1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatemperatuur sõltub ainult väliskeskkonnast
Umbes 90% süsinikku vabaneb mullas ja vees, 78% maismaaorganismide hingamise ja 23% inimtegevuse tagajärjel. Lämmastikuringe (N) ...lämmastiku tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastikuringe on peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. Ringes muutub lämmastiku (N) oksüdatsiooniaste ning moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid Fosforiringe (P) ...fosfori liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid, kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
fototroofid vajavad väliseid elektroni doonoreid (redutseerijat). Nendeks võivad olla nt vesi, vesinik, H2S, S (anorgaanilised), aga ka nt orgaanilised happed. · Süsinikuallikas (millisest C-ühendit kasutatakse: kas CO2 või orgaanilised ained) fototroofid kasutavad valgusenergiat kemotroofid oksüdeerivad keemilisi aineid jaguneb: kemolitotroofid vesinikubakterid, nitrifitseerijad, tioonbakterid. Oksüdeerivad anorgaanilisi aineid, kemoorganotroofid soolekepike, batsillid, pseudomonaadid. Oksüdeerivad orgaanilisi aineid. Toitumistüübi täpsustamisel näidatakse veel ära, mida kasutatakse C-allikana. Kui C-allikas on org.ühend on tegu heterotroofiga, kui CO2, siis autotroofiga. Kemotroofidest on heterotroofsed nt soolekepike, pseudomonaadid, batsillid jne. Täpne toitumistüüp neil kemoorganoheterotroofia. Kemotroofidest on autotroofsed nt nitrifitseerijad bakterid
2) 2-aastased. Esimesel aastal ei õitse, õitsevad teisel aastal ja siis surevad. seemnesaak. N: mesikas, itaalia raihein Taim on toitumielt põhiliselt autotroof, kasutades toiduks anorgaanilisi ühendeid klorofülli osavõtul ja 3) Mitmeaastased päikeseenergia kaasabil sünteesib mineraalaineid org. Ühenditeks. See protsess algab juba a) lühikene eluiga ehk kuni 4 aastat juurtes.Toitainete omastamine toimub lahustunud ühenditena.
söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi) 30. Mesosfäär - mõnekümne kilomeetri paksune atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, mida iseloomustab temperatuuri langus kõrguse suurendes. ning kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal, mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel. 31. Mikrokonsument või saprotroofid - peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid. 32. Mutageenne aine - mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. 33. Mutualism (sünergism) kahe eri liiki organismi kestev mõlemale poole kasulik kooselu. (samblikus vetika ja seene kooselu. 34
· makroökosüsteemid e bioomid (kontinent, ookean) · globaalne ökosüsteem e suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem biosfäär Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum · Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise · Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad) · Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas kemotroofid (saavad energiat mineraalühenditest) või fotolitotroofid (saavad energiat Päikese valguskiirgusest) · Heterotroofid organismid, kes kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat
• makroökosüsteemid e bioomid (kontinent, ookean) • globaalne ökosüsteem e suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem – biosfäär Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum • Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise • Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad) • Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas kemotroofid (saavad energiat mineraalühenditest) või fotolitotroofid (saavad energiat Päikese valguskiirgusest) • Heterotroofid – organismid, kes kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi • Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat
Keemiline side side aatomite vahel Keemilise sideme põhitüübid: Kovalentse sideme puhul on sidet moodustavatel aatomitel ühine elektronipaar. Ioonilise sideme puhul ühed aatomid loovutavad elektrone, teised liidavad neid. Selline molekul püsib koos elektrostaatiliste jõudude toimel. Orgaaniline ühend keemiline ühend, mis sisaldab süsinikku. Anorgaaniline ühend keemiline ühend, mis enamasti ei sisalda süsinikku. Enamik anorgaanilisi ühendeid organismis on lihtsa ehitusega. Kõige enam leidub neist organismis vett. Anorgaanilised ained on näiteks hapnik ja mineraalained. Ka süsinikdioksiid paigutatakse anorgaaniliste ühendite hulka, ehkki ta sisaldab süsinikku. Iooniline ühend ühend, mis sisaldab ioone. Näiteks keedusool söömisel keedusool lahustub ja naatriumi ning kloori ioonide vahelised keemilised sidemed katkevad
Sissejuhatus Ainete ringetes osalevad kõik organismid, kuid eriline ja põhiline osa on prokarüootidel. Pärmjahallitusseened Hallitusseened on aeroobsed organismid, kes kasutavad elutegevusel orgaanilisi aineid. Neil on oluline osa orgaaniliste ühendite lagundamisel. Pärmseened on võimelised kasvama ka anaeroobsetes tingimustes, võttes osa fermentatsiooni protsessidest. Põhiline roll mikroskoopilistel seentel keskkonnas (eeskätt mullas) on osalemine süsiniku ringes, lagundades orgaanilisi ühendeid. VetikadVetikatel on samuti oluline osa süsiniku ringes. Nad on organismid, mis põhilised osalevad veekeskkonnas toimuvas fotosünteesis. Vetikad on autotroofid, kes kasutavad elutegevusel süsiniku allikana CO2, muundades selle orgaaniliseks materjaliks. Fotosünteesi käigus produtseerivad nad keskkonda hapnikku. Sini-rohevetikad (tsüanobakterid) on prokarüoodid, kellel on tavavetikatega sarnane ainevahetus. Fotosünteesil osa võtvaid vetikad ja t...
veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. *Umbes 90% süsinikku vabaneb mullas ja vees, 7-8% maismaaorganismide hingamise ja 2-3% inimtegevuse tagajärjel. Lämmastikuringe: …lämmastiku tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastikuringe on peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. Ringes muutub lämmastiku (N) oksüdatsiooniaste ning moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid. Fosforiringe: …fosfori liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid, kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. Väävliringe: …väävli tsükliline liikumine elutust loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste
põletusjaamades või – tehastes. Olmejäätmete põletamisel on oluline, et jäätmemassist oleksid eraldatud ohtlikud ained, metallid jt mittepõlevad materjalid, vastasel korral võib atmosfääri eralduda mürgiseid gaase ja aerosoolseid ühendeid. Bioloogilised meetodid: o Kompostimine – lagundatakse orgaanilised jäätmed mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Vajalik hapnik. Aunkompostimine – paigaldatakse kompostitavad jäätmed ja lisaained kõvakattelisele alale. Reaktorkompostimine – paigaldatakse kompostitav materjal selleks tarbeks ehitatud reaktorisse. Kompostimise käigus muudetakse orgaaniline aine stabiilseks keskkonnaohutuks tooteks – kompostiks
Troofilised tasemed on: 1.tootjad 2.taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad 3. röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad (3) heterotroofid-tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (2)lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Pikemalt produtsentidest ja destruentidest: Tootjad (produtsendid) saavad energia päikese -valgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest autotroofid e.isevarustajad Destruendid ehk lagundajad Bakterid ja seened _ lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks _ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine _ sood hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub
Plokk-kopolümeeride omadused sõltuvad plokkide omadustest, pikkustest ja vahekorrast. Statistilises (ebaregulaarses) kopolümeeris on erinevate monomeeride paigutus juhuslik. Poogitud kopolümeeride korral on ühest monomeerist koosnevale polümeeriahelale liidetud teise monomeeri ahelatest kõrvalharud. 41. Mis on komposiitmaterjalid? Tooge näide. Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või enamast koos tahkunud materjalist. Sageli lisatakse polümeerile anorgaanilisi tahkiseid ja saadakse oluliselt tugevamaid, kuid siiski painduvaid materjale. Võimalikud on ka mitmesugused muud muutused materjali omadustes. 42. Selgitage polümeeri stereoregulaarsust ja selle mõju polümeeri füüsikalistele omadustele. ?? 43. Selgitage ahela pikkuse, kuju, võrkstruktuuri moodustumise (põiksidumise ehk ristsidumise) ja molekulidevaheliste jõudude mõju polümeeri füüsikalistele omadustele.
Ökosüsteemi mõiste. Meid ümbritseb füüsikaline keskkond, kujutab endast elutut loodust ja kõik organismid mood. eluslooduse. Loodusliult ühtset ala asustavad organismid ja seal valitsevad keskkonnatingimused koos mood. ökosüsteemi. Ökosüsteemi elusosa. Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik organismid 2 suurde gruppi: Produtsendid ehk tootjad ja Konsumendid ehk tarbijad. Produtsendid on autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikese valgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides. Kõige tähtsamad produtsendid on rohelised taimed, nad toodavad looduses esmast orgaanilist ainet. Konsumendid on heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima org. ainet. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Konsumendid on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid
Õhurõhku mõõdeti elavhõbeda sammastes elavhõbedabaromeetris ( seda kasutatakse isegi veel tänapäeval ), ka elektritakistusühikuna on elavhõbe hästi tuntud. Elavhõbedaaur juhib elektrivoolu ning kiirgab sinakasvioletset valgust. Seejuures tekkiv ultraviolettkiirgus hävitab baktereid, põhjustab päevitumist ja D-vitamiini moodustumist ning meelitab kohale sääski ja putukaid. Sel põhimõttel töötavad sääsepüüdurid. Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse: keemia- ja metallitööstuses elektrivarustuse tootmisel (lülitid, luminofoor- ehk päevavalguslambid, tänavavalgustid, patareid elektroodid) farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid, vaktsiinid) laboriaparatuuris meditsiinis (kraadiklaasid, baromeetrid, desinfektsioonivahendid) hambaravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat)
polüamiide ja polüuretaani. Nende eritakistus on u 2 suurusjärku väiksem. Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega. Keemiliselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on muskoviit ja flogopiit. Muskoviit on läbipaistev ja üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100kV/mm) ja kuumakindlus (600 kraadi) (risti kihtidega vilk). Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja keraamilisi materjale: isolatsiooniportselan, mille põhikomponent on mulliit, mis saadakse kaoliini ja korundi kooskuumutamisel. 17. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused. Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise, siis osa valgusest peegeldub, osa neeldub, osa läheb läbi tahke materjali. I0 = Ip + In + Il , I0 – pealelangeva valguse intensiivsus, Ip – peegeldunud valguse intensiivsus, neeldunud valguse intensiivsus, läbinud valguse intensiivsus.
Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks ,et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid, kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati
Kui hoidlas on töökohad, siis tuleks seal kasutada kohtvalgustust. 15) saasteained Õhus leidub alati suuremal või väiksemal määral mitmesuguseid gaasilisi, vedelaid ja tahkeid saasteaineid. Olulisemateks saasteaineteks on · vääveldioksiid SO2 · lämmastikoksiidid NOx · osoon O3 · divesiniksulfiid · lenduvad orgaanilised ühendid · tolm Saasteained ja neist moodustunud ühendid kahjustavad nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid. Eriti tundlikud saasteainete toime suhtes on fotomaterjalid, taimparknahk, masinloetavad infokandjad ja terve rida museaale. Teabeasutuste õhus leiduvad saasteained satuvad sinna välisõhust või mitmesugustest hoonetesisestest allikatest (ehitusmaterjalid, sisustus, seadmed, säilikud, puhastus- ja desinfitseerimisvahendid, köögid, laborid, inimesed). Saasteainete leiduvuse ja hulga mõõtmine õhus on tehniliselt küllaltki keeruline ettevõtmine.
ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool on õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti. Kloroplastid on plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani pooride toimub aine- ja energiavahetus. 3. Rakkude jagunemine.
sügavustele. Enamik kultuure tuleb hakata kastma näidul 0,6 või 60, sõltuvalt sellest, kuidas näiturid on gradueeritud. Automaatsete süsteemide käivitamiseks kasutatakse elektriliste kontaktidega tensiomeetreid, mille kontakti sulgumist saab reguleerida, et vailda õiget kastmise algust. 18. Kastmisvee allikad Eestis ning kastmisvee kvaliteet. Kõige rohkem kasutatakse niisutamiseks pinnavett. Pinnavesi on hapnikurikas ning sisaldab taimedele kasulikke orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Kuid vette võib olla sattunud kahjulikke aineid ja fenoole jne. Kastmisveeks võib kasutada ka reovett. Mulla biokeemiliste protsesside käigus muutuvad reovees olevad orgaanilised ained mineraalseteks ühenditeks, mida taimed saavad kasutada. Kõige väärtuslikum on toiduainete tööstusvesi. Kõige parem on kasutada niisutuseks bioloogiliselt puhastatud vett, kasutades ära seal olevad väetusained. Pinnavee puudumise tõttu võib ka kasutada põhjavett
küüne tagumise osa kohal asetsev kaarekujuline õhuke kile. Ööpäevas kasvavad inimese küüned ligikaudu 0,1 millimeetrit. 4. TUGI – JA LIIKUMISELUNDKOND 1. Inimese skelett e luustik Inimese skelett ehk luustik on kehale toeseks ning ka kaitseks näiteks peaajule ja südamele. Koostöös lihastega võimaldab skelett teha mitmesuguseid liigutusi. 1. Luustiku ehitus o 50% luude massist moodust.vesi, 15,7% rasva, 13% valgud ja süsivesikud, 21% anorgaanilisi aineid. Luudele annavad elastsuse orgaanilised ained, tugevuse aga anorgaanilised ained. o Toes koosneb luukoest ja kõhrest. o Luud ümbritseb luuümbris, mis moodustab luu kasvamisel või luumurdude paranemisel uusi rake. Luuümbrise ülesandeks on kaitsta ning sinna tulevad närvilõpped. o Luuümbrise all on luukude: plinkolluse rakud on tihedalt kohe luuümbrise taga; käsnolluse luurakud paiknevad hõredalt ja neil on huvitav muster. Luude välispind ja
mõni teine mikroorganism) Mikroobide toitumiseks on vajalikud ligi 30 elementi, millest tähtsamad 6 on süsinik, lämmastik, vesinik, hapnik, väävel ja fosfor. Süsiniku vajaduse järgi jaotatakse: o HETEROTROOFID – hangivad orgaanilist substraati väliskeskkonnast, nt osad inimesel haigusi põhjustavad mikroobid o AUTOTROOFID – sünteesivad kõik vajalikud ained ise kasutades selleks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid, nt vee ja mulla mikroobid o MESOTROOFID – vajavad vähemalt üht eelnevalt redutseeritud anorgaanilist ühendit, nt mikroobid, keda leidub nii inimeses kui vees o HÜPOTROOFID – intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad elutegevuseks mitmeid peremeesraku ainevahetuslikke komponente, sellised on nt sugu- ja hingamisteede infektsioone põhjustavad klamüüdiad Seina ja tsütoplasma sünteesiks vajavad mikroobid peale 6 elemendi ka
DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees. 2. Dissimilatsioon organismi lagundamisprotsessid. Orgaanilised ühendid lagundatakse ensüümide abil molekulideks. Kaasneb energia vabanemine. Energia talletatakse ATP-s. Metabolismil on kaks poolt: 1. Anabolism vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ehitamine. 2. Katabolism kehaomaste ainete või toitainete lammutamine. Autotroofid rohelised taimed, bakterid. Sünteesivad ise eluks vajalikke orgaanilisi aineid. Kasutavad selleks anorgaanilisi ühendeid. Jagunevad: 1. Kemosünteesijad kasutavad redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. 2. Fotosünteesijad kasutavad valgusenergiat. Heterotroofid ei sünteesi ise orgaanilisi aineid, vaid saavad need väliskeskkonnast toiduga läbi orgaanilise aine oksüdatsiooni. Toiduga saadud orgaaniline aine lagundatakse kahel eesmärgil: 1. elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. 2. sünteesiprotsessideks vajalike lähteainete saamiseks.
küüne tagumise osa kohal asetsev kaarekujuline õhuke kile. Ööpäevas kasvavad inimese küüned ligikaudu 0,1 millimeetrit. 4. TUGI JA LIIKUMISELUNDKOND 1. Inimese skelett e luustik Inimese skelett ehk luustik on kehale toeseks ning ka kaitseks näiteks peaajule ja südamele. Koostöös lihastega võimaldab skelett teha mitmesuguseid liigutusi. 1. Luustiku ehitus o 50% luude massist moodust.vesi, 15,7% rasva, 13% valgud ja süsivesikud, 21% anorgaanilisi aineid. Luudele annavad elastsuse orgaanilised ained, tugevuse aga anorgaanilised ained. o Toes koosneb luukoest ja kõhrest. o Luud ümbritseb luuümbris, mis moodustab luu kasvamisel või luumurdude paranemisel uusi rake. Luuümbrise ülesandeks on kaitsta ning sinna tulevad närvilõpped. o Luuümbrise all on luukude: plinkolluse rakud on tihedalt kohe luuümbrise taga; käsnolluse luurakud paiknevad hõredalt ja neil on huvitav muster. Luude välispind ja
laialiuhtumine sademeveega viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette. Põlevkivi poolkoksi ladestustega on seotud põhjavee reostamine ülemistes veehorisontides ja jõgede vee reostamine (Purtse, Kohtla jt). Nõrgveega kantakse veekogudesse saasteaineid, mis halvendavad loodusliku vee keemilist koostist. Tuhamägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid avaldavad mõju veekogude isepuhastamisvõimele. Põlevkivi utmisel tekkinud fuussid on pigijäätmed (kuivad või niisked), mis sisaldavad 50% või rohkem mehaanilisi lisandeid. Fuusside põhiline käitlusviis on ladestumine Kohtla-Järvel ja Kiviõlis asuvasse prügilasse kuigi neid võib ka põletada AS Kunda Nordic Tsement tsemendiahjudes
orgaanilisi ühendeid (suhkur, aminohapped, etanool ja atsetaat). Transporditakse rakkudesse otse. Organismid vabastavad hüdrolüütilisi ensüüme, et lõhustada suuremiad orgaanilisi ühendeid madalama molekulkaaluga substraatideks, mida saaks transportida raku sisse, et hingata ja ehitada üles uus biomass. (?) Kemolitotroofid tioonbakterid, vesinikbakterid ja ka sulfaatjad bakterid (elavad hüdrotermaalsetes lõõrides). Enamus neist saab energia CO2'st ja on seega autotroofsed. Anorgaanilisi elektronkandjaid saavad väävlist, vesiniksulfiidist, amooniumist, nitritist ja rauaühenditest (FS). Ka väävlit oksüdeerivad bakterid kuuluvad siia rühma. Purpursed väävlibakterid oksüdeerivad ka vesiniksulfaati lisaks elementaarsele väävlile. Nitrifitseerivad bakterid on olulised lämamstikuringes, kuna on võimelised lämmastiku vorme regenereerima. NO2+H2O > NO3 18.02.(14) Valgus vees
· Katabolism kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine Oluliseimad assimilatsiooniprotsessid organismis: · Fotosüntees (ainult rohelistes taimedes!) · DNA süntees · RNA süntees · Valgusüntees · Lipiidide ja sahhariidide süntees Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad) Rohelised taimed, mõningad bakterid ja protistid 10 Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas kemotroofid e kemosünteesijad (kasutavad redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat) või fotolitotroofid e fotosünteesijad (kasutavad valgusenergiat)
Nad moodustavad üle 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes. Mikroelemendid K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn,Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks. . O 65-75 % . C 15-18 % . H 8-10 % . N 1,5-3,0 % . P 0,2-1,0 % . S 0,15-0,2 % Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80 %. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Enamiku organismide veesisaldus jääb vahemikku 70-95%, kuid näiteks mõnede meduuside rakkudes on vett 98 %. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Ilmselt on põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete
kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale pinnasesse matmine uputamine veekogudesse, s.h. merre põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; (Põletamine, tekib põletamisel soojusenergiat. Toimub spetsiaalsetes põletusjaamades või tehastes.) - bioloogilised meetodid ( Kompostimine. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali. Vajalik hapnik. Jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum.
Anabolism - vastuvõetud toitainetest spetsiifiliste kehaomaste ainete ehitamine. Katabolism - kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. Lähteained - sünteesitakse ise või saadakse väliskeskkonnast: orgaanilised ained (lipiidid, valgud jne); anorgaanilised ained (CO2 jne); keemilised elemendid (C, P, jne). Energia: päikeseenergia ja keemiline energia. Autotroofid - sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Kasutavad selleks anorgaanilisi ühendeid (rohelised taimed, protistid). Ainevahetuse üldtüübilt kas kemotroofid ehk kemosünteesijad (kasut. redokreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat) või fotolototroofid ehk fotosünteesijad (kasut. valgusenergiat). Kemosünteesijad - bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest, kasutades keemilist energiat. Heterotroofid - kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi
rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool on õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti. Kloroplastid on plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest (koosneb tselulloosist) annab taimerakule tugevuse ja kuju. 19. Loomarakk. Loomsed koed
kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale pinnasesse matmine uputamine veekogudesse, s.h. merre põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; (Põletamine, tekib põletamisel soojusenergiat. Toimub spetsiaalsetes põletusjaamades või – tehastes.) - bioloogilised meetodid ( Kompostimine. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali. Vajalik hapnik. Jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum.
aitavad kaasa ka nitrifitseerivate bakterite poolt mulda moodustunud nitritid ja nitraadi või siis väävli bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja ongi fosfor taimede poolt omastatav. 26. Mikroobid väävliühendite muundajatena ja väävli ringlus looduses. Mullas on väävel sulfaatidena ja sulfititena. Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest. Teatud tingimustes võivad mikroobid oksudeeruda taandatud anorgaanilisi väävliühendeid ja jällegi oksüdeerida ühendeid taandada väävlivesinikuni või elementaarse väävlini välja. Kõige levinum Taandatud väävliühendite aktiivne oksüdeeria on tiobakterid. Nad on võimelised oksüdeerima väävelvesinikku ja diotsüanaate. Nad on spoore mitte moodustuvad kepikujulised bakterid ja enamuses obligaatsed hemolitoautotroofid. Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli. Nitraadid ja sulfaadid on enamasti lämmastik- ja
õhus, mullas, toiduaineis vm. o Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. o Saastekoormus heitmetega (sh. radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. o Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat punktreostust, suuri alasid hõlmavat hajureostust, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms.
Süsiniktint imendus raskesti paberisse ning oli samas kraapimise ja pesemisega kergesti eemaldatav. Raudgallustint: Galluspähklid ehk tammepahad on putukate (näiteks pahklase) vastsete ümber kasvanud moodustised tammede lehtedel, mis sisaldavad märkimisväärsetes kogustes parkaineid. Kirjutamisel on tekst esialgu hallika tooniga, alles mõne päeva jooksul muutub see sügavmustaks.. Raua enneaegse oksüdeerumise vältimiseks lisati tinti mitmesuguseid orgaanilisi ja anorgaanilisi happeid - granaatõunamahla, äädikhapet, sidrunimahla, uriini, sappi, väävelhapet ja soolhapet. Süsinik- ja raudgallustinte (4.-20.saj.) kasutati koos 7. - 8. sajandini, seejärel hakati eelistama viimaseid Aniliintindid: 19. sajandi teisel poolel hakati looduslikke värvaineid üha rohkem asendama sünteetilistega. Need olid odavad, heade värvimisomadustega ning väga erinevates värvitoonides. Aniliintindid võeti laialdaselt kasutusele 20. sajandi alguses
küllastumata lahus, küllastunud lahus, üleküllastunud lahus, väljasadenemine, konsentratsioon 7.Mida tähendab lahustamine? -Tahke aine, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga). Andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse). 8.Mis vahe on keemilisel reaktsioonil ja lahustamisel? -Lahustamisel segad tahke, vedela või gaasilise aine lahustiga. Keemilisel reaktsioonil segad anorgaanilise aine happe või aluste vesilahusega. -Paljusid anorgaanilisi aineid (metalle, mineraale) saab viia lahusesse kasutades hapete või aluste vesilahuseid see on keemiline reaktsioon, mitte lahustamine. 9.Mis vahe on hüdrofiilsusel ja hüdrofoobsusel? Hüdrofiilsed, lahustuvad vees kergesti, moodustavad vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ei lahustu praktiliselt vees (õlid) 10.Mida näitab segamisreegel? -matemaatiline meetod aine hulkade arvutamiseks erinevate kontsentratsioonidega segude kokkupanemisel 11
Lõpptase Lahjenemine Lahustunud aine osakesed Lahus konsentreerub, sest vesi lahkub Osmoosi abil toimub vee liikumine biosünteesis. TSÜTOPLASMA Tsütoplasma on homogeenne, valguline vesilahus, mis sialdab mitmesuguseid biomolekule orgaanilisi ning anorgaanilisi (ioonid) aineid. Pärituumsete tsütoplasma on pidevas liikumises kiirusega 3...10 µm/s. See liikumine on kindlustatud mikrotorukeste tekke ja lagunemisega. Põhikomponendiks on vesi (70-80%, osadel mageveetaimedel kuni 90%). Väga vähe vett on spooride ja eoste tsütoplasmas. Biofunktsioonid: seob rakku ühtseks tervikuks; kindlustab raku organoidide ainevahetuse: 1. toitaineid sisaldava keskkonnana 2. jääkaineid koguva keskkonnana varufunktsioon. Sisaldised:
..10n) kõik kromosoomid rohkem kui kahes korduses. Nt kultuurtaimed Kromosoomide ülesanded 1. päriliku info kaitse 2. päriliku info jaotamine 3. päriliku info kordistamine 4. päriliku info valikuline avaldamine Tuumake Ajutine struktuur rakus. Tekib teatud kromosoomide lõikude seostumisel. Tuumakses ülesandeks on ribosoomi RNA süntees. Mida aktiivsem valgusüntees rakus, seda rohkem tuumakesi. Tsütoplasma Orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid sisaldav rakku täitev vesipõhine lahus. Anorgaanilised ühendid Vesi (min u 15%...max 98%) Ioonid Soolad Orgaanilise ühendid Süsivesikud Valgud Lipiidid NH Orgaanilised happed Pigmendid Jne Ülesanded 1. pideva ringliikumisena täidab transportfunktsiooni. 2. seob raku tervikuks 3. on toitainete varu hoidla ja jääkainete talletuskoht 4. ainevahetuskeskkond Taime-, seene- ja loomaraku võrdlus
Retseptorvalgud osalevad info vahetuses väliskesk konnaga.Vallandavad vastuseks rakusisesed reaktsioonid. Fagotsütoos - suurte aineosakeste ja makromolekulide viimine rakku: · Membraan sopistub koos suure molekuliga sisse. · Aineosake liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. · Põiekesse lisanduvad ensüümid, mis lagundavad aine. 2. Tsütoplasma · poolvedel aine, mis täidab raku sisemust. · sisaldab vett, anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid. · on pidevas liikumises, seob rakuorganellid tervikuks. ********************************************** Päristuumse raku sisemembraanistik. Koosneb: 1) tuumaümbrise membraanid 2) sileda- ja karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku membraanid 3) Golgi kompleks 4) Lüsosoomid 13 Sisemembraanistiku ülesanded:
Tuumas on alati kindel arv kromosoome. Kromosoomide arv ja kuju on igal liigil erinev ning kindel tunnus. Näiteks äädikakärbsel on 8 kromosoomi, inimesel 46 tükki. Inimese genoom sisaldab umbes 35 000 geeni, mis on pakitud 46 kromosoomi. http://www.genomics.ee/ Rakutuuma ümbritseb tsütoplasma, mis on poolvedel ja sisaldab orgaanilisi ning anorgaanilisi aineid. Tsütoplasmas asuvad raku organellid, mis on membraanidega ümbritsetud ja täidavad erinevaid ülesandeid. Raku organellid on nähtavad elektronmikroskoobis. Tähtsamad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Tsütoplasma võrgustik võib olla sile ja kare. Siledal võrgustikul sünteesitakse süsivesikuid ja rasvu. Karedal võrgustikul asuvad ribosoomid, milles toimub valkude süntees. Väga olulised raku organellid on mitokondrid
Oluline on ka läbilöögipinge. Polümeeridest on parem isalotsiooniomadused mittepolaarsetel ja vähepolaarstetel:polüetüleenil, teflonil ja polüstüroolil. Polaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi, orgaanilist klaasi, lavsaani, polüamiide ja polüuretaani. Vilk on kirstalne aine, kihiline ehitus, koostiselt on alumosilikaatide segu. Muskoviit on läbipaistev aine., suur läbilöögipinge ja kuumakindlus. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale- isloaatoriportselan. 25. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused. Valuse..- kui valgus läheb läbi ühest keskkonnas teise, siis osa valgusest võib läbida selle tahke materjali, osa neelduda selles ja osa peegelduda keskkondade piirpinnalt. Materjale, mis lasevad suurema osa pealelangenud valgusest läbi nim läbipaistvateks. Osa materjale laseb valgust mingil määral läbi, kui mitte otse- matid materjalid
Lõpptase Lahjenemine Lahustunud aine osakesed Lahus konsentreerub, sest vesi lahkub Osmoosi abil toimub vee liikumine biosünteesis. TSÜTOPLASMA Tsütoplasma on homogeenne, valguline vesilahus, mis sialdab mitmesuguseid biomolekule orgaanilisi ning anorgaanilisi (ioonid) aineid. Pärituumsete tsütoplasma on pidevas liikumises kiirusega 3...10 µm/s. See liikumine on kindlustatud mikrotorukeste tekke ja lagunemisega. Põhikomponendiks on vesi (70-80%, osadel mageveetaimedel kuni 90%). Väga vähe vett on spooride ja eoste tsütoplasmas. Biofunktsioonid: seob rakku ühtseks tervikuks; kindlustab raku organoidide ainevahetuse: 1. toitaineid sisaldava keskkonnana 2. jääkaineid koguva keskkonnana varufunktsioon. Sisaldised:
Relikt e. jäänuk 1. biogeogr. takson, mille areaal on võrreldes varasemaga tugevasti kahanenud; 2. sünökol. liigi populatsioon, mis on erandlikult säilinud suktsessiooni mõnest varasemast arengujärgust või (kultuurmaistus) hävinud looduslikust taimkattest; 3. süstemaatikas takson, millel ei ole lähedasi sugulasrühmi. Reostumine vee saastumine, loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikkumine. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Reostuskoormus reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. Reovee sete reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon. Eristatakse toor-,
- savis - ookeanide kohal ujuvad pimsskiviparved - ÜHINE TUNNUS VESI!!! Esimesed elusolendid - sügavas vees (UV-kiirgus + osoonikihi puudumine) - 3,43 miljardit aastat vanad stromatoliidid Austraalias (bakterite poolt moodustatud kolooniad) - ainuraksed eeltuumsed (prokarüoodid) = neist tekkisid arhed (ürgbakterid) ja bakterid - algelised organismid toitusid keskkonnas leiduvast orgaanilisest ainest, mõned suutsid anorgaanilisi ühendeid oksüdeerida (kemosünteesijad) = tekitasid endale ise süsivesikuid - edasiminek elu arengus seoses fotosünteesi kujunemisega 3 miljardit aastat tagasi - tekkis hapnik (algul ainult vees) - 2 miljardit aastat tagasi hakkas hapnik atmosfääri kogunema - tekkis osoonikiht = kaitse UV-kiirguse eest - algelised organismid olid anaeroobid (ei vajanud hapnikku) hapnik mõjus mürgina
