Heliloojate looming (0)

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

keeltes. Sellist mitmehäälsust, kus kõik hääled on erinevad ja sama tähtsusega, nimetatakse polüfooniaks. Missa on katoliku kirikus jumalateenistuse põhivorm mille toiminguid hakati 4-ndal ­ 5-ndal sajandil saatma lauludega. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja proopiumiks. Ilmalik muusika Keskajal eksisteeris rahvamuusika näol. Rahvamuusikud tavaliselt nooti ei tundnud ja ladina keeles ei laulnud. Nende looming oli rahvakeelne ja nad ei tegelenud ainult muusikaga, vaid valdasid ka teisi kunstiliike. Rändmuusikuid nimetati Prantusmaal zonglöörideks, Saksamaal spiinmanideks (mängumehed), Hispaanias shuglariteks, Venemaal skomorohhideks ja Inglismaal bardideks. Rändmuusikute looming inuustas ka rüütlite fantaasiat. Õitseajaks 12. ­ 13. saj. Rüütlilaulikud tegelesid õukondade juures luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulikute hulgas oli nii lihtrahva, kui ka kõrgema seisuse esindajad.

Ballett

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Heliloojad: G. P. da Palestrina Giovanni Perluigi da Palestrina (u 1525-1594) oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja, tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga. Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli, milles on mitmel ajal nähtud kirikumuusika meistriteost ja mis kuulus ka Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet

Muusikaajalugu

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

loomingust moodustab Markuse kiriku paljukooriline tseremooniamuusika. Võrdseta kooriplokkide vastandamise asemel arenes tema teostes uus barokilik tehnika soolohäälte ,virtuoossete pillipartiide ning koori ja saateansambli kontsertliku vastandamisega. Veneetsia stiil levis 16. saj. II poolel üle kogu Ülem- Itaalia ja Põhja ­Euroopas. 6.Rooma koolkond. Palestrina. 15.saj. keskel Trento kirikukogu aastatel kujunes Roomas akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, kes järgis kõige hoolsamalt kirikukogu juhiseid. Rooma koolkonna üks tähtsaim esindaja oli Giovanni da Palestrina(1515-1563). Oma sajandi üks väljapaistvaim helilooja, järgnevate saj. on tema kuulsus aga aina kasvanud. Oma eluajal polnud nii imetletud ja rohkesti trükitud kui Lassus. Palestrina stiil kujunes juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest "puhta ja väärika" kirjaviisi akadeemiline eeskuju. Nimi Palestrina on laenatud sünnilinna Rooma külje alt,

Muusika

29

doc

Muusikaajalugu

(kirikusonaate). Tema klaverikontserdid võeti Viinis väga hästi vastu. 1786 ,,Figaro pulm" tähtsaim opera buffa., 1787 ,,Don Giovanni", laulumäng ,,Võluflööt", ,,Tituse halastus"1791. Oratoorium ,,Kahetsev Taavet" 1785, Missa c-moll, Klaverisonaat c-moll, Reekviem. Ludwig van Beethoven (1770-1827) Sündis Bonnis-flaami päritolu. Tema õpetajaks peetaks C.G.Neefet. Esimene vabakunstnik. Kogu tema looming on seotud klaveriga, iseloomulik joon on marsikarakter, variatsioonivorm ja pateetilise alatooniga helistik c-moll. 1800 kõlas esmakordselt Beethoveni I sümfoonia, millest sai pikaks ajaks tema üks hinnatuim teos. Kirjutas muusika balletile"Prometheuse lapsed". Ainuke oratoorium ,,Kristus Õlimäel". Ooper ,,Leonore"(teatri soovil sai selle nimeks ,,Fidelio") Üheksa sümfooniat, kolm klaverikontserti, 32 klaverisonaati, viiulikontsert, kolmikontsert, ooper, oratoorium, missa jpm

Muusikaajalugu

6

docx

Kuulamispäevik muusikas

Koor J. Ockeghem „Intermerata dei mater“ (laulu algul pikalt) J. Desprez „Nune dimittis“ (aeglane, algul mehed, natuke hiljem naised) J. Desprez „Mille regretz“ (pikalt nimi laulu alguses, domineerib mehe laul, siis naine) O. Lassus „lauda Mater ecclesia (nagu epic mungakloostri laul) O. Lassus „Bonjour mon coeur“ (mehed ja naised laulavad) G. P. Da Palestrina „Missa papae...“ „Kyrie“ (prantsusekeelne, hoogne) C. Janeguin „Lindude laul“ (mees-naine läbisegi, tiristamine häältega) C. Monteverdi „cantate Domini“ (alguses korduvalt „cantate“) J.S. Bach Kantaat nr. 147 (orel alguses ning siis koor) G.F. Händel oratoorium „Messias“ halleluuja (koor karjub halleluuja) J. Haydn oratoorium „Aastaajad“ „Suvi“ koor nr. 17 (torm, väike trummipõrin) W.A. Mozart Reekviem 1. osa (pik

Muusika ajalugu

7

odt

Muusikaajalugu, suvetöö. Keskaeg,renessanss,ars nova, barokk,Händel,Bach,Beetho ven,Mozart

Napolis asutatud kooli. Aastatel 1320­ 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. 6)Ars Nova ajastu kõige esdinduslikumad heliteosed olid kolme- ja neljahäälsed motetid. 15. Sajandil tõusis heliloojate loomingus taas esile kirikumuusika. Rohkesti loodi sel ja järgmisel sajandil polüfoonilisi missatsükleid, kiriklikke motette ja hümne. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaaiumi osade tsükkel. Kujunes välja ka leinamissa ehk reekviem. Teiseks põhizanriks jäi endiselt motett, Väga populaarseks kujunes renessanssajastul ilmalik polüfooniline laul. 15-16. Sajandil kujunes välja imitatsiooniline polüfoonia, mille kõige järjekindlam ja ratsionaalsem vorm on kaanon

Muusikaajalugu

8

docx

X klass kokkuvõte

harmoonilise ühtsuse poole. Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Nooditrükitehnika leiutamine 15.-16. Sajandi vahetusel andis tõuke seltskonnamuusika laiale levikule. 16. Sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikazanrid. Tugevnes muusika seos tekstiga. 7) RENESSANSSAJASTU MUUSIKAZANRID Ars Nova ajastu kõige esdinduslikumad heliteosed olid kolme- ja neljahäälsed motetid. 15. Sajandil tõusis heliloojate loomungus taas esile kirikumuusika. Rohkesti loodi sel ja järgmisel sajandil polüfoonilisi missatsükleid, kiriklikke motette ja hümne. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaaiumioskade tsükkel. Kujunes välja ka leinamissa ehk reekviem. Teiseks põhizanriks jäi endiselt motett, Väga populaarseks kujunes renessanssajastul ilmalik polüfooniline laul. 15-16. Sajandil kujunes välja imitatsiooniline polüfoonia, mille kõige järjekindlam ja ratsionaalsem vorm on kaanon

Muusikaajalugu

8

doc

Barokk muusikas

6. BACHI LOOMINGU ERIPÄRA:  Tõsidus – Bach oli mõtiskleja, filosoof, eluprobleemide arutleja (aga teostes pole ajalookangelasi)  Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides  Puudub barokile omane toretsemine, sära ja bravuur  Viis lõpule polüfoonilise stiili kujundamise, samas andis tugeva tõuke ka homofoonilise stiili arengule  Ülekaalus vaimulik looming  Viljeles kõiki omaaegseid žanre, väljaarvatud ooper!  Säilinud u 1000 teost(neist palju suurvorme) 7. BACHI LOOMING:  Elas aastatel 1685-1750, Saksamaal   Klaveriteoste tsüklid: „Hästitempereeritud klaviir“(HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Uus helistik klaveril. MK- Prelüüd ja fuuga C-duur; Bach-Gounot-Ave Maria; Toccata d-moll orelil. Fuuga alati polüfooniline. Fuugakunst (3-4-häälsed

Muusika

Kommentaarid (0)