sama tekstiga. (vaimulik motett ladinakeelne) Madrigal- 2 või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest- Barokk- on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Organum- Saatehäälte kaasalaulmine gergooriuse koraalile. Masurka- On poola päritolu tants. ¾ taktimõõdus. Iseloomult hüplev. Mis tuleneb rõhkude vaheldumisest taktiosade vahel. Oli 18 ja 19saj küla tants. Nüüd ka balli tants. Sonaadivorm- ehk sonaat-allegro on muusikavorm. Koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Algusesse võib lisanduda sissejuhatus ja lõppu coda
sama tekstiga. (vaimulik motett ladinakeelne) Madrigal- 2 või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest- Barokk- on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Organum- Saatehäälte kaasalaulmine gergooriuse koraalile. Masurka- On poola päritolu tants. ¾ taktimõõdus. Iseloomult hüplev. Mis tuleneb rõhkude vaheldumisest taktiosade vahel. Oli 18 ja 19saj küla tants. Nüüd ka balli tants. Sonaadivorm- ehk sonaat-allegro on muusikavorm. Koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Algusesse võib lisanduda sissejuhatus ja lõppu coda
1 Mis on: Avamäng-Lavateose või vokaalinstrumentaalse suurteose instrumentaalne, tervikliku osaga sissejuhatus. Reekviem-Leinamissa surnute mälestamiseks. Fuuga-Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. Programmiline muusika-Instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele. Nokturn-Instrumentaalpala ööst ja armastusest. Aaria-Saatega vokaalmuusika zanr. Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees-3/4 taktimõõdus Poola rahvatants. Ooper-Muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ekspositsioon-Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek Oratoorium- Koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline heliteos. Concerto grosso-Esimene orkestrizanr. Kontsert-Muusikateose ettekanne. Zanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm. Vorm- Teose ülesehitus, struktuur
Vana-Vigala TTK 14AM1 KLASSITSISM Muusika ajalugu Koostaja: Gert Lepasaar Juhendaja: Silja Käär 2015 SISUKORD..............................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viini klassikud............................................................................................................................4 Franz Joseph Haydn...........................................................................................................4 Wolfgang Amadeus Mozart...............................................................................................5 Ludwig van Beethoven......................................................................................................6 Klassitsismi muusik
Kirjuta iga helilooja kohta tähtsamad eluloolised faktid ja olulisemad teosed 1. Võimas rühm – kes sinna kuulusid, mis neid ühendas vene heliloojate rühmitus, kuhu kuulusid Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, Cesar Cui, Mili Balakirev. Nad kõik eelistasid soololaulu ja ooperit, tuginesid bõliinadele ja muinasjuttudele, olid muusikutena iseõppijad. 2. A. Borodin (1833-1887),võimsa rühma liige, andekas keemik ja väga suur muusik. Tema teosed olid peamiselt vägilastest. Kirjutas vähe teoseid ,aga kõik on tuntud, nt: “Vürst Igor”(1887, kõige tuntum ooper),”Sümfoonia nr 1”(1867),”Sümfoonia nr 2”(1876) jne. 3. M. Mussorgski (1839-1881),võimsa rühma liige, andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse, tema helikeel oli tolle aja kohta uudne ja julge, tema veendumus oli, et kunst peab kajast
KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Demokraatia, inimõiguste, hariduse, teaduste väärtustamine. Voltaire, Rousseau, Kant, Goethe, Schiller. 18. saj II poole muusikaelu: · Klassikalise stiili kujunemine muusikas ava
meloodiapilliga. Barokktiro sai teiseks levinumaks kammerkoosseisuks. Klassikaline orkester sündis Edela-Saksamaal. Neljahäälne keelpillirühm ja nendega ühendatud neljahäälne puupillirühm. Vaskpillidest on ainult trompet ja metsasarv. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven. Teine tähtis muusikakeskus oli Friedrich Suure õukond Berliinis. Hiilgav kontserdielu, milles osalesid Euroopa väljtapaistvaimad muusikud, flöödimängija ja kuningas ise. Joachim Quanz kirjutas kuningale flöödikontserte ja sonaate. Klavessiinimängijana tegutses seal õukonnas Carl Philipp Emanuel Bach. 1767 lahkus ta Hamburgi. Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ajastu religioossus oli pigem soutud inimese isiklike usuliste kogemustega. 18.sajandil hakkasid helilooja suhtlema
VENE MUUSIKA ARENGULUGU kuni 19.sajandini Bütsants mängib olulist rolli vene kultuuriloo kujunemisel. Aastal 988, kui Kiievi suurvürst Vladimir abiellus Bütsantsi keisri Basileios II õe Annaga, võeti Venemaal vastu ristiusk ja kuulutati riigiusuks. Siit ka Bütsantsi mõju. Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur. Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod, plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli patriarhaadist sõltumatuks. Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga. Kirikulaul võeti üle Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärinevad esimesed käsikirjalised
Kõik kommentaarid