Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuulamispäevik muusikas (0)

1 HALB
Punktid
Koor
J. Ockeghem „Intermerata dei mater “ (laulu algul pikalt)
J. Desprez „Nune dimittis“ (aeglane, algul mehed, natuke hiljem naised)
J. Desprez „Mille regretz“ (pikalt nimi laulu alguses, domineerib mehe laul, siis naine)
O. Lassus „lauda Mater ecclesia (nagu epic mungakloostri laul)
O. Lassus „Bonjour mon coeur“ (mehed ja naised laulavad )
G. P. Da Palestrina „Missa papae...“ „Kyrie“ (prantsusekeelne, hoogne)
C. Janeguin „Lindude laul“ (mees-naine läbisegi, tiristamine häältega)
C. Monteverdi „cantate Domini “ (alguses korduvalt „cantate“)
J.S. Bach Kantaat nr. 147 ( orel alguses ning siis koor)
G.F. Händel oratoorium „Messias“ halleluuja (koor karjub halleluuja)
J. Haydn oratoorium „ Aastaajad “ „Suvi“ koor nr. 17 (torm, väike trummipõrin)
W.A. Mozart Reekviem 1. osa (pikk, aeglane, sünge sissejuhatus)( film )
L. Van Beethoven IX sümfoonia finaal (võimas koor karjub, euroopa hümn)
R. Wagner ooper „Tännhauser“ vaikne meeskoor , kasvab
M. Glinka ooper „Ivan Sussanin “ lõpukoor trummid
P. Tsaikovski ooper „ Jevgeni Onegin“ koor tütarlaste koor(lgus rahulik, ei laulda)
Solist
J.S Bach Ganoud „Ave Maria“ (aeglaselt ave maria, naine)
G.F. Händel ooper „ Xerxes “ xerxese aaria (klavessiin, kastraat )
W.A. Mozart ooper „Figaro pulm“ figaro aaria (eesti keeles, mees) aeg jõuab kätte
W.A. Mozart ooper „Don Giovanni “ Don Giovanni aaria (veini ja viina voolab jõena)
W.A.Mozart ooper „Don Giovanni“ Don Giovanni ja Zerlina duett (mees ja naine, eesti)
F. Schubert „Metshaldjas“ klaver , tagaajamine, varsti mees tenor
F. Schubert „ Muusikale “ naine laulmas, suht aeglaselt kõrgel toonil, klaver
F. Schubert „Ave Maria“ sõnad alguses, naine
J. Brahms „Unelaul“ lullaby ooperi vormis
G. Bizet ooper „ carmen “ escamilio kupleed mees
G. Bizet ooper „Carmen“ „Segedilia“ naine, flöötvalss
G. Bizet ooper „Carmen“ „Habeneera“ naine, halamine
G. Verdi ooper „ Traviata “ Joogilaul mees  koor  naine
G. Verdi ooper „Traviata“ germonti aaria mees
E. Grieg süitPeer Gynt “ Solveigi laul aeglane sünge rahulik, vana naine kiljumas
M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ Ivani aaria mees, aeglane
M. Mussorgski ooper „Boriss Godunov “ Varlani aaria tempokas, mees, jooks
Sümfooniad
M. Mussorgski „Pildid näituselt“ Jalutuskäigu teema trompetiga algab
A. Borodin II sümfoonia 1. osa ( õudne algus)
A. Borodin ooper „ Vürst Igor“ avamäng pikk noot alguses
A. Borodin ooper „Vürst Igor“ Polovetside tantsud puupillid
N. Rimski- Korsakov „Seherezade“ 1.osa võimas, harf ja viiul
N. Rimski-Korsakov „Hispaania capriccio“ 1.osa tempokas,
P. Tsaikovski VI sümfoonia 1.osa vaikne algus
P. Tsaikovski ballett „ Pähklipureja “ „Lillede valss“ harf
M. Glinka „Kamarinskaja“ viiul  puupill  tšello
J. Sibelius „ Finlandia “ algul taldrikud /midagi muud
E. Grieg süit „Peer Gynt“ Hommik teada juba
E. Grieg süit „Peer Gynt“ Mäekuninga koopas teada juba
G. Verdi ooper „Traviata“ avamäng pikk kurb vaikne algus, valss
R. Wagner ooper „Nürnbergi meisterlauljad act
R. Wagner ooper „ Lohengrin “ act3 pikad akordid, väikesed pausid
J. Brahms IV sümf . 4.osa pikad akordid, väikesed pausid
R. Schumann III sümf. 1. osa vaheldub marss, valss
L. Van Beethoven “Appassionata“ 1. osa (vaikne algus, kiire klaver vahepeal )
L. Van Beethoven V sümfoonia 1. osa ( saatuse koputus)
W.A. Mozart sümfoonia nr. 40 1. osa (viini-valss, T&J) tara tant tara tantaratanta
W.A. Mozart „Väike öö serenaad“ 1. osa (kiire tempo) ta taa tatatatataaa
J. Haydn sümfoonia nr. 83 „Kana“ 1. osa („säutsumine“)
J. Haydn keelpillikvartett B-duur op.50 nr.1 1.osa (tšello 1 noot, kõrge)
G.F. Händel suit „Veemuusika“ avamäng (viiul  dimpanid...)
J.S. Bach Brandenburgi kontsert nr.4 1.osa (flööt+viiul)
A. Vivaldi Aastaajad „Suvi“ 1. osa ( pikemad rasked viiulitõmbed algul)
Klaver
J.S. Bach Toccata ja Fuuga (d- moll ) (valju orel, pärast kiire)
P. Tsaikovski I Klaverikontsert 1. osa algab hooga, siis madal-madal kõrge, kõrvade peale
R. Schumann „Unistus“ aeglane, klaver
F. Liszt Ungari rapsoodia nr.2 da-da (Tom and Jerry )
F. Chopin Etüüd (c-moll) jooks klaveril - äärest äärde
F. Chopin Valss nr. 1 kiire valss
E. Grieg klaverikontsert (a-moll) 1. osa
L. Van Beethoven „Kuupaiste sonata“ 1. osa (kolmkõla, hea kurb) FELLOWSHIP
Kuulamispäevik muusikas #1 Kuulamispäevik muusikas #2 Kuulamispäevik muusikas #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkorjus Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Romantismiajastu
5
docx

Romantismiajastu

Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19.ndal sajandil. Mis oli romantismi tekkimise ajendiks? Romantismi ajendiks oli Prantsuse revolutsioon mis leidis aset 1789-1799. Rahvas oli pettunud uues vabariiklikus vormis. Revolutsioon ja sõjad toimusid kõikjal euroopas. Levis aina rohkem kodune seltskondlik musitseerimine. Milliseid teemasid kajastati kunstis ja muusikas? Too näiteid. Romantismi aegses kunstis ja muusikas oli oluline tundeelu ning läbivateks teemadeks olid üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Unistuste maailm Romantismiajastu maalikunsti iseloomustab ühelt poolt pöördumine dramaatiliste süzeede ja ajaloolise temaatika poole, teiselt poolt aga tahe jäädvustada looduse luulelist ilu. Millisele klassile eelkõige oli suunatud romantikute looming? Romantismiajastu looming oli suunatud veel rohkem lihtrahvale kui varasemalt. Millised muutused toimusid muusikaelus

Kultuuriajalugu
Muusikaajalugu-mõisted-isikud
8
doc

Muusikaajalugu: mõisted, isikud

Teos on mitmeosaline. Klassitsism- Klassitsism võttis eeskuju antiigist. Vana-kreeka kunsti peeti kõrgemaiks saavutuseks e. klassikaks. Romantism- on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.­1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Renessanss- Muusikas on romantism umbes 1820­1880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Polüfoonia- ( < kreeka keelest: 'palju helisid'), ka polüfoonilisus, polüfooniline mitmehäälsus, kontrapunkt, on mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas.

Muusikaajalugu
Muusikaajalugu- Vastused paljudele mõistetele-küsimustele-
8
doc

Muusikaajalugu- Vastused paljudele mõistetele, küsimustele..

Teos on mitmeosaline. Klassitsism- Klassitsism võttis eeskuju antiigist. Vana-kreeka kunsti peeti kõrgemaiks saavutuseks e. klassikaks. Romantism- on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.­1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Renessanss- Muusikas on romantism umbes 1820­1880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Polüfoonia- ( < kreeka keelest: 'palju helisid'), ka polüfoonilisus, polüfooniline mitmehäälsus, kontrapunkt, on mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas.

Muusikaajalugu
Romantismiaja muusika 19-sajand
6
docx

Romantismiaja muusika 19. sajand

Esiplaanil tunded, suur lüürik ja kõlavärvimeister Üksikute suurteoste seas on maailma kolme mängitavama klaverikontserdi hulka kuuluv klaverikontsert a- moll: I osa sonaadivormis, peateema energiline, kõrvalteema lüüriline JEAN SIBELIUS (1865-1957) I maailmakuulus Soome helilooja. Õppis Helsingi muusikakoolis, täiendas end Berliinis ja Viinis. Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid dramaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas sümfooniliste suurteostega: 7 sümfooniat, üks viiulikontsert d- moll (S oli nooruses lootustandev viiuldaja), sümfoonilised süidid lavateostele loodud muusikast (muusika A.Järnefelti draamale Surm), sümfoonilised poeemid. Need teosed on kui mõjuvad saagad, tõsised jutustused. Suursugune tõsidus ongi S muusika üks

Muusika
Muusikaajaloo kordamisküsimused
8
rtf

Muusikaajaloo kordamisküsimused

8 Kirjelda barokiajastu muusikat: Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Muusika väljus väikesest ringkonnast suure publiku ette. Tekkisid mitmed uued zanrid, nagu näiteks ooper, oratoorium, kantaat, sonaat,fuuga. 9 Milline oli Peterburi Konservatooriumi osa Eesti muusikas?: Peterburi Konservatooriumil on suur tähtsus Eesti muusikas, kuna valdav enamik Eesti heliloojad on sealt hariduse saanud. 10 Võrdlusjooni A. Kapi ja H. Elleri muusikas: Elleri loomingus on tunda looduse ja rahvaviiside temaatikat, tema muusika on rahulik ja lüüriline, samal ajal Kapi muusika on jõuline ja tõsine. Ellerit peetakse perfektsionistiks, ta oli viimistleja ning nõudis seda ka oma õpilastelt, erinevalt Kapist oli Elleri muusikas

Muusika
MUUSIKAAJALUGU
17
docx

MUUSIKAAJALUGU

MUUSIKAAJALUGU Romantism Romantism on 19. sajandi kunstikirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18. saj klassitsismi mõistuspärasusele. Tõuke andsid: Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Sellel sajandil sündis rahvusteadus. Huvi tunti rahvamuusika vastu. Hakati palju kasutama muusikas oma rahva loomingut. Tekkis romantiline meelelaad. Tänu sellele arenes välja uus suund. Hakati ülistama tundevabadust. ''mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi'' ­ iseloomustas romantikuid. Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks. Tähtsamad esindajad: · Prantslane Eugene Delacroix · Goethe, Schiller · Romantiline romaan ­ Viktor Hugo · Luule ­ Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast.

Muusika
MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium
50
docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

31. Itaalia õukonnas hakati harrastama balletti. 32. Loodi esimene botaanikaaed, Badova. 33. Konstatinopol hävib 34. Esimesed jumestamisvahendid 35. Kunstnik peab olema isikupärane ja tal on nimi. 36. Palazzo 37. Huvi mineviku vastu 38. Päike ei tiirle ümber Maa vaid Maa ümber päikese 39. Proosakirjandus Givonni Bocaccio 40. Magalhaesi ümbermaailma reis 41. Arhitektuuris saavutati tervikmulje. Renessanssi ajastu muusikas 14.saj Ars Nova- Uus kunst Philip de Vitry 15-16. sajand madalmaade koolkond Piirkond, mida ühendab Burgundia Hertsogiriik ja flaami keel Seal tekib Euroopa muusika, sest seal on soodne tingimus kunsti teha- raha, rahulik, ilus piirkond. Tekib ühtne arusaam muusikast, muusika iluideaalid. Kõige tähtsamad muutused: 1. Hakatakse tähelepanu pöörama ilusale meloodiale 2. Sõnade tekst ja muusika rütm peavad kokku minema 3

Muusika ajalugu
Muusikaajalugu - alates romantismist kuni postmodernismini
6
doc

Muusikaajalugu - alates romantismist kuni postmodernismini

1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul ­ Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile ­ Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile. Klaveritranskriptsioonid - Tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile. 2. Franz Schubert - a. Suured laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". b. 9 sümfooniat: ,,Lõpetamata s

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun