Sümfoonia (0)

Sümfoonia (symphonia-kokkukõla) on tavaliselt 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus I osa on sonata- allegro vormis. Renessansiajal nt. nim. Sümfooniateks mitmesuguseid instrumentaalmuusika episoode, nagu sissejuhatus või intermeedium (vahemäng). 17.sajandil sümf. iseseisvus kui instrumentide saatega koorimuusika vorm. Sellest ajast pärinevad näiteks G. Gabrieli ja H. Schützi “Pühad sümfooniad”. Klassikalisele 4-osalisele sümfooniažanrile pani Sm’l 18.saj. I poolel aluse nn Mannheimi koolkond, mille juhiks oli J. Stamitz. Hiljem arendasid Viini klassikud seda žanri edasi. Kõigepealt Haydn, kes jõudis kirjutada 104 sümfooniat, seejärel Mozart ja Beethoven . Sümfooniat võib pidada kõige täiuslikumaks instrumentaalmuusikažanriks. Nii nagu sonaadi puhul , on ka sümf. osad erinevate karakteritega. Romantismiperioodil (19.saj) hakati kujutama programmilisi sümfooniaid, kus osadele lisati sageli sõnaline seletus, avamaks helilooja taotlusi. Nt. on H.Berliozi “Fantastilise sümfoonia” alapealkirjaks “Episoodid kunstniku elust” ja osade pealkirjad : *”Unelmad ja kired” , * “Ball” , *” Stseenid väljadel” , *”Rongkäik tapalavale” , *”Öine nägemus nõiasabatil”. Tänapäeval ei eelda sümfoonia muidugi enam sonata-allegro vormist kinnipidamist, küll aga tõsist ja sügavat muusikalist sisu. Sümfooniat võib võrrelda romaaniga kirjanudses. Kuulsamad helilooja-sümfonistid on Mozart, Beethoven, Brahms, Berlioz , Tšaikovski, Bruckner , käesoleval sajandil Mahler, Šostakovitš, Sibelius jt. Maailma tuntumate sümfooniate hulka kuulub kahtlemata Beethoveni 5. Sümfoonia. Teos algab lühikese peateemaga, mille kohta olevat auto rise äelnud: “Nii koputab saatus uksele.” Sellest ka laialt levinud nimetus – “Saatusesümfoonia”. I osa on kirjutatud traditsiooniliselt sonata-allegro vormis. Peateema (c-mollis) on aktiivne ja rütmikas, kõrvalteema (Es- duuris ) on rahulikum, laulvam, tundub peateema jätkuna. Töötlust läbib pidevalt peateema motiiv , esinedes muudetud kujul erinevates helistikes. Repriisis võitlus vaibub, sümfoonia I osa lõpeb koodaga.