Filmi analüüs Ludwig van Beethoven oli üks Viini klassik. Ta oli esimene helilooja, kes tõi intstrumentaalmuusikasse võitlus meeleolud, mis esinevad kõige jõulisemalt tema sümfoonia suurteostes. Beethoveni noorus oli karm, tema isa oli esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks, ning püüdis vormida temast imelast, nagu seda oli Mozart.Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Vanemad surid, kui poiss oli üheksateistkümne aastane ja nii sai temast perekonnapea
GH Arutlus Ludwig van Beethoven Ludwig van Beethoven sündis arvatavasti 1770.aasta detsembris Bonnis. Beethoveni vanaisa oli tulnud õukonnakapelli bassilauljana ning hiljem sai temast kapellmeister. Beethoveni isa Johann oli lapsena kapelli soprani-,hiljem tenorilaulja. Muusikuna oli ta oma isast vähem võimekam, kuid suutis siiski olla oma pojale esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Palju kõneldi ka Ludwigu isa nõrgast iseloomust ja joomakalduvusest ning ühtlasi oli pere pidevalt majanduslikes raskustes.
lugusid tellima. ... 5. Muusikainstrumendid klassitsismi ajastul. Soolopilliks sai klaver, mis vahetas välja klavessiini. Kujunes sümfooniaorkestri koosseis. I, II viiul, vioola, altviiul, tsello, kontrabass, oboe, flööt, klarnet, fagott, tropmetid, tromboonid, metsasarved. 6. Viini klassikalise koolkonna liidrid ja nende sümfooniate arv. F.Joseph Haydn (104 sümfooniat) Wolfgang Amadeus Mozart ( 41 sümfooniat) Ludwig van Beethoven (9 sümfooniat) 7. Euroopa Liidu hümni autor, teos ja kust see pärit on? Beethoven, sümfoonia nr 9, 4.osa "Ood rõõmule". "Ood rõõmule" on Schilleri luuletus, millele Beethoven otsustas luua muusika ning lisada lõpupalaks. 8. Ooperi liigid, seletus + näide · Opera seria tõsine ooper, tegelased pärinesid Kreeka-Rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost. Konflikt oli väärtuste mitte inimeste vahel (meelekindlus, truudus, armastus). W.A
Ludwig Van Beethoven 1770-1827 Elulugu Sündis Bonni linnas Vanaisa oli Belglane Õppis Bonni ülikoolis 20 aastasena sai pianistina kuulsaks 1800 paiku hakkas kurdiks jääma Periodiseering Elu ja elulugu võib 4ks jaotada 1. 1770-1792 Bonni periood(kujunemisaastad) 2. 1792-1802 Viini I periood(varajane looming) Õppis Haydni juures. Õppis vokaalmuusikat. 3. 1802- 1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sümfooniad nr 4 - nr 8 1813-1827 Viini III periood (hiline looming). Looming Kirjutas 9 sümfooniat 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 2 balletti Ooper ,,Fidelio" (või ,,Leonore") Kuulmise kaotus 1801 kirjutas sõbrale oma kuulmishäirest Tal oli raske kuulda, mida inimesed rääkisid 1802 kirjutas ta Heiligenstadt´i testamendi. Kiri mis rääkis...
Muusika konspekt Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) Oli 18201880, sai alguse kirjandusest. Tunded olid mõisusest tähtsamad, loodus, üksindus, revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamise...
Ludwig van Beethoven ,,Keelatud armastus" ,,Keelatud armastus" on dramaatiline lugu Ludwig van Beethoveni elust ja tema surematust armastusest. Peategelasteks on Beethoven, kolm naist, hotellihoidja ning helilooja sekretär Schindler. Peale peategelase Beethoveni on veel üks filmi keskseid tegelasi tema vennapoeg Karl, kellele olid Luigil hooldamisõigused ja keda ta väga armastas, hoolimata oma karmist ja talumatust iseloomust. Selles filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven
kirjutatud üliõpilastele. 13-aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka tema isa. Bologna Filharmoonia Akadeemia võttis 14-aastase Mozarti oma liikmeks pärast hiilgavalt sooritatud ülirasket eksamit ning Rooma paavst andis talle "kuldkannuse rüütli" aunimetuse. Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega
Loominguline kriis 18131815. Kirjutas väga vähe. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Aastad olid majanduslikult edukad. Tähtsamad teosed: Laulude tsükkel "Kaugele armsamale" (1816), Missa Solemnis (1823), 9. sümfoonia (1824), muusika Goethe "Faustile". Tervis halvenes, kurdistus lõplikult. Hakkas jooma ja tõmbus endasse. See periood on loomingus kui klassitsismilt üleminek romantismile. Seda on ka nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Beethoven suri 26. märtsil 1827. *9 sümfooniat *32 klaverisonaati (,,Pateetiline sonaat" ,,Kuupaistesonaat" ,,Appassionata") *5 klaverikontserti *ooper ,,Fidelio" *Missa Solemnis(,,Pidulik missa") 3.KLASSITSISM 1720-1810 *nimi lad keelse sõna Classicus(parim,esmaklassiline,eeskujulik) järgi *sellel perioodil püüti kunstis jäljendada klassikalisi põhimõtteid- riietus,kombed klassikalised *Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794 *Napoleoni sõjad 1799-1814 *esimesed muusikaühingud
1809. a. oli Beethoveni loomingu perioodi kõige vaiksem. 1808 .a. suur autorikontsert. 1809. a. uus loominguline periood. Goethe draama ,,Egmont"- keskmise perioodi loomigu viimane jõuline laine. Kriisi aastad (1813-1815) Ta ei kirjutanud mitu aastat midagi. Klaverisonaat, kaks tsellosonaati, kaks orkestriteost (,,Nimepäeva avamäng", ,,Welligtoni võit"). Hiline looming: aastad 1816-1827 Ajajärku iseloomustab stabiilsus ja konservatism. 1812- 1824 kirjutas Beethoven oma üheksanda sümfoonia. Hilistele teostele on omane eriliselt ratsionaalne ja ökonoomne vormikorraldus ning muusikaliste ideede äärmiselt loogiline vormistus. Vabalt kontstrueeritud ja omanäolised fuugad on iga suurema tose oluliseimaks osaks. 1814 ooper ,,Fidelio"(III versioon) 1817-1818 kirjutas Beethoven oma viimase viie aata suurima klaverisonaadi nr 29 (B-duur, op. 106, ,,Hammerklavier"). 1819-1824 valmisid klaveriloomingust kolm sonaati, ,,Diabelli-varitatsioonid".
Ludving van Beethowen'i filmi nimi on ,,Igavene armastus". Seda sellepärast, et see film keerleb Beethoveni igavese armastatu otsingute ümber. Armastatu otsingud on selles filmis üks peateema, sest nimelt on päranduse jättis Beethoven oma igavesele armastusele, aga nime ta oma testamendis ei maininud. Ja nii hakkab üks Beethoveni tuttav või advokaat otsima siis seda naist, kellele ta võis kõik pärandada, aga seda on raske leida, sest Beethovenit peeti väga üksikuks meheks
Muusika KT ! 1. Mis iseloomustab klassitsimi-üldhinnang, millised olid hooned, maalid. Klassitsism oli 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused ja mõjutajad : 1. valgusfilosoofid ( Voltaire). 2. Arheoloogilised väljakaevamised ( Pompeji). 3. antiikkultuuri käsitlev kirjandus( Antiikkunsti ajalugu) Ajalooline taust : Ameerika iseseisvussõda, Suur Prantsuse revulutsioon, Napoleoni sõjad. Tunnused : 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine 2) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus – moodustas piduliku ansambli. 3) Ümarkaare ja kupli kasutamine Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. 2. Mõisted: • Sonaat – žanr, mis koosneb kolmest põhiosast Ekspositsioon-teema esitlemine Töötlus-teemade arendamine Repriis-esimese osa ...
W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. · 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. · Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). · Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. · Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsistliku muusika põhiolemus ja selle kujunemise põhjused: Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Polnud ajastu religioossus enam tingimata seotud kirkuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Kui varem olid tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond siis 18.sajandil hakkas helilooja
Esimene hariduse sai oma rangelt isalt. Tegi 6-aastaselt koos vanema õega ringreise Euroopas. 1773-1781 õukonnaorganist Saltzburgis. Hiljem vabakutseline Viinis. 1. Keelpillikvartett pühendusega Haydenile. Kokku: 24 ooperit, 450 sümfooniat, 27 kontserdit klaverile, viiulile ja flöödile, kvartette keelpillidele, sonaate klaverile ja viiulile, oopereid, missasid (kokku üle 600 teose). Viimane teos reekviem. L.van Beethoven (1770-1827) Sündis Bon'is (?). Isalt õppis viiuli ja klaverimängu. 1. Kontsert 7.aastaselt. Õppis Bon'i õukonnas organit. Sai klavesiinimängija koha õukonnas. Kaotas ema 19.aastaselt, isa alkohoolik.Vabakutseline Viinis 4 aastat. 1800.a. esimene menukas kontsert Viinis. Parimad teosed pärit romantismiajast. Pärast 1800.a. jäi kurdiks. Kõige kuulsam teus kurdina. Elu lõpuni üksi. Kokku: 32
RENESSANSS 1. iseloomusta renessanssi ajastut. · Martin Luther · liivi sõda · I trükitud rmt · Itaalia ·leonardo davinci · michaelangelo · raffael · kuppelehitised ·peetri kirik · kompass ·püssirohi ·surnute lahkamine · trükikunst 2. Madalmaade muusika Mineta olulisemad muusikazanrid, mida viljendati madalmaade koolkonnas 15-16 saj a) missa b) kaanon c) motett Cantus firmus- keskaegset polüfoonilist helitööd läbiv peameloodia Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad nt kaanon 3. Hilisrenessanssi kirkumuusika *Tekkis 1517 saksamaal * martin lutheri 95 teesi Milline oli martin lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises. *lad k liturgiline muusika * kogudus laulud * koraalide mitmehäälne kooriseade * kirj üle 20 teksti ja üle 30 lauluviisi Lutheri koraal: zanri üldnim: protestantlik kirikulaul isel tun: lihtsustatud meloodia, mitmehäälne kooriseade, ig...
jne), ehitised sümmeetrilised, palju sambaed ( branderburgi väravad, TÜ, Ühispanga maja Kuressaares, mõisad) Kolmnurk viil sammaste kohal NÄITED: Valge Maja Washingtonis, Kuressaare vanalinn. 11. KLASSITSISM MUUSIKAS 1)Püüti luua selge ülesehitusega teoseid 2) Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud 3) Lihtne selge harmoonia ja rütm 4) Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonata---allegro. 5) Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT- ALLEGRO (Sissejuhatus) Ekspositsioon Töötlus Repriis (Coda), kasutatakse sonaatide,sümfooniate,instrumentaalkontserdite,keelpillikvartettide jt. Mitmeosalise teoste kiirtes osades. 13. SONAAT-4-osaline instrumental teos soolopillide kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik. 14. INSTRUMENTAALKONTSERT- 3-osaline Solisti(de)le, orkestrile. Soolopillike tavaliselt oboe ja viiul 15
aastal vaesena ning on maetud Viinis. Looming: on t loonud üle 600 muusikateose. Ta kirjutanud oopereid ,vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. LUDWIG VAN BEETHOVEN (1770-1827) Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Beethoven sündis Bonnis. Tema isa oli õukonnakapelli laulja, temast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema tõeline õpetaja oli Neefe. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta
ballettides. Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770- 1827). . Joseph Haydn pani aluse klassikalisele keelpillikvartetile ja klassikalisele sümfooniale. Suur osa Haydni loomingust on sümfooniad, mida ta lõi kaks korda nädalas õukonnas toimuvate kontsertide tarbeks. Lõi 104 sümfooniat, millest ühed tuntuimad on ,,Hommik", ,,Keskpäev" ja ,,Õhtu". Ta arendas ka klassikalist sonaadivormi. Oratooriumid ,,Loomine", ,,Aastaajad" ja ,,Tobia tagasitulek". Haydni keelpillikvartett op. 76 nr. 3 II osa on ka Saksamaa hümniks.
Tema tuntud lause "Mõtlen, järelikult olen" seab tõe aluseks üldistava mõtte, umbusaldades samal ajal meelelist kogemust Tähtsad on ka Rousseau , Voltaire`i ja Diderot`teosed Klassitsism muusikas Püüti luua selge ülesehitusega teoseid Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat allegro vorm Tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven Franz Joseph Haydn 17321809 Wolfgang Amadeus Mozart 17561791 Ludwig van Beethoven 17701827
See tähendab seda,et orkester hakkab üksteise järel lavalt lahkuma. Wolfgang Amadeus Mozart(1756-1791) Sündis 27.jaanuaril 1756 aastal Austria linnas Salzburgis. Mozart kirjutas oma esimese klaveripala 5 aastaselt. Mozart on kirjutanud üle 600 teose. Ta kirjutas 19 ooperit ja 50 sümfooniat. Kuulsamad ooperid on ,,Figaro pulm" , ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt". Ludwig van Beethoven(1770-1839) Sündis Bonnis. Ta käis õppimas Haydni juures klaverit. Beehovenil on 9 teost. Beethoven ei saanud rohkem teoseid kirjutada kuna tal kadus ära kõrva kuulmine. Kui Beethoven suri kogunes tema matustele üle 10 000-i inimese.
„Immortal Beloved“ on traagiline ning dramaatiline film Ludwig van Beethoveni elust ja loomingust. Filmi põhitegevuseks oli tema sekretär Anton Schindleri otsingud, kellele pühendas Beethoven oma armastuskirja. Filmi keskmes oli Beethoveni raske ning kannatusterohke elu nii tavalises mõttes kui ka armastuses. Beethovenil halvenes kuulmine eluajal ning elu lõpus jäi ta päris kurdiks ning see mõjutas suuresti ta eluolusid ja sündmusi. Helilooja jaoks on kurdiks jäämine üks kõige kohutavamaid asju. Kui helilooja kaotaks jala, jääks ratastooli või jääks lausa pimedaks, siis saaks ta jätkata oma helilooja tööd, kuna oluliseks on kuulmine,
iluga." Küllaltki palju kasutas ta polüfoonilisi võtteid, eriti pärast põhjalikumat süvenemist Bachi loomingusse. Mozarti muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega.Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikazanrites. Kuid esiplaanil oli ooper. Tähtsaimad nendest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan"(1787), "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790), "Võluflööt"(1791). 3) Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja. Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas zanris kirjutatud töid, siis Beethoveni oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Tavaliselt oli heliloojal käsil korraga mitu suurt teost. Ta tegi palju visandeid, säilinud originaalpartituurides on rohkesti parandusi, mis näitab, et
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus KLASSITSISM Tööleht nr. 15 Viini klassikud Franz Joseph Haydn Mozart Beethoven Eluaastad 1732 1809 1756 1791 1770 1827 Fakte elust, mis on Sündis Alpide jalamil Rohrau Isa oli helilooja tollel ajal. 3. põlve muusik mõjutanud helilooja külas. Salzburgi krahvi teenistuses Vanaisalt anded loomingut Ema köögitüdruk, isa Viinis vabakutseline Juhuslikud
I. Bonn (1770-1792): kujunemisaastad. · sündis 1770. aasta detsembris Bonnis · isa oli õukonnakapelli tenorilaulja ja viiuliõpetaja · Bonni õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe - õpetaja (tänu temale sai ta 1783. a õukonnaorkestri klavessiinimängija koha) · 1787. a kevadel sõitis Viini, soovides saada Mozarti õpilaseks, kuid teade ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi · Püsivalt asus Viini elama 1792. a. 50 teose autor, II. Viin (1792-1802): varane looming. · kaalukamad teosed valmisid alates 1794-1795. aastast. · 1792-1793 Haydni õpilane (loomused liiga erinevad) · vabakutseline helilooja sai toetust Austria, Böömi ja Ungari aadliperekondadelt. · sai kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina · 1795. kuulmisvaegus - hoidus suhtlemisest. · 1801-1802 - hingeline kriis - ,,Heiligenstadti testament" (kiri vendadele) · sündis beethovenlik väljenduslaad: jõuline, d...
mängida. Tundub väga keeruline ning tekib tunne, et vähemalt 4-5 inimest vaja, et seda esitada. Üldiselt võimsa sisuga ja keeruline muusika, kuid kahjuks ei ole meeltmööda. Klassitsismist on mu arvates pärit just need meloodiad, et kui keegi ütleb klassika, siis tulevad just sealt pärit helid mõttesse. Kõige rohkem meeldib mulle sealt Beethoveni 5. sümfoonia ja Für Elise. Mozart mulle eriti ei meeldi. Ei teagi mille pärast. Lihtsalt ei istu. Beethoven on palju vingem. Originaalis muidugi vabal ajal ei kuulaks neist ühtegi, kuid Beethovenist on tehtud nii palju remix'e, et teda olen kuulnud mitmes heas räpilaulus. Näiteks üks: 2pac - Nas I Can ( Fur Elise Remix - Dj Sixx) ning on tehtud paroodia Justin Bieber vs Beethoven -Epic Rap Battles of History #6. Kuulates ja võrreldes kõigi ajastute meloodiaid, siis just klassitsismis kasutati minu arvates kõige rohkem klaverit
BEETHOVEN Uuenduslikud jooned Beethoveni klaverisonaatides Klaver jäi Beethoveni jaoks talle olulisisimaks pilliks elu lõpuni. Tema klaverisonaate on 32, julge kompositsiooniga valmistavad need ette tema sümfooniaid ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57, ,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga
*1770.aastatel komponeeris Mozart kõige suurema osa oma vaimulikest teostest. *Hiljem ilmusid orkestrimuusikasse dramaatilised jooned, jõulised karakterid ja väga isikupärane väljenduslaad. *Korraldas kontsertreise. *Pärast ema surma olid teosed tõsisemad võrreldes varasematega. 5 tähtteost ,,Väike öömuusika" ,,Võluflööt" ,,Don gioavanni" ,,Figaro pulm" ,,Pariisi sümfoonia" Beethoven 5 fakti elust *1787.a sõidab Beethoven Viini ja kohtub Mozartiga. *Sündis 1770.a detsembris, Bonnis. *Beethoveni esimene avalik esinemine toimus seitsmeaastaselt. *Tema õpetajaks oli Christian Gottlob Neefer. *Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele. 5 muusikutöö põhimõtet või loomingupõhimõtted *Kõrgaja looming oli vastuolulise, heroilise ja patriootliku ajastu muusika. * Järgmist ajajärku iseloomustab stabiilsus ja konservatism.
peale instrumentaal muusika oli klassitsismi ajal armastatud muusikaliikideks veel laulumäng ja koomiline ooper, kus tegelsteks olid reaalse elu kangelased ja tegevus toimus kaasajal argi elus. Tõsise ooperi uuendused viis läbi Chrisoph Willibald Cluck - kaotas ära aariate mõtetud liialdused, lavakujundus muutus tagasihoidlikuks, kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttele Ludwig van Beethoven (1770-1827) 25.04.07 Oli saksa helilooja, koos Haydni ja Modzardi viini klassikalisse koolkonda, teda peetakse viimaseks heliloojaks klassitsismi ajastul ja ka esimeseks romantikuks. Sündis Bonni linnas, tema esimeseks õpetajaks oli isa kes oli õukonna kapelli laulja, muusik oli ka tema vanaisa, ta oli hinnatum kuna ta oli õukonna kapellmeister. Eimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna Gottlob Neefe
Mozart „Väike öömuusika“ Mozart Kokku 41 sümfooniat Mozart Tuntuim on sümfoonia nr 40 Mozart Reekviem ehk leinamissa Mozart Üle 20 ooperi Mozart Geniaalne erinevate tunnete edasiandja Mozart Ühendas kõik oma aja väljendusvahendid Mozart Kuulsaim ooperihelilooja maailmas Beethoven Ooper „Fidelio“ Beethoven Kokku 9 sümfooniat Beethoven „Saatusesümfoonia“ Beethoven Klaveripala „Elisele“ Beethoven „Kuupaistesonaat“ - klaverile Beethoven Klaverisonaatide väljakujundaja Beethoven „Ood Rõõmule“ Beethoven Euroopa hümni autor Beethoven Pikim on sümfoonia nr 9
Klassitsismiaja ja barokiaja ooperi erinevused.(barokiajal kirjutati tõsiseid ajaloo-teemalisi oopereid, klassitsismiajal kergemaid, kaasaja elust-olust peamiselt) 13. 4 fakti Mozarti elust. 14. Nim. Mozarti 3 kuulsamat ooperit, jut.lühidalt nende sisu. 15. 2 fakti Mozarti sümfooniatest. 16. Kas ,,Väike öömuusika" on kammermuusika valdkonda kuuluv teos ja mis koosseisule ta on kirjutatud? (jah, kammerorkestrile). 17. Kus sündis Mozart, Beethoven? 18. 2 fakti Beethoveni loomingu iseloomustamiseks.. 19. Mis oli Beeth. lemmikpill? 20. 3 viini klassiku nimede õigekiri. 21. Mitu sümfooniat kirjutas Beethoven? 22. 2 fakti kummastki kuulsamast sümfooniast. 23. Nim. Beethoveni 2 vokaalteost. (ooper Fidelio, missa Missa solemnis(pidulik missa)) 1. Õukond ja kirik polnud määraval kohal, muusikaühingud hakkasid korraldama avalikke kontserte,
Elva Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Ludwig van Beethoven Hele-Riin Johanson 10 klass 2013 SISUKORD: Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsismiajastu, kuid elu lõpus romantistliku helikeeleni jõudnud helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures
Ludwig van Beethoven Sissejuhatus Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, kes suurema aja oma loomeperioodist elas Viinis ja keda seetõttu nimetatakse koos F. J. Haydni ja W. A. Mozartiga Viini klassikuks. Beethovenit on peetud viimaseks heliloojaks klassitsismi perioodil ja ka esimeseks romantikuks. Tema ideedes ja loomingus on olulisel kohal vabadusearmastus ja veendumus õigluse võidus. Elulugu Ludwig van Beethoven sündis 15. või 16. detsembril 1770. aastal Bonni linnas Saksamaal. Tema vanaisa oli tunnustatud helilooja ning töötas Bonnis õukonna kapellmeistrina. Tema isa Johann oli õukonna laulja. Avastanud oma pojas erakordse ande, tahtis ta temast teha Mozartile sarnast imelast. Beethovenil oli raske lapsepõlv, sest isa sundis teda pikkadeks tundideks klaveri taha harjutama ja püüdis oma sõprade ees poja andega kelkida. Tihti juhtus ka, et kui isa öösel joobnuna koju tuli,
Ludwig van Beerthoven Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika
Ludwig van Beerthoven Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika
"Keelatud armastus" Ludwig van Beethoven Film hakkab Beethoveni matustega, mis on väga uhked nagu kuulsustel ikka. Beethoven suri 1827. Aastal ja pärast tema surma leiti tema töötoast tema testament ja armastuskiri. Tema testamendis oli kirjas, et tema pärandus läheb tema armastatule, kellele oli ka see armastuskiri. Tema sekretär Anton Felix Schinder hakkas otsima naist kellele see armastuskiri ja pärandus kuulub. See ei olnud tal aga sugugi lihtne ülesanne, sest jäljed viisid 3 naise juurde, kelleks osutus lõpuks Beethoveni vennanaine. "Keelatud armastuse" põhiteemaks
