja pühadele - missa propium ● laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel - missa ordinaarium - Missa odinaariumi 5 osa: ● Kyrie eleison - palvelaul ● Gloria in excelsis Deo - ülistuslaul ● Credo in unum Deum - usutunnistus ● Sanctus/Benedictus ● Agnus Dei qui tollis peccata mundi - palvelaul Noodikirja kujunemine - 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi Suurriik, tekkis vajadus tekstid kirja panna - Muusika pandi kirja neumadega(märk,viibe), märgiti sõnade kohale - Alates 10. sajandist mindi täpsemaks - Noodijoonte arv oli algul erinev (1-10) - Guido Arezzost võttis kasutusele kompaktse/praeguse joonte süsteemi
1834 - programmiline sümfoonia "Harold Itaalias", kus oli esmakordselt soolopartii vioolale. Teos on samuti autobiograafilise iseloomuga. Selle kangelaseks on kaasajaga rahulolematu kunstnik, kes otsib tröösti metsikust loodusest. 1837 - Reekviem 1838- ooper "Benvenuto Cellini" 1839 - Shakespear`i ainetel dramaatiline sümfoonia koori ja solistidega "Romeo ja Julia" 1846 Goethe ainetel oratoorium ,,Fausti needmine" 1854 - oratoorium "Kristuse lapsepõli" 1855 - Te Deum 1863 ooper "Beatrice ja Benedict" 1863 ja 1899 (kahes osas) ooper ,,Troojalased" Ta võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit. col legno mäng poogna puuosaga. Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad autobiograafilisus, subjektiivsus, isiklike tunnete avalikkuse ette toomine, helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi . ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
