VIINI KLASSIKUD Sissejuhatus Sellel klassitsismi arenguetapil kerkisid esile kolm heliloojat -- Haydn, Mozart ja Beethoven Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid Neid kolmekesi koos on nimetatud ka Viini klassikaliseks koolkonnaks FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias Rohrau külas * See paljurahvuseline piirkond (austerlased, ungarlased, slovakid, horvaadid) on hiljem andnud Haydni helikeelde palju rahvamuusika mõjutusi * Kodune õhkkond muusikalembene, tõllasepast isa laulis ja mängis harfi * Lisaks Josephile (2
Geenius ja tema looming Geenius kelle valisn on Ludwig van Beethoven. Tal oli kohutav lapsepõlv mis möödus vägivallatsejast isa käe all(kes oli veel ka alkohoolik) ja ka ema suri. Juba 10 aastaselt pidi ta rahapuuduse tõttu koolist lahkuma.Tema isa oli tema esimene õpetaja. Beethoven põdes terve oma elu igasuguseid haigusi ning 1817.aastal kaotas ta ka oma kuulmise täielikult.Oma lugusid kirjutas ta väga kaua, mitte sellepärast, et ta oleks aeglane olnud, põhjus oli selles, et tema lood on väga sügavad ja nendesse on pandud tema elu. Võrreldes teda tavalise inimesega on ta küll väga andekas ja eriline aga iga inimene vajab enda kõrvale kedagi endale toeks. Beethoven muidugi armus mitu korda aga ta hakkas ikka kõhklema
C. Monteverdi „cantate Domini“ (alguses korduvalt „cantate“) J.S. Bach Kantaat nr. 147 (orel alguses ning siis koor) G.F. Händel oratoorium „Messias“ halleluuja (koor karjub halleluuja) J. Haydn oratoorium „Aastaajad“ „Suvi“ koor nr. 17 (torm, väike trummipõrin) W.A. Mozart Reekviem 1. osa (pikk, aeglane, sünge sissejuhatus)(film) L. Van Beethoven IX sümfoonia finaal (võimas koor karjub, euroopa hümn) R. Wagner ooper „Tännhauser“ vaikne meeskoor, kasvab M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ lõpukoor trummid P. Tsaikovski ooper „Jevgeni Onegin“ koor tütarlaste koor(lgus rahulik, ei laulda) Solist J.S Bach Ganoud „Ave Maria“ (aeglaselt ave maria, naine) G.F. Händel ooper „Xerxes“ xerxese aaria (klavessiin, kastraat) W.A
Klassitsismiajastu muusikazanrid Instrumentaalmuusika Retsensioon 30.aprillil kuulasime muusika tunnis erinevaid muusikapalasid, mis kuulusid klassitsismiajastu muusikazanrite hulka. Esimeseks kuulasime kahte sonaati, mis olid F. J. Haydn Klaverisonaat D-duur, I osa, esitajaks Ilya Yakushev ning L. Van Beethoven Klaverisonaat nr 8 c-moll (''Pateetiline''), I osa, esitajaks Daniel Barenboim. Sonaat on 3-osaline muusikateos soolopillile või soolopillile saatepilliga. Esimene sonaat, Klaverisonaat D-duur, I osa, oli Joseph Haydni kirjutatud. Loos oli kuulda selgelt põhihelistikku. Peateema oli energiline, aga kõrvalteema muutus aeglaseks. Esile kerkis kulminatsioon. Teine sonaat, Klaverisonaat nr 8 c-moll (''Pateetiline''), I osa, oli kirjutatud Ludwig van Beethoven
o homofooniline o teemasid on 2 o Ülesehitus: Sissejuh Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda · Sonaat o kolme/neljaosaline instrumentaalteos 1. osa sonaat-allegro vormis · Peateema-c-mollis · Kõrvalteema-Es-mollis o 17. sajandil sai alguse o Haydn ja Mozart o Beethoven ,,Pateetiline sonaat" · Instrumentaalkontsert o soolopillile sümf/kammerork. saatel o 1. osa sonaat-allegro vormis o kiire-aeglane-kiire o solist saab demonstreerida oskusi o avalikud kontsertid kujunesid välja sellest o Viiulikontserdid-Vivaldi o Mozart o Griegi Klaverikontsert a-moll · Keelpillikvartett o 4-osaline sonaaditsükkel o 4-inimest (I viiul, II viiul, altviiul, tsello) · Avamäng
94 'Üllatussümfoonia', II osa Andante Franz Joseph Haydn - Trompetikontsert Es-duur, III osa Allegro Wolfgang Amadeus Mozart - Sümfoonia nr. 40, I osa - Allegro molto Wolfgang Amadeus Mozart - ooper 'Võluflööt', Papageno aaria 'Der Vogelfänger bin ich ja' (Olen linnukaupleja) Wolfgang Amadeus Mozart - ,Reekviem', osa ,Dies irae' (Viha päev) Ludwig van Beethoven - Sonaat nr. 14 ,Kuupaiste', I osa Adagio Ludwig van Beethoven - Sümfoonia nr. 5 'Saatuse', I osa - Allegro con brio Ludwig van Beethoven - Sümfoonia nr. 9, IV osa - lõpukoor 'Ood rõõmule'
Bethoveni sümfooniad Belov Jevgeni 11-1 Sümfooniad · Beethoveni orkestrimuusika tähtsaim zanr on sümfoonia, neid on tal kokku üheksa. · Beethoven toob oma sümfooniatesse mitmeid uuenduslikke jooni. · Beethoven pikendas sümfooniate kestust. · Kui Mozarti sümfooniatest vältasid vaid vähesed üle kolmekümne minuti ning tihtipeale oli nende pikkus lausa alla kümne minuti, siis Beethoveni kuuenda ja seitsmenda sümfoonia esitused kestavad umbes 40, kolmanda sümfoonia omad 50 ja üheksanda sümfoonia esitused umbes 70 minutit. 9 sümfooniat · 1. sümfoonia, C-Duur (op 21; 1800) · 2. sümfoonia, D-Duur (op 36, 1802) · 3
Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks c) Viini klassikud - nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven d) uued instrumentaalmuusika vormid – Sonaat, klassikaline sümfoonia, keelpillikvartett, keelpillitrio, kontsert, concerto grosso, avamäng e) sonaadi osad – I osa - ekspositsioon (sissejuhatus) – peateema esitlus,kõrvateema esitlus, nende töötlus II osa – aeglane osa; III osa – tantsuline osa või rondo IV osa –repriis (kordus) - peateema+kõrvalteema veelkordne esitlus ja coda (lõpposa)
Ühendriikides. ERSO on käinud mitmetel välisturneedel Rumeenias, Bulgaarias, Kuveidis, Saksamaal, Kanadas, Rootsis, Soomes, Poolas, Sveitsis, Hispaanias, Venemaal ja mujal. Kontserdil esitati Beethoveni kolm teost: avamäng ,,Coriolan", Klaverikontsert nr 5 ja Sümfoonia nr 5. Kuna ma ei ole klassikalise muusika fänn ei oska ma neid teoseid väga hästi hinnata. Ma ei ole varem klassikalise muusika kontserdil käinud. Avamängu ,,Coriolan" kirjutas Beethoven aastal 1807 William Shakespeare tragöödiale ,,Coriolanus". See teos räägib kuidas legendaarne Rooma juht Gaius Marcius Coriolanus vallutas Rooma. Kui esitus hakkas olin ma üllatunud, sest kujutasin seda väga igavana ette. Mulle jättis juba avamäng väga võimsa mulje ja see oli tõeline elamus. Teisena esitati klaverikontserti nr 5 Es-duur, op.75 (,,Emperor"). Teos oli pühendatud Anna Margarete von Browne'le, kellesse Beethoven armunud oli
Selles muusikavormis on 3 alajaotust: EKSPOSITSIOON- esitatakse kaks iseloomult vastandlikku meloodiajuppi ehk TEEMAT. Kõigepealt PEATEEMA, mis on tavaliselt ergas, mehine. Seejärel kuuleme KÕRVALTEEMAT, hoopis lüürilisemat ja leebemat meloodiat, mis on kindlasti hoopis teises helistikus, kui peateema. Vahel ekspositsiooni ka korratakse, et teemad hästi meelde jääks (näiteks kordab Beethoven oma 5. Sümfoonia I osas ekspositsiooni. See teos on ka Sinu kuulamiskavas). Järgmisena hakatakse neid teemasid töötlema, arendama. Seda alaosa nimetataksegi TÖÖTLUS. Kolmas alaosa REPRIIS: teemad jälle algkujus nagu alguses, aga kõrvalteema on nüüd peateemaga ühes helistikus. Sonaat-allegro vorm on heliloojate armastatuim muusikavorm, sest siin saab kõige enam oma komponeerimisoskust näidata
FRANZ SCHUBERT 1797-1828 Schubert sündis Viini lähistel Liehtenthalis moraavia-sileesia perekonnas 12. lapsena. 1812 suri ema,lapsi jäi kasvatama range kooliõpetajast isa. Kodus õppis viiuli-,klaveri-,vioolamängu. 1808-1813 õppis Franz Viini õukonnalauljate koolis(konviktis) -juhataja Antonio Salieri. Laulis õukonnakapellis,õppis kompositsiooni Salieri juures. Eeskujudeks tollel ajal Haydn,Mozart,Beethoven. Kooli lõpetades töötas isa koolis algklasside õpetajana 3 aastat,seejärel sai temast vabakutseline helilooja. Schubert komponeeris impulsiivselt,kiiresti, ilma parandusteta ning ilma klaverita,kuna tal seda ei olnud. 1815-1816 olid helilooja loomingus väga viljakad. Valmisid- 2. ja 3. sümfoonia viis ooperit kaks missat 146 laulu jne. (traagiline,ainus armastus) Schubert elas äärmiselt vaeselt (öömaja erinevate sõprade juures),komponeeris palavikuliselt päevad läbi. Schubertiaadid-koosviibimised koos...
avamaks helilooja taotlusi. Nt. on H.Berliozi "Fantastilise sümfoonia" alapealkirjaks "Episoodid kunstniku elust" ja osade pealkirjad: *"Unelmad ja kired" , * "Ball" , *"Stseenid väljadel" , *"Rongkäik tapalavale" , *"Öine nägemus nõiasabatil". Tänapäeval ei eelda sümfoonia muidugi enam sonata- allegro vormist kinnipidamist, küll aga tõsist ja sügavat muusikalist sisu. Sümfooniat võib võrrelda romaaniga kirjanudses. Kuulsamad helilooja- sümfonistid on Mozart, Beethoven, Brahms, Berlioz, Tsaikovski, Bruckner, käesoleval sajandil Mahler, Sostakovits, Sibelius jt. Maailma tuntumate sümfooniate hulka kuulub kahtlemata Beethoveni 5. Sümfoonia. Teos algab lühikese peateemaga, mille kohta olevat auto rise äelnud: "Nii koputab saatus uksele." Sellest ka laialt levinud nimetus "Saatusesümfoonia". I osa on kirjutatud traditsiooniliselt sonata-allegro vormis. Peateema (c-mollis) on aktiivne ja rütmikas, kõrvalteema (Es-duuris) on rahulikum, laulvam, tundub
Das monumentale Brandenburger Tor kann auf eine rund 200jährige Geschichte zurückblicken. War es bis zum Jahre 1989 ein Symbol für die Teilung Berlins und Deutschlands, ist es heute ein Nationalsymbol für die Einheit und somit eines der berühmtesten Wahrzeichen der Stadt. Gewässer Doonau (Donau; 2852 km) Rein (Rhein; 1320 km) Elbe (1165 km) Odra (Oder; 866,12 km) Mosel (545 km) Main (524 km) Inn (510 km) Weser (433 km) Saale (413 km) Spree (382 km) Ludwig van Beethoven Ludwig van Beethoven war ein deutscher Komponist der Wiener Klassik. 17 Dezember 1770 26 Märtz 1827 verlor seiner Gehör Michael Schumacher 3 Januar 1969 deutscher Formel1Rennfahrer siebenmaligen Gewinn Referenzen http://de.wikipedia.org/wiki/Deutschland
Muusikaühingud- korraldasid avalikke kontsert. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja muusikaõpikud. Vabahelilooja-helilooja sai isikupäral särada lasta. Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid-rahu,lihtsus,suursugusus. Classicus- tähendab eeskujulikku,esmaklassilist. Uued vormid ja zanrid arenesid 1720-1760. Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või ...
Loogika – sissejuhatus ja põhimõisted Järeldus on 1 lause Klassikalise loogika põhiseadused: samasuse ehk identsuse seadus, vasturääkivusseadus, välistatud kolmanda seadus, Aristoteles (384-322) vb aluse seadus. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646 – 1716) Loogika roll Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas. Kooskõlalisus Hulk väiteid või uskumusi on omavahel kooskõlas parajasti siis, kui kõik selle hulga liikmed saavad olla korraga tõesed. Vastasel juhul on see hulk mittekooskõlaline. Sellisel juhul ütleme, et vaatlusaluseid väiteid ei saa korraga jaatada. Näide: Oletame, et keegi usub kõike järgnevat: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole ab...
Oluliseks klooster.Muusikuteks olid O.di Lasso muutus usk ainu vaimulikud. jumalasse.Ehitati palju kirikuid ja katetraale. muusika. intstrumentaal ja ilmalik W.A Motzard ja kiriku (18-19 sajand) muusika.Klassikalise muusika L. von Beethoven võim.Haritud tarbijaks kujuneb peamiselt kõrgkodanlus rajas kodanlus.Armastati eriti suuri tähtsamates orkestreid. muusika keskkustes ühinguid. Keskaja muusika. Muusika kujundajaks ja J
saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda - lõpetus). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet ning tehnilisi võimeid). Kontserte kirjutatakse klaverile, viiulile, tsellole, trompetile ja klarnetile. 16. saj. kujunes välja concerto grosso, millel on tavaliselt 4-6 osa. Tähtsamad heliloojad on A. Corelli ning G. F. Händel.
Nende lava- showsid ilmestavad alati fantaasiarohked valgusefektid ja tulevärk. Rammstein Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Heliloojad Tuntumad Saksa heliloojad barokiajastul olid: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel, Ludwig van Beethoven Romantismiajastul: Robert Schumann, Johannes Brahms, Richard Wagner jpt. Nende teoseid esitavad tuntud muusika-kollektiivid nagu näiteks Berliini Filharmoonikud. Laulunäited https://www.youtube.com/watch?v=8jLO7UjQus0 missa h-moll https://www.youtube.com/watch?v=t894eGoymio hällilaul, org lullaby https://www.youtube.com/watch?v=IVJD3dL4diY Taccata and fugue in D minor https://www.youtube.com/watch?v=6z4KK7RWjmk Symphony No. 5 Veel laulunäiteid
Seejärel sõnastasid Schwann ja Schleiden ühe rakuteooria põhiteesidest: "Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega." Mida hiljem üldistati: "Kõik organismid on rakulise ehitusega." 4 Rudolf Virchow (18211902) Saksa arstiteadlane ja antropoloog. Sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5 Ludwig van Beethoven (1770 1827) Maailma kuulus Viini klassik Tema klaveriloomingus on tähtsal kohal donaadid, klaverikontsertid ja väikepalad. Beethoven elas 32 aastat kuulmisvaegusega ning elu lõpul suri kurdina. 6 Ajaloosündmused Karl Ernst von Baer'i eluajal toimusid järgmised sündmused: 1796 sai Venemaa keisriks Paul I Napoleoni sõjad 17991814 1804 Napoleon krooniti Prantsusmaa keisriks 1815 toimus Tambora vulkaani purse, mis oli uusaja kõige
uued ideed, žanrid, uus väljendusviis, stiil. Eeskujuks seati lihtsad, korrapäraselt liigendatud ning loomulikult tundelised meloodiad, mida saadab lihtne dissonantsidest puhas harmoonia. Uuteks vormideks ja žanriteks olid klassikaline sonaadivorm, rondo, variatsioonid. Klassikaline sonaaditsükkel oli kas kolmeosaline ( kiire- aeglane- kiire) või neljasosaline ( kiire- aeglane- menuett- kiire). Klassitsismiajastu Viini klassikud F.J Haydn, L. Van Beethoven ja W.A.Mozart esindavad eri põlvkondi.Tegutsesid Viinis eri aegadel ja seetõttu oli neil vähe isiklikke kokkupuuteid. Haydn kirjutas 104 sümfooniat. Sümf. pole enam lihtne õukondlik meelelahutus, mida mängiti taustaks, vaid kaalukas mitmeosaline kontsertteos, mis eeldas keskendunud kuulamist. Ta eksperimenteeris palju ning sellega tõi väljenduse ja vormi uusi võtteid. Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse
- sümfooniaorkester (keelpillid, puhkpillid, löökpillid) 9. Nimeta klassitsismiajastu peamised žanrid! - Sonaat (klaver või soolopill ja klaver) 3 osa - Sümfoonia (sümfooniaorkester) 4 osa - Instrumentaalkontsert (soolopill + sümfooniaorkester) 3 osa - Keelpillikvartett (keelpillikvartett) 4 osa 10. Kes olid Viini klassikud: nimeta heliloojad koos eesnimedega! Viini klassikud on klassitsismiajastu kolm silmapaistvamat heliloojat: Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. 11. Milline oluline muutus sai osaks sümfooniažanrile Haydni loomingus? Haydni loomingus ei olnud sümfoonia enam lihtne õukondlik meelelahutus, mida mängiti taustaks, vaid kaalukas mitmeosaline kontsertteos, mis eeldas keskendunud kuulamist (klassikaline sümfoonia). 12. Millal elas Wolfgang Amadeus Mozart? (aastad!) Wolfgang Amadeus Mozart elas aastatel 1756-1791. 13. Mozarti elulugu lühidalt! (tähtsamad tegevused, linnad, publiku vastuvõtt jms)
raskeid nakkushaigusi, organist Salzburgis, hiljem vabakutselisena Viinis, tutvus Haydniga, kellele pühendas esimese keelpillikvarteti ·U 50 sümfooniat, 27 kontserdit klaverile, viiulile, flöödile, kvartette keelpillidele, sonaate klaverile ja viilule, ooperid, missad, arvatakse, et kirjutas üle 600 teose. · ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt", ,,Haaremirööv", ,,Titus" Ludving van Beethoven (1770-1827): · Sündis Bornis, esimene muusikaline haridus isalt, esimene kontsert 7aastaselt, õukonna klavessiini mängija, 4a töötas Viinis vabakutselisena, elu tippteosed romantismi ajastul, kõrvakuulmise kaotas, ebaõnnestunud isiklikud suhted. · 9 sümfooniat, 1 missa ,,Solemmis" ja 1 ooper ,,Fedilio" Euroopa Liidu hümn: Beethoven ,,Ood rõõmule" ,,Sümfoonia nr 9 IV osa" Sõnad Friedrich Schiller
Saksamaa ¤Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden . ¤Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. ¤Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber (viis sisse ka uuenduse dirigeerimise dirgendikepikesega) 19. saj. keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja Richard Wagner (helilooja; dirigent; muusikaajakirjanik; libretist).Weberi kõrvale ilmus peagi Beethoven. Vaimustas nii helilooja isiksus kui ka looming, eriti aga tema 9.sümfoonia. 1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed- Bayreuth Tähtsad Saksa heliloojad: Ludwig van Beethoven ; Richard Wagner Venemaa Keisrinnade Jelizaveta Petrovna ja Katariina II ajal oli õukond hull itaalia ooperite järele, mis aitas veelgi suurendada huvi Lääne muusika vastu vene aristokraatia hulgas. Vaimustus omandas sellise ulatuse, et paljud ei olnud üldse
Basso Continuo asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli-partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Ka keelpillikvartett oli levinud koosseis. Kujunes välja klassikaline orkester, kus oli esindatud keelpilli-, puupuhkpilli- ning vaskpuhkpillirühm. 19) VIINI KLASSIKALINE KOOLKOND Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Nendeks olid Franz Joseph Haydn, Ludwig van Beethoven ja Wolfgang Amadeus Mozart. Nad olid kõik eri põlvkondadest, töötasid Viinis eri aegadel ning puutusid isiklikult väga vähe kokku. Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid. 20) FRANZ JOSEPH HAYDN Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8- aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja
ta oma armastatu Aloysia Weberi noorema õega. Aastatel 1786 -1787 tulid esitlusele kas tähtsaimat ooperit ,, Figaro pulm" ning ,, Don Giovanni"1787 astal nimetati Mozartit keiserlikuks kammermuusikuks ja suuri tellimusi enam ei tulnud. Tema elulõpu aastad olid majanduslikult ebakindlad 1791 aastal jõudis kirjutada veel mitu suurteost, millest olulisim oli ,, Võluflööt" Mozart suri 5.12.1791 aastal ja haigus teadmata mis oli aluseks romantilistele legendidele. 20. Ludwig van Beethoven (1770 -1827) Sündis 1770 aasta detsembris Bonnis.Isa oli õukonnakapelli tenorilaulja ning temalt sai Ludwig ka oam esimesed klaveri ja viiulitunnid. Kuid olulisimaks õpetajaks oli õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe.Tänu temale sai Beethoven 1783 aastal klavessinimängija koha-1787 sõitis Beethoven Viini soovides saada Mozarti õpilasekskuid teade ema raskest haigusest tõi ta kiiresti Bonni tagasi Püsivalt asus Beethoven Viini elama
saj algus -ajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna clasicus järgi, mis tähendab esmaklassilist. -Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid -18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill
Euroopa Liidu politsei vljappemissioon EUPOL Afganistanis, Euroopa Liidu igusriigimissioon EULEX Kosovos ja Euroopa Liidu igusriigimissioon EUJUST LEX Iraagis, Euroopa Liidu vaatlusmissioon EUMM Gruusias, Euroopa Liidu piirimissioon EUBAM Moldovas ning Euroopa Liidu politseimissioon EUPM Bosnia ja Hertsegoviinas. "Ood rmule" (saksa keeles "Ode an die Freude") on Euroopa Liidu ja Euroopa Nukogu hmn. Helilooja Ludwig van Beethoven Euroopa lipp on sinine plagu, mille keskel asuvad ringis 12 kollast thte. Euroopa lipp on kasutusel nii Euroopa Nukogu kui ka Euroopa Liidu ametliku lipuna. Euroopa lipu kinnitas 1955. aastal Euroopa Nukogu ja see sai 21. aprillil 1986 Euroopa henduse ametlikuks lipuks. Aastal 1971 pani Euroopa Nukogu Parlamentaarne Assamblee ette vtta 9. smfooniast prinev eelmng "Ood rmule" kasutusele Euroopa hmnina. Sellega juti tegelikult tagasi juba aastal 1955 Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi tehtud
Viiulikontsert h-moll op. 61 on kirjutatud Edward Elgari poolt 1909-1910 aastail Londoni Kuningliku Filharmooniaühingu tellimusel Fritz Keisrile. See teos on pälvinud kogu viiuliliteratuuri ühe keerukaima ja nõudlikuima oopuse maine. Helilooja ise on öelnud, et teose teise osa lõpulõigus ühinevad teineteisega kaks hinge. Lubatud kirg oli heliteoses täiesti olemas. Muusika oli üpris kiire ja võhiku kõrvale veidi segadust tekitav. Sümfoonia nr 5 c-moll op. 67 kirjutas Beethoven vahemikus 1804-1808. 19. Sajandist peale on sümfoonia nr 5 olnud üks kõigi aegade armastatumaid klassikalisi teoseid. Klassikalistest teostest on just see minule kõige meelepärasem, mulle meeldib selle salapärasus. Kuna mainitud sümfooniat kasutatakse palju ka moodsas kunstis, pakkus see kontserdil kõige suuremat äratundmisrõõmu. Kontserdi solist Triin Ruubel on 2007. aastal lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Tiiu Peäske käe all, 2012
ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Ludwig van Beethoven -7- Wolfgang Amadeus Mozart Klassitsism teatris Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Barokkteatriga võrreldes lavakujundus lihtsustus
Joonase lähetamine-R. Tobias, oratoorium. 4 Mitu sümfooniat on loonud: Haydn-104 Beethoven-9 Mozart-41 Schubert-9 E. Tubin-11 A. Kapp-5 5 Kes on kirjutanud: Esimese ooperi Euroopas-J. Peri, Dafne. Esimese Eesti oratooriumi-R. Tobias, Joonase lähetamine. Esimese Eesti klaverikontserdi-R. Tobias, Kontsertpala. Esimese Eesti reekviemi-C. Kreek, reekviem c-moll. Esimese Eesti balleti-E. Tubin, Kratt. 6 Nimeta 3 heliloojat, kes olid: Head pianistid-Chopin, Beethoven, Liszt. Head dirigendid-Wagner, Mendelssohn, Bülow 7 Nimeta: 3 Mozarti ooperit-Võluflööt, Figaro pulm, Don Giovanni. 3 Soololaulutsüklit-Mussorgski "Lastetuba", Schubert "Ilus möldrineiu", Schubert "Talvine teekond". 3 heliloojat, kes on kirjutanud reekviemi-Mozart, Kreek, Schubert. 3 Tsaikovski balletti-Pähklipureja, Luikede järv, Uinuv kaunitar. 8 Kirjelda barokiajastu muusikat: Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre. Vokaalmuusika
Nimeta vähemalt 3 asjaolu. Haruldane kuulmine Fenomenaalne muusikaline mälu Publitseeriv fantaasia ja väljendustung (geniaalne improviseerija) Kuidas muutus sümfoonia Mozarti eluajal? Sümfooniad olid väga terviklikud, varasemast kaalukamaks sai sümfoonia viimane osa. Teostele oli iseloomulik küpsus ja jõuline väljendus. Nimeta vähemalt 4 Mozarti ooperit. „Figaro pulm“ „Võluflööt“ „Don Giovanni“ „Haaremirööv“ 16. Ludwig van Beethoven Millises füüsilises seisundis kirjutas Beethoven oma viimased teosed? Kurdina Mis oli Beethoveni põhipill ja kuidas ta seda kasutas? Klaver, ta kasutas seda jõulisemalt ja otsis pillist uusi orkestraalseid värve ja mitmepalgelist kõla. Nimeta mõned Beethoveni peateosed (sümfooniad) ja selgita, miks need on erilised. 3. sümfoonia - Algul oli teos pühendatud Napoleonile, kuid pärast seda, kui viimane end keisriks
Küsimused: 1. Millal on kunstis/muusikas klassitsism? 1750 – 1900 aastal. 2. Periodiseeri klassitsismiajastu ja kirjelda lühidalt perioode. a) Eelklassitsism 1720 – 1760. Tekisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestriseisus ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus b) Varaklassitsim 1760 – 1780. Sümfoonia arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. c) Klassikalise tiili kõrgaeg 1780 – 1810. Viini klassikud: Mozart, Haydn, Beethoven d) Üleminek romantismile 1810 – 19 saj I veerand. 3. Too välja klassitsismiajastu tähtsamad saavutused. Filosoofia – Rene Decartes, Voltaire, Diderot Skulptuur – Antonio Canova „Amor ja Psyche“, E.M Falconet „Vaskratsanik“ Teadud – James Watt – arumasin, James Cook – avardas teadmisi Vaikse ookeani kohta. Arhitektuur – raekoda Tartus, kivisild Tartus, Tartu Ülikool Kirjanud – Goethe, Schiller Maalikunst - Jacques-Louis David “Horatiuste Vanne” 4
Igapäevast eluolu peeti masendavaks ja tüütuks. Kunsti kaudu püüti kõigi murede eest põgeneda, unstati õnnest, paremast elust jne. Romantilised kunstnikud olid sageli väga tundelised pidasid end üksikuteks, õnnetuteks ja kaldusid sageli liialdustesese. Romantism muusikas Romantismi jagatakse kolmeks perioodiks. 1. Vara Romantism 1790-1830 Levis peamiselt Austrias ja Saksamaal, Euroopa muusikaelu keskus oli endiselt Viin. Tähtsaimad muusikud olid Beethoven, Weber, Schubert, Rossini. 2. Kõrgromantism 1830-1850 Romantism levis üle kogu Euroopa. Muusikakeskuseks sai Pariis ja üldse kogu Prantsusmaa. Heliloojad Paganini, Berlioz, Mendelssohn, Chopin, Schuman, Liszt, Wagner, Verdi. Paljud kunstnikud, s.h heliloojad sooritasid enesetapu või surid nälga, mistõttu nii mõnegi eluiga ei küündinud üle 40. aasta. Nt Schumann veetis elu lõpu hullumajas, Verdi seevastu elas üsna vanaks (88). 3
Wagner) *klaverimuusika *kopeerinud Schumanni ja Liszti *9 ooperit *3 sümfooniat *mõned kammerteosed Antonin Dvorak (1841-1904) *Tsehhi romantik *isa oli kõrtsmik *puutus kokku Tsehhi rahvamuusikaga *tänu vanematele kokkupuude muusikaga *viiul *külakool *Praha konservatoorium *Austria stipendium (Brahms) *reisis (Saksa-, Inglis-, Prantsusmaal) *töötas Pariisi konservatooriumis *1892 kutsuti Ameerikasse New Yorki konservatooriumisse LOOMING *kõik zanrid *eeskujud: Mozart, Beethoven *10 ooperit ,,Näkineid" *9 sümfooniat ,,Uuest Maailmast" *instumentaalkonterdid ,,Slaavi tantsud" *kammermuusikat *laule *klaverimuusikat Edvard Grieg (1843-1907) *Sündis ja suri Bergenis *Norra helilooja *vanemad Sotimaalt *Leipzigi konservatoorium(klaver) *tutvus Clara Schumanniga ja kirj. klaverikonterti *eeskujuks OLE BULL *elas Taanis, Roomas (tutvus Lisztiga) *Oxford'i ja Cambridge' ülikoolide audoktori nimetus LOOMING *140 laulu Süit ,,Peer Grynt" (mitmeosaline) *kammermuusika
-1- 9.veebruaril kell 19.00 toimus Estonia kotserdisaalis kontsert "Beethoveni Viies sümfoonia". Kontserdil oli kavas : Sergei Prokofjev. Klaverikontsert nr 3 , C-duur Ludvig van Beethoven. Sümfoonia nr 5, C-moll Kontserdil esinesid : Vladimir Mistsuk (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Nikolai Aleksejev Vladimir Mistsuk pianist Sündis 13.jaanuaril 1968.aastal Leningradis, õppis 1975-86 St.Peterburgi muusikakoolis, 1986-91 St.Peterburgi Konservatooriumis ja Sibelise nimelises Akadeemias Soomes. 1992-93 Madriidi Muusikaakadeemias, 1989.aastal sai esimese preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil, Tsaikovski-nimelise
dealoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega, Vioolad mängivad harmooniatäidet, Tsellod koos kontabassigdega moodustavad põhja, Uutmoodi kasutati aga puhkpille: Puhkpillide (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. Vaskpuhkpillid( metsarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris pidulikke fanfaarseid käike, mida teoetasid ainukesed löökpillid timpanid. Beethoven lisas orkestrisse tromboonid. Joseph Haydn(1732-1809) Esimene klassitsismi suurmeister Töötas vürst Esterhazy õukonnas "Papa Haydn" tema õukonnaelu, tema muusika loomine, järgmisel ajastul pilkav nimetus Looming Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks, 104 sümfooniat, tuntuimad on nr 45("lahkumissümfoonia"), nr 94("üllatussümfoonia"), 70< keelpillikvartetti, 19 instrumentaalkontserti, 24 ooperit. Oratooriumid, sh "aastaajad" , "loomine". "Keisrilaul" "keisrikvartett" II osa.
aastaks peaaegu enam ei kasutatudki. Bach ja Händel kasutasid trombooni üksikutel juhtudel. Austriast algas ka trombooni taassünd, seda kasutasid näiteks Leopold Mozart ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, sest trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga. Trombooni kasutas ka Wolfgang Amadeus Mozart oma "Reekviemis" ja Joseph Haydn. Sümfooniaorkestrisse võttis pilli rootsi helilooja Joachim Nicholas Eggert 1807, kuigi tuntum on fakt, et Beethoven tegi seda 1808 aastal oma 5. sümfoonias. Beethoven kasutas trombooni ka oma 6. ja 9. sümfoonias. Tromboon on üks vanimaid orkestripille. Tänapäeva sümfooniaorkestris kasutatakse kõige rohkem tenortromboone, mitmekesiste kõlavuste tõstmiseks. Nad mängivad nii akordinoote, kui ka soolopartiisid. Dünaamiliste võimaluste, särava tämbri ja suure kõlajõu tõttu kasutataksegi tromboone. Tänapäeval on tromboon populaarne ka dzässmuusikas
Süm- Orkestri- Orkestri- Ooperid Oratooriu Keelpilli- Klaveri- Klaveri- Oreli- Viiuli- Klavessiin Rahva- fooniad teosed süidid mid kvartetid sonaadid kontserdi teosed kontserdi -süidid muusika d d Bach 6 + Alles 3 + Händel 2 kuulsat 40 30 + + Haydn 104+3 25 + 70 54 + Mozart 41 19 + 17 27 Beethoven 9 ...
Muusikud Stradivari oli viiulimeister, valmistas lisaks vioolasid, tsellosid, kontrabasse ja isegi kitarre ja ühe harfi. Paganini viiulimängija C. Monteverdi laulja, viiuldaja, muusikajuht, dirigent (elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel) Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria 2) Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria 3) Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Võimas rühm: 1)Modest Mussorgski 2) Aleksandr Borodin 3) Nikolai Rimski-Korsakov 4) César Cui 5) Mili Balakirev Kalle Randalu eesti pianist Louis XIV esines balletis O. Lassus - prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja Neeme Järvi mitmel pool on olnud peadirigent ja ERSO-s oli ka kuntsiline juht
B. Lully Sonaat, Pooldati selget, lihtsat ning F. J. Haydn Klassitsism sümfoonia, arusaadavat (kolmkõlad) W. A. Mozart 18. saj.- 19. saj. kontsert, Ilmalik teema ja homofoonia L. v. Beethoven keelpillikvartett Sümfooniline F. Schubert Romantism Tunnetekultus, väljendati poeem, G. Verdi 19. saj. isiklikke elamusi R. Wagner operett
Nordrhein-Westfalen Ich möchte über das Bundesland Nordrhein-Westfalen sprechen. Nordrhein- Westfalen liegt im Westen der Bundesrepublik Deutschland. Die Landeshauptstadt ist Düsseldorf. Mit rund 17,8 Millionen Einwohner ist es das bevölkerungsreichste Bundesland. Nordrhein-Westfalen grenzt an Niedersachsen, Hessen, Rheinland-Pflaz, Belgien und die Niederlande. Die einwohnerreichsten Städte sind Köln, Düsseldorf, Dortmund und die Essen. Ludwig van Beethoven, Heinrich Heine und Joseph Beyus haben auch in Nordrhein-Westfalen gelebt. Die grössten Sehenswürdigkeiten sind der Köln Dom, der Aachener Dom und die Sclösser Augustburg. Nordrhein-Westfalen ist das industrielle Herz von Deutschland. Das Ruhrgebiet ist immer noch attraktiv und hat eine gute Infrastruktur. Es ist immer noch das grösste und am schnellsten wachsende Industrielle Zentrum in Europa.
· Fläche 357.114,22 km² · Einwochnerzahl 82.263.000 Berlin · Deutschlands Bundeshauptstadt · Fläche: 891,85 km² · Einwohner: 3.415.742. · Zentrum in Europa · 12 Bezirken · 95 Ortsteile Gewässer · Doonau (Donau; 2852 km) · Rein (Rhein; 1320 km) · Elbe (1165 km) · Odra (Oder; 866,12 km) · Mosel (545 km) · Main (524 km) · Inn (510 km) · Weser (433 km) · Saale (413 km) · Spree (382 km) Ludwig van Beethoven · Komponist der Wiener Klassik · 17 Dezember 1770 · 26 Märtz 1827 · verlor seiner Gehör Michael Schumacher · 3 Januar 1969 · deutscher Formel-1- Rennfahrer · siebenmaligen Gewinn Meine Reise · Jahre 2006 · 4 Woche · Übernachtet bei Vati · In Ulm · höchste der Welt Ulmer Münster · gotischen Stil · 161,53 m hohe · höchste Kirchturm der Welt Loveparade · Fest in Deutschland · 1989 · Technoparade
- kui siit üks pool ära jätta, tekib kooskõlalisus. Mari abikaasa Jüri loeb igal hommikul ajalehest horoskoopi. Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. 5. Arutluste deduktiivne kehtivus ja korrektsus. Too näiteid. Arutluse deduktiivsus kehtib siis, kui ei ole võimalik, et tema eelduste tõesuse korral järeldus on väär. NT: Iga kurt on muusikaliselt andekas.Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indiaanlane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Arutlus on deduktiivselt korrektne siis, kui see arutlus on deduktiivselt kehtiv ja tema kõik eeldused on tõesed. NT: Tallinn on Eesti pealinn. Eesti pealinn asub riigi loodeosas. Tallinn asub Eesti loodeosas. C-vitamiin aitab külmetuse vastu. C-vitamiin ei aita külmetuse vastu. C-vitamiin on kasutu.
