Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Beethoveni portree (0)

1 Hindamata
Punktid

Beethoveni Portree
Käisin 15. Jaanuaril Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserti „Beehoveni portree“. Kuulajatele esitati kolm Beethoveni teost: avamäng “Coriolan“, klaverikontsert nr 5 Es- duur op.75, sümfoonia nr 5 op.67. Neid teoseid esitasid meile Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Sten Lasmann klaveril , Toomas Vavilov dirigendipuldis ja iga teose osade vahepeal rääkis Raivo Järvi meile Beethoveni eluloost, ajastust ja käekirjast.
Sten Lassmann , kes esitas teoseid klaveril on Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid pianiste. Ta on andnud soolo- ja kammerkontserte ning esinenud solistina mitmete orkestrite ees. Sten on lõppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia bakalauluse- ja magistriõppe klaveriklassis. Lassmann on lõpetanud ka Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia magistrantuuri , ning on tänaseks juba ka sama õppeasutuse doktorant. Sten Lassmann on end täiendanud ka Pariisi konservetooriumis, osalenud Boris Bermani, Konstantin Lifschitzi, Michael Rolli, Alexander Satzi, Howard Shelley ja Maxim Vengerovi meistriklassides. Ta on ka auhinnalisi kohti saanud ka järgmistel konkurssidel: III preemia rahvusvahelisel konkursil Tallinn 2006, esikoht VI vabariiklikul pianistide konkursil Tallinnas (2002) ning VI ja III preemia EPTA noorte pianistide konkursil Horvaatias (1999 ja 2001). Sten Lassmann on osa võtnud ka rahvusvahelistest kammermuusika konkurssidest, pälvides III preemia Jurmalas (2000) ning finalistidiplomi Brahmsi nimelisel konkursil Gdanskis (2003) klaveritrio Fratres koosseisus .

Toomas Vavilov (dirigent) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli nagu Sten Lassmanngi ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi klarneti erialal ning on õppinud Eesti Muusika - ja Teatriakadeemias sümfooniaorkestri dirigeerimist.
Toomas Vavilov 2006 ja 2007 aastatel tegutsenud Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina, EMTA sümfooniaorkestri dirigendi ja ERSO abidirigendina. Praegu on Vavilov ERSO klarnetirühma kontsertmeister , NYYD Ensemble’i liige ja EMTA klarneti eriala dotsent.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri asutamisaastaks loetakse 1926. ERSO on väiksesest raadioorkestrist kasvanud Eesti esindusorkestriks, mis on viimastel aastatel oma rahvusvahelist haaret kõvasti laiendanud. ERSO plaadistuste head kvaliteeti on mainitud mitmetes tuntud muusikaajakirjades ning sellega on kaasnenud ka olulised auhinnad . Kõige mainekam auhind on pälvitud 2004. aastal Grammy Sibeliuse kantaatide salvestuse eest. Plaadistatud on ka firmadele Alba Records, BIS, Antes Edition, Ondine, Finladia Records, Consonant Works , Melodija jt. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esinemispaigad väljaspool Eestit on ka järjest väärikamaks muutunud. 2009. aasta Märtsis anti kuu aja jooksul 18 kontserti Ameerika Ühendriikides. ERSO on käinud mitmetel välisturneedel Rumeenias , Bulgaarias, Kuveidis, Saksamaal, Kanadas, Rootsis, Soomes, Poolas, Šveitsis, Hispaanias, Venemaal ja mujal.
Kontserdil esitati Beethoveni kolm teost: avamäng „Coriolan“, Klaverikontsert nr 5 ja Sümfoonia nr 5. Kuna ma ei ole klassikalise muusika fänn ei oska ma neid teoseid väga hästi hinnata. Ma ei ole varem klassikalise muusika kontserdil käinud. Avamängu „Coriolan“ kirjutas Beethoven aastal 1807 William Shakespeare tragöödiale „ Coriolanus “. See teos räägib kuidas legendaarne Rooma juht Gaius Marcius Coriolanus vallutas Rooma. Kui esitus hakkas olin ma üllatunud, sest kujutasin seda väga igavana ette. Mulle jättis juba avamäng väga võimsa mulje ja see oli tõeline elamus. Teisena esitati klaverikontserti nr 5 Es-duur, op.75 („ Emperor “). Teos oli pühendatud Anna Margarete von Browne'le, kellesse Beethoven armunud oli. Beethoven kirjutas selle teose enda esimeses loominguperioodis. Teost läbis närviline energia, mida oli näha ka läbi pianisti esinemise. Sten Lassmann tundus klaveri taga nagu tõeline proffessionaal. Peale selle klaveriteose teist osa hakkas mul silm kinni vajuma. Esimene osa sellest teosest oli väga huvitav, kuid edasi läks kõik üksluiseks. Kaotasin huvi selle teose vastu ja mulle tundus, et see teos jääbki lõputult venima.
Beethoveni portree #1 Beethoveni portree #2 Beethoveni portree #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mikk õun Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti heliloojad
25
doc

Eesti heliloojad

erialal. · 1977­1979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. · 1991­1995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Faktid Võitis Eesti Vabariigi Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s ja Austraalias.6 On tuntud telesaate ,,Eesti otsib superstaari´´ üks kõrgelt hinnatud kohtunikest. 5 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/rannap/elu.htm 6 Sama allikas

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun