RETSENSIOON MAAJA VADI RAAMATULE “ORGANISATSIOONIKÄITUMINE” (TÜ KIRJASTUS, 1995) Olles tutvunud mõningate retsensioonidega, mis antud raamatu kohta kõike muud, kui positiivset sisaldasid, tekkis küsimus: kas “Organisatsioonikäitumine” on tõesti vaid üks suur läbikukkumine? Ehk siiski leidub siin midagi meeldivat ja asjalikku? Ja leiduski! On tore, et tegu pole järjekordse “self-help”-raamatuga. Oleks ju üsna ahvatlev olnud pealkirjastada raamat stiilis “Saladused, mida iga juht oma alluvate kohta peaks teadma” või “Ärge haletsege, hakake mõjutama”. Kindlasti oleks tegu olnud bestselleriga, kui autor oleks sissejuhatavas osas lubanud, et käesolev kirjutis saab seda lugeva juhi jaoks alluvate tarvitamise õpetuseks vms. On meeldiv tõdeda, et Vadi pole läinud seda teed, vaid on kirjutanud igati asjaliku raamatu, mis on juba leidnud oma ni ﾚ i ja lugejaskonna...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Eesti Disain Katriin Bachmann 10B 2010 Igal riigil on oma ajalugu, eripärasused ja sama moodi ka disain. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Disaini efektsiivsus ja kvaliteet väljendub erinevate distsipliinide vahel kõige sobivama
EESTI TEATRI AJALUGU 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts. 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval (...
näiteks sellest, kuidas kunst on pandud teenima äri, vormides keerukad ideed löövateks piltideks ja vähesteks sõnadeks. Loovisikutena peame olema ausad ja lugupidavad nende suhtes, kelle poole pöördume. Tarbijatena peame olema tähelepanelikud, vaatama ette, et meie heakskiitu pälviv loovus ei imbuks meie meeltesse, ja kartmatult astuma vastu reklaami tungimisele era- ja avaliku elu igasse nurka. 3 KASUTATUD KIRJANDUS Bachmann, T. (2009). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: AS Kirjastus Ilo. Roose, N. (2002). Reklaam turunduses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Turner, S. (2014). Populaarkultuur. Tallinn: MTÜ Allika Kirjastus. 4
Mõjustamine Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Sotsiaalne mõju Interaktsioonid inimeste vahel ja sotsiaalse elu korraldamine Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine Teiste indiviidide poolt esile kutsutud muutused käitumises jne (vt eelmine definitsioon) Mõjustamine annab võimaluse kontrollida, suunata teisi ja iseenda elu (luuakse sobiv keskkond) Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse...
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1
Ülevaade psühholoogiast Õpikud: "Psühholoogia alused" Bachmann, T ja Maruste, R Ilo kirjastus 2003,2008,2011 (veider ülesehitus) "Psühholoogia" Gleitmann, H., Gross., J.,&Reisenberg, D (2014) Tallinn: Hermes (liiga põhjalik) "Psühholoogia gümnaasiumile". Tartu Ülikooli kirjastus (mugavam) Psühholooga kui aine: sissejuhatuseks: Psyche(kreeka k.): hing,vaim Logos (kreeka k.)-õpetus Psühholoogia-teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psühhikat.
Roland Bachmann PT-12 ,,Tallinna Gootika." 2012 Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. - Juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja koh...
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat
Rocca al Mare Kool KOSMOLOOGILISED PARADOKSID Referaat Karl Hendrik Bachmann 10. klass Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2 Olbers’i ehk fotomeetriline paradoks ......................................................................................... 2 Gravitatsiooniline paradoks........................................................................................................ 3
Reklaam kui kõnetus Kõnetus on keelenähtus, mis ilmub reklaami valda koos sõnalise reklaamtekstiga. Teisel isikul (sina familiaarne, veidi pidulikum kirjalik Sina; teie tavaline, ametlik- distantseeriv Teie) on keeles täita oluline funktsioon: pöördumine, adressaadi tähelepanu äratus. Käsk: Kuulake kõik! Küsimus: Tead sa mis? Jutustav lause: Ma pean sulle tunnistama, et... Sinatuse ja teietuse sobivus või kohatus sõltub reklaami kujundusstiilist. Kaubad-tooted jagunevad sinakaupadeks (isiklikud, varjatud, seespidiseks tarvitamiseks intiimsemad, ihulähedasemad, inimsõbralikumad, silmatorkamatud, nt kosmeetika, alkohol väljaarvatud eliitmargid) ja teiekaupadeks (kallimad, soliidsemad, luksusesemed, nt autod, kellad, kuldsõrmused) vastavalt oma psühholoogilisele distantsile, mis ostjal on antud kontekstis selle kaubaga. Stiilieksitus: ,,AS FEB-i" plakati ,,KÕIK UKSED SINU KODULE"...
Teater on mitmetähenduslik sõna. · Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu....
Kas tänane Eesti on mereriik? Hiljuti jalutasin mööda Pirita rannaäärt ja nägin üht vanemat daami veepiiril istumas ning taamale vaatamas. Merevaade oli minu arust ülimalt ajekas, silmasin sadamat ja mõtlesin, kas see kaunistab Eesti merd või üritab allutada midagi ürgselt metsikut. Vanamemm tundus samal teemal mõtteid mõlgutavat. Meri on ju südamelähedane igale mereriigi elanikule, kuid kas tänane Eesti on mereriik? Geograafilist asukohta ja ümbrust vaadeldes on eestlastel väga vedanud, merepiiri pikkuseks on 3794 kilomeetrit. Eesti on Läänemere kaudu avatud ka Maailmamerele, mis katab 2/3 maakerast, täpselt sedavõrd suur ala annab võimaluse loendamatutele eesootavatele tegudele. Kõik eeldused mereriigiks oleks justkui olemas. Peale ilmselgete erinevuste, sisemaiste ja mereriikide vahel, on ka muid vähem märgatavaid põhjusi, mille alusel saab tituleerida teatud piirkonna mereriigiks. Eestlase sünnimaa kujundab tema ise, k...
tööline mees mees Tööline 1/24/2020 kaspar veesimaa 07.04.2020 mees 16.08.2020 Leida Jaanus Erki Lepiksoo majandus müügijuht 870 15.01.2020 01.09.2020 tööline 16.08.2020 19.05.1902 Ost finants tootmine transport tööline Leida Jaanus erika bachmann finants 870 einar laanepõld 03.10.2020 Aadu Heinlo 16.08.2020 6/29/2020 Tööline 28.05.1985 Elvi Berk finants 17.06.1988 naine erika bachmann Ladu 22.03.2020 raamatupidaja tööline Malle Põldmaa Autojuht 700 jaan laubre 16.04.2020 tööline naine
48704250911 Helen Aigro Pärnu Randla 13 - 619 vallaline 36405130719 Erki Ainsaar Valga Raudla 30a-20 abielus 46605150941 Maarja Ambros Tallinn Ümera 60-45 abielus 34708140585 Erki Arsenov Loksa Retke 22-43 abielus 45711080030 Kristel Astok Kiili Kolde 88-79 abielus 47110070151 Erika Bachmann Tallinn Kaluri 2-12 abielus 35404050446 Reijo Bauman Tartu Raadiku 19-73 abielus 44203130136 Mirja Bergmann Tartu Rästa 7/3 abielus 47110060467 Elvi Berk Rakvere Sõpruse 3 - 125 vabaabielus 34404190222 Kaivo Berk Rapla Sõpruse pst 250 - 144 lahutatud
AUSTRIA Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................................2 Austria ajalugu...............................................................................................................3 Austria kultuur Muusika........................................................................................4 Kirjandus.......................................................................................4 Arhitektuur....................................................................................5 Kunst...........................................................................................5 Turism...........
04.1987 26 Müük JKaal Jana Kaal naine 17.09.1968 45 Müük EKase Erika Kasemets naine 18.01.1988 26 Müük FKukk Faina Kukk naine 21.10.1982 31 Müük HRaid Hilja Raid naine 4.05.1976 37 Müük JTubi Juulia Tubin naine 1.09.1952 61 Müük EBach Erika Bachmann naine 7.10.1971 42 Müük EElmi Ene Elmik naine 24.10.1971 42 Müük TMüll Tarmo Müller mees 4.09.1967 46 Müük ESalu Erno Salumets mees 18.06.1970 43 Müük KMägi Kristjan Mägi mees 8.06.1979 34 Müük JNoor Jaan Noormets mees 1.03.1983 31 Müük ROksp Reijo Okspuu mees 7.06.1982 31 Müük
Karl Hendrik Bachmann FTP serveri (ehk pilve) valmistamine Juhend Tallinn, 2015 Sisukord 1. Mis asi on FTP server? 2. Vajalik ud ligipääsud ja programmid. 3. Seadistamine. 4. Serverisse ühendumine. Mis asi on FTP server? FTP server on server, kuhu saad laadida üles oma faile, jagada neid teistega ja uuesti allalaadida. Näiteks on tuntuimad FTP serverid Dropbox, Google Drive. Vahepeal kutsutakse neid ka pilve serveriteks, või pilve teenusteks. Kasulik on FTP server selleks, kui sa soovid ligipääseda oma failidele väljaspool kodu, kui sa soovid oma faile kellegagi jagada, või neid hoiustada kusagil mujal, mitte sinu arvutis. Vajalikud ligipääsud ja programmid Vajalikud on: • FileZilla client, • Ligipääs ruuterile, • Ligipääs isp (ehk internetipakkuja) poolt pakutavatele teen...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolled Õpetajakoolituse osakond Katrin Hildunen AP II B kõ Kognitiivne areng Kodutöö areguõpetusest Juhendaja: Merle Rohtla Rakvere 2008 KOGNI- TIIVNE ARENG Intensiivs ed Arengu arengu- ...
uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). "Ma tahan!" Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. Tahteakti genees VAJADUS Vajaduse tunnetamine, motiivide võitlus, motivatsiooni teke Soovimine Eesmärgi ja vahendite valik Otsustamine TEGUTSEMINE T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo Abraham Maslow (1908-1970) Maslow uuris eelkõige tervet, küpset inimest ning tema tegutsemismotiive, samuti vaimse tervise allikaid.
Positiivne Negatiivne Positiivne Negatiivne Positiivne Positiivne Positiivne Positiivne Positiivne 19 Riik Lithuania Latvia Romania Nimi Sugu Sünniaeg Osakond Karl Agur mees 12/21/1994 Tootmine Helen Aigro naine 3/3/1997 Müük Erki Ainsaar mees 11/12/1975 Tootmine Maarja Ambros naine 11/13/1977 Ost Erki Arsenov mees 2/12/1959 Ladu Kristel Astok naine 5/9/1969 Finants Erika Bachmann naine 4/7/1983 Müük Reijo Bauman mees 10/4/1965 Tootmine Mirja Bergmann naine 9/11/1953 Majandus Elvi Berk naine 4/6/1983 Transport Kaivo Berk mees 10/19/1955 Ladu Olav Berk mees 10/4/1950 Tootmine Priit Burmeister mees 12/16/1992 Transport Ene Burmeister naine 8/21/1982 Finants Ahto Danilov mees 8/25/1979 Transport Laine Eek naine 3/11/1993 Majandus
EMOTSIOONID ja MOTIVATSIOON Kordamisküsimused seminariks EMOTSIOONID 1. Kirjeldage emotsiooni kui ahelprotsessi. Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? · Emotsioone põhjustavad stiimulid ja sündmused. (iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või stiimul) · Sündmuste kodeerimine erisuguse tähendusega kategooriad · Hinnang sh heaolu ja toimetulek · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus erinevad käitumistendetsid. · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Kultuuriti võib erineda : sündmuste kategoriseerimine ja väljendusreeglid. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitum...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus .......................................
väljaandeid. Seda tõestasid Briti ja Austria teadlased. Nende uuring näitas, et õhus leviv mehe kaenlaaluses higis leiduv feromoon ehk tugevatoimeline väliskeskkonda eritatav hormoon androstenool muudab meesterahva jaoks meestele mõeldud elustiiliajakirjad huvitavamaks ning nad ostavad neid tõenäolisemalt kui mehed, kes selle feromooni toimele ei allu. Kasutatud kirjandus: ''Mis on meedia?'', Meediaõpetuse I kursus, Epp Mare Kukemelk ''Reklaamipsühholoogia'', Talis Bachmann, 1994 Naisteajakirjad 2008-2009 Eesti Ekspress, 2000 Postimees, 2005 http://www.tarbija24.ee
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärrita...
jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/ ch2/overview.asp Riina Häidkind TÜ Psühholoogia Instituut { Bachmann, T., Maruste, R. (2001). Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees. Psühholoogia alused, lk. 42-70. Tallinn: Ilo. { Toomela, A. (1999). Neuropsühholoogia. Ülevaade psühholoogiast I osa, lk. 88-104. Tallinn: Koolibri.
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi.
PSÜHHOLOOGI AJALOO EKSAM 1) Psühholoogia ajaloo õppimise eesmärgid. · Kust tuleme, et teada kuhu võime jõuda · Milline on olnud psühholoogia saamise teekond · Mida uuritakse, kuidas muutuvad uurimisobjektid ja meetodid. Millised küsimused kerkivad? 2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud. · Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused'' · Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad'' · Rosenberg ,,The brain, the person, the world'' 3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne? · Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on? · Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad
leevendavale või tõkestavale omadusele, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel; (4) Reklaam ei tohi: 18) eirata soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet soolise võrdõiguslikkuse seaduse mõistes, alavääristada üht sugu ega kujutada üht sugupoolt domineeriva või allutatuna; 19) kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid; 20) kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti. Talis Bachmann, "Reklaamipsühholoogia" 1994, 2005 Reklaam püüab luua või hoida soodsaid hoiakuid, ootusi ja tarbimiskavatsusi reklaamitavate kaupade, teenuste, ideede suhtes eesmärgiga suurendada nende tarbimist ja/või nendega nõustumist. (T.Bachmann. 1994, 2005 orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) "Süüdistuskokkuvõte": Tänapäeva tehnilised võimalused annavad võimaluse reklaamiga piiramatult manipuleerida
ja romaani mõjutusi. Austria kirjanduse lähemal vaatlemisel ilmneb ruttu selle mitmekesine rikkalik ja sõltumatu loomus ning ainulaadsed omadused. Suuremat osa Austria kirjandusest iseloomustavad ilukirjanduslikud retked üksikisiku psüühikasse ja Austria poliitilise mineviku analüüsid kõige tähelepanuväärsemad neist on loonud P. Handke ja T. Bernhardt. Enim tuntud tänapäeva Austria kirjanikke on Ingeborg Bachmann (1926-1973), autasustatud poeesia, jutustuste ja kuuldemängude autor, ning draama- ja proosakirjanikud Thomas Bernhard (1931-1989) ja Peter Handke (s 1942). [1. ] 5 Arhitektuur Keskajast peale on Austria olnud arhitektuuri arengus esireas. Austria arhitektuuris annavad tooni tohutud kloostrid, mis ehitati keskajal ja moderniseeriti barokiajal, samuti mitmekorrulised linnapaleed ja suured maaresidentsid, mida aristokraatide tarvis rajati 17
Keskkooli 1964 ning Moskva Riikliku Ülikooli psühholoogia erialal 1969. 1975 sai ta samas psühholoogiakandidaadi kraadi ning 1987 psühholoogiadoktori kraadi. Tartu Ülikooli rektor olnud, Riigikogu liige praegu. Mõtlemise muutumine ajaloos. Jüri Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individualismi võrdlusuuringud. Ta on avaldanud ka kriitilisi artikleid Sigmund Freudi loomingu kohta. Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann, Heidmets Psühholoogialabori looja ja aeg: William James (18421910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism. Funktsionalism. Funktsionalism Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga. Mõtted, tunded, kohandamine. Strukturalism lähenemisviis ja metodoloogia milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele
38901180808 Erki Ainsaar Valga 38310210529 Eevald Parts Tamsalu 36109040214 Kristjan Jürimäe Valga 34506270104 Reijo Müürsepp Vändra 37008050804 Aadu Heinlo Kuressaare 37609120658 Aare Marmor Tamsalu 34007250511 Marko Erikson Haapsalu 36108130050 Kaivo Mets Tapa 47903090504 Erika Bachmann Tallinn 47105020007 Ene Elmik Loksa 37110010868 Tarmo Müller Tõrva 45704030496 Kristel Astok Kiili 38301060031 Vilma Eesmaa Valga 47105130963 Ene Burmeister Paide 35205180673 Jaan Laubre Jõhvi 44409100049 Evi Sarapik Kiili 45109030894 Katy Veesimaa Tartu 36809040675 Maarja Ambros Tallinn 48308230166 Laine Eek Tallinn
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… I. TAUSTINFO 1. Ettevõtte nimi: Eurovara Grupp OÜ 2. Ettevõtte tüüp: Eraettevõte 3. Intervjueeritava ametikoht: Ehitusjuht 4. Intervjueeritava nimi: Toomas Bachmann. 5. Kas ma võin käesoleval intervjuul diktofoni kasutada või mitte? 6. Nüüd veel üks väga oluline küsimus: Kas soovite, et teie vastuseid käsitletakse anonüümsetena kujul ettevõtte juht nr … või võib teie vastuste juures teie nime kasutada? Anonüümsena 7. Kas teie (mõeldud isikut) vastasite ettevõtte innovatsiooniuuringule aastad 2010 – 2012? EI a) Kui Teie ei vastanud, kes vastas
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
tegevust, nt äri muusikaga (??) Kirikuõpetaja nõustab samuti nagu psühholoogki. 2 Psühholoogial on keskne koht teaduste seas nii bioloogiline kui ühiskondlik olend on inimene. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Eesti psühholoogid on: E. Tulving, J. Allik, P. Tulviste, T. Bachmann, J. Tork. Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Rektorid psühholoogid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10
10.1948 65 Ladu KBerk Kaivo Berk mees 19.04.1944 69 Ladu MKalj Meelis Kalju mees 8.01.1983 31 Ladu ELaan Einar Laanepõld mees 13.08.1960 53 Ladu TMark Tiina Markus naine 23.08.1982 31 Ladu RMeig Reijo Meigas mees 19.06.1945 68 Ladu SParr Selma Parre naine 19.09.1967 46 Ladu ESalu Erno Salumets mees 18.06.1970 43 Müük EBach Erika Bachmann naine 7.10.1971 42 Müük EElmi Ene Elmik naine 24.10.1971 42 Müük TMüll Tarmo Müller mees 4.09.1967 46 Müük HAigr Helen Aigro naine 25.04.1987 26 Müük JKaal Jana Kaal naine 17.09.1968 45 Müük EKase Erika Kasemets naine 18.01.1988 26 Müük FKukk Faina Kukk naine 21.10.1982 31 Müük HRaid Hilja Raid naine 4.05.1976 37 Müük
Raamat Algus Lopp Autor Pealkiri Aasta E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1. Filtreerida 1982 aren E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda vanuses200930 kuni Ingl/Pra02 04.11.10 19.11.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil linn ja2003 vanus (kin Ingl/Pra03 02.02.10 19.02.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 Swe/Lin01 ...
muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest: Weberi seadus kehtib kõigi sensoorsete modaalsuste e. meelte kohta (Weberi fraktsiooni konkreetsed suurused on erinevates meeltes erinevad) G.T.Fechner (1801-1887) üldistas E.Weberi seaduse, et väljendada sensoorse ja füüsikalise intensiivsuse vahelist seost. Psühhofüüsika põhiseadus (Fechneri seadus): kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis (vt Bachmann, joon.13.) Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline: S = k * log I S - psühholoogiline suurus; I - stiimuli tugevus; k - konstant, mis sõltub Weberi fraktsiooni väärtusest. 6. Millise panuse on psühholoogia metodoloogiasse andnud signaaliavastamisteooria (SDT)? Kuidas see mõjutas psühhofüüsika varasemaid eeldusi? Tooge näiteid signaalide avastamise
Kood Eesnimi Perenimi Sugu Sünniaeg jrk. aastaaeg KAgur Karl Agur mees 2/11/1985 2 talv HAigr Helen Aigro naine 4/25/1987 4 kevad EAins Erki Ainsaar mees 5/13/1964 5 kevad MAmbr Maarja Ambros naine 5/15/1966 5 kevad EArse Erki Arsenov mees 8/14/1947 8 suvi KAsto Kristel Astok naine 11/8/1957 11 sügis EBach Erika Bachmann naine 10/7/1971 10 sügis RBaum Reijo Bauman mees 4/5/1954 4 kevad MBerg Mirja Bergmann naine 3/13/1942 3 kevad OBerk Olav Berk mees 4/5/1939 4 kevad EBerk Elvi Berk naine 10/6/1971 10 sügis KBerk Kaivo Berk mees 4/19/1944 4 kevad PBurm Priit Burmeister mees 2/7/1983 2 talv
kanda (nagu seda tehti ka 1920. aastatel, vt Zeitoper, Brecht+Weill või Venemaal Meyerhold jt. Niisugust lõhet tollal peegeldab protest ooperi kui institutsiooni vastu (Boulezi kuulus ütlus ühes intervjuus, et ooperiteatrid tuleks õhku lasta) ning ooperi kui žanri vastu, mis viib 1960. aastate alguses Ligeti anti-ooperiteni. 1950ndatel alustas ooperite kirjutamist Hans Werner Henze (1926-2012), kelle libretistiks mõnda aega oli kuulus saksa kirjanik, Henze põlvkonnakaaslane Ingeborg Bachmann. Protestiks saksa fašistliku mineviku vastu elas 1953-1965 Itaalias, kus ta ka praegu meelsasti peatub. Henzet iseloomustab siiani traditsioonilisem ooperikäsitlus – esineb nii neoklassitsistlikke elemente kui mõningates teostes ka Bergi ning itaalia ooperi (Puccini) mõju. Viimaseid võib märgata näiteks ooperis „Homburgi prints“ (1958; laval 1960; Bachmanni libreto 19. sajandi kirjaniku Heinrich Kleisti samanimelise näidendi alusel; ooperi on pühendatud Stravinskile)
pidevalt korrigeerida. Märkimisväärseks võib pidada ka seda, et suur osa täidesaatvaest protsessidest on automaatsed ja väljaspool inimese teadlikku regulatsiooni vegetatiivse närvisüsteemi ja sisekretsiooni protsessid, millel on suur tähtsus tervikule. 6. Kasutatud kirjandus 1. Valde Mikkonen, Pentti Posti, Risto Vuorinen ,,Psühholoogia" 2. Juhan Sõerd ,, Psühholoogia alused" 3. http://cnx.org/content/m14358/latest/ 4. Talis Bachmann, Rait Maruste ,,Psühholoogia alused" 13 7. Lisad LISA 1 Psüühilised nähtused Psüühilised omadused Psüühilised Psüühilised protsessid seisundid 14 LISA 2 1
(1, 7-8) 12 KOKKUVÕTE Antud referaati koostades sain teada väga palju uut informatsiooni. Emotsioonid on inimestel kaasasündinud oskused, mille kasutamist ei saa piirata. Referaadi koostamine oli arendav. Loodan, et saan tulevikus saadud uut informatsiooni ka edukalt rakendada. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.cs.ut.ee/~karinr/KEHAK.html (1; 7-8) 2. Bachmann, T: "Õiguspsühholoogia alused III" Tartu Ûlikool, 1989 (lk. 46-49) 3. Kirdon, A: "Suhtlemispsühholoogia" Tallinn: Valgus, 1986 (lk. 229) 4. Kirdon, A: "Psühholoogia põhisuunad" Tallinn: Mondo, 2001 (lk. 47-48) 5. Lunge, A: "Emotsioonide psühholoogia" Tallinn: Valgus, 1980 (lk. 41-46;51) 6. Platonov, K: "Huvitav psühholoogia" Tallinn: Valgus, 1984 (lk. 229) 7. Sõerd, J: "Psühholoogia kõigile" Tallinn: Koolibri, 1992 14