operett? - Opera seria: itaalia stiilis tõsine ooper, tarbijaks olid aadlikud - Opera buffa: itaalia stiilis koomiline ooper, süžee koomiline, tarbijaks lihtrahvas - Singspiel: saksakeelne teatriliik, laulumäng, süžee koomiline või romantiline, tihti sisaldas maagiat. - Operett arenes välja opera buffast. 13 Keda ja miks nimetati Viini klassikuteks? Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. 14 Keda ja miks peetakse Viini klassikalise koolkonna rajajaks? - … 1 15 Nimeta Haydni muusikalised uuendused (4) 1) 2 teemaga sonaadivorm 2) klassikaline 4-osaline sümfoonia 3) keelpillikvartetti ülesehitus 4) sonaaditsükli 3. osana kasutusele võtt ¾ taktimõõdus tantsuline osa menuett. 16 Iseloomusta Haydni muusikat. - Muusikat iseloomustab rahva-ja looduslähedus, elurõõm ja heatahtlik huumor,
Loogika Sissejuhatus ja põhimõisted Peeter Müürsepp Klassikalise loogika põhiseadused 1) samasuse ehk identsuse seadus 2) vasturääkivusseadus 3) välistatud kolmanda seadus Aristoteles (384-322) 4) küllaldase aluse seadus Gottfried Wilhelm Leibniz (1646 1716) Loogika roll Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas. Kooskõlalisus Hulk väiteid või uskumusi on omavahel kooskõlas parajasti siis, kui kõik selle hulga liikmed saav...
Teda õpetasid paljud erinevad muusikud ning suunasid heliloojad. Peale ema surma muutus 19-aastase Beethoveni elu kardinaalselt temast sai automaatselt perekonnapea, kes pidi ülal pidama oma alkohoolikust isa ning kahte nooremat venda. Tal oli suur koormus õlgadel, näidata välja oma täiskasvanulikkust ise alles laps olles on midagi erakordset. 21-aastaselt suri Ludwigi isa. Isa surm ei muutnud tema plaane, see isegi ei kõigutanud vist teda eriti. Peale seda sai Beethoven iseseisvaks. Ta rändas ringi erinevates paikades, töötas paljudes õukondades ning tundis rõõmu oma suurepärasest loomingust. 25-aastaselt märkas Beethoven oma kuulmisvaegust. 1818 aastast oli helilooja täiesti kurdistunud. Inimestega suhtlemiseks kasutas ta kaustikuid, mis on ka tänaseni säilinud. 1815 aastal suri tema vend, kes jättis oma poja hooldusõiguse Beethovenile. Noormees põhjustas talle kuni surmani tõsiseid hingelisi ja majanduslikke probleeme
Igavene armastus Film ,,Igavene armastus" räägib Saksa helilooja L. van Beethovenist. Selles filmis jutustatakse tema dramaatilisest ja väga raskest elust. L. Van Beethoven kuulus ka Viini klassikute sekka. See film jättis mind suhteliselt külmaks, sest oleks tahtnud näha rohkem tema lapsepõlve elu, mitte nii palju armastust ja naisi. Filmis oli ka häid külgi. Näiteks oli väga hästi näidatud kuidas Ludwig van Beethoven kurdistus ja miks. Kohati oli ka väga hästi välja toodud, kust L. Van Beethoven inspiratsiooni sai. Film kajastas hästi L. Van Beethoveni ümber keerlenud naistest. Neid oli umbes 3-4 naist. Kuid mina arvan, et ta ei olnud perekonna loomises ja koos hidmises eriti hea. Talle oli antud suur helilooja anne ja oleks pidanud rohkemteoste kirjutamise peale mõtlema. L. Van Beethoveni elu mõjutas liigagi palju, tema muusikat. Mõnes nõttes see oli hea, sest
Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Ludwig van Haydn oli pärit Alam-Austriast Rohrau Mozart Beethoven külast tõllassepa perest. Teda on peetud kõigi aegade Beethoven oli saksa helilooja, ta sündis Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8- geniaalseimaks heliloojaks. Ta oli imelaps, Bonnis muusikute perekonnas. Tema aastaselt Viini Püha Stephani kelle erakordsed muusikalised võimed vanaisa oli väga hea viiuldaja. Beethoveni Toomkirikusse kooripoisiks, seal õppis ta avaldusid väga varakult.Ta tundis kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse
väga. Tema täitsaimaks vaimulikuks toeseks peetakse "Reekviemi". Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt", mille ta lõpetas vaid mõni kuu enne surma, sai üheks tema kuulsaimaks teoseks. Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Tema surmaolud on endiselt tänapäevani jäänud müsteeriumiks ja keegi tegelikult ei teagi, kuidas ta suri. Oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntuimatest sümfooniatest ja ooperitest. W.A.Mozart Ludwig van Beethoven (16.12.1770- 26.03.1827) oli saksa päritolu helilooja ja pianist. Beethoven sündis 1770. aastal, olles pere kolmest imikueast vanemaks kasvanud pojast vanim. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli tema enda isa, kes oli ise tenorilaulja. Isa Johann tahtis oma pojast teha imelapse. Juba 16-aastasena oli ta omakodulinnas Bonnis tuntud, kuid see linn jäi talle liiga väikseks, seetõttu 1787. a. Soovis Beethoven saada Mozarti õpilaseks ja sõitis selleks Viini
Peale peategelase Beethoveni on veel üks filmi keskseid tegelasi tema vennapoeg Karl, kellele olid Luigil hooldamisõigused ja keda ta väga armastas, hoolimata oma karmist ja rahutust, mõneti ka talumatust iseloomust. Filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma nagu läbi paksu seina. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven andnud neile väga palju rohkem, kui sai tagasi. Üks nendest oli Joanna. Filmi lõpul tuleb ilmsiks, et tema ongi Beethoveni igavene armastus ja laps kes pidi olema tema venna, osutub Luigi võsukeseks, kuna neil on olnud varem armusuhe ja Joanna on teda tol ajal armastanudki. Vahepeal näidatakse hetki ka helilooja lapsepõlvest, kui ta neid ise meenutab ning ka sündmusi Napoleoni sõja ajal. Filmi lõpus on üsna hästi näha seda, et
klassiks haritud kõrgkodanlus. Haritud kõrgkodanlus rajas kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreidja tellimaheliloojateltteoseid. Klassikalisestiili kõrgajaksloetakseaastaid1780-1810.Kogu Euroopaspolnudkolme Viini klassikule tähtsuseltligilähedaseltki võrdseidheliloojaid. Sellesseajavahemikkujäävad Haydni ja Mozarti olulisemadteosed ning samuti mõlemasurma-aastad. 1780.aastatelõpul alustasnoor Beethoven,kelle loomingukõige suuremja iseloomulikumosa valmis järgmise sajandiesimesekümnedijooksul. Nende mõnekümneaasta jooksul toimusid Euroopas tohutud muutused põhjuseks eelkõige Prantsuse Revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad (1799-1814). Napoleoni sõdadeja Viini kongressi (1814-1815) käigus muutuspõhjalikult Euroopariiklik jaotusning toimunudmuutustestsaid alguse19.sajandi rahvuslikudliikumised.Kõik needmuutusedolid tundaka heliloojateväljenduslaadis.
MULTIFILMID JA MUUSIKA KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Mis liiki kala oli Nemo? 2. Mis loomad on Tom ja Fluffy? 3. Kes on Tim ja Mia jõulumultikas? 4. Mis liiki olend on Shrek? 5. Mis on Shreki pruudi nimi? 6. Kas klarnet on puhkpill või keelpill? 7. Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat isegi pärast kurdiks jäämist. Õige või vale? 8. Kumb on suurem kontrabass või tsello? 9. Kuidas nimetatakse inimest, kes seisab orkestri ees ja hoiab muusikuid rütmis? 10. Keda nimetatakse rockikuningaks? MULTIFILMID JA MUUSIKA KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Mis tõugu on must ja valge koer tundut Tsehhi multifilmis? 2
Umbes 20 ooperit, kuulsaimad neist “Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Võluflööt” Ooperiloomingus on Mozart geniaalne karakterite looja. Tema ooperitegelased on elutruud, mitmetahulised, sageli vastuoluliste iseloomujoontega. Tegelaste iseloom väljendub ka muusikaliselt. Mozarti viimaseks teoseks jäi vaimulik teos “Reekviem” (surnute mälestuseks), mis jäigi lõpetamata ja selle lõpetas tema õpilane. Ludwig van Beethoven (1770 – 1827) Sündis 1770.a. Saksamaal Bonni linnas. Isa oli õukonnakapellis tenorilaulja ja temalt sai Beethoven esimesed muusikalised õpetused. Hiljem õppis Bonni õukonnaorganisti Neefe juures. Sai 13 aastaselt klavessiinimängija koha. Soovis minna Viini, et saada Mozarti õpilaseks, kuid plaan ei õnnestunud, sest ema haigestus ja suri. Beethoven jäi pärast ema surma oma nooremate vendade hooldajaks. 1792. aastal asus Beethoven Viini elama, kus
· välditi juhuslikku, segast, korratut, · toetuti antiigile, · töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima, · kunstis tõmmati range piir 'kõrge' ja 'madala' vahele. Klassitsism muusikas: · püüti luua selge ülesehitusega teoseid, · kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud, · erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaatallegro vorm, · tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud Haydn, Mozart ja Beethoven. Vormid ja zanrid: · Sonaadivorm- muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. · Rondovorm- vorm, mis algab ja lõpeb refrääniga, · Sümfoonia- 4 osaline. 1 osa on tavaliselt kiire, 2 osa aeglane, 3 osa menuett või skertso ning 4 osa on kiire. · Klassikaline sümfoonia- on 4-osaline sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, · Sonaat- kas 3 või 4-osaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile. I-osa- kiire,
Esimene uut tüüpi ooper "Orpheus ja Eurydike" 4. • F.J.Haydn (1732-1809) • W.A.Mozart (1756-1791) • L.van Beethoven(1770-1827) 5. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega, 10-aastaselt esimese ooperi. 6. • "Haaremirööv" (1782) • "Figaro pulm" (1786) • "Võluflööt" (1791) 7. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt. 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest ning lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida J. Haydni juures. 1796 hakkas tema kuulmine halvenema. Täiesti kurdina elas ja tegutses helilooja kümme viimast eluaastat. 8. "Egmont", "Eroica", "Coriolaanus" ja "Pastoraalne"
Reekviem. Mozarti elust on tehtud ka film "Amadeus". Mozart oli sünnilt katoliiklane. Sisimas eelistas ta siiski vabamüürlust, mis rõhutas universaalset headust ja inimeste vendlust. Vabamüürlane sai temast 1784.a. Kuna vabamüürlus on salaselts, kasutavad nad palju sümboleid ja märke. Mozarti 1791.a. kirjutatud ooper “Võluflööt” põhineb vabamüürlaste salajasel pühitsustseremoonial ja on sedasorti salasümboolikat täis. Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven sündis Bonnis. Varajases nooruses oli Beethoven Prantsuse - revolutsiooni ja kõigi selle ideede fanaatiline pooldaja. Tema hiigelsümfoonia "Eroica", mis valmis aastal 1803, oli algselt pühendatud just nimelt Napoleonile, kuid kui 1804.a. jõudis Viini teade, et Napoleon on ennast keisriks krooninud, tundis Beethoven suurt pettumust ja tõmbas Napoleoni nime partituurilt maha. Saabunud 1792.a. Viini, võttis ta mõnda aega Haydnilt tunde, ehkki küll ise hiljem tunnistas, et
mitmel varajase muusika meistrikursusel Taanis ja Rootsis. Alates sügisest 2006 on ta Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent, alates 2008. aastast Tallinn Sinfonietta peadirigent, alates 2009. aasta sügisest peakoormeister ja dirigent Rahvusooperis Estonia ning ka Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Samuti on ta dirigeerinud 2009. aastal toimunud Riia Rahvusvahelisel Saksofonimuusika Festivalil ning osalenud 2009. aasta Üldlaulupeol üldjuhina. Ludwig van Beethoven (1770 1827) oli saksa helilooja, aga kuna ta veetis suure osa oma elust Viinis ning ka suri seal siis teda nimetatakse üheks kolmest Viini klassikust. Beethoveni loomeprotsess oli pisut aeglasem ja ta teoste maht oli palju väiksem kui Haydnil ja Mozartil, kuid teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on selgelt välja joonistatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid, pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja
........................................................................3 Viini klassikud............................................................................................................................4 Franz Joseph Haydn...........................................................................................................4 Wolfgang Amadeus Mozart...............................................................................................5 Ludwig van Beethoven......................................................................................................6 Klassitsismi muusikalised arengud.............................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus
teemasid teisendid ehk variatsioonid rondovorm-peateema ekspositsioonis ja repriisis pärast lõpupartiid uuesti kordamine 7.Leia helilooja: (4)7.Leia helilooja: Don Giovanni- Mozart Reekviem- Mozart Lahkumissümfoonia- Haydn sümf. "Eroica"- Beethoven Väike öömuusika- Mozart Pateetiline sonaat- Beethoven sümf."Rõõmule"-Beethoven Keelpillikvartetid- Haydn Muusika muutus?? Barokk Klassitsism · tugev kirikulaadide järelmõju · funktsionaal harmoonia · *koraalilik meloodia · perioodiliselt liigendatud meloodia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
