50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
JevgeniBelov
Õppematerjali autor
Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8. Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut. 4. 18131827 Viini III periood (hiline looming). Loominguline kriis 18131815. Kirjutas väga vähe. Pärast venna surma tuli tal kasvatada vennapoega, kes talle meelehärmi valmistas
nädalas toimuvateks kontsertideks * Sellega saab seletada tema suurt sümfooniate arvu -- 104 * Esimest kümmet aastat kapellmeistri ametis on tihti nimetatud ka Haydni loomingu romantiliseks perioodiks * Tõepoolest katsetas Haydn mitmete tolle ajastu kontekstis ootamatute vormi- ja harmooniavõtetega * Ka on tema selle perioodi loomingus hämmastavalt palju minoorseid teoseid, esineb maneerlikkust ja dramaatilisust * Tüüpiliseks näiteks sümfoonia (nr.45) fis-moll "Lahkumissümfoonia" Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764
Aastatel 1800- 1812 lõi Beethoven suurema ja tuntuima osa omaloomingust: üheksast sümfooniast kaheksa, pooled klaverisonaatidest jakeelpillikvartettidest, 7 viiulisonaati, 3 klaverikontserti, ooper "Fidelio" jpm.Beethoveni looming lähtub sel perioodil klassikalisest loogikast, kuidlaiendab tohutult tavapärase sonaadivormi raame. See väljendub eelkõige klaverisonaatides, keelpillikvartettides ja sümfooniates. Juba tema kolmanda sümfoonia avaosa on tavapärasest kolm korda ulatuslikum. Kui Haydni jaMozarti sümfooniad kestavad paarkümmend minutit, siis Beethoveni IXsümfoonia enam kui tunni. 1818. aastal kurdistus Beethoven täielikult. Loomingulisel teel oli ta selleks ajaks jõudnud kokkuvõtete tegemiseni. Kui aastail 1800-1812 valmis 8 sümfooniat, siis järgmise 12 aasta jooksul vaid üksainus - IX sümfoonia. Selle esiettekandel oli kurt helilooja paigutatud küll dirigendipulti, kuid tegelikult mängisid
töötada seal. Beethoveni komponeerimislaadi iseloomustab eelkõige teoste pikk valmimisaeg. Seda ei põhjustanud aga helilooja aeglane tööviis, vaid asjaolu, et tal oli korraga käsil mitu suurt teost. Samuti oli tal kombeks oma teoseid viimse detailini lihvida. Tema helikeel varieerub küll eri teostes, kuid üsna sagedasti on see pateetiline ja heroiline, mistõttu peetakse neid kahte märksõna väga beethovenlikuks. Sellised teosed on näiteks tema enimmängitavad sümfooniad: kolmas, viies, seitsmes ja üheksas. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam: mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel akadeemial Beethoveni lehepööraja ning suureks imestuseks nägi ta pärast järjekordset lehekeeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja
stiili. See oli iseloomulik klassikalisele stiilile- muusika ei vaja rahvuslikke stiile, vaid üht mõistetavat väljendust. · Viini klassikud Viinis 18. saj. II poolel ja 19. saj I veerandil tegutsenud heliloojad J.Haydn, W.A.Mozart ja L.van Beethoven. Neid mõjutasid valgustusajastu humanistlikud vaated. L.van Beethovenit innustasid ka Suure Prantsuse rev-i ideed. Viini klassikute loomingus kujunesid instrumentaalmuusika tsüklilised suurvormid: sümfoonia (ka sümfooniaorkestri nn. klassikaline koosseis), sonaat, kontsert, trio, keelpillikvartett jms. Viini klassikute eelkäijaks peetakse ooperireformijat C.W.von Glucki. · Joseph Haydn ELULUGU Franz Joseph Haydn (31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja
Pärast esmaettekannet lood kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii (loomulikult ilma kadentsideta); partituurid klaverikontsertidest näiteks kirjastati alles 19. sajandi keskpaigas. Oma kuulsad viis klaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast. Enne seda oli ta 14aastasena esitanud Bonni kuurvürsti õukonnas Esduur klaverikontserdi. Looming: 9 sümfooniat 1, sümfoonia CDuur, op. 21, 1800 2. sümfoonia DDuur, op. 36, 1802 3. sümfoonia EsDuur, op. 55 "Eroica", 1803/04 4. sümfoonia BDuur, op. 60, 1806 5. sümfoonia cmoll, op. 67 "Saatusesümfoonia", 1808 6. sümfoonia FDuur, op. 68 "Pastoraalne sümfoonia", 1808 7. sümfoonia ADuur, op. 92, 1811/12 8. sümfoonia FDuur, op. 93, 1812 9. sümfoonia dmoll, op
,,Fantastiline sümfoonia'' -viieosaline : I osa - ,,Unelmad ja kired'' , II osa - ,,Ball'' , III osa - ,,Stseen väljadel'' , IV osa- ,,Rongkäik tapalavale'' , V osa- ,,Öine nägemus nõiasabatil'' ; Ooperid ,,Les francs -juges'' , ,,Benvenuto Cellini'', ,,Les Troyens'' , ,,Beatrice ja Benedict''. Ubertüüdid : ,,Waverly'', ,,Kuningas Lear'' , ,,Le Corsaine'' , ,,Le Carnaval romain'', ,,Symhonie Fantastique''. Sümfoonia ,,Harold en Italie'' , ,,Reekviem'' , sümfoonia ,,Romeo ja Julia'' , ,,Grande symphonie funebre et triomphale''. Laulutsükkel ,,Les nuits d'ete'' , ,, Te Deum'' Oraatium ,,L'enfance du Christ''. R.Schumann- (1810-1856) , Saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik, romantik ja 19.sajandi kuulsamaid pianiste. 20 aastaselt painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigese põletiku. Temast ei saanudki maailmakuulsat pianisti, vaid hakkas tegelema heliloominguga; loomingus
Järsk kohmakavõitu, etiketti mitte tunnistav Beethoven ilmus suurilma salongidesse, kus kõrgete tiitlitega kuulajad vaimustusid tema muusikast, kohkusid sellest, lipitsesid tema ees. Nad tundsid: sellel mitte kellegagi sarnaneval heliloojal on jõudu, tal on suur tulevik. Beethoven vastas neile sõltumatuse ja ebasõbralikkusega. Heliloojat erutas rahva saatus. Kangelase võitlus rahva vabaduse ja õnne eest on Beethoven Kolmanda sümfoonia sisuks. Helilooja noorpõlvelooming jälgis selgelt Haydni ja Mozarti traditsiooni. Aastani 1800 loodud kvartetid, sonaadid ja sümfooniad mahuvad klassikalise suuna raamesse. Neis pingutas Beethoven oma "muusikalisi muskleid" loomeelu nn. keskperioodi tohutu avardumise eel. Veidi enne "Eroica" kirjutamist mõistis Beethoven, et hakkab kurdiks jääma. Oma meeleheite valas ta välja 1802. aastal Viini lähistel tervisevetel kirjutatud "Heiligenstadti testamendis"
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid