Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geenius ja tema looming (0)

1 Hindamata
Punktid
Geenius ja tema looming
Geenius kelle valisn on Ludwig van Beethoven . Tal oli kohutav lapsepõlv mis möödus vägivallatsejast isa käe all(kes oli veel ka alkohoolik) ja ka ema suri. Juba 10 aastaselt pidi ta rahapuuduse tõttu koolist lahkuma .Tema isa oli tema esimene õpetaja. Beethoven põdes terve oma elu igasuguseid haigusi ning 1817.aastal kaotas ta ka oma kuulmise täielikult.Oma lugusid kirjutas ta väga kaua, mitte sellepärast, et ta oleks aeglane olnud, põhjus oli selles, et tema lood on väga sügavad ja nendesse on pandud tema elu.
Võrreldes teda tavalise inimesega on ta küll väga andekas ja eriline aga iga inimene vajab enda kõrvale kedagi endale toeks . Beethoven muidugi armus mitu korda aga ta hakkas ikka kõhklema. Tema rasket lapsepõlve on kindlasti teised inimesed tundnud kellel on elus raske aga selliseid kellel on eriline anne ja õnne, et elus midagi suurt saavutada on vähe ja temal oli see olemas, et saada kuulsaks ja tuntuks. Enamasti selline geenius nagu tema jääb üksikuks enamasti, sest temaga ei osata koos elada ja teda peetakse veidrikuks. Ta oskab midagi teistest nii palju paremini, et seda on rakse omaks võtta ja kergem on olla üksinda kui kuulata teistelt iniestelt milline sa oled ise teades kõige paremini kes sa tegelikult oled.
Beethoveni looming oli seotud tema armastatud neidudega, muusika väljendab tugevaid emotsioone (armastust, kannatusi, lootust, kurbust) selleks, et klaveril saaks seda kõike väljendada ehitati tema idee põhjal klaverile pedaalid, sest ilma nendeta ei oleks see nii võimas ja tugev nagu see on.
Teos "Für Elise " on rahulik alguses aga mingil hetkel muutub see veidike kiiremaks. On kuulda, et laul on kirjutatud kellegile kellest hoolitakse, keda armastatakse.Kohad kus kõik tundub olevad korras aga siis tekib vahepeale koht kus on mingid probleemid ja mured aga armastus ei tundu kaduvat isegi kui on muresid ja probleeme.
Teos "Kuupaistesonaat I osa"
Seda teost kuulates tekib tunne, et on väga raske ja ja kurbus on võimu võtnud.Teos on rahulik aga minule isiklukult ei meeldi see just selle kurva sisu pärast mida see edasi annab.
Teos "5. sümfoonia 1"
Alguses võimas ja tugev aga muutub kiiremaks ja lõbusamaks mis näitab, et on palju erinevaid sündmusi. See teos meeldib mulle enim, sest see on tugev ja võimas aga samas on ka kohti kus see on hell .
Geenius ja tema looming #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keiritnurmik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

Muusikaõpetus: pentatoonikate asemel heptatoonikad. Dooria-mehelik, meelekindlust sisendav. Früügia- metsik, kirglik. Lüüdia-õrn, intiimne. Arvatakse, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras-tema arvamuse kohaselt muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. Arvsuhetega tegelev suund muusikateoorias oli spekulatiivne. Platon kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone, kritiseeris „uue muusika“ meelelisust. Tema põhiteos on „Riik“-tahtis teatud laadid ära keelata, muusikat ei tohi kuulata naudingu pärast. Platoni õpilane Aristoteles oli teist meelt: rõhutas muusika osa kasvatuses, kuid jättis ruumi ka meelelisele naudingule. Eetos-muusika vaimne mõju. Miks teame antiikmuusikast nii vähe?  Õpime muusikat teistmoodi, pole ettekujutust,  Materjale pole palju  Kultuuri katkestus-võib oletada, et kreeka muusika mõjutas kristlasi, kuid teisest küljest ei

