veidi hiljem ka rahvuslikud jooned, mis hakkasid iseloomustama 19. sajandi heliloojate kunsti, on tingitud täiesti uuest vaimustusest tolleaegses Euroopas. Raskem on muusikaajaloos määrata klassikalise ajastu lõppu. Kui baroki ja klassitsismi vahel näeme selget üleminekut, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, siis klassitsismi ja järgmise suure stiili, romantismi vahel midagi sellist pole. Beethoven lähtus peamiselt klassikalistest vormiideaalidest, samas on tema loomingus aga ka palju romantikutele tüüpilisi jooni. Romantilisi loominguperioode on ka Haydnil ja Mozartil. Romantismiajastu heliloojaile jäid aga aluseks needsamad muusikalised vormid, tüüpilised esituskoosseisud ning peamised väljendusvahendid, mis kujunesid välja Viini klassikute loomingus. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid alles 19. sajandi
B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. · Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud meloodia. Tavalise on mitme teema kasutamine ja järsud kontrastid teemade vahel- avalõik on reeglina jõuline ja sellele järgneb kontrastina lüüriline lõik. Kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevate
"klassikaliseks". Vorm oli laienenud neljale osale: esimene kiiretempoline osa, teine, lüürilise või traagilise karakteriga aeglane osa; kolmas - tantsuline osa, enamasti menuett; ja lõpuks kerge ja kiire finaal. Klassikalise sümfoonia pikkuseks oli enamasti 15 kuni 20 minutit. Seevastu Beethoveni II sümfoonia vältab juba 30 minutit ning tema III sümfoonia on ligi tunnipikkune mammutteos. Oma viimases, IX sümfoonias nägi Beethoven, et orkestrist üksi ei piisa tunnete väljendamiseks ja sümfoonia triumfeerivas lõpuosas koori laulma Schilleri oodi "Rõõmule". Et sümfoonia arenes pikkuse ja keerukuse suunas, kirjutasid hilisemad heliloojad neid aina vähem ja vähem. Kui Haydn lõi 104 ja Mozart 41 sümfooniat, siis Beethoveni üheksast sümfooniast rohkem suutsid kirja panna vaid vähesed hilisematest heliloojatest. Berlioz astus julge sammu edasi, viies oma "Fantastilise sümfooniaga"
Ta sündis 8. detsembril 1865 ja suri 20. septembril 1957. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Kuulus on tema tsitaat: "Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil. Kes oskab lugeda sümboleid, see mõistab universumi saladusi." Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontsertisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele, sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud. Plaadil on ta esindatud vaid ühe looga: ,,Finlandia", mis on üks tema kuulsamaid lugusid. See lugu algab väga ähvardavalt. Ette võib kujutada tormi ja laevahukku. Seejärel muutub lugu ilusamaks - nagu päike
Jakobson andis välja laulude vihiku "Vanemuise kandlehääled" (repertuaaris Kunileiu "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu (2 eestikeelset). Väga saksasõbralik, baltiaadlid olid oodatud. Kohal 45 eesti meeskoori ja 1 saksa meeskoor. Mõte oli äratada oma rahvas, hoogustada rahvuslikku ärkamist, suurendada ühtekuuluvustunnet, hoogustada kooride teket, et heliloojad hakkaksid ise looma. Beethoven "Kõik taevad laulvad", Mozart "Ave verum corpus" Laulupidu Tallinnas Jakob Hurt (1839 -1907) Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas Hurt oma kuulsa kõne, milles rõhutas hariduse tähtsust ning innustas eestlasi selles valdkonnas mitte leppima vähesega, vaid pürgima üha edasi.Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üle-Eestilise tuntuse. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Beethoven: "Mitte Oja, vaid Meri peaks ta nimi olema!" Bach ja Händel viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. Elust Sündis Eisenachis Saksamaal Suguvõsas palju muusikuid Jäi varakult orvuks, kasvas vanema venna käe all (õppis klavessiini, viiulit) Tohutu töövõime Tunnustust leidis orelimängijana, mitte
“Maskiball”, Lady Macbeth “Macbeth”, Aida "Aida"; Weber – Agathe "Nõidkütt"; Wagner – Venus “Tannhäuser”, Tšaikovski – Liisa "Padaemand", Mascagni – Santuzza "Talupoja au", Tubin – Barbara "Barbara von Tisenhusen", Prokofjev – Fata Morgana "Armastus kolme apelsini vastu" jpt). Tema repertuaari kuuluvad mitmed sopranipartiid suurvormidest (Mozart – Missa c-moll; Mahler – 4. ja 8. Sümfoonia; Dvorák, Mozart, Brahms ja Verdi – Reekviem; Beethoven – 9. Sümfoonia; Tobias – “Joonase lähetamine”; Soštakovitš – 14. sümfoonia, Sibelius "Kullervo" jpt). Ta on olnud paljude kaasaegsete heliloojate teoste esmaettekandja (Sumera, Põldmäe, Kaumann, Pertmann, Andersson jt.). Pille Lill on teinud koostööd mitmete dirigentidega (Gennadi Roždestvenski, Carlo Felice Cillario, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Aleksejev, John Storgårds, Gintaras Rinkevičius, Arvo Volmer, Mihkel Kütson, Jüri Alperten, Olari Elts, Andres Mustonen,
Martin Kalm – G klass Argo ja Arko klaveriduo Kolmapäeval, 15. märtsil käis Jõgevamaa Gümnaasiumis esinemas Argo ja Arko klaveriduo. Duo koosneb kahest noorest 17-aastasest poisist, kes on suurema aja oma elust mänginud klaverit. Argo Jentson 7 aastat ja Arko Narits juba 11 aastat. Poisid on koos mänginud alates 2015. aasta algusest. Enne kontserdi algust oli meeleolu ärev ja kõik ootasid kannatamatult duot esinema. Kontserdi alustas Arko aeglase ja rahuliku palaga. Poole teose pealt sisenes saali Argo, kes ütles kõva häälega: “Igav!“, millega tekitati ka üllatav šhow-efekt ja peale seda ühines ta Arkoga. Edasi hakkas klaveril mängima korraga neli kätt. Kontserdi jooksul esitasid Argo ja Arko mitmeid tuntuid klassikalisi teoseid. Nende seas oli palju loomingut klassitsismi ja romantismi heliloojatelt, nagu nt Br...
1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut). Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat. Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas. Sümfoonia Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste. Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole. Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim
Franz Joseph Haydn Pilt 1 (1792) Franz Joseph Haydn Sündis: 31. märts 1732 Rohrau Suri: 31. mai 1809 Viin Tuntakse rohkem Joseph Haydn’ina Austria helilooja Stiil: Klassikaline muusika Ametid: helilooja, kapellmeister Pilt 2 Perekond Isa: Mathias Haydn- tõllassepp ja külavanem Ema: Maria oli töötanud Harrachi krahvi kokana Vend: Michael Viisi ei osatud. Isa oli innukas rahvamuusik, kes mängis iseõppijana harfi ja laulis. Pilt 3: Michael Haydn Pilt 4: Maria Keller Muusikamaailma 1738: Saadeti 6-aastaselt Johann Matthias Frankh-i juurde. 1739: Viini Püha Stephani katedraali muusikajuhi Georg von Reutteri tähelepanu 1740-1749: Püha Stephani katedraali poistekooris Töö-ja loominguaastad 1750- 1752: vabakutseline muusik 1752: Itaalia helilooja Nicola Porpora teenrina 1754–1756: lisamuusik Viini õukonnas 1756: parun Fürnbergi alluvuses Weinzierlis 1759-1761: krahv Morzini väikese kapelli juht 1...
Ülesanne „10 kuulsat sakslast” Kaimar Pihlapuu 1.Martin Luther Johann Gutenberg(c.1400-1468) • Enne teda paljundati raamatuid neid käsitsi ümber kirjutades. 2.Albrecht Dürer(1471-1528) • Oli akvarellvärvide kasutuselevõtja • Ta sai kaasa elada mõlemale hiigelpöördele Euroopa ajaloos – Ameerika avastamisele (1492) ja reformatsioonile (1517). 3.Johann Sebastian Bach(1685-1750) • Oma eluajal oli ta tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles ca 60-70 aastat peale surma. Praegu peetakse teda üheks suurimaks heliloojaks terves muusikaajaloos. 4.Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) • Rikkast perekonnast. Lapsi õpetas isa ja läbi aegade kokku kaheksa koduõpetajat. Noormees õppis ladina, kreeka, heebrea, inglise, prantsuse, itaa...
Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal varustas prantsuse klaverimeister Merlin klaveri summutuspedaaliga. 1778. aastal kattis inglane Bury haamrikesed naha asemel vildiga, et saada tumedam ja mitte liiga terav kõlavärv. 1811.aastal konstrueeris inglane Robert Wornum püstkeeltega pilli pianiino, mida tema väikeste mõõtmete ja intiimse kõla pärast nii nimetati. Pianiinosid kasutatakse peamiselt korterites. 1816.aastal surus Beethoven Viini vabrikandi Streicheri juures läbi, et klaverite klaviatuuri suurendati kuue ja poole oktavini, sest väiksem klahvistik jäi tema võimsatele sonaatidele liiga kitsaks. Nüüdisaegse klaveri heliulatus on üle seitsme oktavi. Viimase viiekümne aasta jooksul klaverit oluliselt täiendatud ei ole. Maailmakuulsad klaverifirmad on Steinway & Sons, Bechstein, Broadwood & Sons. Hinnatud on ka Tallinna Klaverivabriku kontsertklaver "Estonia" ja Moskva klaverivabriku "Lira"
Tollane ooper oli enamasti numbriooper See koosneb iseseisvaist iseseivaist muusikanumbreist: : aariatest, ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest ning tantsudest. 19.sajandil hakati numbriooperist loobuma, sündmustik ja muusika areneb katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid. Kuulsamad autorid ja nende teosed: · Ludwig van Beethoven o "Fidelio" (Viin 1805) · Wolfgang Amadeus Mozart o "Idomeneo" (München 1781) o "Röövimine serailist" (Die Entführung aus dem Serail; Viin 1782) o "Figaro pulm" (Le Nozze di Figaro; Viin 1786) o "Don Juan" (Don Giovanni; Praha 1787) o "Cosi fan tutte" (Viin 1790) o "Tituse halastus" (La clemenza di Tito; Praha 1791) o "Võluflööt" (Die Zauberflöte; Viin 1791) · Giacomo Puccini
13-aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka tema isa. Bologna Filharmoonia Akadeemia võttis 14-aastase Mozarti oma liikmeks pärast hiilgavalt sooritatud ülirasket eksamit ning Rooma paavst andis talle "kuldkannuse rüütli" aunimetuse. Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozart ise aga ütles ühes kirjas: "Ma kinnitan Teile, armas sõber, et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina. Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud." Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta.
On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSVLiidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980- 82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997).
Romantism on kunsti suund, mis tekkis Saksamaal, 18. sajandi lõpus vastukaaluks klassitsismile. Romantismi tunnused on: sisaldab müstikat, peategelane on erak, palju emotsioone, loodus aitab meeleolusid luua, (tavaliselt) traagiline lõpp, peategelase üleidealiseerimine. Kirjanikud: Walter Scott, James Fenimore Cooper, Victor Hugo. Kunstnikud: Thomas Cole, Eugène Delacroix, Théodore Géricault. Heliloojad: Wolfgang Amadeus Mozart, Joseph Haydn, Ludwig van Beethoven. ----------------------------------------------------------------------------------------------------- Alexandre Dumas (24 July 1802 - 5 Dec 1870), sünnikoht - Villers-Cotterêts, Prantsusmaa. Faktid: Tema on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas. Töötas juristina. Teosed: Kolm musketäri (1845), Kakskümmend aastat hiljem (1845), Krahv Monte-Cristo (1845), Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem (1848), Must tulp (1850)
Antonin Dvorak (1841-1904) Sündinud Nelahoseves; õppis külakoolis viiulit; oreli ja muusikateooria õpingud; elu Prahas vioolamängijana orkestris, Austria riikliku stipendiumi võitmine, loomingu kirjutamine Saksamaal ja hiljem Inglismaal; töötamine Praha konservatooriumis õppejõuna; NY Konservatooriumi direktori ja kompositsiooniprofessori maetikoha vastuvõtmine, eeskujud olid Mozart, Beethoven, Wagner, Brahms; kirjutas kõikides zanrites, hinnatumad orkestrid ja kammermuusikad; Fryderyk Chopin (1810-1849) Sündis Zelazova Wolas, Varssavi lähistel; looming varajasest lapseeast; õppimine Varssavi Lütseumis, hiljem Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis; Euroopas reisimine; ülestõus Varssavis ja kolimine Pariisi; elatus klaveriõpetajana; luhtunud kihlus Maria Wodzinskaga; halvenes
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism tooni ülepaisutatud on tulnud ladina keelest rituaalidesse uppunud sõnast "classicus" ja mis priiskav õukonnaelu, ...
Muutused muusikas · Rajati muusikaühingud · Avalikud kontserdid · Palgalised orkestrid · Heliloojatelt hakati tellima teoseid · Tähtsustus vabahelilooja staatus · Muusikaõpikute ja nootide kirjastamine · Muusikas selged vormiskeemid · Meloodia lihtne ja korrapäraselt liigendatud · Domineerib homofoomiline faktuur 3 tähtsat heliloojat: Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven Joseph Haydn (1732-1809) ELU · Klassitsistliku stiili esimene suur meister · Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias, Rohrau külas · Alustas Viinis Toomkiriku kooripoisina. Sealt sai tasuta ülalpidamise ja algteadmised muusikast · Peale häälemurret vallandati- töötas Viinis tänavamuusikuna, andis tunde, oli klaverisaatja ja teener · Haydn alustas heliloominguga 30. eluaasta paiku- küpse isiksus, originaalse käekirjaga
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism tooni ülepaisutatud on tulnud ladina keelest rituaalidesse uppunud sõnast "classicus" ja mis priiskav õukonnaelu, ...
Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu..................................................................................................
Franz Schubert Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Juba Beethoven hindas Schuberti lauludes peituvat "jumalikku sädet". Liszt seadis paljud neist klaverile. Pooleteise sajandi vältel on Schuberti laulude populaarsus kogu maailma laiade rahvahulkade seas järjest kasvanud. Tänapäeval tunnustame Schubertit kui suurimat laulumeistrit muusika ajaloos. tema laulude värskus, siirus, vabadus, puhtus, soe inimlikkus, eksimatu meisterlikkus ja hingestatud lürism on avaldanud ülehindamatut mõju kõigile järgnevatele laululoojatele Schumannist kuni Dunajevskini
2. Adagio, Lento või Andante (aeglane) 4. Allegro või Presto (väga kiire) 1. Sissejuhtatus 2. Peateema c-mollis, kõrvalteema es-mollis 3. Töötlus (teemade töötlemine erinevates helistikes) 3. Repriis (peateema esitamine alghelistikus, järgneb kõrvalteema f-mollis). 4. Coda- lõpetab I osa sümfoonia- 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile Kujunes välja 18. Saj Saksamaal. Täiuslikkuseni viisid Viini klassikud J. Haydn, W. A. Mozart, L. van Beethoven. Sarnaneb ülesehituselt sonaadile, kuid on ka mitmed erinevused tänu orkestri suurematele võimalustele: 1. Algab sageli aeglase sissejuhatusega 2. Teemad on kontrastsemad 3. Töötlus ja kogu teos pikem 19. saj kasutasid heliloojad-romantikud programmilist sümfooniat- teose aluseks oli mõni ajaloo sündmus või kirjanduslik teos instrumentaalkontsert-kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile, I osa on sonaat-allegro vormis
Kanadat. Muusika Johan armastas loodust, mis andis tihti talle muusika tegemisel inspiratsiooni. Ta ütles oma kuuenda sümfoonia kohta: ,, See meenutab mulle alati esimese lume lõhna." Öeldakse, et tema kodu, Ainola, ümber olevad metsad mõjutasid ta helipoeemi ,,Tapiola". Lisaks sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes romantiline isamaalisus. Oma elu jooksul kirjutas ta kokku 7 sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius sümfoonia vormi arendamaks oma isiklikku komponeerimisstiili sügavamaks. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka salvestatakse tihti. Lisaks sümfooniatele on ta loomingus ka teisi vorme. Näiteks sümfooniline pooem ,,Finlandia", orkestripala ,,Kurb Valss" ja süidid "Karelia" ning "Lemminkäinen" .Lisaks hulk eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat.
Peagi andis riiklik stipendium Sibeliusele võimlause täielikult heliloomingule pühenduda. Aastal 1904 koliski ta oma villase Ainolaani Järvenpääs. Sibelius- armastatud helilooja Sibeliuse geniaalsemad tööd on orkestrimuusikas ja sümfooniates, mis tihti sisaldasid soome mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli orkestrimuusika. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Talle on ka omased programmilised sümfoonilised poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sari, Põhjala tütred ja Tapiola. Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervo-sümfooniaga Rahvuskalevaise aja Soome heliloomingus ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka.
Orlandus Lassus kvintett Johann Sebastian Bach John Taverner Georg Friedrich Händel Franz Joseph Haydn Henry Purcell Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 3. Sonaadi-vorm on muusikavorm, mille skeem on: sissejuhatus, ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa). Kasutatakse tsüklite kiiretes osades, aeglastes osades, ooperiavamängudes. Eelkõige instrumentaalvorm, kuid esineb mõnikord ka vokaalmuusikas (ooperiaariad, missade Kyrie-osad). 4. Sonaaditsükkel on mitmeosaline teos, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis.
Need lood on kiirema rütmiga kui renessanss muusika ja barokk. Samuti on nende harmoonia palju kõlavam, emotsioon on rõõmsam ja lood on dramaatilised. Eelistaksin selle ajastu muusikat kuulata rohkem kui keskaja või renessanssmuusikat. Neid lugusi on palju huvitavam kuulata, ei tule uni kohe peale. Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 1750-1820. Sellele stiilile on omased kaks maailmakuulsaimat klassikalise muusika legendi Mozart ja Beethoven. Mozarti poolt on üks kuulsaimiad teoseid ,,Figaro pulm" ja Beethovenil ,,sümfoonia nr. 5 1.osa". Need lood on klassitsimile omaselt väga kiired ja rütmikad. Harmoonia on neil väga kõlav ja lood on dramaatilised. Mulle see stiil ei meeldi, see on liiga kiire ja raske kuulata kuna tekitab palju ärevust ja ajab mõtted segamini. Romantism muusikas on umbes 18201880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas
Barokiajastu heliloojad: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel. Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Instrumentaalkoosseisud klassitsismiajastul: Klaveriduo mõne meloodiapilliga, klaveritrio, keelpillikvartett. Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1
In July of 1786, Burns had succeeded in publishing the first book of his poems, the "Kilmarnock Edition", which became enormously popular. He decided to move to Edinburgh where new editions of his poetry were published. He made a number of tours of Scotland and began collecting traditional Scots songs and tunes for "The Scots Musical Museum". The gathered many old scotish tunes and songs that could have been lost otherwise. Even Haydn and Beethoven got inspiration from the songs he had put down. Burns is the author of the version of the Scots song Auld Lang Syne, which is generally sung at Hogmanay and other New Year celebrations around the English speaking world. Burns got ispiration from nature and beauty around, he wrote about love, universal brotherhood and the human condition. His poetry came straight from the heart and, to this day, his words are considered timeless. Burns Night
Sümfoonia - 4-osaline teos sümfooniaokrestrile ( esimene loodi Mannheimis, Saksamaal) Hakati korraldama avalikke kontserte muusikakeskuste ühingutes Välja anti suurtes tiraazides muusikaõpikuid ning nootide trükkimine laienes tohutult 18.saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, aga enamasti väga asjatundliku publikuga Originaalne ja ere väljenduslaad Tuntumad Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven Jean-Philippe Rameau - rajas uudse harmooniakäsitluse, mis oli varasemast lihtsam Aluseks oli lihtne meloodia UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJ II POOLEL Läbi aegade kalleim muusika-teatrizanr, oli seotud kuni 18. Saj alguseni õukonnapidustustega. Valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Itaalia tõsine ooper ehk opera seria. 1728. a toimus Londoni ooperiteatri pankrott. "Kerjuseooper", andis tõsisele ooperi zanrile surmava hoobi.
Ansambel DAGAMBA Võrus Kontsert toimus Võru Kandles 4. novembril 2018 kell 17.00. Esinesid Valters Puce (tsello), Anton Trocjuki (tsello), Hamidreza Rahbaralami (daf, setar, vokaal), Dainis Tenise (klaver) ja Arturs Jermaksi (trummid). Rahvusvahelise, Lätis baseeruva, ansambli DAGAMBA asutasid 2011. aastal andekad professionaalsed muusikud Valters Puce ja tema lapsepõlvesõber Anton Trocjuki. Nende ülimalt loomingulised eksperimendid erinevate muusikazanritega ja kirg muusika vastu kutsusid aga grupiga liituma iraanlasest löökpillimängija Hamidreza Rahbaralami , Leedu pianisti Dainis Tenise ja tummari Arturs Jermaksi. Kontserdi teemaks oli "Ludwing van Rammstein". Esitati klassikalist muusikat, mis oli väga hea. Tihti oli nii, et lugu algas väga rahulikult , kuid lõppes sootuks väga tõsiselt ja peaaegu, et rokkides. Muusika oli võetud klassikalise muusika loojatelt (Beethoven, Vivaldi jne) ja oli muude...
II pool- 19. saj I kiriku võim (NB! Suur haritud kõrdkodanlus, mitmehäälsus sümfooniaorkestri koosseis, sonaadivorm; rondo ja Wolfgang Amadeus Mozart veerand) Prantsuse revolutsioon), kes pidas üleval väga populaarseks variatsioon. Ludwig van Beethoven määravaks klassika sai orkestreid ja tellis soolopilliks sai klaver. Sonaadivormil haritud kõrgkodanlus; heliloojatelt teoseid. põhinevad zanrid: elavnes avalik Üha enam tähtsustus sonaat, trio,
Raamatu arvustus ,,Sindrinahkses kasukas" Anne Kahro raamat ,,Sindrinahkses kasukas", mis räägib huvitavalt Urmas Sisaski eluloost. Raamat annab ülevaate Urmas Sisaski kujunemisperioodist- noorpõlvest. Esile on toodud tema omapärasust, veidrust ning läbi selle avalduvat omamoodi geniaalsust. Urmas Sisask sündis 1960 aastal Endel ja Mai Sisaski esimese lapsena. Urmas paistis algusest peale silma omapärasuse ning andekusega. Urmas sai endale veel ka õe Lea, kellega oli tal lapsepõlves väga tihe side, koos saadi hakkama kõiksugu tempudega. Mõlemad olid ka laiskluse musternäidised. Urmase vanemad lahutasid ning ema leidis uue mehe metsavahi Heino, kellega neil sündisid tütar Siiri ning poeg Karl. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema hakkas oli ta loomult sõnakehv ning jäi pikkadeks aastateks omaette nohisejaks. Urmase pereko...
Ta on kuulus eesti pianist, helilooja, improvisaator, legendaarse Ruja ellukutsuja. Juba väiksest peale tahtis Rein Rannap saada maailmakuulsaks heliloojaks ja klaverdajaks. Oma esimese loo kirjutas Rein Rannap ülesse juba viieaastaselt ja see kannab tänaseni säilinud noodilehel nime ,,Önetus". Tema isa Heino Rannap on muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija ja ema Ines Rannap on viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik. Ta lemmikheliloojad on Johann Sebastian Bach,Ludwig van Beethoven, Franz Serafim Peter Schubert, Frederic Chopin ja Ferenc Liszt. Haridustee Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965 1972, ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1972 1977 klaveri erialal Virve Lippuse juures. Seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures 1977 1979. 1991 kuni 1995 õppis Rein Rannap LõunaCalifornia Ülikoolis Los Angeleses magistri ja doktoriõppes heliloomingut Stephna Hartke klassis.
valentinipäev 21. materiaalne 54. Johann Voldemar Jannsen 87. almanahhis 22. korruptsioon 55. virtuoossed 88. Mozart 23. terminal 56. suveräänne 89. sõime borsi 24. Tsetseenia 57. standardse 90. trohheus 25. konfidentsiaalne 58. Beethoven 91. Nietzsche 26. mõttetu 59. barokne 92. puänt 27. Heidegger 60. materjal 93. Raportid 28. santaaz 61. terrass 94. rousseau'lik 29. pankrot 62. tsuvasi 95. intervjueerima 30
ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsism teatris Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Barokkteatriga võrreldes lavakujundus lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule.
Kestis ~1750- Klassitsisme ajastul Viini *Richelieu asutas 1635.a 1800.Klassitsism on tekkis palju uusi klassikud: J. 40 liikmest koosneva Klassitsism kunstisuund, mis lähtus zanreid. Tähtsaimaks Haydn, W.A. Prantsuse Akadeemia renessansist ja antiikajast. neist oli sümfoonia. Mozart, L.van (PA) Iluideaaliks peeti Vana- Lisaks olid veel Beethoven *Suur Prantsuse Kreeka ja Vana-Rooma klassikaline sonaat, revolutsioon(1789-1794) kunstiteoseid. See ajastu klassikaline oli mõeldud keelpillikvartett, tavainimesele. Kõik oli instrumentaalkontsert lihtne ja selgesti ja ooper. mõistetav. Tähtsaks peeti teadmisi ja haridust. See Nt.W.A.Mozart-
teams. Culture · Scotland has a busy cultural life. A lot of musicians, actors and singers come to Scotland to give concerts. It the evenings the opera house, the cinemas and the concert halls are full. In cafes and pubs small groups sing, act, read poetry. Robert Burns Robert Burns, Scotland's national poet, was born on January 25, 1759 in Scotland. The poetry and songs of Robert Burns are famous all over the world. Robert Burns's poems and verses inspired Beethoven, Schumann, Mendelssohn and other composers who wrote music to them. The most popular poems of Robert Burns are «The Tree of Liberty», «My Heart's in the Highlands», «A Red, Red Rose» and many others. Robert Burns began to write poetry when he was fifteen. He composed verses to the melodies of old folk-songs, which he had admied from his early childhood. He sang of the woods, fields and rwonderful valleys of his native land. Burns published some of his poems in 1786
Arendada kuulmistaju Õpetada last jälgima ning matkima kõneliigutusi Kujundada kõnemotivatsiooni Hilisemas kõnearendustöös tuleb arvestada, et vähese sõnavaraga laps vajab mitmekesist näitlikustamist ning toetavate võtete rakendamist. Kuulmispuudega lastel vajavad korrigeerimist ja arendamist ka motoorika, sotsiaalsed oskused jne. Arendustegevuses on oluline tagada üldised ruumitingimused. Kuulsad inimesed kuulmispuudega Thomas Edison Ludvig van Beethoven Ryan Adams Francisco Goya Nägemispuudega lapsed Nägemispuudega laste hulka kuuluvad lapsed, kellel puue avaldub nägemisteravuse langusena, vaatevälja, silma liikuvuse, valgus- ning värvustaju probleemidena ning on isikuti sõltuvalt eripärast, tekkeajast ja sekkumisest erinev. Eristatakse: Pimedaid Sügava ja raske nägemispuudega lapsi (nägemisteravus 0-0,05) Vaegnägijaid (nägemisteravus 0,05-0,3) Nägemisfunktsioonide kahjustusega lastel
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Beethoven: "Mitte Oja, vaid Meri peaks ta nimi olema!" Bach ja Händel viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. Elust Sündis Eisenachis Saksamaal Suguvõsas palju muusikuid Jäi varakult orvuks, kasvas vanema venna käe all (õppis klavessiini, viiulit) Tohutu töövõime Tunnustust leidis orelimängijana, mitte heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta Sünnimaja Eisenachis Monument Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos...
kontrabass) Sümf. ülesehitus: I-osa osa kiire sonaat allegro II- osa aeglane (teema variarsioonidega) III- osa tantsuline menuett IV- osa finaal kiire (teemasid kokkuvõttev osa) Lk. 15 BAROKK KLASSITSISM Bach, Händel Haydn, Mozart, Beethoven 1) õukondlik, kiriklik 1)kodanlus-muusika hakkas muusika keeruline lihtsustuma 2)polüfoonia,generaalbass 2) homofooniline ühes viis, teises seade 3)fuuga, süit, motett, 3) sonaat, (sümf. kontsert) soolokontserdi vorm lauluvormid, rondo concerto grosso, sonata de cheiesa
kuulu kahte esimesse). Romantism tuleneb prantsuskeelsest sõnast ja tähistas romaani, luuletust. 1 ROMANTISM Kujunes Saksa kirjanduses 18.s. lõpul. Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. · KONTSERDIELU Tekib avalik kontsertelu. 19. saj. hakkab tarvitama sõna kontsertmuusika. Beethoven esitab oma teoseid veel kellegi kambris (nt. Krahv Razumovski lossis). · INTERPREETIDE AJASTU Toimusid suured muudatused interpretatsioonis ja repertuaaris. Selgemad jooned saab romantism pärast Waterlood. ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" osutus elus võimatuks ja romantism kajastab seda võimatust. Romantilises teoses ei saavutata ideaali, selle poole püüeldakse. Elatakse kujutluses, minevikus, unistustes
10. Milline seik Georges Gershwini elus mõjutas oluliselt helilooja loomingut? Tal tekkisid tõsiselt mäluaugud ning esines palju peavalu, kuniks avastati, et tal on ajukasvaja. 11. Selgita, miks on ooperil „Porgy ja Bess” Ameerika muusikaajaloos eriline koht. See tähistab Ameerika rahvusooperi sündi ning teoses kujutatakse mustanahaliste elu. 12. Nimeta muusikaklassikuid, kelle mõju on täheldatud Artur Honeggeri loomingus. Ludwig van Beethoven, Sebastian Bach, Max Reger, Richard Strauß. 13. Iseloomusta Venemaa kultuuripoliitilist olukorda 1917. aasta revolutsioonile järgnenud aastakümnetel. Võimule tulid bolševikud, tõusis Vene kodusõda. Punaarmee kehtestas võidupuhul Venemaa Nõukogude Vabariigi. Esines korduvaid näljahädasid, milles hukkus või lahkus riigist miljoneid inimesi. Talurahval keelati kauplemine ning kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus
KLASSITSISM Aeg: ~1750 ~ 1850 valgustusaeg · Valgustajad Voltaire, Diderot, Montesquieu Mõistus- ülim kohtumõistja · Muusikas - J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven · Kirjanduses - J. W. von Goethe , F. von Schiller · Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised antiigi vaimustus 1764 - "Antiikkunsti ajalugu" - J. J. Winckelmann Classicus(lad.k.) - esmaklassiline, parim, eeskujulik *Eeskujuks - antiik *Iseloomulik lihtsus, selgus, korrapärasus, loogilisus *Jagunemine: · Varaklassitsism (1760 - 1800) · Kõrgklassitsism (19.saj I veerand) Prantsusmaal: · 1760 - 1790 Louis XVI stiil
W.A.Mozart 1. Noor helilooja 2. Geniaalne improviseerija 3. Salzburgi õukonnas valitses itaalia maitse 4. Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem 5. Kaasaegsed arvasid tema loomingust: liiga julge ja järskude kontrastidega, palju kaunistusi 6. üle 20 ooperi 7. reekviem 8. missad itaalia ooperi mõjutusega 9. 'Haaremirööv', 'Figaro Pulm' ,'Don Juan' ,'Võluflööt' 10.Instrumentaalmuusika: 27 klaverikontserti ,41 sümfooniat L. van Beethoven 1. Borni linnas sündis 2. Vanaisa ja isa olid muusikud 3. Tõeline õpetaja C.G.Neefe 4. Viini 1. Periood : õpetajaks Haydn, kuulmisvaegus 5. Viini 2. Periood : „Kristus Õlimäel“, „Fidelio“ 6. Viini 3. Periood: loominguline kriis, „Kaugele armsamale“, 1818. Kurt (kõlarikkamad teosed), Missa Solemmis (pidulik missa) 7. Tema muusika oli sügavatundeline ja põhjalik nagu tema elugi. 8. A.von Kotzebue saatis Beethoovenile eesti muusikat.
ja fantaasia maailm. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju ning võeti kasutusele ka uusi pille. Üheks lemmikpilliks sai klaver. Ajastu põhizanr oli ooper, tekkisid ka uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett. Paljuski olid eeskujuks Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism valitses ka kirjanduses ja kujutavas kunstis. 2. Romantiline soololaul ja Schubert Romantilises laulus taotletakse võimalikult sõna ja muusika ühtsust. Klaver pole enam saatja rollis vaid võrdne lauljaga. Tähendusrikkad eel-, vahe- ja järelmängud. Schubert vaimustus Viini klassikutest. Tema muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, pika kaarega
esimese oratooriumi "Joonase lähetamine" (1909) esimese programmilise helitöö "Walpurgi burlesk" (1910) esimesed arvestatavad klaveriteosed Loomingule iseloomulik Loomingus püstitas ta kaks põhilist eesmärki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose "Kalevipoeg" kehastamine muusikas. Teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Loomingu suurimaid mõjutajaid on olnud L. v. Beethoven. Looming oli selges kontrastis eesti muusikas toona valitsevate romantiliste meeleoludega. Tema muusika oli helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Ta on teostes kasutanud palju meremotiive. Lemmik zanrid Oratoorium: "Joonase lähetamine" (peateos) http://www.youtube.com/watch?v=rmBjUin2R8 Orkestriteos: avamäng "Julius Caesar"
Tallina Südalinna Kool Brittany Krijer Desiree Kontserti Ülevaade Tallinn 2017 Osatäitjad: Isikud kes kujundasid ajalugu: Bernadine Eugenie Desiree Clary - Getter Jaani Jean Baptiste Bernadotte - Bert Pringi Oskar I - Kaarel Orumägi Oskar noorukina - Joonas Segaert Oskar lapsena - Ralf Oliver Purje Napoleon Bonaparte e Napoleon - Artur Rassmann Josephine de Beuharnais - Janika Sillamaa Letizia Bonaparte - Reet Paavel Marie-Louise de Hasburg - Karoliina Lepik Muud Clary`d: Madam Clary - Merike Tammik Julie Clary - Hille Savi Etienne Clary - Franck Reisner Suzanne Clary - Karita-Liis Grassmann Teenijaskond: Marie - Anete Salu Fernand - Andre Luurmann La Flotte - Johanna Kits Yvette - Laura Kohava MarianPerkmann, Sherilyn Ugard, Carmen Suurkivi, Carmel IIris Teikari, Eke Maru Grossschmidt, Anders Patrick Takkis, Asko-Robert Meole Josephine`i de Beuharnais` perekond: Alexandre de Beuharnais - Kaarel Orumägi Hortense...
Viini, kus töötas vabakutselisena. Viinis Mozart töötas muusikaõpetajana, andis kontserte ja siin sündisid tema parimad teosed. Viinis ta tutvus ka Haydeniga ja abiellus. Tema tähtsaimad teosed: 1)Kirjutas 19 ooperit, tuntumad nendest: Figaro pulm, Don Giovanni, Võluflööt. 2)Kirjutas vokaalmuusikast missasi ja reekviemi. 3) Ligi 50 sümfooniat, klaveri sonaate, viiuli sonaadid keelpilli kvartetid, kontsertid, serenaade. Tuntum serenaad: Väike öömuusika. Ludvig van Beethoven (1770 -1827) Oli saksa helilooja, kes suurema aja oma loomeperioodist elas viinis. Oli Haydni ja Mozardi kõrval Viini klassikalise koolkonna esindaja. Teda peetakse viimaseks klassitsismi ajastu heliloojaks ja ka esimeseks romantikuks. Tema ideedes on olulisel kohal vabaduse armastus ja veendumus õigluse võidus, ning muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad. Sündis Bonnis, kus tema vanaisa oli õukonna kapeillmeister ja isa õukonna kapeilli laulja. Isast sai ka
ORKESTRIMUUSIKAS-puupillirühm ühendati keelpillidega. vaskpillidest jäid ainult trompetid ja metsasarved.pillirühmad muutusid iseseisvateks ja suurteks. Klassikaline orkester Kujunes välja Mannheimis,Edela-SaksamaalKeelpillirühmad klassikalises orkestris:1)keelpillid(viola,viiul,tsello,kontrobass) 2)puupillid-flööt,oboe,klarnett,fagott. 3)vaskpillid-trompet,metsasarv,tromboon.Carl Philiph Emmanuel Bach Klavessiinimängija,tipphelilooja .Dayn,Mozart ja Beethoven õpisid palju Ph.E Bachi klaveriloomingust.Andis välja klaveriõpiku,mida peeti väga universaalseks.Looming:vaimulik ja orkestrimuusika ,vaimulik vokaalmuusika,klaver. Basspillirühm Opera seria tõsine ooper, kirjeldati väärtuste konflikti nt.truudus,reetlikkus. Opera buffa koomilise sisuga ooper, reaalsed inimesed. Tegelasteks reaalsed inimesed, sisuigapäevasest elust.tööptegelased rikas härra ja noor teenijatüdruk.Singelspiel e. Laulumäng sündis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
