Kokkuvõte klassitsismiajastust (0)

Klassitsism – ajastu kunstis, muusikas, kirjanduses (18.sajand)
Klassikaline – muusika , mis on oma aja ära elanud ja on ka populaarne tänapäeval
Uued muusikažanrid:

• Sonaat – kolmeosaline, ülesehituselt kiire-aeglane-kiire, esitaja soolopill
  
• Instrumentaalmuusika – kolmeosaline, kiire-aeglane-kiire, esitab soolopill+sümfooniaorkester
  
• Sümfoonia – 4osaline, ülesehitus kiire-aeglane- menuett -kiire, esitab sümfooniaorkester
  
• Keelpillikvartett – 2 viiulit, vioola , tšello
  
• Avamäng – instrumentaalne sissejuhatus
  

Sümfooniaorkestri pillid : keelpillid, puupuhkpillid , vaskpuhkpillid, löökpillid
Klassitsismi üldiseloomustus: Erilise tähtsuse omandas sonaat, püüti luua selge ülesehitusega teoseid, kuulajateks ja tarbijateks sai aadel ja laiem kuulajaskond, tekkisid muusikaühingud, arenes nooditrükindus, ajakirjandus ja hakati välja andma muusikaõpikuid.
Muusiku koht ühiskonnas: Tellijaks kõrgkodanlus, muusik ei pidanud olema õukonnateenistuses, tekkisid muusikaühingud, mis hakkasid kaitsma heliloojate huve.
Muusikainstrumendid : klaver
Klassitsismi ajastu opperi žanrid:

• Opera buffa e koomiline ooper – koomilise sisuga, tegelased madalast seisusest, laululised aariad , temaatika : kajastab olustikku. NT: Giovanni Battista Pergolesi „Teenija-käskijanna“, Mozart „ Figaro pulm“, „Don Giovanni“, Haydn „Elu kuu peal“
  
• Opera seria – itaalia tõsine ooper, vältis seoseid igapäevaelu ja reaalsete inimestega, tegelased pärit kreeka- rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost, temaatika: ajalugu. NT: Mozart „ Tituse halastus“, „Idomeneo“, Händel „ Julius Caesar“
  
• Singspiel – laulumäng, sündis 18.saj keskel inglise ballad -ooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul, kõige kaugemale jõudis Austrias . NT: Mozart „Võluflööt“, „Haaremirööv“
  

Ooperi reform: C.W. Gluck viis läbi ooperi reformi aastal 1762, mil lavastati tema ooper „Orpheus ja Eurydike“. Hakati rohkem kasutama orkestrit ja tõusis koori osatähtus, ooperimuusika pidi realistlikult kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat, enne reformi vesteldi ooperi ajal ja jalutati, pärast hakati ooperit kontsertsaalides tähelepanelikult kuulama .
F.J.Haydn:

• Sündis 31.03.1732, õppis paar aastat Hainburgis, õppis Viini toomkoolis ja hiljem oli Nicola Porpora õpipoiss, noorusaastad veetis vaesuses elades , rahvuslik päritolu ei ole teada.
  
• 1750a loomingust vähe säilinud, Esterhäza õukonnas töötades kirjutas väga palju instrumentaalmuusikat ning muusikat õukondlikuks meelelahutuseks.
  
• Muusikas mõjutused Mozarti loomingust, romantistlikud jooned, sümfooniaid iseloomustab aeglane sissejuhatus
  
• 104 sümfooniat, üle 70 keelpillikvarteti, 14 missat, 24 ooperit ning teisi vaimulikke teoseid.
  

W.A.Mozart (1756-1791):

• Sündis Salzburgis, esimene kontsert 5aastaselt, õpetaja ja eeskuju isa, põdes raskeid nakkushaigusi, organist Salzburgis, hiljem vabakutselisena Viinis , tutvus Haydniga, kellele pühendas esimese keelpillikvarteti
  
• U 50 sümfooniat, 27 kontserdit klaverile, viiulile, flöödile, kvartette keelpillidele, sonaate klaverile ja viilule, ooperid, missad, arvatakse, et kirjutas üle 600 teose.
  
• „Figaro pulm“, „Don Giovanni“, „Võluflööt“, „Haaremirööv“, „Titus“
  

Ludving van Beethoven (1770-1827):

• Sündis Bornis, esimene muusikaline haridus isalt, esimene kontsert 7aastaselt, õukonna klavessiini mängija, 4a töötas Viinis vabakutselisena, elu tippteosed romantismi ajastul, kõrvakuulmise kaotas, ebaõnnestunud isiklikud suhted.
  
• 9 sümfooniat, 1 missa „Solemmis“ ja 1 ooper „Fedilio“
  

Euroopa Liidu hümn: Beethoven „Ood rõõmule“ „Sümfoonia nr 9 IV osa“ Sõnad Friedrich Schiller