Muusika ajalugu
Ooperist 19-sajandil
6
docx

Ooperist 19. sajandil

XVIII saj. teisel poolel võitis rahva hulgas populaarsuse laulumäng (Singspiel), mis saigi saksa rahvuslik-romantilise ooperi aluseks. Laulumäng oli tavaliselt lihtne intriig, siin oli huumorit, sageli ka sentimentaalset idüllilist alatooni, muusikas oli kasutatud lihtsaid meloodiaid, sisu oli kas olustikuline või muinasjutuline. Mozart oma ooperites "Röövimine Serailist" ja "Võluflööt" tugines juba laulumängu rahvuslikele traditsioonidele, kuid Mozarti looming oli vaid lühikeseks õitsenguks ja ka Beethoveni "Fidelio" ei suutnud veel luua täiel määral saksa rahvuslikku ooperit. XIX saj. alguses tõusnud rahvuslik liikumine ja rahvusliku kultuuri küsimus püstitasid ka saksa rahvusliku ooperi probleemi ja sellel patriotismi tõusu ajal kerkis esile Carl Maria von Weber, kes oli väga mitmekülgne isiksus - helilooja, dirigent,

Muusikaajalugu
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

pilliga. A- capella stiil-võrdväärsete häältega ansamblipolüfoonia . I põlvkond- meistrid sünd. 1400 a. paiku , tegevusaeg 1420-1460 Stiili alusepanijaks Guillaume Dufay (1400-1447) oli pärit Burgundia vaimuelu keskusest Cambraist ning 1409.a.katedraali laulupoisiks. Õppis Itaalias, Bologna ülikoolis omandas kraadi kanoonilise õiguse alal, 1428.a. pühitseti ka preestriks. Dufay jagas oma elu Cambria ja Itaalia vahel, rändav eluviis mõjutas tema loomingut. Säilinud üle 200 teose käsikirjad- 8 missatsüklit, ladinakeelsed motetid, hümnid, pr. keelsed sansoonid , it. keelsed laulud. Kunsti aluseks pr. art nova rats. tehnika ja teda peetakse uusaegse heakõlastiili peamiseks rajajaks. Oma muusikas suutis pr. rütmitehnika ja ingl. muusika kooskõlad geniaalselt ühendada it. ­liku laulva pehmejoonelise meloodiaga. Legendaarseim teos motett" Äsja rooside õisi... "

Muusika
Renessanssi Žanrid-heliloojad
20
doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Heliloojad: G. P. da Palestrina Giovanni Perluigi da Palestrina (u 1525-1594) oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja, tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga. Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli, milles on mitmel ajal nähtud kirikumuusika meistriteost ja mis kuulus ka Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muusikat iseloomustab

Muusikaajalugu
Muusika ajastud-õpimapp
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

590. a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I). Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Näit. lasi ta ühe lauluviiside raamatu Peetri kirikuspruukimise (kasutamise) tarvis kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks. Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist.

Muusikaajalugu
Anna Karenina
30
doc

Anna Karenina

Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski tütart, oma teist last armastada nii nagu Serjozat ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks

Kirjandus
Urmas Sisask
23
doc

Urmas Sisask

.................................................. 4 1.3. Lapsepõlv ................................................................................................................................ 5 1.4. Kooliaastad ............................................................................................................................. 6 1.5. Koolijärgsed aastad ............................................................................................................... 12 2. LOOMING .................................................................................................................................. 14 2.1. Muusika ................................................................................................................................. 14 2.2. Kirjandus ............................................................................................................................... 15 KOKKUVÕTE .......................................................

Muusikaajalugu
Maailmakirjandus IV
13
docx

Maailmakirjandus IV

kus on juba mingid elemendid olemas. Millal see nähtus annab endast esimest korda märka, kuidas ma selle kumileerumist jälgime. Ehkki Addisonil ja Steelil oli juttu mitte rahvapärimusest, vaid Soti piirialade ballaadidest, 18. sajandi lõpul oli rahvaluule kogumine igal pool moes (nt Walter Scott, enne kui ta sai kuulsaks autoriks). 19. sajandi lõpul sai sellest üks kultuuriline tegevus. Addison ja Steel tõid esile Shakespeare'i ja tema teosed. Pole ühtegi romantikut, kes poleks Shakespeare'i teemal sõna võtnud. Teine tugev eelmäng on peitunud valgustuse sees, valgustuse II etapp, mida tähistatud terminiga sentimentalism. Inglismaal eriti on mitmed autorid, kes toovad esile selle, et ratsionaalse elumõistmise juures on inimestel tunded...?. Siin on olulised autorid Samuel Richardson, kes loob terve koolkonna, mille nimi on kiriromaan ("Pamela", "Clarissa" - lõi arheotüübi, "Clarissa" sugulusteoseid on leida mitmeid)

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun