Verdi, Berlioz, Bizet (0)

Giuseppe Verdi ( 1813 -1901)
Sündis Itaalias Roncole külakeses. 7 a oli kohaliku kiriku organisti abiline. Hiljem saab organisti õpilaseks. 12-a-lt tegi juba oma esimese kompositsiooni katsetusi. 1839 mil ta elas Milanos lavastati „La Scalas“ tema ooper „ Oberto “ mis võeti väga hästi vastu. Nt ooper „ Nabucco “ esietendatud 1842a tõi Verdile üle Euroopalise tunnustuse . Veel „Ernani“; „ Macbeth “; Luisa Miller “ jt. 1851- 1853 lõi oma 3pop ooperit: „ Rigoletto “; „Trubaduur“; „ Traviata “. 1870a „Aida“’ga 79esietendus Kairo ooperiteatris. Veel on kirjutanud 1 reekviem : „Othello“; „Olerto“. Eripäraks meloodia rikkus (bel canto stiilis) ilus, jõuline, rütmikas. Meelde jäävad motiivid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle. Kokku 26 ooperit.
Hector Berlioz ( 1803 -1869)
19saj tähtsamaid pr. Heliloojaid. Isa arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Õppis selgeks kitarri ja flöödi mängu ja 14 a lõi oma esimese teose. Isa soovil läks Pariisi meditsiini õppima. Kuid külastas teatrit sagedamini kui Ülikooli. 1826a astus Pariisi konservatooriumisse. Oli suur ooperihuviline. Ülikoolipäevil teenis elatist ooperikooris ja kitarritunde andes . Absoluutselt ei meeldinud Itaalia muusika . 1830a valmis esimene suurteos „ Fantastiline sümfoonia“, mille inspiratsiooni allikas oli meeletu armastus inglise näitleja Harriet Smithsoni vastu. 17a anti talle noorte heliloojate ihaldatuim Rooma preemia, mis kindlustas 5ks a, millest 2esimest veetis Roomas, aasta pärast Pariisi naasmist abielluski Smithsoniga ja 9 a tegutses helilooja , dirigendi ja muusika kriitikuna. Järgmised 20 a veetis oma suurema aja kontsertturneedel Belgias, Saksamaal, Austrias, Inglismaal ja Venemaal. Kodumaal tema teoseid väga hästi vastu ei võetud. Välismaal läksid ta teosed paremini peale. Elulõpp sügavas masenduses , suri ta ainus poeg-elu mõte kadus .
Läbinisti programmiline, idee aluseks oli kas kirj .teos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allutatud sisule . Eksperimenteeris julgelt orkestriga, toodes kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta oli kirjutanud ka orkestratsiooniõpiku, mida hiljem täiendas Rihard Strauss, seega mis pani aluse 20saj orkestri käsitlusele. Tähtsamad teosed: Programmilised sümfooniad: Fantastiline, Hariot, Itaalias: Romeo ja Julia ; Koori ja vokaal solistidega ooperid . Troojalased , Peatrice ja Penedict, Vokaalsümfoonia suurvormid Fausti needmine; Kristuse lapsepõlv; Reekviem: Te Deum
Georges Bizet (1838-1875)
Tema isa kes teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks ka komponeerimisega. Ema oli suurepärane pianist ja õde tunnistatud lauluõpetaja. 9a võeti Georges vastu muusika konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu (temast sai suurepärane pianist) ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857a võitis ta ihaldatud „Rooma preemia“ ning veetis järgnevad 3a Itaalias. Kodumaale naastes ütles ta ära õppejõu kohast Pariisi konservatooriumis ja jätkas kontsertpianistina ja loometööga. 1863 esietendus Pariisi teatris tema ooper „Pärlipüüdjad“. Vastuvõtt oli üsna jahe, ent tegu oli helilooja esimese teosega , mis siiani on teatrites mängukavas. 1875a esietendub tema ooper „ Carmen “, mida tabas samuti vihane kriitika mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni ja Bizet suri südameataki tagajärjel 75a suvel. Bizet ise nimetas oma ooperit koomiliseks kuna selles ooperis esines ka kõne, ent Carmen on sisult traagiline.
On kirjutanud muusikat mitmes žanris (orkestrit, klaverimuusika , laulud), kuid siiski kirjutas eelkõige oopereid mida ligi 30. eluajal nad edukad ei olnud. Hinnatud kui klaverimuusik.