Joseph Haydn (1732-1809) · Sündis 1732 aastal Alam-Austrias Rohrau külas. · Alustas Õpinguid hainburgi koolis, seal sai temast ka kooripoiss. · Ta isa oli tõllasepp, kes armastas muusikat. · Ta õppis Viini Nopolis ooperihelilooja ja lauluõpetaja Nicola Porpora käe all. · Viinis tutvus Gludiga · 1759 a. Sai esimese töökoha krahv Morzini väikese kapelli juhina · 1761 a. Sai ta tööd rikkas Esterházy õukonnas kapellmeistrina. · Kogus kuulsust kogu oma eluajal. · Esterhazy õukonnas sai temast tõeline ooperikapellmeister. · Viinis kohtus Mozartiga, see kohtumine mõjutas nende loomingut. · 1790.sai sai vürst Nicolaus surma ja lõppes teenistus Esterhazy õukonnas. · Edasi läks tööle Johann Peter Salomoni juurde. · 1795 a. Algad Prantsusmaa ja inglismaa vaheline sõda ja kontserthooaeg jäi ära. · 1795 a. Pöördus ta tagasi Esterhazy õukonda. · Napoleon tungis oma vägedega Viini. Sõja tegevus...
reasonableness and tradition had resulted in a limitation of vision. Writers of The age of Reason tended to regard evil as basic part of human nature Romantic writers generally saw humanity as naturally good. In the picture is The encyclopedia of the Age of Enlightenment. Music In music composers started to use folk. There was larger variety of instruments, long dramatic melodies, extreme tempos, dissonant harmonies. Some of the Romantic Era Composers: Ludwig van Beethoven, who was regarded by many as the first Romantic composer, Carl Maria von Weber, Daniel Auber, Ferdinando Carulli and many more. Important to Composers was to move their audiences, rather than concerning themselves with the structural discipline of Classical forms. Art Increased Nationalism and exoticism - Artist used their works for highlighting national identity and displayed exoticism by painting new and foreign things, including far away places and odd objects.
ning pidas seda 1824. aastani. Muusikute ühingu presidendi ametis oli Salieri aastatel 17881795, pärast seda sama ühingu asepresident ning kontsertide korraldaja aastani 1818. Salieri saavutas oma elu jooksul kõrge sotsiaalse positsiooni ja teda seostatakse ning võrreldakse tihti teiste tunnustatud heliloojatega nagu Joseph Haydn ja Louis Spohr. Olulise kultuuritegelasena 18. ja 19. sajandi muusikaelus oli ta ka mitmete teiste kuulsate heliloojate õpetaja: Ludwig van Beethoven, Carl Czerny, Johann Nepomuk Hummel, Franz Liszt, Franz Xaver Süssmayr, Franz Schubert. Paar aastat pärast Mozarti surma õpetas Salieri Franz Xaver Mozartit (Wolfgang Amadeus nimetas 4 kuud enne enda surma sündinud poja niimoodi just oma õpilase Süssmayri auks). Antonio Salieri suri 7. mail 1825. aastal ning maeti Viini, Matzleinsdorfer Friedhofi kalmistule, hiljem maeti ta ümber Zentralfriedhofi, kus puhkavad ka Beethoven, Brahms ning Schubert. Salieri matusetalitusel kõlas
Kasutatkse vähem Dissonantse, heli on Puhtam. Voori helilaad muutus Klassikaline orkester. Mozart Üheks põhilisemaks Areneb sümfoonia Kuningad Beethoven Helilaadiks Page 2
Kontsert Põhineb Kõikvõimalikud Teosed heliloojatelt sonaaditsükklil, kuid soolopilli ja nagu Joseph Haydn, on loodud soolopillile orkestripillid W. A. Mozart, ja orkestrile. See on Ludwig van kolmeosaline (kiire- Beethoven jpm aeglane-kiire) Sümfoonia Põhineb Sümfooniaorkestri Ludvwig van sonaaditsükklil, kuid pillid Beethoveni on loodud ,,Saatusesümfoonia" sümfoniaorkestrile Rondo Episoodide vahel Rondot võib mängida ,,Rondo"
OTT LEPLAND KUULA, 6.KOHT Eesti on võitnud Eurovisiooni ühel korral. Mis aastal see oli? Kes esitasid seda laulu? Mis oli selle laulu nimi? 2001, TANEL PADAR JA DAVID BENTON ,,EVERYBODY" Mis riik võitis tänavuse Eurovisiooni? ROOTSI Kas teksased olid algselt loodud peopüksteks, tööpüksteks või spordipüksteks? TÖÖPÜKSID Millest on tehtud ,,boade" nime all tuntud kraed? SULGEDEST Kas klarnet on puhkpill või keelpill? PUHKPILL Mitu nooti on ühes oktavis? KAHEKSA Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat ka pärast pimedaks jäämist. Õige või vale? ÕIGE Kumb on suurem kontrabass või tsello? KONTRABASS Kuidas nimetatakse seda suurt muusikariista, mida mängitakse kirikutes? OREL Mida kannavad politseinikud, et kaitsta end kuulist haavatasaamise eest? KUULIVEST Kas frakiga kantakse valget või musta lipsu? VALGE Naistel on tihti pulmades näo ees loor. Õige või vale? ÕIGE
v=CQUFQ_N0JI8 Reekviem, Lacrimosa http://www.youtube.com/watch?v=JoR4jeB6OI0 „Väike öömuusika” 1.osa http://www.youtube.com/watch?v=o1FSN8_pp_o 40.sümfoonia 1.osa http://www.youtube.com/watch?v=JTc1mDieQI8 Klaverikontsert nr.20 2.osa http://www.youtube.com/watch?v=l4KE6kx0K0E Ludwig van Beethoven Klaverisonaat nr.8 „Pateetiline” 1.osa http://www.youtube.com/watch?v=a8XYrNrlBj4 „Kuupaistesonaat” 1.osa http://www.youtube.com/watch?v=4Tr0otuiQuU 5.sümfoonia 1.osa https://www.youtube.com/watch?v=OGnBrabqdP4 9.sümfoonia 4.osa (NB! Vokaal astub sisse 6.45) http://www.youtube.com/watch?v=rHuGktVssdc
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