päristuumne rakk. Rakus on üks või mitu tuuma. (ainuraksed, seened, loomad, taimed) Viirused ei ole rakulise ehitusega !!!! Rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, sisemus on täidetud tsütoplasmaga, milles leidub erinevaid organelle. Rakutuum tavaliselt raku keskel ümar või ovaalne. Tuum on ümbritsetud kahe membraaniga, membraanides on poorid, nende kaudu toimub ainete liikumine tuumavõi sealt välja. Tuum on täidetud karüoplasmaga, mis sisaldab vett, RNA-d, DNA-d ja teisi anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid. Tuumas asuvad kromosoomid. Tuuma tähtsaimad komponendid. Mittejagunevas rakutuumas kromosoome pole näha. Enne raku jagunemist nad keerduvad kokku. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires muutumatu. Inimese keharaku tuumas on 46 kromosoomi. Kromosoomid paiknevad paaride kaupa, ühe paari kromosoome nim. homoloogilisteks. Kromosoomid koosnevad DNA-st ja valkudest. Sugurakkudes kromosoomide arv on 23
Tooraineks on tulekindlad savid, kaoliin, kvarts, päevakivi. Sõltuvalt toorainest on tooted, kas sanitaartehnilisest fajansist, poolportselanist või portselanist. Toodetakse lobrimenetlusel, valatakse kuiva kipsvormi., millesse imendub osa veest. Toortoote niiskus 20%. Kuivatatakse vormis niiskuseni 10...14%. Glasuuritakse. Põletatakse. Tooted: kraanikausid, vannid, unitaasid jne. 4.MINERAALSED SIDEAINED Bindings 4.1. Klassifikatsioonid Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse pulbrilisi anorgaanilisi aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või ka vesilahustega) segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit,
elevandiluumustast. Umbra sobib kokku kõigi pigmentidega, ta on tundlik sideainete suhtes. Umbra soodustab oma mangaanoksiidi sisalduse tõttu õlide kuivamist. Umbrat kasutatakse pastell-, liimis-, kasseiin-, tempera- ja õli tehnikates. Umbra kasutamine pole soovitatav aga freskotehnikas ja välisseina juures. Lambitahm (must pigment) Lambitahm on must, väga peeneteraline pigment. Lambitahm koosneb peaaegu puhtast süsinikust, lisaks on selles tõrva jälgi ja võib olla anorgaanilisi aineid. Lambitahma tunti juba 2000 aastat e.m.a Hiinas. Seda saadi taimeõlide mittetäielikul põletamisel. Euroopas hakati tahmavärvi laialdaselt kasutama 18. sajandil. Lambitahm sobib kokku kõikide pigmentidega, see on püsiv kõigis sideainetes, samuti on see vastupidav valgusele ja kemikaalidele. Peente osakeste tõttu kasutatakse seda tussides, akvarellides ja trüki-tehnikas. Lambitahma kasutatakse harva molbertmaalidel ja seinamaalidel. Sideained
ladestamine maapinnale pinnasesse matmine uputamine veekogudesse, s.h. merre põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; (Põletamine, tekib põletamisel soojusenergiat. Toimub spetsiaalsetes põletusjaamades või tehastes.) - bioloogilised meetodid ( - Kompostimine. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali. Vajalik hapnik. - Jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim
RNA kõrvutiasetsevad 2' ja 3' OH-rühmad muudavad RNA vastuvõtlikuks hüdrolüüsile, DNA on aga 2'-OH puudumise tõttu stabiilsem. Organismide jaotus energia- ja süsinikuallika ning hapnikutarbe järgi Energia ja süsinikuallika järgi: · autotroofid kasutavad süsiniku allikana CO2 · heterotroofid kasutavad süsiniku allikana orgaanilist süsinikku · fototroofid kasutavad energiaallikana valgust · kemotroofid kasutavad energiaallikana glükoosi, anorgaanilisi ühendeid ja väävlit Hapniku tarbimise järgi · aeroobsed organismid kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina, kui hapnik on eluks vältimatu tingimus, on tegemist obligatoorsete aeroobidega · anaeroobsed organismid võimelised eksisteerima ilma hapnikuta, kui ei talu üldse hapnikku, on tegemist obligatoorsete anaeroobidega · fakultatiivsed anaeroobid võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