Emotsionaalses situatsioonis reageerib emotsionaalne mõtlemine sel viisil, et minevikumälestusele toetudes kaalutakse läbi kõik tegevusvarjandid ja valitakse välja sellised, mida on kõige kergem ellu viia.. Iga emotsioon kannab bioloogilist signatuuri, mis tähendab, et teatud muutused haaravad keha oma valdusse, kui emotsioon meis esile kerkib, ja et keha saadab automaatselt välja teatud signaale, kui emotsioon on meid vallanud. Kasutatud kirjandus 1. Psüholoogia alused. Talis Bachmann, Rait Maruste. 2. Mõtlemise salapära. Gunnar Aarma. 3. Kuidas ärksalt õppida. Anti Kidron. 4. Emotsioonide psühholoogia. Aino Lunge. 5. Emotsionaalne intelligentsus. Daniel Goleman. 6. Emotsioonid ja pedagoogika. V. Pinn
Raamat Algus Lopp Autor Pealkiri Aasta E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1982 E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda 2009 Ingl/Pra02 04.11.10 19.11.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil 2003 Ingl/Pra03 02.02.10 19.02.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 Swe/Lin01 03.07.10 22.07.10 Astrid Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvis 1960 Swe/Lin03 04.05.10 25.05.10 Astrid Lindgren Hulkur Rasmus 1999 Am/...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
11. Psühholoogia areng. 12. Eesti psühholoogid. J. Tork, Tulving. Rektorid psühholoogid. Juhn Tork (1889-1980)- "Eesti Laste Intelligents" 1939 rassistlik, Ida- ja Lääne- eesltased Endel Tulving (1927)- silmapaistvam Eestis, Eesti päritolu Kanada psühholoog, avastas episoodilise mälu, nim. end eksperimentaalseks psühholoogiks Rektorid: Peeter Tulviste- uuris mõtlemise muutumist ajaloos, olnud TÜ rektor, praegune Riigikogu liige Bachmann Heidmets Hetkel kõige mõjuvõimsam Jüri Allik- uurinud kollektivismi ja individualismi, rahade jagaja 13. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Leipzigis, Wilhelm Wundt 14. Biheiviorism. Watsoni biheivioristide manifest 1913, Skinneri puur (ilves, kes naasis puuri) Ivan Pavlov- mentaalseid protsesse ei saa otse uurida (nt ei saa mõelda, mida ilves mõtles vabadus, tähtis on, et ta tuli tagasi)
36109040214 Kristjan Jürimäe Valga Akadeemia tee 62-75 44506270104 Reijo Müürsepp Vändra Maleva 2b-11 48310210529 Eevald Parts Tamsalu Sõle 61-19 34007250511 Marko Erikson Haapsalu Sõle 61-19 37609120658 Aare Marmor Tamsalu Arbi 2-155 36108130050 Kaivo Mets Tapa Virbi 4-132 37903090504 Erika Bachmann Tallinn Kaluri 2-12 37105020007 Ene Elmik Loksa Kivimurru 11 - 10 47110010868 Tarmo Müller Tõrva Maleva 2b-11 45704030496 Kristel Astok Kiili Kolde 88-79 47105130963 Ene Burmeister Paide Liivalaia 32-35 38301060031 Vilma Eesmaa Valga Ümera 24-5 35205180673 Jaan Laubre Jõhvi Roheline 3
08.1970 42 36109040214 Kristjan Jürimäe M 04.09.1961 51 44506270104 Reijo Müürsepp N 27.06.1945 67 48310210529 Eevald Parts N 21.10.1983 29 34007250511 Marko Erikson M 25.07.1940 72 37609120658 Aare Marmor M 12.09.1976 36 36108130050 Kaivo Mets M 13.08.1961 51 37903090504 Erika Bachmann M 09.03.1979 33 37105020007 Ene Elmik M 02.05.1971 41 47110010868 Tarmo Müller N 01.10.1971 41 45704030496 Kristel Astok N 03.04.1957 55 47105130963 Ene Burmeister N 13.05.1971 41 38301060031 Vilma Eesmaa M 06.01.1983 30 35205180673 Jaan Laubre M 18.05.1952 60
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