Giuseppe Verdi (1813-1901) Sündis Itaalias Roncole külakeses. 7 a oli kohaliku kiriku organisti abiline, hiljem õpilaseks. 12-a-lt tegi juba oma esimese kompositsiooni katsetuse. 1839 mil elas Milanos lavastati La Scalas tema ooper „Oberto“ mis võeti väga hästi vastu. Nt ooper „Nabucco“ esietendatud 1842a tõi Verdile üle Euroopalise tunnustuse veel „Ernani“; „Macbeth“; Luisa Miller“ jt. 1851-1853 lõi oma 3pop ooperit: „Rigoletto“; „Trubaduur“; „Traviata“. 1870a „Aida“’ga 79 esietendus Kairo ooperiteatris. Veel on kirjutanud 1 reekviem. „Othello“; „Oberto“. eripäraks meloodia rikkus (bel canto stiilis) ilus, jõuline, rütmikas. Meelde jäävad motiivid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle. Kokku 26 ooperit.___Hector Berlioz (1803-1869) 19saj tähtsamaid pr. heliloojaid. Isa arst ja väga lugup. linnakodanik. Õppis selgeks kitarri ja flöödi mängu ja 14 a lõi oma 1 teose. Isa soovil Pariisi meditsiini õppima. Kuid külastas teatrit sagedamini kui Ülikooli. 1826a astus Pariisi konservatooriumisse. Suur ooperihuviline. Ülikoolipäevil teenis elatist ooperikooris ja kitarritunde andes. Absoluutselt ei meeldinud Itaalia muusika. 1830a valmis esimene suurteos „Fantastiline sümfoonia“, mille inspiratsiooniallikas oli meeletu armastus inglise näitleja Harriet Smithsoni vastu. 17a anti talle noorte heliloojate ihaldatuim Rooma preemia, mis kindlustas 5ks a, millest 2esimest veetis Roomas, aasta pärast Pariisi naasmist abielluski Smithsoniga ja 9 a tegutses helilooja, dirigendi ja muusika kriitikuna. Järgmised 20 a veetis oma suurema aja kontsertturneedel. Kodumaal teoseid hästi vastu ei võetud. Välismaal läksid paremini peale. Elulõpp sügavas masenduses, suri ta ainus poeg-elu mõte kadus.___Läbinisti programmiline, idee aluseks oli kas kirj.teos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allutatud sisule. Eksperimenteeris julgelt orkestriga, toodes kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta oli kirjutanud ka orkestratsiooniõpiku, mida hiljem täiendas Rihard Strauss, pani aluse 20saj orkestri käsitlusele. Tähtsamad teosed: Programmilised sümfooniad: Fantastiline, Hariot, Itaalias: Romeo ja Julia; Koori ja vokaal solistidega ooperid: Troojalased, Peatrice ja Penedict, Vokaalsümfoonia suurvormid: Fausti needmine; Kristuse lapsepõlv; Reekviem: Te Deum______Georges Bizet (1838-1875) Isa teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks komponeerimisega. Ema suurepärane pianist ja õde tunnistatud lauluõpetaja. 9a võeti Georges vastu muusika konservatooriumisse. Seal õppis klaverimängu (temast sai suurepärane pianist) ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857a võitis ihaldatud „Rooma preemia“ ning veetis järgnevad 3a Itaalias. Kodumaale naastes ütles ära õppejõu kohast Pariisi konservatooriumis ja jätkas kontsertpianistina ja loometööga. 1863 esietendus Pariisi teatris tema ooper „Pärlipüüdjad“. Vastuvõtt üsna jahe, ent tegu oli helilooja 1 teosega, mis siiani teatrite mängukavas. 1875a esietendub ooper „Carmen“, mida tabas samuti vihane kriitika, mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni ja Bizet suri südameataki tagajärjel 75a suvel. Bizet nimetas oma ooperit koomiliseks kuna selles esines ka kõne, ent Carmen sisult traagiline.___On kirjutanud muusikat mitmes žanris (orkestrit, klaverimuusika, laulud), kuid siiski kirjutas eelkõige oopereid mida ligi 30. Eluajal edukad ei olnud. Hinnatud kui klaverimuusik.